tänapäeva ehitustempoga: päeva jooksul saab müüriks paika panna ainult mõne ringi kive, sest muidu suruks kivide eneste raskus veel kõvastumata mördi kivide vahelt välja ja müür pudeneks laiali. TSEMENDI TOOTMINE EESTIS (KUNDA) Lobri valmistamine Vagunitega tehasesse toodud lubjakivi peenendatakse esmalt lõugpurustiga ja seejärel haamerpurustiga ning transporditakse linttransportööriga nn "ühendatud lattu". Lubjakivilobri valmistamine toimub neljas kahekambrilises kuulveskis (3x14 m). Veskisse antakse lubjakivi vibraatortoitjatega ja lisatakse vesi, mille tulemusena saadakse lubjakivilobri, mis pumbatakse vertikaalpaakidesse (6 tk a´-750 m³). Savilobri valmistamine toimub kahes savikarusellis savi segamisel veega. Saadud lobri pumbatakse vertikaalpaakidesse (2 tk a´-750 m³). Pärast analüüside tegemist lisatakse lubjakivilobrile teatud kogus savilobri ja saadakse põletamiseks sobiv ahjulobri (koosneb 90-95% lubjakivi ja 5-10% savi), mis lastakse
2. Puitalus EUR/tk 7,67 7,67 käibemaksuga 9,20 9,20 4. AS Kunda Nordic tootmisprotsess Tootmine Lobri valmistamine Vagunitega tehasesse toodud lubjakivi peenendatakse esmalt lõugpurustiga (1) ja seejärel haamerpurustiga (2) ning transporditakse linttransportööriga nn "ühendatud lattu". Lubjakivilobri valmistamine toimub neljas kahekambrilises kuulveskis (3x14 m). Veskisse antakse lubjakivi vibraatortoitjatega ja lisatakse vesi, mille tulemusena saadakse lubjakivilobri, mis pumbatakse vertikaalpaakidesse (6 tk a´-750 m³). Savilobri valmistamine toimub kahes savikarusellis (3) savi segamisel veega. Saadud lobri pumbatakse vertikaalpaakidesse (2 tk a´-750 m³). Pärast analüüside tegemist lisatakse lubjakivilobrile teatud kogus savilobri ja saadakse põletamiseks sobiv ahjulobri (koosneb 90-95% lubjakivi ja 5-10% savi), mis lastakse
kergelt magusa "metalse kõrvalmaitse". Kasutamine Vaske kasutatakse peenraha vermimisel, sest need peavad siis kaua vastu ja on tugevad. Vask on tuntuim ja levinuim värviline metall, millest tehakse ka elektrijuhtmeid ja münte. Kööginõusid ja ornamente jne. Vase valmistamine Vase maak kaevandatakse ja seejärel jahvatatakse terakesteks. Maak segatakse veega ja jahvatatakse kuulveskis väikesi osakesi sisaldavaks lobriks. Lobrit kuumutatakse ahjus, et saada sellest jämedat metallilist vaske. Seejärel vask puhastatakse elektrolüüsi abil nii, et saadakse üle 99,9 %-ne puhtus. Vase tootmise viimane järk koosneb vase sulatamisest ja valamisest valuplokkideks, varbadeks, kangideks ja valtstoorikuteks. Pildid Kasutatud materjal WWW.GOOGLE.EE WWW.MIKSIKE.EE WWW.WIKIPEDIA.ORG
mis keemiliselt kuuluvad hüdroalumosilikaatide hulka. Savi kaevandamine Enamus savi leiukohti asuvad pinnakatte lähedal ja nii on neid lihtne kaevandada. Kaevandatud savi tuleb esmalt tükeldada ja puhastada suuremast prahist. Siis savi kuivatatakse ja peenestatakse. Kuiv puru valatakse üle veega ja jäetakse ligunema vähemalt ööpäevaks, kuni savist ja veest on tekkinud püdel mass. See mass segatakse ühtlaseks lobriks (kui võimalik siis kuulveskis või labadega segumasinas) ja sõelutakse läbi erineva tihedusega sõelte. Sõelale jääb kruus ja liiv, lobri valgub läbi. Seejärel lobri taas kuivatatakse, kaalutakse, peenestatakse ja saadud savile lisatakse juurde vajalikke lisaaineid ja vesi, et saada sobivat savimassi. Eelnev kuivatamine on vajalik, et teada saada savi täpset kaalu. Savi segatakse lisaainetega kokku jällegi koos veega. Savi leidumine Eestis kaevandatakse savi Kallaveres,
