1. Üldistamine ( 2 ); analüüs ( 2 ); küsitlus ( 1 ); vaatlus ( 1); valemid ( 3); eksperiment ( 1); tabelite tegemine ( 3 ) on (1) andmekogumis-; (2) tulemuste tõlgendamise- või (3) tulemuste esitamise meetodid? 2. Uurija sekkub aktiivselt nähtuse loomulikku olemusse: a) vaatlus või b) katse? 3. Kvalitatiivse hinnangu andmiseks kvantitatiivsetele, täpselt mõõdetavatele nähtustele kasutatakse a) skaleerimist; b) eksperthinnangute meetodit? 4. Süstemaatiline viga a) mõjutab või b) ei mõjuta mõõtetulemuste keskmist? 5. Mõõtmistulemuste kindel suund ja kuhjumistendents iseloomustab a) juhuslikku - või b) süstemaatilist viga? 6. Vaatlus ( 2); analüüs ( 1); üldistamine (1 ); küsitlus (2 ) on (1) puht-teoreetilised- või (2) empiirilis-teoreetilised meetodid? 7
• Püsikulud ja töötasu on mitteolulised kulud. Püsikulud tuleb katta, kas toimub tootmine või mitte. • Otsustamisel ei lähtuta mitte varude omahinna arvutamiseks leitud kuludest (finantsarvestuse tarvis), vaid oluliste kulude erinevusest. • See, kas kulu on oluline või mitte, sõltub konkreetsest situatsioonist ning see on muutuv. Ettevõtte eesmärk on maksimeerida pikaajalisi netorahavoogusid. Otsustusi mõjutavad lisaks kvantitatiivsetele faktoritele ka kvalitatiivsed faktorid: • Tootmine oma ettevõttes võib olla küll kallim kui sisseostmine, kuid sisseostmine tähendaks tootmise sulgemist, mis võib kaasa tuua töötajate moraali languse ja mõjutada tulevast toodangut. • Ettevõtte hakkab sõltuma olulisel määral teisest ettevõttest, kelle tegevust ta mõjutada ei saa ( tarnete õigeaegsus, edaspidine hind, kvaliteet, tootearendus.) Different Definitions of Costs for Different Applications
Teadust ei saa võtta puhtalt teadusena, seda tuleb vaadelda läbi filosoofia ja seejärel tuleb antud filosoofiat teaduslike oskuste ja kogemustega tõestada. Teise raamatu ossa on koondatud Vihalemma tekstid, mis oma põhimõttelt võrdlevad kriitiliselt teadust ja filosoofiat ning arutavad, kas puhta teadusfilosoofia olemasolu on võimalik, läbi erinevate teooriate. Täppisteaduslik maailmanägemine tähendab nähtuste nägemist tingimustes, milles nad alluvad üldistele kvantitatiivsetele seadustele. Vastavad tingimused määratakse katseliselt. Newton oli esimene, kes hakkas matemaatikat ja katset omavahel seostama, püstitades ülesanded nii, et nad oleksid samaaegselt katseliselt ja matemaatiliselt tõestatavad. Peale seda hakkas teadus olema teineteist eeldavate probleemide lahendamine ehk Newton sai oma avastuste tegemisel tugineda ainult religiooni ja jumala autoriteedile, kuid kõik kes tulid peale Newtonit võisid juba tugineda
Hindamise tulemused võivad ka näidata, et teatud meetmetesse või sektoritesse investeerimine ei ole mõttekas. 97 PROJECT CYCLE MANAGEMENT HANDBOOK Hindamise liigid Kasutatav hindamise liik sõltub suurel määral projektist ja sellest, kuidas tulemusi rakendada soovitakse. Alljärgnevalt mõned neist: Kvalitatiivne ja kvantitatiivne hinnang Hindamise metoodika valikul tuleb esmalt otsustada, kas keskendutakse kvalitatiivsetele või kvantitatiivsetele näitajatele või paralleelselt mõlematele. Kvantitatiivne hinnang on objektiivsem ning raskemini vaidlustatav. Selleks kasutatakse statistilisi näitajaid ja aruandlust. Paljude projektide tulemuslikkus on siiski eelkõige seotud väljundite kvaliteediga. Näiteks koolituskursuse puhul on lihtne kokku lugeda koolitatute arvu, kuid palju olulisem on välja selgitada koolituse edukus. Selleks tuleb hinnata, kas osalejad omandasid sisu ja kas uued teadmised on nende jaoks rakendatavad
