päikest! / Ta voolab tuppa nagu kuldne viin / ja purju paneb mind, kes kaua paastusin / ..." Kevade saabumine kuulutaks talle justkui parema elu algust: ,,End laotanud üle minu vaikse aia/on rohelised õndsad lootused, / ja igas väikses põõsas suured ootused / ..." Heiti Talviku kevades kõlab laul: ,,Ah, võsastik rõkkab, orkester on koos, / lind linnuga sillerdab paisuvas hoos." ,,Kuupaistel roheline läigib jää, kuupaistel maastik sädeleb kui suhkur. Öötuules lumitolm keeb üles tuhkur ja tähina meil' vajub üle pää." Nõnda kirjeldab Talvik aastaaega, mille sõnatüvi moodustab ka tema perekonnanime talve. Tema sõnul ,,...lendavad (talvel) hobused..." ning ,,...õhud on kõik hõbedas..." Under võrdleb seevastu suve ja talve: ,,Sääl, kus suvel sadadena kullerkupud kollendasid, / ... / laialt lasub lumi, lumi, külm ja hingetu / ..
* Tähtsaim inglise romantik ja kõigi aegade suurim meremaalija * Impressionistide eelkäija * Piltidel on tihti uskumatu vihma, lume, udu ja vahutava vee möll, mida valgustavad päike, kuu või vikerkaar Oli marinist (maalis väga palju meremaale) ja kasutas enamasti spaatlit Maalikunst Saksamaal CASPAR DAVID FRIEDRICH (Joonistasite viimastes tundides) Kasutas oma töödes palju tundeküllaseid motiive (krutsifiks metsiku mäe tipul valguskiirte foonil, kloostrivaremed või metsatihnik kuupaistel või merejää kuhjumised ) Friedrich eelistas lõpmatusse avanevaid maastikuvaateid Skulptuurikunstnik romantismi ajastul - ANTOINE LOUIS BARYE Ta oli animalist ja eelistas kujutada loomi liikumises ja võitluses. Tema skulptuurid on maalilise pinnatöötlusega. Mood Meestemoes: Torukübar ja frakk. Moodi hakkas tulema pikk kuub. Põlvpükste asemel pikad püksid Naistemoes: Korseti tagasitulek (herilasepiht), lai kroogetega seelik, puhv-varrukad.
Too näiteid? Goya töödes mis neid sündmusi kajastavad, väljedub õudus ja pessimism.. õlimaal "Ületõusnute mahalaskmine", graafiliste lehtede sari"Sõjakoledused" 8) MKes oli isikupäraseim saksa romantiline maalikunstnik ? CASPAR DAVID FRIEDRICH 9) Mida ta tavaliselt maalis ? Milliste motiivide abil muutis ta oma teoste sõnumi eriti tähendusrikkaks? Maasitiku pilte. Motiivid: krutsifiks metsiku mäe tipul veretavate valguskiirte foonil, kloostrivaremed või metsatihnik kuupaistel, ülevad kõrgmäestikud või merejää kuhjumised. 31.. 3)Mida tähedab salongikunst? suurtes saaalides korraldati kusntinäitusi, hinnati tõelisi kunstnikke 4) millega vastandas end romantiline maalikunst?
tumedustega mängimine paraadportreid, millel on tihti pilkav alltekst paraadportree - portree, millel rõhutatakse kujutatava isiku (peamiselt valitseja, väepealku) seisust, ühiskondlikku positsiooni ning suursugusust. SAKSAMAA rahvuslik * Caspar David Friedrich - Tihti valis ta äärmuslikke ja väga tundeküllaseid motiive (krutsifiks metsiku mäe tipul valguskiirte foonil, kloostrivaremed või metsatihnik kuupaistel või merejää kuhjumised). Eelistab lõpmatusse avatud maastikuvaateid.