Silikaatkive valmistatakse täis-ja õõnestellisena. Kasutatakse seinamaterjalina. Fassaadi- ja reatellised, lõhestatud ja klombitud tellised Silikaltsiit Erineb harilikust silikaadist selle poolest, et liivaterad on purustatud .värsked murdepinnad on keemiliselt aktiivsemad kui liivaterad välispind Purustamine toimub desintegraatoris e. löökveskis Jaguneb : tihe ja mullsilikaltsiidiks Põlekivituhktooted (väikeplokid, paneelid ) Tuha ja liiva segu, vahekorras 1:1 , jahvatatakse kuulveskis. Tuhaks on põlevkivi tsüklontuhk, mis sisaldab 18-20% lubja , 15-25% tsemendi mineraale ja 15-20% aktiivset kvartsi Lisatakse vesi ja alumiinium pulbrit , valatakse vormidesse, mis lähevad eelaurutusele. Traadilõikusega lõigatakse detailideks ja siis 14 tunniks autoklaavi Poorbetoonplokk ( aeroc ) Valmistatakse lubjast, tsemendist, liivast ja alumiiniumist Valmistusprotsess on sarnane põlevkivituhkbetoonist väikeplokkidele Kergeim ehituses kasutatav kivimaterjal Kipstooted Tooted:
Seda saadakse Narva elektrijaamadest ja tuuakse Kunda tehasesse raudteetsisternidega. Tsemendi tardumisaja reguleerimiseks lisatakse jahvatamisel kipsi, mis tuuakse laevaga Hispaaniast. Lobri valmistamine Vagunitega tehasesse toodud lubjakivi peenendatakse esmalt lõugpurustiga ja seejärel haamerpurustiga ning veetakse siis linttransportööriga nn ühendatud lattu. Lubjakivilobri valmistatakse neljas kahekambrilises kuulveskis. Veskisse antakse samaaegselt lubjakivi ja vesi. Selle tulemusena saadakse lubjakivilobri, mis pumbatakse kuude vertikaalpaaki. Savilobri valmib kahes savikarusellis savi segamisel veega. Saadud lobri pumbatakse kahte vertikaalpaaki. Pärast analüüside tegemist lisatakse lubjakivilobrile teatud kogus savilobri. Tulemuseks saadakse põletamiseks sobiv ahjulobri (sisaldab 90–95% lubjakivi ja 5–10% savi), mis lastakse kahte horisontaalbasseini.
peenfraktsiooni, mis tuuakse tehasesse raudteetsisternidega ja ladustatakse silos (15). - Kips Tsemendi tardumisaja reguleerimiseks lisatakse jahvatamisel kipsi, mis tuuakse laevaga Hispaaniast. 1.2 Tootmine - Lobri valmistamine Vagunitega tehasesse toodud lubjakivi peenendatakse esmalt lõugpurustiga (1) ja seejärel haamerpurustiga (2) ning transporditakse linttransportööriga nn "ühendatud lattu". Lubjakivilobri valmistamine toimub neljas kahekambrilises kuulveskis (3x14 m). Veskisse antakse lubjakivi vibraatortoitjatega ja lisatakse vesi, mille tulemusena saadakse lubjakivilobri, mis pumbatakse vertikaalpaakidesse (6 tk a´-750 m³). Savilobri valmistamine toimub kahes savikarusellis (3) savi segamisel veega. Saadud lobri pumbatakse vertikaalpaakidesse (2 tk a´-750 m³). Pärast analüüside tegemist lisatakse lubjakivilobrile teatud kogus savilobri ja saadakse põletamiseks sobiv ahjulobri (koosneb 90-95% lubjakivi ja 5-10% savi), mis lastakse