Soomes, Uus-Meremaal ja Rootsis kõrged töönõuded ja kõrge kontroll väljenduvad aktiivsemates õppimise võimalustes. Saksamaa tööautonoomia on samuti kõrge, kuid keskmiselt on nõudmised madalamad kui Soomes, Uus-Meremaal ja Rootsis. Lõuna-Euroopia maades nagu Portugalis ja Hispaanias ja väiksemas ulatuses Belgias, Prantsusmaal, Luksemburgis leiti kindlalt, et seal on suhteliselt madalad töönõuded ja madal kontroll töökohas. Mitmed Euroopa riigid tunnistavad,et lisaks kvantitatiivsetele nõuetele, on ka oluline informatsioon teiste tüüpide nõuete seast. Soomes on kasvavaid muutusi kvantitatiivsetes nõuetes mõõdetud, mis väljendub peamiselt ülesannete edasiarendustes. Rootsis on muutused tähelepanus ja keskendumises, mille nõudlus tööl kasvas järsult, peale seda uuesti stabiliseerus. Uus-Meremaa kvalitatiivsete nõuete andmed on saadaval ainult pärast 2000.a ning need väljendusid väheses languses. Mis
Andmeanalüüs 1)Uurimistsükkel: millised etapid eelnevad ja järgnevad andmeanalüüsile. Eelnevad: Uurimusprobleem, uurimusmeetodi valik (kvantitatiivne, kombineeritud, kvalitatiivne), valimi koostamine, andmestiku loomine. Järgnevad: Andmete analüüsimine ja tulemuste esitamine. Millised on alternatiivid kvantitatiivsetele meetoditele. kombineeritud, kvalitatiivne 2) Ankeedi koostamine: mida tuleks silmas pidada hea ankeedi koostamisel; küsimuste tüübid, vastuste tüübid. Võimalikult lühike, viisakalt sõnastatud, lihtsa grammatikaga, sisaldab infot ühe teema kohta, sama tähendusega kõigi jaoks, sobival spetsiifilisuse tasemel Ankeedi struktuur, sissejuhatus, miks uurimust tehakse, anonüümsus, võimalik tasu, tulemuste esitus, kontaktandmed, tänud juba
autoriteet ning keskendunud oma ametile/tööle ning otsib tunnustust ja kinnitust. Tegevusuuringu läbiviijad kasutavad tihti mõttepäevikut, kus dokumenteerivad tehtud plaanid, märkused, enda mõtted ja isiklikud arvamused, tulemused jne. Tegevusuuring on oma olemuselt koostöö-põhine ning tsükliline, mis koosneb planeerimisest, tegutsemisest, vaatlemisest ja analüüsimisest, seega uuringu läbiviimiseks peab varuma piisavalt aega. Uurimisviis õib tugineda nii kvalitatiivsetele kui kvantitatiivsetele andmetele, levinumad meetodid on intervjuu, vaatlus ja küsimustikud. Andmetena võib kasutada ka näiteks õpilaste tagasisidet, veebiarutelusid, tunnis antud ülesandeid, õpilaste ettekandeid jne. Põhistatud teooria – Põhistatud teooria on kvalitatiivne uurimisviis, mille eesmärk on empiiriliste andmete alusel genereerida hästi põhjendatud teooria või hüpoteese. Eristatakse nelja olulist suunda – klassikaline, interaktsionistlik, positivistlik ja konstruktivistlik
