külgede, tagajäsemete ja saba vahel. Lennunahaga varustatud sõrmed on erakordselt pikad, vaid pöial on lühike. Laiade tiibadega nahkhiired on üldiselt aeglasemad lendajad, kitsad tiivad aga seevastu võimaldavad osavust nõudvat kiiret lendu. Väike-käsitiivalised kasutavad orienteerumiseks kajalokatsiooni, kuid suur-käsitiivaliste hulgas tarvitavad seda vaid mõned liigid. Kajalokatsiooni kasutavad nahkhiired on võimelised helide abil "nägema" nagu vaalad ja delfiinidki. Käsitiivalised tekitavad ning saadavad oma nina ja suu abil välja orienteerumiseks kasutatavat kõrge sagedusega ultraheli. Heli tagasipeegeldumise aeg annab teada eseme kauguse nahkhiirest. Ümbrusest tagasi peegeldunud heli tajuvad nahkhiired kõrvadega, selle tõttu ongi kajalokatsiooni kasutavatel väike- käsitiivalistel suured ning keeruka ehitusega kõrvad. Talimagajad Eestis on leitud 11 liiki nahkhiiri, kes kõik toituvad putukatest. Saagijaht toimub tavaliselt
Abiootilised Tegurid Üldiseloomustus · Abiootilised tegurid on eluta füüsilised ja keemilised komponendid looduses. · Abiootiliste tegurite alla kuuluvad: Valgus - hapniku hulk UV kiirgus - süsteemi pH Temperatuur - Õhuniiskus Õhuniiskus · Sisemaal on õhuniiskus üsna suur - üle 65% · Suur õhuniiskus vähendab taimedest ja pinnasest vee aurustumist. · Liiga suur õhuniiskus ja kõrge temperatuur võivad muuta elukoha elamiskõlbmatuks. Infrapunane kiirgus e. temperatuur · Infrapunase kiirguse intensiivsus on üsna suur, mistõttu seal on ka temperatuur üsna kõrge. · Kõige paremini kasvavad mangroov siis kui Külmima kuu keskmine temperatuur ei lange alla 20 oC. Hooajaline temperatuuri kõikumine ei ole üle 10 oC Valgus Valgust on seal üsna palju, mis on hea taimede fotosünteesile. Ööloomad Cynopterus brachyotis ...
Alamklass=Subclassis: Prototheria (ürgimetajad) Selts=Ordo: Monotremata (ainupilulised) Alamklass=Subclassis: Theria (eluspoegijad) Infraklass=Infraclassis: Metatheria (kukrulised) Selts=Ordo: Didelphimorphia Selts=Ordo: Dasyuromorphia (opossumlased) (kukkurkärplased) Selts=Ordo: Diprotodontia (kaksieeshambulised) Infraklass=Infraclassis: Eutheria (pärisimetajad) Ülemselts=Superordo: Afrotheria Selts=Ordo: Tubulidentata Selts=Ordo: Macroscelidea (toruhambulised) (torukoonulised) Selts=Ordo: Hyracoidea Selts=Ordo: Proboscidea Selts=Ordo: Sirenia (küüniskabjalised) (londilised) (meriveiselised) Ülemselts=Superordo: Xenarthra ...
Eesti imetajate võrdlustabel Selts ja loomaliik Mõõtmed/kaal Olulisemad Jooksuaeg/ Eluviis Toitumine Kaitse/Jahiloom Muu /talveuni,… eesti ja ladina tunnused Poegade vms/ keeles sündimine Närilised Tüvepikkus 23- Suured silmad, Pojad sünnivad Veedab enamiku Taimtoiduline: Looduskaitse all Talveks kogub Lendorav 25 cm esi- ja mais-juunis. elust puu otsas. seemned, toiduvarusid. Pteromys volans Kaal 95-170 tagajäsemete pungad, noored grammi vahel on oksad, seened, ...