Turner(kuulsamaid marioniste e.mere maalijaid) 3.Marionist on mere maalija http://www.abiks.pri.ee 4.Hispaanlane Fransisco Goya ,,Ülestõusnute mahalaskmine", "Sõjakoledused" .Sakslane Caspar David Friedrich (tähendusrikkad ja tundeküllased motiivid:kloostri varemed talvel, metsasalu kuupaistel) Prantslased a)Theodore Gericault (kirglikud tunded,tramaatika,liikumine)"Meduse'i parv" b)Eugene Delacroix (vabaduse armastus),,Apolloni kaarik","Vabadus viib rahva barrikaadidele","Chopin ja Sand","Chiou veresaun", ,,Dante ja vergilius põrgus". 5.Arhidektuur jagunes: a)Historitsism(ajalooline stiil, liide neo nt.neogootika), b)ekleptika() 6.Romantismi üld: pöördus salapärase keskaja poole.kunstnikele meeldisid ka loodusrahvad, metsik
Romantismi pooldas ainult osa kunstnikest ja publikust, teosed jäid toetama klassitsismi. Saksamaal oli mitu kunstikeskust ning nii jäid romantismi ja klassitsismi piirid tihti ebaselgeks. Võimsaim saksa romantiline maalikunstnik oli Caspar David Friedrich (1774- 1840), kelle maastikupildid olid uuenduslikud nii sisult kui ka vormilt. Tihti valis ta äärmuslikke ja väga tundeküllaseid motiive (krutsifiks metsiku mäe tipul valguskiirte foonil, kloostrivaremed või metsatihnik kuupaistel või merejää kuhjumised). Friedrich eelistab lõpmatusse avatud maastikuvaateid. Teine saksa romantikust maalikunstnk oli Philipp Otto Runge (1777-1810). Oma maalides püüab ta välja tuua üksikisiku hingeelu ja ka valgusekäsitlus on tema töödes uuelaadne. Caspar David Friedrich ''Kriidikaljud Rügenil'' 5 Romantism Hispaanias Hispaanias oli romantismi tekkepinnaseks ühiskondlik ummikutunne. Oodati
4) William Turner on kõigi aegade suurimaid mere maalijaid. 5) Impressionistide eelkäijaks võib Turnerit lugeda tänu valguse varjundite ja valguse muutlikkuse edasiandmisele. 6) Francisco Goya kujutas Napoleoni vägede sissetungi Hispaaniasse. 7) Sõjasündmusi kajastas tema graafiline sari "Sõjakoledused". 8) Suurim Saksa romantik Caspar David Friedrich armastas kujutada selliseid motiive nagu avaraid maastikupanoraame, rannavaateid laevadega ja kloostrivaremeid või metsatihnikuid kuupaistel. 9) Inimesed Friedrichi maalidel on sageli seljaga vaataja poole, see rõhutab nende üksindust. 10) Usutemaatikast oli haaratud natsareenide koolkond Saksamaal. II Vaata lk 202-204 olevaid Francisco Goya tööde reproduktsioone. Kirjuta nende hulgast välja üks Goya: · portree ,,Alba hertsoginna" · aktimaal ,,Alasti maja" · graafiline leht sarjast Kapriisid ,,Uinunud mõistus sünnitab koletisi"
tema kallimat ei tuleega tule. Ma arvan, et see on üks romantilisemaid luuletusi selles luulekogus. „Mil tuled sa? Sind ootan ma, Mu päikene, Mu armuke Maailm läheb õiekuul ilusaks- Ja minu süda läeb kurvemaks“ Luuletust „Kesk sügavat Venemaa metsa“ pean ma kõige igavamaks, kuna see on pikk ning enamus tekstist on looduse kirjeldus „Kesk sügavat Venemaa metsa kuupaistel hiilgab aas- külm, sügav, vaikne lumi sääl särab ja hiilgab maas.“ Analüüsin ühte luuletust Anna Haava luulekogust pealkirjaga „Kalamehe Mõrsja“. Kalamehe Mõrsja Minu peig on kalamees Kõige hoolsam küla sees Tal on vene uhi-uus Uued noodad jõesuus Minu peig on lahke mees,
süvenemisega jagunes Marani kunst selgelt näitustele mõelduks ning iseendale ja siseringile looduks. Defriis, joonistus, 1966. a Fotokollaaz ,,XX sajandi grimasse" väljendab Marani kohta haruldaselt otseselt ühiskondlik- poliitilisi änge. "XX sajandi grimasse", 1965. "Teejoomine", 1962. "Kuupaistel", 1963. "Enne plahvatust", 1965. Loomingu pööre Peamine Olav Marani muutumise põhjus oli pöördumine religiooni poole, mis toimus 1968. aastal. Viimase 40 aasta jooksul on ta maalinud vaid vaikelusid. Juba veidi varem ilmusid intiimsed loodusvaated, kuigi veel poolabstraktses käsitluses. Edasi tulid vaikelud, kust tasapisi kadusid värvimodelleeringud ning jäi traditsiooniline vormi kujutamine valguse ja varjuga.