järgmisele põlvkonnale, s.o. milline on (tõu)looma aretusväärtus. ,,Aretusteoorias defineeritakse indiviidi aretusväärtus enamasti kui tema lõpmatu arvu järglaste keskmise fenotüübiväärtuse kahekordne erinevus populatsiooni keskmisest" = 2( -) -järglaste keskmine - f. Valiku tüübid (suunav, lõhestav, stabiliseeriv) - Selektsioon toimib kvantitatiivsetele tunnustele kolmel viisil stabiliseeriv, keskmisi vorme eelistav suunav, eelistatakse tunnuserea ühes otsas olevate tunnusvormidega isendeid lõhestav, äärmuslike tunnustega isendite eelistamine 11. Bioloogiline/geneetiline mitmekesisus, elurikkus, geneetiliste ressursside monitooring. Populatsioonimahu ja -trendi määramine, ·Mitmekesisuse kao põhjuste (ohtude) väljaselgitamine · Näiteks
aktsiaturul on kogumaht HFT ettevõtete poolt langenud, siis futuuride turul on nende osakaal jäänud siiski märkimisväärseks. HFT firmad 5 moodustavad umbes 2% kogu kauplemisettevõtetest, aga on vastutavad tervelt 70% ulatuses tehingute mahu eest. HFT põhineb suuresti kvantitatiivsel kauplemisel ehk siis portfelli hoitakse üsnagi lühikest aega. Kõik portfelli allokatsiooniotsused teeb arvuti vastavalt kvantitatiivsetele mudelitele. Tihti on nende masinate edukus sõltuvuses samaaegses võimes analüüsida inimestele hoomamatuid andmemahte. Sellest tulenevalt on ka neil arvutitel spetsiifilised algoritmid, mida tuntakse „algode“ all. Tänapäeval pole tihti enam oluline uute tuulte ega murrangute toomine algoritmide maailma, vaid et kelle arvuti suudab kõige kiiremini arvutada algoritmide tulemusi. Arvutuskiirusest tulenevalt kasutatakse ka väga
Üha rohkem tõuseb päevakorrale ettevõtte klientide, turgude ja konkurentidega seotud andmete kogumine ja nende analüüsimine. Samuti muutub aina olulisemaks arvestussüsteemide integreerimine ettevõtteväliste osapooltega (näit. kliendid, tarnijad). Seetõttu kuulub paljudes ettevõtetes juhtimisarvestuse infosüsteemi aina rohkem ka ettevõttevälist infot. Lisaks rahalistele näitajatele lülitatakse sellesse süsteemi ka mitterahalisi näitajaid, sealhulgas lisaks kvantitatiivsetele näitajatele ka kvalitatiivseid näitajaid. Eesmärgiks on sellises integreeritud süsteemis leiduvaid andmeid koos analüüsida ning genereerida seeläbi tänapäeva ärikeskkonnas juhtidele vajalikku infot. Vaatamata sellele, et finantsarvestuse aruannete näitajad on tulevikku vaatamiseks ja ka saavutatud tulemuste analüüsiks vähe informatiivsed, kasutavad ettevõtete juhid neid siiski palju. Selle põhjuseks võib tuua juhtide ja
uuringud, hindav uuring, tegevusuuring, rakendust loov uuring e arendusuuring. 3.7.1 Tuleviku uuring Tuleviku uuringu eesmärk on tuua tulevik inimeste teadvusesse süsteemsel ja teaduslikul viisil, et seda võimalikult täpselt ette kujutada ning sellega arvestada (Loogma, 1998, 4). Eestis läbiviidud tuleviku uuringud on kvalitatiivse iseloomuga ja koondavad erinevat tüüpi andmed, muutujad ja meetodid. Tagasihoidlikuks on jäänud mineviku andmetele ja kvantitatiivsetele näitajatele toetuvate prognooside tegemine. Loogma (1998, 11) eristab kahte lähenemist uuriv ja normatiivne. Uuriv ehk kirjeldav lähtub minevikust ja olevikust ning projekteerib selle põhjal tulevikku. Normatiivne lähenemine seab eesmärgi, milleni tahetakse jõuda ning kirjeldab vajalikke tegevusi. Tuleviku uuringu meetodid sananeb teistele uurimustele, erinevus tuleb sisust ning eesmärgist. 3.7.2 Hindav uuring