Arvestuslik töö imetajatest ja roomajatest Imetajad kordamisküsimused arvestuslikuks tööks 1. Nimetage Eesti looduses elavate imetajate seltsid ja teadke liigid igas seltsis. 2. Mitu imetajate liiki elab Eestis? 3. Eesti imetajate eluviis, toitumine, pojad (metskits, metssiga, põder, ilves, hunt, rebane, karu, mäger, saarmas, kobras, ameerika naarits, metsnugis, hall ja valgejänes, kährikkoer, rebane, pringel, hallhüljes, suurkõrv) 4. Kes Eesti imetajatest magavad talvel? 5. Võrdle imetajate koljusid - näriline ja kiskja (kobras või rott ja hunt), putuktoiduline ja kiskja (siil ja rebane, sõraline ja kiskja (metskits ja ilves), putuktoiduline ja näriline 6. Tunne imetajate koljusid vastavalt tehtud tööle tunnis (imetajate õppekogumik koljude lühimääraja natmuseum.ut.ee kodulehel saadaval) 7. Tunne Eesti imetajad välimuse järgi (fotod) 8. Millised imetajad on Eestis looduskaits...
Sööb sinna satuunud putukaid, vihmausse ja nende vastseid. Mutte püütakse ilusa karusnaha poolest. * siil hädaohu puhul tõmbb kerra, ajades okkad-muundunud karvad- turri.siil on ööloom ta on väga ablas. Põhitoiduks putukad, eriti mardikad. Talvel toidunappuse saaduses poeb siil varem rajatud pelgupaika kus langeb uinakusse . kehatemp alaneb hingamine aeglustub süda töötab aeglaselt kogu organism viibib sügavas tardunes kuni sooja aastaaja saabumiseni. Selts käsitiivalised Käsitiivaliste esindajad ntks nahkhiired on lendamiseks hästi kohastunud, kuid nende tiiva ehitus on teistsugune kui lindudel. Nahkhiire eesjäseme pikenenud sõrmede vahel on pehme nahakile-lennus, mis ulatub kere jalgade ja sabani. Lendamiseks aetakse sõrmed harali, lennus sirutub ja tiiva pindala suureneb. Sõudlend on käsitiivalistel õhjustanud rinnalihase tugeva arengu. Rinnalul on arenenud kiil. Pimedal ajla otsivad nahkhiired õhus putukaid, keda suuga osavasti haaravad
Käsitiivalised on võimelised kinni püüdma oma signaalide peegeldusi, mille naasmiskiirguse järgi hindavad nad objekti suurust ja kaugust. (Poots, 1987). Väike-käsitiivalised toituvad peamiselt putukatest. Mõni liik otsib neid põõsastest ja puude vahelt, teised aga hõljuvad puulatvade kohal, et püüda neid putukaid mis lendavad kõrgemal. Eestis on nahkhiirte saakputukate arv kõrgem veekogude läheduses ja madalam metsades (Masing, Keppart, Lutsar, 2004). Mitmed troopikas elavad käsitiivalised toituvad puuviljadest, kasutades toidu leidmiseks nägemist ja haistmist (Poots, 1987). Nahkhiirte toitumise intensiivsus oleneb putukate aktiivsusest, mille omakorda määravad: aastaaeg, õhutemperatuur, taeva pilvisus, sademed ja tuule suund ning tugevus. Temperatuuri langemisel alla (+10°C) on lendavaid putukaid vähem ja nahkhiirte toitumise aktiivsus langeb (Masing, Keppart, Lutsar, 2004). Nahkhiired, nagu ka paljud teised imetajad meie loomariigis, annavad järglasi ainult
Eesti nahkhiired Kes on nahkhiired? Kes on nahkhiired? Hõimkond – keelikloomad (Chordata) Klass – imetajad (Mammalia) Selts – käsitiivalised (Chiroptera) Chiroptera = cheiros (käsi) + pteros (tiib) Nahkhiire ehitus Tagajäsemed Saba ja sabalennus Pöial Esijäsemed Külglennus V sõrm II sõrm III sõrm IV sõrm Milliseid nahkhiiri maailmas leidub? Käsitiivaliste selts on
