2. Õigusvastasus: I etapp: õigusvastasuse eeldused (VÕS § 1045 lg 1 ning §-d 1046-1049). § 1045. Kahju tekitamise õigusvastasus (1) Kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati: 1) kannatanu surma põhjustamisega; 2) kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega; 3) kannatanult vabaduse võtmisega; 4) kannatanu isikliku õiguse rikkumisega; 5) kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega; 6) isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumisega; 7) seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega; 8) heade kommete vastase tahtliku käitumisega. § 1046. Isiklike õiguste kahjustamise õigusvastasus (1) Isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb
Pakkumus ei ole lepingu kokkuleppest, sõlmimise ettepanek, milles pooltevahelisest praktikast või ettepaneku tegija on otse nende tegevus- või kutsealal väljendanud, et ta ei loe end kehtivatest tavadest. ettepanekuga seotuks, samuti lepingu sõlmimise ettepanek, Kui isikuni, kelle majandus- mille puhul lepingu või kutsetegevusse kuulub olemusest, mille sõlmimiseks teatud tehingute tegemine või ettepanek tehti, või muudest teenuste osutamine, jõuab asjaoludest tuleneb, et pakkumus sellise tehingu ettepaneku tegija ei ole oma tegemiseks või teenuse ettepanekuga seotud. Sellist osutamiseks temaga püsivas ettepanekut loetakse ärisuhtes olevalt isikult, tuleb
Sellist ettepanekut loetakse ettepanekuks esitada pakkumus. 2. Mis on aktsept? - Nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. 3. Millal jõustub aktsept? - Vaikimine või tegevusetus loetakse nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. Kui isikuni, kelle majandus- või kutsetegevusse kuulub teatud tehingute tegemine või teenuste osutamine, jõuab pakkumus sellise tehingu tegemiseks või teenuse osutamiseks temaga püsivas ärisuhtes olevalt isikult, tuleb pakkumusele mõistliku aja jooksul vastata. Vaikimine loetakse sel juhul nõustumuseks.
eksamit positiivselt sooritamata ega teostada notariaaltoiminguid, s.t kinnitada kliendile õigustee- nuse osutamise raames kohtule ja teistele ametiasutustele esitatavate dokumentide ärakirju ja allkirju. Õigusnõustajale ei ole samuti antud võimalust olla riigi õigusabi osutajaks kriminaalasjas. Kutsetagatiste osas on erinevused veelgi suuremad. Eelnõu kohaselt ei laiene õigusnõustajale advokaadi tagatised riigiorganite poolt tema kutsetegevusse sekkumise vastu*12, mis seisnevad eelkõige advokaadi vaikimisõiguses, keelus kohtu sellekohase määruseta teda kinni pidada või vahistada ning teda või tema bürood läbi otsimida või seal võetust toimetada. Sellised kitsendused õigusnõustajate puhul on seotud kartusega, et kuna õigusnõustaja isikuomadusi ja kutsesobivust ei kontrollita sama põhjalikult kui advokaatide puhul, on võrdse pädevuse ja puutumatuse korral võimalk nende kuritarvitamine
4. esitada vajadusel kutsetegevuse dokumendid sooritatud kontrolli protseduuride kohta, millele tuginedes audiitorettevõtja on sõnastanud vandeaudiitori aruande Kutsetegevuse dokumentide sisu ja vorm sõltuvad: 1. audiitorettevõtja poolt kliendile osutava teenuse iseloomust 2. klienditegevuse iseloomust, ulatusest ja keerukusest 3. kliendi raamatupidamise korraldusest ja sisekontrolli tõhususest 4. vajadusest juhendada, koordineerida ja kontrollida vandeaudiitori kutsetegevusse kaasatud isikute tööd Kutsetegevuse dokumendid peavad sisaldama: · klienditegevust iseloomustavate juriidiliste dokumentide, lepingute, protokollide, üldkoosolekute jmt dokumentide koopiaid või väljakirjutusi. · Info kliendi, organisatsiooni, tegevuskohtade ja töötajate õiguste ja kohustuste kohta. · Koopia raamatupidamise sise-eeskirjast, kontoplaan ja
käsitleme ka eriosas. Avame siinkohal põgusalt seadusest tulenevate võlasuhete aluseid. Käsitleme ka teisi aluseid. Võlasuhte tekkimise alusena on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati: 1) kannatanu surma põhjustamisega; 2) kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega; 3) kannatanult vabaduse võtmisega; 4) kannatanu isikliku õiguse rikkumisega; 5) kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega; 6) isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumisega; 7) seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega; 8) heade kommete vastase tahtliku käitumisega (VÕS § 1045 lg 1). Vastavalt VÕS § 1043 peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Alusetu rikastumisega on tegemist siis kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja)
siis peaks nõude esitama lepinguõiguse alusel. Hüvitiste väljamõistmine ei tohiks võimalik ajaleheartiklites ja muudes sellistes kanalites esitatud arvamuste korral. Kui finantsanalüütik avaldab artikli, et selle firma aktsiad võivad hakata tõusma. Kui B ostab aktsiaid kokku aga nende väärtus ei tõuse, siis ei tohiks tal olla nõuet § 1048 alusel. 58. Mis eelduste olemasolu korral on õigusvastane isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine ja miks on sellist liiki delikti sätestamine oluline? 21 § 1045 lg 1 p 6: õigusvastane on kahju tekitamine isiku majandus-või kutsetegevusse sekkumisega. Täpsustav säte on § 1049, mille kohaselt teise isiku majandus-või kutsetegevuse täielik või osaline seiskamine kui see toimus õigusvastase ähvarduse, boikoti või muul viisil.