elab; tema unistusi teistsugusest elust; tema suhtumist oma abikaasasse ja armukestesse. -Emma on raamatu peategelane, õnnetu naine, kes unistab paremast elust. On romantiliselt meelestatud ja üsna salakaval. -„Emma läks ülemise korruse ruume vaatama. Esimene oli möbleerimata ja teises, mis oli määratud abielupaari magamistoaks, seisis punaste eesriietega alkoovis mahagonipuust voodi.“ -„Tema meelest vajas armastus erilist temperatuuri. Õhkamised kuupaistel, kuumad sülelused, pisaranired kalli kätel, kellest tuleb lahkuda, kõik ihu erutused ja hella rauguse tunnid polnud seepärast üldse lahutatavad uhkete lossipalkonite jõudeelust, siidkardinatega ja paksu vaibaga buduaarist, keset vohavat lilleküllust poodiumil seisvast voodist, kalliskivide sädelusest ja livreede akselbantidest.“ -„Ta küsis endalt ühtelugu, kas ta teistsugustel asjaoludel poleks võinud hoopis teistsugust
kodumaa majanduslikku seisu masendavana tajuma. Goya tegi peamiselt paraadportreid, millel on tihti pilkav alltekst. MAALIKUNST SAKSAMAAL Võimsaim saksa romantiline maalikunstnik oli CASPAR DAVID FRIEDRICH (1774-1840), kelle maastikupildid olid uuenduslikud nii sisult kui ka vormilt. Tihti valis ta äärmuslikke ja väga tundeküllaseid motiive (krutsifiks metsiku mäe tipul valguskiirte foonil, kloostrivaremed või metsatihnik kuupaistel või merejää kuhjumised). MAALIKUNST PRANTSUSMAAL Prantsuse romantiline maalikunst oli opositsioonis klassitsismiga, teatud eeskujusid leiti aga barokk-kunstist. 1819. aastal esines THEODORE GERICAULT [teodoor erikoo] (1791-1824) maaliga "Meduse`i parv", mida võib pidada uue voolu esikteoseks Prantsusmaal. Teose sisuks oli reaalne sündmus kaasajast - merehädaliste kaheteistkümnepäevane vaevlemine parvel.
Võimsaim saksa romantiline maalikunstnik oli CASPAR DAVID FRIEDRICH (1774-1840), kelle maastikupildid olid uuenduslikud nii sisult kui ka vormilt. Tihti valis ta äärmuslikke ja väga tundeküllaseid motiive (krutsifiks metsiku mäe tipul valguskiirte foonil, kloostrivaremed või metsatihnik kuupaistel või merejää kuhjumised). Friedrich eelistab lõpmatusse avatud maastikuvaateid. Teine saksa romantikust maalikunstnk oli PHILIPP OTTO RUNGE (1777-1810). Oma maalides püüab ta välja tuua üksikisiku hingeelu ja ka valgusekäsitlus on tema töödes uuelaadne. 6.4. Prantsusmaal Prantsuse romantiline maalikunst oli opositsioonis klassitsismiga, teatud eeskujusid leiti aga barokk-kunstist. 1819. aastal esines THEODORE GERICAULT (1791-1824) maaliga
Ta valib looduse seisundeid, mis vastasid romantismi maitsele päikese loojang, kuuvalgus, ja esitab neid keskendatud mõtliku hoiakuga. Uudne ja üllatav oli Friedrichi selge palett ja meisterlik valguse kujutamise oskus. Näiteks maalil ,,Kahekesi kuud vaatamas" (Pilt 2). Friedrichi maastikupildid olid uuenduslikud nii sisult kui ka vormilt. Tihti valis ta äärmuslikke ja väga tundeküllaseid motiive (krutsifiks metsiku mäe tipul valguskiirte foonil, kloostrivaremed või metsatihnik kuupaistel või merejää kuhjumised). Ta eelistas lõpmatusse avatud maastikuvaateid. Pilt 2 Caspar David Friedrich ,,Kahekesi kuud vaatamas" (http://www.nga.gov/exhibitions/2001/spirit/large/02.jpg) Maailil ,,Rändur mereudu kohal" näeme kurjakuulutavat mäslevat merd üksiku elegantse inimkogu ees. See ülimalt paeluv maal, mille Friedrich maalis oma abiellumise aastal, võib edasi anda tema enda katseid vaigistada oma noore pruudi pärast mäslevaid tundeid. Tema, kes hakkas õlivärvidega