Peruus elab 315 liiki kahepaikseid: päriskonnalisi on 297, sabakonnalisi (salamandreid) 3 ja siugkonnalisi 15. 364 roomajaliigist on 185 maod, 158 sisalikud, 16 kilpkonnad ja 5 krokodillilised. Peruu linnuriik on maailma kõige liigirikkam. Umbes 3300 neotroopilisest linnuliigist elab Peruus peaaegu 1700 ehk rohkem kui pooled. Peruus kirjeldatud linnud moodustavad 19% maailma lindude liigistikust. 431 Peruus elavast imetajaliigist on 170 (40%) käsitiivalised (nahkhiired). Põhiandmed: Riigihümn - Somos libres, seámoslo siempre Pealinn - Lima Pindala - 1 285 220 km2 Riigikeel(ed) hispaania, ketsua Rahvaarv - 28 409 897 (2003) Rahvastiku tihedus - 22,1 in/km2 President - Ollanta Humala Peaminister - Oscar Valdés Iseseisvus - 28. juulil 1821 Rahaühik - uus sol (PEN) Ajavöönd - maailmaaeg -5 Kasutatud materjalid http://wiki.gomaailm.ee/wiki/peruu/ http://et.wikipedia.org/wiki/Peruu http://et.wikipedia
metskitsetalled) tedred). Loomade arvukust on mõjutanud oluliselt naised ehk karusnaha mood. 18ndadel oli karusnahk väga moes ning sel ajal langes väikeste koerte arvukus suurelt. Praeguseks on hävitatud väikeste koerlaste haigus – marutaud, seetõttu on hakanud nende arvukus kõvasti kasvama, kuid praegu on tõusnud kanaliste stress. Praegu leidub loomadel ka kärntõbe ning asurkonnad on hakanud kahanema. Pisiimetajad: putuktoidulised, käsitiivalised ja närilised Klassis Imetajad on maailmas üle 5 tuhande liigi (Eestis 63). Nendest enamik on hiire-roti suurused loomad, mida tinglikult nimetatakse eesti keeles “pisiimetajad” Eesti imetajatest võiks pisiimetajad nimetada kolme seltsi esindajaid: putuktoidulised, närilised ja käsitiivalised. Selts putuktoidulised (Eestis 7 liiki, maailmas 400) Sugukond Siillaased – harilik siil, kaelussiil Sugukond Mutlased – harilik mutt/Euroopa mutt
kiskjalised Hallhüljes hallhüljes hülglased alamselts:loivalised Tähnikhirv hirv hirvlased sõralised Metsnugis nugis kärplased kiskjalised Punarebane rebane koerlased kiskjalised Kääbus-nahkhiir nahkhiir nahkhiirlased käsitiivalised Põder põder hirvlased sõralised Lagrits lagrits unilased närilised Harilik vesisammal vesisammal vesisamblalised hypnales Harilik karusammal karusammal karusamblalised karusamblalaadsed Harilik tüviksammal tüviksammal tüviksamblalised tüviksamblalaadsed Harilik lühikupar lühikupar lühikupralised lühikupralaadsed
SubO oravalised sciuromorpha F unilased F oravlased SupO Laurasiatheria O putuktoidulised eulipotyphla F siillased F karihiirlased F mutlased O käsitiivalised chiroptera O soomusloomalised pholidota O kiskjalised- carnivora F koerlased F punapandad F pesukarulased F kärplased F karulased F morsklased F kaslased F kõrvukhülglased F hüäänlased F hülglased O kabjalised perissodactyla
munemis haudumus ja poegade kasvatusperioodil. Häiringute taluvus kasvab pesitsusperioodi lõpupoole 94. Miks on kaitse alla võetud imetajad? Mis neid ohustab? Imetajad on kaitse all, sest nende liikide isendite arv on vähenenud ja neid võib ohustada väljasuremine. Imetajaid ohustab inimtegevuse tagajärjel elupaikadest ilmajäämine ja hukkumine. 95. Millised on kaitsealuste loomade kaitsmise põhimõtted? (lendorav, käsitiivalised, hülged) Millised on nende elupaikade ohud ja nõuded? Lendorav armastab segametsade elu, puud peavad olema vähemalt 60 aastat vanad, toidupoolis külluslik. Tihedad alusmetsaga puistud. Ohtudeks on aga see, et 60 aastane puu on küps ja väga hinnatud metsamajanduses, seega hävitatakse palju oravate pesapaiku. Käsitiivalised armastavad pesapaikadena vanu maju, keldreid ja parke, peaasi et niiske ja piisavalt hämar. Nende kolooniaid ei tohi häirida, igasugune tööstuslik ja