võib eeldada pakkumuse esitaja tahet pakkumuse lõppemiseks sellisel juhul. Aktsept e nõustumine nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Vaikimine või tegevusetus loetakse nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. Kui isikuni, kelle majandus- või kutsetegevusse kuulub teatud tehingute tegemine või teenuste osutamine, jõuab pakkumus sellise tehingu tegemiseks või teenuse osutamiseks temaga püsivas ärisuhtes olevalt isikult, tuleb pakkumusele mõistliku aja jooksul vastata. Vaikimine loetakse sel juhul nõustumuseks. 10. Lepingu sõlmimine esindaja poolt - Esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel ehk siis tema eest tehingu vormistada.
10. Aktsept. Mõiste, liigid, kehtivusaeg. Kas ja millisel juhul võib aktsept muutuda oferdiks? Kokkulepe. Lepingu tõlgendamise viisid. Nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Vaikimine või tegevusetus loetakse nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. Kui isikuni, kelle majandus- või kutsetegevusse kuulub teatud tehingute tegemine või teenuste osutamine, jõuab pakkumus sellise tehingu tegemiseks või teenuse osutamiseks temaga püsivas ärisuhtes olevalt isikult, tuleb pakkumusele mõistliku aja jooksul vastata. Vaikimine loetakse sel juhul nõustumuseks. Muudatustega nõustumus Pakkumusega võrreldes olulisi muudatusi sisaldav vastus pakkumusele on pakkumuse tagasilükkamine ja samal ajal uus pakkumus.
Nõustumus ehk aktsept (§ 20. ) Nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. 11 Vaikimine või tegevusetus loetakse nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. Kui isikuni, kelle majandus- või kutsetegevusse kuulub teatud tehingute tegemine või teenuste osutamine, jõuab pakkumus sellise tehingu tegemiseks või teenuse osutamiseks temaga püsivas ärisuhtes olevalt isikult, tuleb pakkumusele mõistliku aja jooksul vastata. Vaikimine loetakse sel juhul nõustumuseks. 13. Mis on võlasuhe, selle õigussuhte subjektid (§2) Võlasuhte mõiste (§ 2) Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk
käesolevas peatükis sätestatud alustel. § 1045. Kahju tekitamise õigusvastasus (1) Kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati: 1) kannatanu surma põhjustamisega; 2) kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega; 3) kannatanult vabaduse võtmisega; 4) kannatanu isikliku õiguse rikkumisega; 5) kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega; 6) isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumisega; 7) seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega; 8) heade kommete vastase tahtliku käitumisega. (2) Kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui: 1) kahju tekitamise õigus tuleneb seadusest; 2) kannatanu nõustus kahju tekitamisega, välja arvatud juhul, kui nõusoleku andmine on vastuolus seaduse või heade kommetega; 3) kahju tekitaja tegutses hädakaitse- või hädaseisundis; 4) kahju tekitaja kasutas oma õiguse teostamiseks või kaitseks õigustatult omaabi.