-kasutusalad:*liivapinnaste tugevda.*liivapin.veetihedamaks muutmine*puidu tulekaitsevärvides.Portlanditsemendi tootmine:>Kunda tsemenditehases on tooraineteks kohalik lubjakivi&savi.Toodetakse kuiva- v.märja menetluse järgi.Tsemendi tootmine skeem>tooraine kaevan.>segu ettevalmis. (purust,kuivatamine)>toorsegu põlet.klinkri saamiseks>klinkri&kipsi koosjahvat tsemendi saamiseks>tsemendi ladust.&pakkimine.Ettevalmistus>lubjakivi purustat. killustikuks>segatak. savi&veega&jahvatat. Kuulveskis pastataoliseks massiks-lobriks.Kuulveski kuj.endast horisontaalset pöörlevat terassilindrit,milles ümmargused malmkuulid&need kuulid üksteise vastu kukkudes&hõõrudes peenestavadki materjali.Tsemendi koostis:aliit,beliit ,trikaltsiumaluminaat,tseliit.Klinker sisal.veel kipsi,vaba lupja&tuhka.Suure aliidi sisal.tsemendid on tug.&kiiresti kivinevad.Aliit-tekkimise kogus oleneb CaO küllastusest tooraines,ahju temp&jahutusprotsessi kiirusest.Tekkimiseks peab temp ahjus olema >125C
Kasutatakse seinamaterjalina. On odavam kui keraamiline tellis. Fassaadi- ja reatellised, lõhestatud ja klombitud tellised. Silikaltsiit Erineb harilikust silikaadist selle poolest, et liivaterad on purustatud, värsked murdepinnad on keemiliselt aktiivsemad kui liivatera välispind. Purustamine toimub desintegraatoris e. löökveskis. Jaguneb: - Tihe - Mullsilikaltsiidiks Põlevkivituhktooted (väikeplokid, paneelid) Tuha ja liiva segu, vahekorras 1:1, jahvataks kuulveskis. Tuhaks on põlevkivi tsüklontuhk, mis sisaldab 18-20% lubja, 15-25% tsemendi mineraal ja 15-20% aktiivset kvartsi. Lisatakse vesi ja alumiinium pulbrit, valatakse vormidesse, mis lähevad eelaurutusele. Traatlõikusega lõigatakse detailideks ja siis 14 tunniks autoklaavi. Poorbetoonplokk (aeroc) Valmistatakse lubjast, tsemendist, liivast ja alumiiniumpulbrist. Valmistusprotsess on sarnane põlevkivituhkbetoonist väikeplokkidel. Kergeim ehituses kasutatav kivimaterjal
(väärtuslike) metallide lisandeid. Soomlased toodavad vase puhastusjääkidest 800 kg kulda aastas. Sellest jätkub maa elektroonikatööstuse vajadusteks. Vase puhastusjääkidest toodetakse ka praktiliselt kogu germaanium, mis on samuti elektroonikale oluline element. (Metallurgia, 2014) Veel saab vaske toota ka nii, et kõigepealt kaevandatakse vase maak ja seejärel jahvatatakse terakesteks. Maak segatakse veega ja jahvatatakse kuulveskis väikesi osakesi sisaldavaks lobriks. Lobrit kuumutatakse ahjus, et saada sellest jämedat metallilist vaske. Seejärel vask puhastatakse elektrolüüsi abil nii, et saadakse üle 99,9 %-ne puhtus. Vase tootmise viimane järk koosneb vase sulatamisest ja valamisest valuplokkideks, varbadeks, kangideks ja valtstoorikuteks. Valtstoorikud on vaseplokid, mida kasutatakse vasktorude ja – torustike valmistamiseks. (Leelo Laurits jt, 2004) 9 5
Mõned firmad (näiteks, Kennametall) kasutavad WC saamist otse volfram anhüdriidist (WO3) ilma vahepealse volframi pulbrit valmistamata. Selleks puhastatud WO3 pulber segatakse hoolikalt grafiidiga, asetatakse grafiitkonteinerisse ja o kuumutatakse H2 keskkonnas temperatuuril üle 2200 C. Kuna nii kõrgel temperatuuril toimub pulbri paakumine, siis peeneteralise WC saamiseks pulber jahvatatakse kuulveskis tavalisel meetodil (vt. jahvatamine). 2.1.2. TiC pulbri valmistamine Titaankarbiidi pulbri saamiseks on mitmeid meetodeid. Tööstuslikult saadakse üle 80% toodetavast titaankarbiidist titaanoksüüdi (TiO2) karbiidiseerimise teel, mis on tehnoloogiliselt lihtsaim valmistamise viis. Karbiidi saamiseks TiO2 segatakse hoolikalt vedelikus grafiidiga vahekorras 68,5 % TiO2 ja 31,5% grafiiti (tahma), segu