munemis haudumus ja poegade kasvatusperioodil. Häiringute taluvus kasvab pesitsusperioodi lõpupoole 93. Miks on kaitse alla võetud imetajad? Mis neid ohustab? Imetajad on kaitse all, sest nende liikide isendite arv on vähenenud ja neid võib ohustada väljasuremine. Imetajaid ohustab inimtegevuse tagajärjel elupaikadest ilmajäämine ja hukkumine. 94. Millised on kaitsealuste loomade kaitsmise põhimõtted? (lendorav, käsitiivalised, hülged) Millised on nende elupaikade ohud ja nõuded? Lendorav armastab segametsade elu, puud peavad olema vähemalt 60 aastat vanad, toidupoolis külluslik. Tihedad alusmetsaga puistud. Ohtudeks on aga see, et 60 aastane puu on küps ja väga hinnatud metsamajanduses, seega hävitatakse palju oravate pesapaiku. Käsitiivalised armastavad pesapaikadena vanu maju, keldreid ja parke, peaasi et niiske ja piisavalt hämar. Nende kolooniaid ei tohi häirida, igasugune tööstuslik ja
kehtestatud ajutised liikumispiirangud munemis haudumus ja poegade kasvatusperioodil. Häiringute taluvus kasvab pesitsusperioodi lõpupoole 94. Miks on kaitse alla võetud imetajad? Mis neid ohustab? Imetajad on kaitse all, sest nende liikide isendite arv on vähenenud ja neid võib ohustada väljasuremine. Imetajaid ohustab inimtegevuse tagajärjel elupaikadest ilmajäämine ja hukkumine. 95. Millised on kaitsealuste loomade kaitsmise põhimõtted? (lendorav, käsitiivalised, hülged) Millised on nende elupaikade ohud ja nõuded? Lendorav armastab segametsade elu, puud peavad olema vähemalt 60 aastat vanad, toidupoolis külluslik. Tihedad alusmetsaga puistud. Ohtudeks on aga see, et 60 aastane puu on küps ja väga hinnatud metsamajanduses, seega hävitatakse palju oravate pesapaiku. Käsitiivalised armastavad pesapaikadena vanu maju, keldreid ja parke, peaasi et niiske ja piisavalt hämar. Nende kolooniaid ei
hiire ja kivinugise levikut. Inimasustusega kaasneb otseselt koduhiire ja koduroti levik. Peamiselt koobastes ja puuõõnsustes on omale varjupaiga leidnud mitmed käsitiivaliste liigid (habelendlane, suurkõrv, suur-nahkhiir jt.). Eesti arvukates siseveekogudes kohtame saarmast, ondatrat ja kobrast. Läänemeres elavad hallhüljes ning viigerhüljes. Talvise külmaperioodil talvitub enamik Eesti imetajaid siin. Üksikud liigid - peamiselt käsitiivalised (su635urvidevlane, pargi-nahkhiir jt.) - lahkuvad sel perioodil soojema kliimaga piirkondadesse. Eestlased on küttinud imetajaid juba ammustest aegadest alates. Imetajaid kütitakse, et saada nende liha (metskits, põder, metssiga) või karusnahka (naarits, rebane, kährik, ilves). Jahipidamisega piiratakse ka põllumeestele ja karjakasvatajatele olulist kahju tekitavate liikide (metssiga, hunt) arvukust. Kährik ja rebane võivad levitada nii koduloomadele kui ka inimesele ohtlikku
Ülevaade Eestis kasvavatest või elavatest liikidest koos Liik perekond sugukond harilik hundipiim (Lycogala hundpiim (Lycogala) Raticulariaceae epidendrum) põisadru (Fucus vesiculosus) põisadru(Fucus) adrulised (Fucaceae) Agarik (Furcellaria lumbricalis) Furcellaria Furcellariaceae vesijuus (Ulothrix zonata) vesijuus (Ulothrix) pabula-sõnnikuhallik (Pilobolus sõnnikuhallik sõnnikuhallikulised crystallinus) (Pilobolus) (Pilobolaceae) must-nutthallik (Mucor nutthallik (Mucor) nutthallikulised (Mucoraceae) racemosus) väike rohetiksik (Clorociboria rohetiksik Incertae sedis aeruginascens) (Chlorociboria) kollane hüüvik (Leotia lubrica) hüüvik (Leotia) (Leotiaceae) harilik karikseen (Sarcoscypha karikseen ...