Selle normi puhul tuleb tähele panna, et oleks võimalik deliktiõiguslik nõue kostja vastu. Võimalik ei ole ta siis, kui kannatanu saab kaitset lepinguõigusest. Investeerimisguru A propageerib ajalehes kulda investeerimist. Kulla hind langeb. Kõik kahju kannatanud isikud esitavad nõude A vastu. Võiks öelda, et kannatanud ei võinud tugineda arvamusele selle sätte mõttes. 43. Mis eelduste olemasolu korral on õigusvastane isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine ja miks on sellist liiki delikti sätestamine oluline? § 1049, see täpsustab § 1045 lg 1 p-i 6. Sekkumine peab olema suunatud sellele, et kannatanu kutsetegevus seisab. 44. Keda loetakse au teotavate andmete (faktiväite) avaldajaks, missugusel juhul on selliste andmete avaldamine õigusvastane ja kuidas jaguneb sellisel juhul asjaolude tõendamise koormus? Teise isiku au teotamine on võimalik kahel moel: ebaõige faktiväite esitamise
a. siis kui see on eraldi ette nähtud. Mis siis on erandid, millal puhtmajanduslikku kahju siiski hüvitatakse? 1048 asjatundja poolt ebaõige arvamuse andmisest tulenev delikt. 1045 lg 1 p 8 - kui on tegemist tahtliku heade kommete vastase käitumisega, siis kuulub hüvitamisele igasugune kahju, mis selle tulemusena tekkis. 1045 lg 1 p 7 + 127 lg 2 (vt teisest konspektist üle?) 1049 - majandus/kutsetegevusse sekkumine 6. Kellel ja missugused hüvitisnõuded on asja hävimise või kaotsimineku korral ja kuidas selliseid nõudeid arvestatakse? 34 Asja hüvimise/kaotsimineku korral tuleb kohaldamisele 132 lg 1 ja 2. Näeb ette vara koosseisu taastamise (hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele.
Kohaldamisala kitsas, nt kinnisvara hindaja hinnang kinnisasja väärtuse kohta. Nt A ja B peavad LEL ja A tellib AT hinnangu. Kui AT esitab ebaõige arvamuse, siis A vastu § 1048 alusel nõuet esit ei saa ja tavaliselt on B A ja AT vahelises lepingus III pooleks § 80/§ 81 mõttes ja peab tuginema LÕ-se regulatsioonile (68-15). § 1048 ei eelda, et tuginetakse postimehe arvamusele. 43. Mis eelduste olemasolu korral on õigusvastane isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine ja miks on sellist liiki delikti sätestamine oluline? § 1049, mis on täpsustav säte § 1045 lg 1 p 6 jaoks. Sekkumiseks lg 1 p 6 mõttes on lisaks maj- või kutsetegevuse seiskamisele (kui see toimus tegevusse õigusvastase ähvarduse, lubamatu boikoti, demonstratsiooni või streigiga) ka veel isiku maj- või… ebaõigete andmete avaldamine või isikule maj kahjuliku asjaolu avaldamine. Praktiline tähtsus väike. 44
erandeid. Vt. VÕS §20, erand §20 lg 3. VÕS § 20. Nõustumus (1) Nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. (2) Vaikimine või tegevusetus loetakse nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. (3) Kui isikuni, kelle majandus- või kutsetegevusse kuulub teatud tehingute tegemine või teenuste osutamine, jõuab pakkumus sellise tehingu tegemiseks või teenuse osutamiseks temaga püsivas ärisuhtes olevalt isikult, tuleb pakkumusele mõistliku aja jooksul vastata. Vaikimine loetakse sel juhul nõustumuseks. 7.3.2. Täienduste ja muudatustega aktsept Aktsept on nõusolek lepingu sõlmimiseks, millega reeglina ei anta lepingule mingit sisu.
Vt. VÕS §20, erand §20 lg 3. VÕS § 20. Nõustumus (1) Nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. (2) Vaikimine või tegevusetus loetakse nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. (3) Kui isikuni, kelle majandus- või kutsetegevusse kuulub teatud tehingute tegemine või teenuste osutamine, jõuab pakkumus sellise tehingu tegemiseks või teenuse osutamiseks temaga püsivas ärisuhtes olevalt isikult, tuleb pakkumusele mõistliku aja jooksul vastata. Vaikimine loetakse sel juhul nõustumuseks. 7.3.2. Täienduste ja muudatustega aktsept Aktsept on nõusolek lepingu sõlmimiseks, millega reeglina ei anta lepingule mingit sisu.