vampiiri nahka, põletab see teda. Sama efekt on ka pühitsetud veel. Küüslauk peaks samuti vampiire eemale peletama. Päikesevalgus tapab vampiiri, kui valgust on vähe, siis ainult kõrvetab veidi. Kui vampiir on tapetud, muutub ta tolmuks. Kõige kuulsam vampiir on Dracula. LIBAHUNDID Kuidas libahunt välja näeb? Libahunt tähendab huntinimest. Ta on tavalisest hundist suurem aga ta silmad jäävad inimese omadeks. Libahundi silmad on kuupaistel kollased. Kuidas libahunti ära tunda? Libahundiks võisid olla heledate, kuid ka üpris tumedate silmadega inimesed. Kahtlusealusteks olid punased aga ka täiesti valged juuksed ja lisaks veel kokkukasvanud kulmud. Kui teil juhtusid nimetis- ja keskmine sõrm teistest pikemad olema, vaadati teid umbusuga. Niisamuti juhtus siis, kui teil olid teravad pikad küüned või esileulatuvad hambad, kui teie nägu oli kõhn,
Turner oli ka meisterlik valguse varjundite ja valguse muutlikkuse edasiandja, mistõttu sai Turnerist ka impressionistide eelkäija. "Fregatt "Temeraire'i" viimane teekond"; "Matused merel"; "Lumetorm" CASPAR DAVID FRIEDRICH, kelle maastikupildid olid uuenduslikud nii sisult kui ka vormilt. Tihti valis ta äärmuslikke ja väga tundeküllaseid motiive (krutsifiks metsiku mäe tipul valguskiirte foonil, kloostrivaremed või metsatihnik kuupaistel või merejää kuhjumised). Friedrich eelistab lõpmatusse avatud maastikuvaateid. "Naine hommikuvalguses" ; "Kahekesi kuuvalgel" KARL SPITZWEG väikelinna elu kujutaja; "Kirjutaja" JOHANN HEINTICH FÜSSLI "Luupainaja" WiILLIAM BLAKE mütoloogia SKULPTUUR Skulptuuris toimusid muutused aeglasemalt, sest skulptuuri omahind on palju kõrgem kui maalikunstil ja see ala sõltub peaaegu alati tellimustest
Et niimoodi räägivad. Nad jutustasid kõik oma vanematele, kus olid käinud ja mida teinud. Õnneks rahustas isa ema maha. Neil helises uksekell, seal oli Prouga Berlingot, lapsed arvasid, et see on haldjas Berylune, kuid vanaprouga arvad, et see on laste mäng vaid, kuhu ta on haaratud. Isa tahtis lastele paar laksu anda, et nad selle tobeda juttu lõpetaksid aga Berlingot ütles, et nad näevad alles und ja et on arvatavasti on kuupaistel magama jäänud. Nii läkski jutt, tema tütrele, kes oli väga raskesti haige. Tüdruk oli palunud oma emalt Berlingotilt jõulukingitust ja too tuligi sellepärast puuraidurite poole abi paluma. Nii tuligi Tytylil mõte, et see tüdruk on juba ammu tahtnud tema tuvi saada ja mõistis, et see ongi sinilind, kes võiks väikese tüdruku terveks ravida. Nii ta tegigi, andis oma armsa tuvi ära. Kõik imestasid ja küsisid, et kas ta ikka tõestoi tahab seda teha aga poiss oli kindel.
mõtles, et lapsed on hulluks minemas ja kaotavad aru. Et niimoodi räägivad. Nad jutustasid kõik oma vanematele, kus olid käinud ja mida teinud. Õnneks rahustas isa ema maha. Neil helises uksekell, seal oli Proua Berlingot, lapsed arvasid, et see on haldjas Berylune, kuid vanaprouaga arvad, et see on laste mäng vaid, kuhu ta on haaratud. Isa tahtis lastele paar laksu anda, et nad selle tobeda juttu lõpetaksid aga Berlingot ütles, et nad näevad alles und ja et on arvatavasti on kuupaistel magama jäänud. Nii läkski jutt, tema tütrele, kes oli väga raskesti haige. Tüdruk oli palunud oma emalt Berlingotilt jõulukingitust ja too tuligi sellepärast puuraidurite poole abi paluma. Nii tuligi Tytylil mõte, et see tüdruk on juba ammu tahtnud tema tuvi saada ja mõistis, et see ongi sinilind, kes võiks väikese tüdruku terveks ravida. Nii ta tegigi, andis oma armsa tuvi ära. Kõik imestasid ja küsisid, et kas ta ikka tõesti tahab seda teha aga poiss oli kindel.