2.2.6. Selts: Meriveiselised 16.3.10.2.2.7. Selts: Napihambulised 16.3.10.2.2.8. Selts: Tupaialised 16.3.10.2.2.9. Selts: Karustiivalised 16.3.10.2.2.10. Selts: Esikloomalised 16.3.10.2.2.11. Selts: Jäneselised 16.3.10.2.2.12. Selts: Närilised 16.3.10.2.2.13. Selts: Putuktoidulised 16.3.10.2.2.14. Selts: Käsitiivalised 16.3.10.2.2.15. Selts: Soomusloomalised 16.3.10.2.2.16. Selts: Kiskjalised 16.3.10.2.2.17. Selts: Kabjalised 16.3.10.2.2.18. Selts: Sõralised 16.3.10.3. Eesti imetajad Riik Ainuraksed (Protozoa) üherakulised, kulendid, viburid, ripsmed, mõnedel rakusuu, mõned kogu kehapinnaga, kõikjal. entsüsteerumine. 1. Hõimkond Ainutuumsed 1.1
2.1 Liigirikkus Peruus elab 352 liiki kahepaikseid: päriskonnalisi on 297, sabakonnalisi (salamandreid) 3 ja siugkonnalisi 15. 364 roomajaliigist on 185 maod, 158 sisalikud, 16 kilpkonnad ja 5 krokodillilised. Peruu linnuriik on maailma kõige liigirikkam. Umbes 3300 neotroopilisest linnuliigist elab Peruus peaaegu 1880 ehk rohkem kui pooled. Peruus kirjeldatud linnud moodustavad 19% maailma lindude liigistikust. 460-st Peruus elavast imetajaliigist on 170 (40%) käsitiivalised (nahkhiired). Peruust on metsadega kaetud 56% ehk 72 miljonit hektarit. Taimestiku liigirikkuse poolest on Peruu maailma esirinnas. 35 000 kirjeldatud taimest on umbes 5500 (16%) endeemsed. 2.2 Looduskaitse 21. sajandil on Peruus metsatustumise vähendamiseks aktiivseid meetmeid rakendatud. Metsatustumise määr vähenes 250 000 hektarilt 2001. aastal 150 000 hektarini 2005. aastal. 2010. aastal on metsade raadamine eeldatavasti vähenenud 90 000 hektarini aastas ning 2021
elusolendite jaoks hea. Ilma veeta poleks elu, me oleme olemas ainult tänu imelisele veemolekulile. Imestus nr.7: Lumi ja suur vaikus Universium, kogu eksistents, on kõige sügavamas mõistes üks suur vaikus. Meist endast väljaspool ei ole mingisuguseid hlisid, ainult molekulid, mis liiguvad ja mõjutavad meie kuulmisorganeid. Heli tekib elusolendite sees kujul, mille jaoks nende ajud ja meeled on ehitatud ja need võivad sobida kas rohkemaks või vähemaks. Käsitiivalised, rohutirtsud ja inimsed tajuvad seega erinevaid, omaette unikaalseid helimaailmasid. INIMESE SUHE LOODUSESSE MUINASAJAST TÄNAPÄEVANI (Sverre Sjölander) Enamikul juhtudel iseloomustab inimese suhtumist loodusesse see, et loodus on üks suur laoruum või varakamber, mida me kasutame ja tühjendame niikaua, kui võimalik. Kaldume loodusressursse ära kasutama, kuni nad kas on hävinenud või kahandatud kasutute suurusteni.