kutsetegevuses) väljendatud nõusolek sõlmida leping pakkumuses väljatoodud tingimustega. Nõustumus pakkumuse sisu oluliselt muuta ei tohi, kui muudab, siis tegemist on uue pakkumisega ja järelikult lepingu sõlmimiseks tuleb anda uus nõustumus. (oferdis esitatust erinevat hinda, maksmise viisi, kauba kogust, kvaliteeti, täitmise kohta ja tähtaega, vastutuse mahtu, lepingule kohaldatavat seadust või vaidluste lahendamise korda ja kohta.) Kui isikuni, kelle majandus- või kutsetegevusse kuulub teatud tehingute tegemine või teenuste osutamine, jõuab pakkumus sellise tehingu tegemiseks või teenuse osutamiseks temaga püsivas ärisuhtes olevalt isikult, tuleb pakkumusele mõistliku aja jooksul vastata. Vaikimine loetakse sel juhul nõustumuseks. Kuidas on võimalik pakkumust teha? Otseselt(suuliselt v kirjalikult) ja kaudselt(seisneb meie tegevuses; läbi oma tegevuse väljendame tahet olla seotud) Kellele võime pakkumust teha? Igale isikule
Majandus- või kutsetegevuses võidakse lepingu sõlmimise ettepaneku vastuvõtmiseks teha ka vastav tegu (kauba ärasaatmine, ettevalmistuste tegemine täitmiseks jne). Vaikimine või tegevusetus loetakse nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. Kui isikuni, kelle majandus- või kutsetegevusse kuulub teatud tehingute tegemine või teenuste osutamine, jõuab pakkumus sellise tehingu tegemiseks või teenuse osutamiseks temaga püsivas ärisuhtes olevalt isikult, tuleb pakkumusele mõistliku aja jooksul vastata. Vaikimine loetakse sel juhul nõustumuseks. Aktsepti kui lepingulise tahteavalduse tähtsus seisneb eelkõige selles, et leping loetakse sõlmituks alates aktsepti kättesaamisest (VÕS § 9 lg 2). Aktsepti kättesaamise aeg võib olla erinev sõltuvalt
Majandus- või kutsetegevuses võidakse lepingu sõlmimise ettepaneku vastuvõtmiseks teha ka vastav tegu (kauba ärasaatmine, ettevalmistuste tegemine täitmiseks jne). Vaikimine või tegevusetus loetakse nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. Kui isikuni, kelle majandus- või kutsetegevusse kuulub teatud tehingute tegemine või teenuste osutamine, jõuab pakkumus sellise tehingu tegemiseks või teenuse osutamiseks temaga püsivas ärisuhtes olevalt isikult, tuleb pakkumusele mõistliku aja jooksul vastata. Vaikimine loetakse sel juhul nõustumuseks. Aktsepti kui lepingulise tahteavalduse tähtsus seisneb eelkõige selles, et leping loetakse sõlmituks alates aktsepti kättesaamisest (VÕS § 9 lg 2). Aktsepti kättesaamise aeg võib olla erinev sõltuvalt
oferent nendele viivitamatult vastu ei vaidle. (2)Vaikimine või tegevusetus loetakse nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. Vaikimine või tegevusetus ei saa olla ofert. Üldiselt vaikimist või tegevusetust akseptiks ei loeta- v.a. nendel juhtudel: (3)Kui isikuni, kelle majandus- või kutsetegevusse kuulub teatud tehingute tegemine või teenuste osutamine, jõuab pakkumus sellise tehingu tegemiseks või teenuse osutamiseks temaga püsivas ärisuhtes olevalt isikult, tuleb pakkumusele mõistliku aja jooksul vastata. Vaikimine loetakse sel juhul nõustumuseks. Näiteks elektrienergia pakkuja Aksepti hilinemisel ofert lõpeb ja lepingulist suhet poolte vahel ei teki. On kahte tüüpi hilinenud aksepte: ärasaadetud hilinemisega või ärasaadetud õigeaegselt
Nõustumus (aktsept) on VÕS § 20 lg 1 järgi otsese tahteavalduse või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Vaikimine või tegevusetus loetakse sama paragrahvi 2. lõike kohaselt nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. Sama paragrahvi 3. lõike järgi, kui isikuni, kelle majandus- või kutsetegevusse kuulub teatud tehingute tegemine või teenuste osutamine, jõuab pakkumus sellise tehingu tegemiseks või teenuse osutamiseks temaga püsivas ärisuhtes olevalt isikult, tuleb pakkumusele mõistliku aja jooksul vastata. Vaikimine loetakse sel juhul nõustumuseks. Lisaks tuleneb VÕS § 25 lg-st 1, et lepingupooled on oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul kohustatud järgima iga tava, mille järgimises nad on kokku
annaabi.ee 