Silikaatkive valmistatakse täis- ja õõnestellisena. Kasutatakse seinamaterjalina Moodultellis 250*120*88 SILIKAATSIIT · Erineb harilikust silikaadist selle poolest, et liivaterad on purustatud, väiksemad murdepinnad on keemiliselt aktiivsemad kui liivatera välispind · Purustamine toimub desintegratsioonis e. Löökveskis. · Jaguneb: teihe ja mullsilikaltsiidiks Põlevkivituhatooted(väikeplokid, paneelid) · Tuha ja liiva segu, vahekorras 1:1 ,jahvatakse kuulveskis. Tuhas on põlevkivi tsüklontuhk, mis sisaldab 18-20% lupja 15-25% tsemendi mineraale ja 15-20% aktiivsed kvartsa · Lisatakse vesi ja alumiinium pulbrit, valataksa vormidesse, mis lähevad eelaurutamisele · Traatlõikusega lõigata · Poorbetooniplokk · Valmistatakse lubjast, tsemendist, liivast, ja alumiiniumbulbrist · Vamistusprotsess on sarnane põlevkivituhkbetoonist väikeplokkidel. · Kergeim ehituses kasutatav kivimaterjal
teradeks. Lubjakivi muutub kustutamata lubjaks ja ühineb paakumisel saviga ( tihenemisel). Tekib tsemendi klinker, mis on teraline materjal, jämedusega 10-40 mm. Klinker väljub ahju alumisest otsast. Klinker suunatakse klinkri lattu, kus paakumisel saviga mitteühinenud lubi õhu niiskuse toimel kustub. Tootlikus on 1200 1800 tonni klinkrit ööpäevas. 9 Klinkri jahvatamine toimub kuulveskis. Tsemendi tardumise reguleerimiseks lisatakse klinkrile jahvatamisel juurde 2-5% looduslikku kipsi. Veskist saadud tsement on väga peenike pulber, keskmise tera jämedusega 15-20 mikromeetrit. Eesti tsementi turustatakse lahtiselt või pakituna paber või kilekottidesse.(25, 40, 50 kg). Eestis toodetakse portlandtsementi, portland-põlevkivitsementi ja portland-komposiittsementi. Portland põlevkivitsemendi saamiseks lisatakse klinkrile jahvatamisel elektrijaamade
Vica seadme abil.Plussid:kiire tardumineNeg:suht.väike tug&nõrk veekindlus.26Portlanditsemendi tootmine:>Kunda tsemenditehases on tooraineteks kohalik lubjakivi&savi.Toodetakse kuiva- v.märja menetluse järgi.Tsemendi tootmine skeem>tooraine kaevan.>segu ettevalmis.(purust,kuivatamine)>toorsegu põlet.klinkri saamiseks>klinkri&kipsi koosjahvat tsemendi saamiseks>tsemendi ladust.&pakkimine.Ettevalmistus>lubjakivi purustat. killustikuks>segatak. savi&veega&jahvatat. Kuulveskis pastataoliseks massiks-lobriks.Kuulveski kuj.endast horisontaalset pöörlevat terassilindrit,milles ümmargused malmkuulid&need kuulid üksteise vastu kukkudes&hõõrudes peenestavadki materjali.Tsemendi koostis:aliit,beliit,trikaltsiumaluminaat,tseliit.Klinker sisal.veel kipsi,vaba lupja&tuhka.Suure aliidi sisal.tsemendid on tug.&kiiresti kivinevad.27. Portland- tsemendi omadused:Normaalne veesisaldus>vee hulk %-des tsemendi kaalust,mis on vajalik normaalplastsusega tsemenditaigna saamiseks