operatiivinfosüsteemid? Operatiivsed süsteemid tegelevad äritegevust kirjeldava informatsiooni kogumise, säilitamise ja analüüsiga, nagu näiteks tellimuste ja arvete haldamise, raamatupidamise ja laoarvestuse süsteemid. Operatiivsed süsteemid on orienteeritud andmehõivele ja andmete terviklikkuse tagamisele reaalajas. Strateegiliste süsteemide protsessid on tavaliselt vähemstruktuursed; neis osalevad kvalitatiivsed andmed, vastandina operatiivsetes süsteemides liikuvatele kvantitatiivsetele andmetele. Kui operatiivsetes süsteemides on andmeobjektidel kindlalt fikseeritud struktuur, siis strateegilistes süsteemides liikuvad andmed sisalduvad tavaliselt küllalt määramatu struktuuriga informatsioonikogumikes -- dokumentides (tekstid, pildid, tabelid, heli, video jne.). 39. Mille alusel otsustada IS-i konkreetsele ettevõttele sobivust? 40. Selgita Outsource mõistet IKT valdkonnas. · kommunikatsioon ISP Internet Service Provider
ruut-statistik) ruut-statistik) Järjestus-tunnus Keskmiste võrdlus. Risttabelid. Usalduspiirid, T-test Seosekordajad (hii- ruut-statistik) Arvtunnus Korrelatsiooni- kordajad Pärast analüüsi esitada tulemused, teha järeldused, uute uurimisküsimuste püstitamine. Millised on alternatiivid kvantitatiivsetele meetoditele. Kvalitatiivsed ja kombineeritud meetodid. Kvantitatiivsed meetodid- kui palju midagi esineb, seoste analüüsimine, hüpoteeside testimine; arvuline; suhteliselt palju uuritavaid Kvalitatiivne- kuidas midagi kirjeldatakse, tihti uuritakse arvamusi, hoiakuid; sõnaline; vähem uuritavaid 2) Ankeedi koostamine: mida tuleks silmas pidada hea ankeedi koostamisel; küsimuste tüübid, vastuste tüübid. Ankeedi struktuur
valik küpsemise läbi (selection by maturation) Välise valiidsuse suurendamine: Uuritava populatsiooni tõenäosuslik valim 1. Üldistamine ( 2 ); analüüs ( 2 ); küsitlus ( 1 ); vaatlus ( 1); valemid ( 3); eksperiment ( 1); tabelite tegemine ( 3 ) on (1) andmekogumis-; (2) tulemuste tõlgendamise- või (3) tulemuste esitamise meetodid? 2. Uurija sekkub aktiivselt nähtuse loomulikku olemusse: a) vaatlus või b) katse? 3. Kvalitatiivse hinnangu andmiseks kvantitatiivsetele, täpselt mõõdetavatele nähtustele kasutatakse a) skaleerimist; b) eksperthinnangute meetodit? 4. Süstemaatiline viga a) mõjutab või b) ei mõjuta mõõtetulemuste keskmist? 5. Mõõtmistulemuste kindel suund ja kuhjumistendents iseloomustab a) juhuslikku - või b) süstemaatilist viga? 6. Vaatlus ( 2); analüüs ( 1); üldistamine (1 ); küsitlus (2 ) on (1) puht-teoreetilised- või (2) empiirilis-teoreetilised meetodid? 7