Vangistuses võib ta eluiga ulatuda 20...30 (50) eluaastani. Eestis on vaskuss hajusalt levinud ning ta kuulub looduskaitse alla. 34 Pisiimetajad Pisiimetajad (Micromammalia) kuuluvad loomariigi süsteemis imetajate klassi. Kokkuleppeliselt on meie pisiimetajad täiskasvanult kuni 30 cm kehapikkusega imetajad, kes kuuluvad seltsidesse putuktoidulised (Insectivora), käsitiivalised (Chiroptera) ja närilised (Rodentia). Ametlikku liiginimekirja kantud liikidest kuuluvad pisiimetajate hulka kõik eelnimetatud seltside liigid v.a. kobras ja ondatra. Eestimaal on teada kokku 64 vabaltelavat imetajaliiki (koduloomad ja farmiloomad seega välja arvatud), kellest 38 (59%) moodustavad pisiimetajad. Kui palju on Eestis seni veel avastamata pisiimetajaliike, seda pole võimalik öelda; kuid iga 10-aastase uurimisperioodi vältel avastatakse meil 1--2 uut liiki juurde.
PÕDER (Alces alces) hirvlaste sugukond, põdra perekond. Põder on suurim hirvlane ja suurim maismaaimetaja Euroopas. Välimus - Põder on pikkade jalgadega ja kõrge turjaga vagur loom. Täiskasvanud loomad kaaluvad keskmiselt 500 kg. Pea on pikk ja kitsas. Iseloomulik on pikk ülamokk, mistõttu nina näib olevat kongus. Lõua all ripub karvadega kaetud nahavolt – „habe”. Isasloomadel võib olla see kuni poole meetri pikkune, emasloomadel väiksem. Kõrvad on põdral suured, pikliku kujuga. Saba on nii lühike, et seda on raske silmaga eristada. Karvastik on tal pruunikasmusta värvi. Täiskasvanud isaslooma nimetatakse põdrapulliks. Emaslooma nimetatakse põdralehmaks. Kuni ühe aasta vanune loom on põdravasikas ja ühe-kaheaastane loom põdramullikas. Sarved - Sarved on ainult pullidel. Sarvede suurus sõltub elukohast. Euroopa põtrade omad on keskmiselt 10 kg. Suurus sõltub muidugi ka toitumisest ja isendite vanusest. Mullikatel on ühe- või kaheharul...
ARENGUBIOLOOGIA 1.Spermatogenees 1. Milline on imetajate testise ehitus? Imetajate munand koosneb väänilistest seemnetorukestest ja seemnetorukeste vahelisest sidekoelisest vaheruumist (interstitium). 2. Väänilised seemnetorukesed (mis, mis teevad, mis neis sees on, ehitus) Seemnetorukesed on peenikesed, väändunud ja pikad – algavad ja lõpevad munandi keskseinandis paiknevas munandivõrgus, moodustades suletud ringid. Väänilised seemnetorukesed suubuvad munandivõrgus viimajuhakestesse (mis on ripsmetega varustatud), need ühinevad munandimanusese peaosas üheks munandimanuse juhaks. Väänilised seemnetorukesed sisaldavad nii Sertoli rakke kui ka erinevas arenguastmes olevad seeemnerakke spermatogeenne epiteel e iduepiteel). Väljaspoolt ümbritsetud basaalmembraaniga, mida toodavad peritubulaarsed epiteelirakud (müeloidsed rakud, vajalikud spermatiidide vabanemiseks ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