Arhitektuursete elementide valmistamiseks 22. Portlandtsemendi toormaterjal ja tootmine Toormaterjal lubimergel või kaltsiitkivim (lubjakivi, kriit, marmor) 75% ja savi 25% 1. Tooraine kaevandamine 2. Segu ettevalmistamine Märg menetlus Kuiv menetlus lubjakivi purustatakse killustikuks lubimergel purustatakse sobiva suurusega segatakse savi ja veega tükkideks jahvatatakse kuulveskis* pastataoliseks massiks lobriks lobri suunatakse lobribasseini *Kuulveski kujutab endast horisontaalset pöörlevat terassilindrit, milles on ümmargused malmkuulid ja need kuulid üksteise vastu kukkudes ja hõõrdudes peenestavadki materjali. 3. Toorsegu põletamine klinkri saamiseks Protsess viiakse tavaliselt läbi pöördahjudes temperatuuridel ~1400 0C. 4. Klinkri ja kipsi koosjahvatamine portlandtsemendi saamiseks
töökindel, kuid teistes väikese töökindlusega. Purunemissitkus Pulbermetallurgia Pulbermetallurgia on materjalide ja toodete tootmise meetod pulbrilistest lähtematerjalidest. Pulbermaterjalide valmistamise tehnoloogia näeb ette pulbrite valmistamist (teostatakse metallurgiatehastes), komponentide segamist, toodete vormimist, paagutamist ning vajadusel täiendavat töötlemist Pulbrite saamiseks kasutatakse järgmisi meetodeid Jahvatamine kuulveskis Soolalahusest väljasadestamine Sool-geel meetod Aurufaasist kondenseerumine Laser- ja plasmakeemiline süntees Pressimine Pulbrisegud vormitakse erinevaid vormimismeetodeid kasutades. Enimkasutatav on külmpressimine pressvormis, kuid erijuhtudel rakendatakse pulbrite valtsimist, ekstrusiooni, kuumpressimist, isostaatvormimist jne. Paagutamine Paagutamine on tehnokeraamika tähtsaim tehnoloogiline operatsioon, kuna sellest sõltuvad
Kiire kivinemine. Ehituskips, vormikips, kõrgtugev kips. 14. KÕRGTUGEVA KIPSI TOOTMINE kuumutamisel autoklaavis, keetmisel soolalahuses 15. Autoklaavis sisselaadimisluugi kaudu antakse sisse tooraine, mida kuumutatakse 5 tundi temp 124C, kuumutamisagendiks on aur. Protsessi lõpus kuivatatakse produkt kuumade suitsugaaside läbijuhtimisega 3-5 tundi. Autoklaavist laaditakse kips väljalaadimisluukide kaudu välja. Kipsi jahvatatakse seejärel kuulveskis. 16. Keetmisel soolalahuses kasutatakse seadmena lahtist mahutit ja soolalahuseks MgCl2 või NaCl lahused. Keetmise kestvus 45-90 min. siis valmisprodukt tsentrifuugitakse, pestakse, kuivatatakse ja jahvatatakse. 17. EHITUSKIPS saadakse kipskeedukatlas 100-160C juures. 18. VORMIKIPS erineb kõrgtugevast ja ehituskipsist suurema jahvatuspeensuse poolest. 19. b) KÕRGTEMPERATUURSED kipssideained põletust 600-1000C. Aeglane kivinemine. Kõrgpõletatud kips. 20
Kipsi (4-5%) lisatakse hiljem, klinkri jahvatamisel ja Nitraadid - oksüdeerivad rauda tsemendi tardumise aeglustamiseks. Värvained: Ti, V, Cr, Fe, Co, Ni, Cu.... oksiidid Kilinkrit saab toota nii märjal kui ka kuival meetodil. Tootmise meetodid Märg protsess: toorsegu kuiv purustamine & 5 põhifaasi: peenendamine, jahvatus märjas toru-või kuulveskis, Toorsegu ettevalmistus klassifitseerimine, pumpamine korrektsiooni Sulatamine basseinidesse ning sealt toruahju. Vormimine Kuiv protsess: toorsegu jämepurustus haamerveskis, Lõõmutamine kuivatamine, sõelumine, jahvatus toruveskis, Poleerimine (lõppviimistlus) õhkseparatsioon ning suunamine toruahju