· 1947a. Tuljak (K. Karlson) · 1954.a Sa kõige armsam (A. Haava) Mart Saar on ka kõige ulatuslikuma klaverimuusika helilooja Eestis. Tema algusaastate klaverlooming on tõsine, sageli isegi raskemeelne, kontsentreeritud ja napisõnalise väljendusviisiga. 1913.aastal hakkas Saare klaverimuusikale lisanduma ka lihtsam külg. Klaveripalasid on ta kirja pannud umbes 120. Näiteid teostest klaverile: · 1907.a Prelüüd · 1922.a Leinamarss · 1924.a Rõõmus pala · 1930.a Kuupaistel · 1954.a Ratsanik Kahekümnendatest aastaist ja kolmekümnendate aastate esimesest poolest on päris suurem osa Saare parimatest koorilauludest. Tekstidena kasutab ta kõige meelsamini rahvaluulet, meloodiateks rahvaviise, neist tuletatud või nende põhikarakteris loodud meloodiaid. Ta on kirjutanud umbes 350 koorilaulu. · 1914.a ilmus II koorilaulude kogumik ,,Nelitesitkümmend laulu segakoorile". Selles on kolm rahvalauluseadet
kui koju tuli", ,,Suures ilmas ko- duta") Ka kolmanda vihu armas- tuslauludesse tungib sageli külm teise maailma valgus. Kolmanda vihu kõige kunstiküpsemad luule- tused on Haava loonud suurest ilu- igatsusest, oma ammusest saatjast. Igatsuslaul ,,Kesk sügavat (Anna Haava mustas kleidis triibulises kleidis oleva naise kõrval) Venemaa metsa" kujutab endast ainulaadset lüroeepilist kompositsiooni: Kesk sügavat Venemaa metsa Mets ümberringi on härmas Kuupaistel hiilgab aas- kui oleks õisi täis; Külm, sügav, vaikne lumi kui tume marmor sääl paistab. sääl särab ja hiilgab maas. Kus laine tasa käis. Talveöö on täis sügavat rahu, kuid inimsüdame igatsused, mis on kätketud sesse luuletusse, ei rahuldu sellega. Ja tuhandeks aastaks jääb voogude kohale kaeblema laul: Oh vaikne vesi on sügav ja vaikne igatsus suur- ja igavene rahu,
ürgmonoteism- juba ammu tundsid inimesed üht jumalat. Kunagi ammu tundsid inimesed üht loojajumalat ja pani valitsema oma pojad ja tütred. Teda ei kummardata aga mäletatakse ja pöördutakse ainult kõige suuremas hädas. (eestikeelne ürgjumala nimi Ilmar ja hiljem Uku) vanamees, vanaätt, vanaisa · Ürgjumala atripuudid: Päike Kuu- monday(kuupäev)e esmaspäev, ei tohi näpuga näidata, kusta ei tohi kuu poole, kuu paistel naabri kapsaid ei tohi varastada, kuupaistel ei tohi teha põllutöid,ravitaigad(süteveega pesemine, kuuvalgusega pesemine, kuuvalgel vihtlemine), edendavad kuuloitsud(kõige esimesed ja kõige kauem tarvitusel olevad loitsud on kuust), vana kuuga kahandada noore, kuuga kasvatada, kuuvalguses magada ei tohi, kuutõbisus, Äike - Pikne, taevatall, taevasokk(tikutaja), tillilised, kivikirved; EI TOHI- puu all seismine(tamm),
............................................14 Ma tahaksin kodus olla.............................................................................................................14 Helene Koff / rahvalik laul Ma tahaksin kodus olla, kui õunapuud õitsevad :,: ja nende roosakad õied mu juukseid ehivad. :,: Ma tahaksin kodus olla, kui rukkipõld kollendab :,: ja kollakat-pruunikat vilja tuul tasa hällitab. :,: Ma tahaksin kodus olla, kui lumevaip katab maad :,: ja kuuskede härmatand oksad kuupaistel hiilgavad. :,: ...................................................................................................................................................14 Ma tahaksin kodus olla, kui kallim on minuga :,: ja temaga üheskoos mina võiks rõõmus viibida. :,: ...................................................................................................................................................15 Ma ammu tean üht neidu..........................................................