probleemideni hallutsinatsioonidest depressioonini. 10. Ärge jätke und vahele. Liiga vähene uni on seotud ülekaalulisusega, südame ja veresoonkonna haiguste ja mitmete tõsiste vaimsete häiretega. Unepuuduse korral ei suuda aju ja keha oma energiatarbimist piisavalt hästi kontrollida: vähe maganud inimesed kipuvad rohkem näksima ja sealt probleemid algavadki. Unepuudus mõjub halvasti tähelepanule, täidesaatvale funktsioonile, töömälule, meeleolule, kvantitatiivsetele oskustele, loogilisele mõtlemisele ja isegi motoorsele osavusele. Liiga vähene uni tõstab südame-veresoonkonnahaiguste haiguste esinemise tõenäosust. Hea uni on relv ka teiste haiguste ja halva enesetunde vastu. On näidatud, et uni aitab kaasa selliste ülesannete puhul, mis hõlmavad visuaalse tekstuuri eristamist, motoorseid adaptatsioone ja motoorset järjestamist. Õppimisliik, mis tundub unest kõige enam positiivselt sõltuvat, on selline, mis käsitleb mingi protseduuri
muutusi (olgu kvantitiivseid või kvalitatiivseid). Kui geneetiliselt lähedaste liikide rühm allub samasuunalisele valikurõhule, siis võib neil ilmneda ortogeneetiliselt suunatud evolutsioon, st. eri liikidel kestvalt ja paralleelselt samas suunas, kuigi mingit ortogeneesi otseses (sisemise determinatsiooni) mõttes ei ole olemas. Ja kui valiku toime mõnele liigile mingis suunas tugevneb või saab uue rakenduspunkti, siis võivad need liigid alluda niivõrd suurtele kvantitatiivsetele muutustele ühes ja samas suunas, mida tuleb iseloomustada juba kui organisatsioonitaseme kvalitatiivset hüpet. Selline seletus on heas kooskõlas peaaju suurenemistendentsiga primaatide evolutsiooni 60-70 mln. aasta kestel ning selle mahu revolutsioonilise hüppega tööriistu valmistavate hominiidide evolutsiooni 2...3 mln. aasta jooksul. Sealjuures on täiesti võimalik, et suurte morfofüsioloogiliste uuenduste puhul ei pea tekkima ühtegi uut funktsiooni
and more information and less and less meaning“. Websteri kriitika: Kuigi selline infoühiskonna käsitlus on suhteliselt kergesti ära tuntav, on seda raske allutada konkreetsetele kriteeriumidele. Kui me vaatame infotähtsuse osakaalu, siis on raske eristada, milline on erinevuse aste, mis on seotud ühiskonna muutustega. Websteri kokkuvõtteks Kuigi Webster ise kipub taandama oma probleemid peamiselt mõõtmise küsimustele ning kvalitatiivsetele ja kvantitatiivsetele probleemidele, annab ta siiski väärtusliku ülevaate erinevatest infoühiskonnaga seotud teooriatest ja nende käsitlustest. Ühes hilisemas artiklis (toim Lievrouw ja Livingstone, 2001) eristab Webster ka kuuendat infoühiskonna eristamise printsiipi, mille puhul ei räägita mitte sellest, et on järjest rohkem informatsiooni, vaid kuidas informatsiooni rohkus on mõjutanud seda, kuidas inimesed oma igapäevaelu korraldavad. Selle mõttesuuna põhiliseks argumendiks on, et
Pikaajalises perspektiivis on võimalik vältida püsikulusid ja otseseid tööjõukulusid. Eeldame, et sõlmitakse viie aastane leping tarnijaga : aastas tarnitakse 400 detaili hinnaga 500.-/tk. 31 Pikaajalises perspektiivis on tööjõukulu ja püsikulud olulised otsuste tegemisel. – odavam on osta sisse. Ettevõtte eesmärk on maksimeerida pikaajalisi netorahavoogusid. Otsustusi mõjutavad lisaks kvantitatiivsetele faktoritele ka kvalitatiivsed faktorid: Tootmine oma ettevõttes võib olla küll kallim kui sisseostmine, kuid sisseostmine tähendaks tootmise sulgemist, mis võib kaasa tuua töötajate moraali languse ja mõjutada tulevast toodangut. Lisaks ettevõtte hakkab sõltuma olulisel määral teisest ettevõttest, kelle tegevust ta mõjutada ei saa ( tarnete õigeaegsus, edaspidine hind, kvaliteet, tootearendus.) Seadme asendamine