Tsemendi tootmine toimub põhimõtteliselt alljärgneva skeemi kohaselt: Tooraine kaevandamine segu ettevalmistamine (purustamine, jahvatamine, kuivatamine, homogeniseerimine) toorsegu põletamine klinkri saamiseks klinkri ja kipsi koosjahvatamine portlandtsemendi saamiseks tsemendi ladustamine ja pakkimine. Toormaterjali ettevalmistus märja menetluse puhul toimub järgmiselt. Lubjakivi purustatakse killustikuks, segatakse savi ja veega ja jahvatatakse kuulveskis pastataoliseks massiks- lobriks. Kuulveski kujutab endast horisontaalset pöörlevat terassilindrit, milles on ümmargused malmkuulid ja need kuulid üksteise vastu kukkudes ja hõõrdudes peenestavadki materjali. Lobri suunatakse lobribasseini, kus tema koostist võib veel korrigeerida. Basseinis moodustub lobri varu, et tsemendipõletusahi saaks katkestamatult töötada. Lobri settimise vältimiseks pöörleb basseinis tiivikmehhanism. Kuiva menetluse puhul lubimergel lihtsalt
Kasutatakse seinamaterjalina. On odavam kui keraamiline tellis. Fassaadi- ja reatellised, lõhestatud ja klombitud tellised. Silikaltsiit Erineb harilikust silikaadist selle poolest, et liivaterad on purustatud, värsked murdepinnad on keemiliselt aktiivsemad kui liivatera välispind. Purustamine toimub desintegraatoris e. löökveskis. Jaguneb: - Tihe - Mullsilikaltsiidiks Põlevkivituhktooted (väikeplokid, paneelid) Tuha ja liiva segu, vahekorras 1:1, jahvataks kuulveskis. Tuhaks on põlevkivi tsüklontuhk, mis sisaldab 18-20% lubja, 15-25% tsemendi mineraal ja 15-20% aktiivset kvartsi. Lisatakse vesi ja alumiinium pulbrit, valatakse vormidesse, mis lähevad eelaurutusele. Traatlõikusega lõigatakse detailideks ja siis 14 tunniks autoklaavi. Poorbetoonplokk (aeroc) Valmistatakse lubjast, tsemendist, liivast ja alumiiniumpulbrist. Valmistusprotsess on sarnane põlevkivituhkbetoonist väikeplokkidel. Kergeim ehituses kasutatav kivimaterjal
proovikehade keskmist survetugevust (N/mm2) peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Peale survetugevuse kontrollitakse ka tsemendi paindetugevust. 27. Tsemendi eriliigid - valge portlandtsement, räbutsement, aluminaattsement. Valge portlandtsement valmistatakse puhtast kaltsiitkivist ja valgest savist. Toorained ei tohi sisaldada raua- ega mangaaniühendeid. Tsemendi põletamisel ei tohi klinkrisse sattuda kütuse tuhka. Jahvatamisel kasutatakse kuulveskis malmkuulide asemel kivi- või keraamilisi kuule, et vältida raua tolmu sattumist tsementi. Muus osas on ta sarnane tavalise portlandtsemendiga. Valgele tsemendile võib juurde jahvatada pigmente; saame värvilise tsemendi. Valge tsemendiga saab valmistada valget betooni ja mörti. 15 Räbutsement (CEM III) saadakse portlandtsemendiklinkri jahvatamisel koos kõrgahjuräbuga.
· tooraine kaevandamine segu ettevalmistamine (purustamine, jahvatamine, kuivatamine, homogeniseerimine) toorsegu põletamine klinkri saamiseks klinkri ja kipsi koosjahvatamine portlandtsemendi saamiseks tsemendi ladustamine ja pakkimine. · Toormaterjali ettevalmistus märja menetluse puhul toimub järgmiselt. Lubjakivi purustatakse killustikuks, segatakse savi ja veega ja jahvatatakse kuulveskis pastataoliseks massiks- lobriks. Kuulveski kujutab endast horisontaalset pöörlevat terassilindrit, milles on ümmargused malmkuulid ja need kuulid üksteise vastu kukkudes ja hõõrdudes peenestavadki materjali. Lobri suunatakse lobribasseini, kus tema koostist võib veel korrigeerida. Basseinis moodustub lobri varu, et tsemendipõletusahi saaks katkestamatult töötada. Lobri settimise vältimiseks pöörleb basseinis tiivikmehanism.