4) William Turner on kõigi aegade suurimaid mere maalijaid. 5) Impressionistide eelkäijaks võib Turnerit lugeda tänu valguse varjundite. ja valguse muutlikkuse edasiandmisele. 6) Francisco Goya kujutas .Napoleoni vägede sissetungi Hispaaniasse. 7) Sõjasündmusi kajastas tema graafiline sari "Sõjakoledused". 8) Suurim Saksa romantik Caspar David Friedrich armastas kujutada selliseid motiive nagu..avaraid maastikupanoraame, rannavaateid laevadega ja kloostrivaremeid või metsatihnikuid kuupaistel. 9) Inimesed Friedrichi maalidel on sageli seljaga vaataja poole, see rõhutab nende üksindust. 10) Usutemaatikast oli haaratud natsareenide koolkond Saksamaal. 2) Vaata lk 202-204 olevaid Francisco Goya tööde reproduktsioone. Kirjuta nende hulgast välja üks Goya: · portree ,,Alba hertsoginna" · aktimaal ,,Alasti maja" · graafiline leht sarjast Kapriisid ,,Uinunud mõistus sünnitab koletisi"
eemal oma püstes vaitsevas äppardusest rebis vanaisa tal püksid lõhki paljastades oma olukorra mis perel palju naeru tõi. Kohale kutsuti karu mesi ära lakkuma kuid see keeldus põhjusega, et on isane. Hiljem Leemet, Ints ja Pärtel seikleisd metsas kui kohtasid Hiiet kes isa taga kusagile teel oli. Temaga jutt oli lühike, Tambet ju rautse rusikaga Hiiet kontrollis ega kuskile hulkuma ei jätnud. Hiielt saidi häbelikult teada enne kui ta ära lippas, et täna õhtul naised kuupaistel vihtlevad, seda sündmust on Pärtel ja Leemet juba tükk aega tahtnud näha, et mis selle saladuseloori all peitub. Õhtul nagu kokkulepitud saavad Pärtel ja Leemet naiste salajases kuupaistelises vihtlus paigas kokku hiilides oma emade õdede järgi sinna. Seal hoitakse ülimalt madalat profiili, et paljas naised kes puuotstes end vihtelvad kuupaistel neid ei märkaks. Kuid ükskõik kui vaiksed nad ei oleks siiski kuskil praksub kuivand oksake. Salme tuleb alla uurima, kesse luusib ja
Philipp Otto Runge, esimene saksa romantik. Üritab oma maastikes edasi anda filosoofiat, saadavad pikad selgitavad tekstid, kus ta igale taimele/lillele suurt filosoofilist tausta taha kirjutab, sümbolid. ,,Hommik". Kõige tuntum Caspar David Friedrich. ,,Rügeni kriidikaljud" , pildil näeme seljaga seisvat kunstnik, tema abikaasa ja vanahärra. Tihti valis ülepakutult tähendusrikkaid ja tundeküllaseid motiive nagu näiteks varemed, kloostrid, metsatihnik kuupaistel, mungad merekaldal. Tema väga omapärane maal on ,,Rist mägedes", selle tööga sai ta ka kuulsaks, altarimaal, aga Kristuse kuju imeväike ja küljega. Friedrich ei näitagi enamasti nägu, kujud külje või seljaga vaataja poole. Eelistab lõpmatusse avatud maastikuvaateid päikesetõusul, loojangupunas või kuuvalgel. Romantism Prantsusmaal Romantism jõuab Prantsusmaale väga hilja, enamasti just poliitilistel põhjustel vaenlasriikide (Inglismaa, Saksamaa) kunst
Anname käe ja vannume, et me .. .» 71 «Oh, ei, seda on vähe. See kõlbab ainult väikeste tühiste asjade puhul, eriti tüdrukutega, sest nemad ei pea niikuinii sõna, vaid lobisevad kõik välja, kui vihastavad; kuid niisuguse tähtsa asja puhul tuleb kirjutada. Ja verega.» Tom kiitis selle mõtte kogu oma olemusega heaks. Selles oli midagi sügavat, tumedat ja aukartustäratavat; kellaaeg, asjaolud ja ümbrus olid sellega kooskõlas. Ta võttis puhta männilaastu, mis lebas maas kuupaistel, otsis taskust tükikese punast kriiti, nihutas end kuuvalgusse ja krftseldas vaevaliselt järgmised read, kusjuures ta iga tähte nii-öelda maalis, surudes keele tugevasti hammaste vahele: «Huck Finn ja Tom Sawyer vanuvad et nad peavad suu selle üle ja nad soovivad et nad langeksid surnult maha oma jälgedesse kui nad iial lobisevad ja kõduneksid.» Huckleberry oli täis imetlust Tomi kirjaosavuse ja suurepärase sõnastuse üle. Ta võttis