emansipatoorsele paradigmale. Seega oleks ennatlik teaduslikkuse üle otsustamisel lähtuda ainult tavapärastest teaduslikkuse kriteeriumidest. Mõõtmine kui loodusteadusliku tunnetuse olulisemaid erisusi ei ole sellisena kasvatusteadustele alati kohandatav. Seepärast lisandub kirjeldamisele, seletamisele ja prognoosimisele kui teadusliku tunnetuse põhifunktsioonidele sotsiaalteadustes veel mõistmine ja tõlgendamine. See tähendab ka, et lisaks kvantitatiivsetele meetoditele kasutatakse kasvatusteadustes üha rohkem ka kvalitatiivseid uurimismeetodeid. Üha rohkem leiab aga praegustes uurimustes kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete meetodite kombineeritud kasutamist, näiteks triangulatsioon. Üliõpilase jaoks on oluline seegi, et kõrvuti traditsiooniliste empiiriliste ja teoreetiliste uurimustega on hakatud akadeemilise kraadi taotlemisel arvestama arendusliku iseloomuga töid, nendega saab kaitsta bakalaureusekraadi, senise magistriõppe
ettevõttesisesed sisaldavad andmebaasid (database marketing) järgmisi andmeallikaid: a. Müügitulemuste aruanded ja raportid, mille kaudu käib valdav osa ettevõtte müügiinfost. b. Finants- ja raamatupidamisdokumendid, kust saab informatsiooni ka ettevõtte kulude jms kohta. c. Muud aruanded, nagu eelnevalt läbiviidud turundusuuringud, turunduseelarved, personaliandmed jms. d. Tagasiside hankijatelt ja edasimüüjatelt, kust võib saada lisaks kvantitatiivsetele andmetele ka kvalitatiivsed informatsiooni ettevõtte enda kohta. e. Tagasiside klientidelt. Enimtuntud andmebaasile tuginev kliendisuhete juhtimise süsteem on CRM (client relationship management), kus on andmebaasi sisestatud vajalikku infot ettevõtte klientide kohta. Välised andmeallikad võib tinglikult jagada kolme suuremasse kategooriasse: 1. Trükised ja publikatsioonid (publised data sources). 2. Arvutipõhised andmeallikad (computerized databases). 3
mitme maja omanike arvu kasv on saanud ohuks Lääne-Eesti kuurortide vaimule. (Kask et al 2010: 169170; Baum 2006: 167175) Piret Hallik-Sassi ja Heli Müristaja uuringutel põhineva ,,Elamuskuurordi klastri strateegia aastateks 20112014" järgi on Pärnu linna turismiedendajate eesmärgiks ajaloolise kuurordi viimine uuele, 21. sajandisse sobivale tasandile. Sellest tulenevalt ja toetudes põhjalikele, peamiselt kvantitatiivsetele uuringutele on välja pakutud erine- vused möödunud sajandi ja uue ehk 21. sajandi kuurordi vahel võrdlusena tabelis 7. Kohaliku kogukonna aktiivne kaasamine kuurordiarendusse on kooskõlas ka käesoleva magistritöö teooriaga. 2005. aastal tehtud Pärnu linnakodanike uuringust selgus, et huvigrupp suhtub turistidesse tolerantselt ja mõistab nende vajalikkust linnamajanduse seisukohast. Uuriti ka, kas turism julgustab kogukonda tegelema mitmete kultuuriliste tegevustega nagu