survetugevust peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Katseid tehakse kolme proovikehaga mõõtudega 40x40x160mm tsemendi ja liiva vahekord on 1:30 ning vett lisatakse 50% tsemendi massist. 27.Tsemendi eriliigid-valge portlandtsement, räbutsement, aluminaattsement 1) valge portlandtsement: valmistatakse puhtast kaltsiitkivist ja valgest savist, tooraine ei tohi sisaldada rauda- ega mangaaniühendeid. Põletamisel ei tohi klinkrisse sattuda tuhka. Jahvatatakse kuulveskis kivi või keraamiliste kuulidega. Lisada võib pigmente et saada erinevaid värvusi. 2) räbutsement (CEM III) : saadakse portlandtsemendiklinkri jahvatamisel koos kõrgahjuräbuga. Räbu võetakse 30-70% klinrki massist, 50% räbu sisalduse puhul tsemendi omadused langevad. Räbutsement tardub aeglasemalt aga tsemendikivi on tihedam, kui portlandtsemendi oma. Portlandräbutsement on korrosiooni suhtes püsivam, tihedam, väiksema soojuseraldusega ja väiksema mahumuutusega kui portlandtsement
..100%) ja nendega määratakse painde- ja survetugevus. Survetugevust võib määrate tervete või paindel pooleks murtud proovikehadega 28. Tsemendi eriliigid- valge portlandtsement, portland-põlevkivitsement, räbutsement, aluminaattsement Valge portlandtsement valmistatakse puhtast kaltsiitkivist ja valgest savist. Toorained ei tohi sisaldada raua- ega mangaaniühendeid. Tsemendi põletamisel ei tohi klinkrisse sattuda kütuse tuhka. Jahvatamisel kasutatakse kuulveskis malmkuulide asemel kivi- või keraamilisi kuule, et vältida raua tolmu sattumist tsementi. Muus osas on ta sarnane tavalise portlandtsemendiga. Valgele tsemendile võib juurde jahvatada pigmente; saame värvilise tsemendi. Valge tsemendiga saab valmistada valget betooni ja mörti. Portland-põlevkivitsement (CEM II) on väiksema veevajadusega võrreldes portlandtsemendiga CEM I. Lisandina kasutatakse põletataud põlevkivi lendtuhki (lühendina T)
Portlandtsemendi kasutamine: mitmesugustes betoonides ja betoontoodetes; raudbetoontoodete valmistamiseks; mitmesugused mördid ja ehitussegud; teebetoonides. 26. Portlandtsemendi toormaterjal ja tootmine Portlandtsemendi tooraineteks on: -75....78% lubjakivi -22...25% savi -sealjuures on portlandtsemendi tardumisaegasid reguleerivaks lisandiks sissejahvatatud looduslik kips, mis kuulub lähtematerjalide hulka. Portlandtsementi saadakse portland tsemendiklinkri peeneksjahvatamisel kuulveskis koos väheste lisanditega. Tsemendi põhilisteks toormaterjalideks on lubjakivid, savid ja looduslik kips. 28. Tsemendi eriliigid 4.7.3.6.Portlandtsemendi eriliigid Tsemente jaotatakse EN 197 põhjal kas koostise järgi: · Portlandtsemendid · Putsolaantsemendid · Komposiittsemendid Peale selle võidakse eristada näiteks: · Müüri-, sulfaadikindlad-, paisuvad jms. tsemendid · Aluminaattsemendid, mis ei sisalda portlandtsemendi klinkrit
väljub klinker). Lobri hakkab kuivama, praguneb tükkideks, need veeretatakse ümmargusteks kuulideks 1-4 cm. Lubjakivist eraldub CO2 ja järelejäänud CaO ühineb paakumisel saviga, tekib tsemendiklinker. See suunatakse klinkrilattu kus seda hoitakse 13 teatud aeg, seal ta jahtub maha.õhu niiskuse toimel muutub paksemaks vaba lubi peaks kustuma. Klinkri jahvatamine: toimub kuulveskis, lisatakse 2-5% kipsi (reguleeritakse tsemendi tardumiasaega). Tsemndi tera läbimõõt 15-20 m. Värvus sõltub toorainest, kõige sagedasem on hall. Tsemendi omadused: · normaalne vee sisaldus s.o. vee hulk %-des tsemendi kaalust, mis on vajalik normaalplastsusega tsemendi taigna saamiseks. Keskmine tsemendi normallne vee sisaldus on 25-30%. · Tardumise ajad eristatakse 2 ajamomenti tardumise algus ja lõpp. Algus tähendab, et tsement hakkab paksenema (40- 60min), lõpp tahkunud (8-10h)
annaabi.ee 
