Kummagis koores on umbes miljon neeru ühikut e nefroni. Nefron- algab neeru koores, neeru kehakesena (malphigi kehakesena) neeru kehake koosneb veresoonte päsmakestest ja seda ümbritsevast päsmakeste kihnust ehk Bowmani kihnust. Bowmani kihnust algab esimese järguline vääniline toruke, edasi neeruling ehk Henle ling ja teisejärguline vääniline toruke. Uriini moodustamine Nefronis moodustunud uriin satub kogumistoru kaudu neeru karikatesse, neeru vaagnasse ja sealt kusejuhade kaudu kusepõide. Ööpäevas läbib 1 tonn verd. Eritavad ööpäevas ligi 1,5liitrit uriini, mis sisaldab 25-30g kusiainet(valkude lagu produkt) 25-30g soolasid, veidi kusihapet, veidi kreateniini (lihasvalkude lagu produkt). Uriini moodustamise võib jagada kahte faasi: 1) esmase uriini teke 2) lõpliku uriini tekkimine 1. päsmakeste kapillaaridest väljub esmane uriin Bowmani kihnu õõnte, sealt
Uuringuks ettevalmistus Plaaniline uuring eeldab eelnevat soolestiku tühjendamist: - uuringueelsel päeval dieet, klistiir. Urograafia Intravenoosne urograafia (IVU) on uuringumeetod, mille käigus uuritakse röntgenülesvõtetel neere, kusejuhasid ja kusepõit. Uuringut alustatakse ülesvõttega kõhu piirkonnast. Seejärel süstitakse veenisiseselt kontrastainet. Kontrastaine satub vereringega neerudesse ja eritub neerude ning kusejuhade kaudu kusepõide. Kontrastaine eritumise erinevates faasides tehakse neerude ja kusepõie piirkonnast mitu röntgenülesvõtet. IVU uuringuks ettevalmistus (1) Erakorralise uuringuna tehakse IVU ilma ettevalmistuseta ja võimaluse korral valuvaigisteid kasutamata. IVU uuringuks ettevalmistus (2) Plaaniline uuring eeldab eelnevat soolestiku tühjendamist. Täiskasvanud ja lapsed üle 12 eluaasta - uuringueelsel päeval dieet ( selged supid, kuivikud, jäätis).
joonised 1 ja 2). Neerud on paariselundid, mille kude koosneb kahest kihist -- koorest ja säsist. Kummagi neeru koes on 1,2 miljonit nefronit. Kuna nefronid on nendeks moodustiseks, kus tekib uriin, siis nimetatakse nefroneid ka neeru funktsionaalseteks ühikuteks. Üksikutes nefronides tekkinud uriin koguneb mikroskoopiliste kogumistorukeste kaudu väikestesse neerukarikatesse, edasi suurtesse neerukarikatesse ja neeruvaagnasse (pelvis renalis). Neeruvaagnast liigub uriin kusejuhade kaudu kusepõide, mis on uriini reservuaariks ja mis tühjeneb kusiti kaudu. Nefron koosneb glomerulist ehk neerukehakesest ja torukeste süsteemist (vt. joonis 3). Glomeruli moodustavad veresoonte põimik ehk päsmake (1) ja seda ümbritsev Bowmani kihn ehk kapsel (2). Kihnul on kaks lestet -- sisemine ja välimine; nende vahele jäävat ruumi nimetatakse kihnu õõneks. Glomeruli poolt alates on torukeste süsteemil järgmised osad:
Neerusid läbib tihe veresoonte võrgustik. Igas minutis voolab läbi neerude rohkem kui liiter verd, millest eraldatakse jääkained. Neerukehakestes filtreeritakse verest välja suhkrud, soolad, vesi, kusiaine jt. nii moodustubki esmane uriin. Neerutorukestes toimub esmasest uriinist vajalike ainete (nt. glükoos) ja osa vee tagasiimendumine verre toimub jääkainetest lõpliku uriini moodustamine. Uriin, mille peamised koostisosad on vesi ja kusiaine, koguneb läbi kusejuhade kusepõide ja väljutatakse kusiti kaudu. Kuseteed Kusejuhad ja Kusepõis Kusejuhad lihaselised torukesed, mis juhivad uriini neerudest kusepõide. Kusepõis lihaseline elund, mille ülesandeks on uriini kogumine KOPSUD Rakkudes toimuvate ainevahetusprotsesside käigus moodustub jääkainena süsihappegaas, mis verega transporditakse kopsudesse ja hingatakse sealt välja. NAHK Nahas paiknevates higinäärmetes moodustub higi, mis
Emakakaelavähi kliinilised ilmingud: * juba eelpool mainitud vesisele tupevoolusele, mis võib patsiendile jääda märkamatuks, lisanduvad * menstruatsioonide vahelised veritsused või sugulise vahekorra järgsed nn kontaktveritsused * pahaloomuse protsessi levides veritsuse episoodid sagenevad ja kestavad kauem, muutudes verejooksudeks * postmenopausis naisel on veritsus esmaseks alarmeerivaks nähtuseks Kaugelearenenud haigusele viitavad: * valud küljes, jalas, olles tingitud närvide, kusejuhade ja vaagna seina haaratusest kasvajalise protsessi poolt * paljud haiged kaebavad valulikule urineerimisele, vere leidumisele uriinis, vere eritusele pärasoolest või kõhukinnisusele. Nimetatud kliinilised ilmingud viitavad kusepõie ja pärasoole haaratusele * kasvaja levikule vaagnas või haiguse taaspuhkemisele viitavad ühe või mõlema jala turse, olles tingitud lümfi- ja veresoonte haaratusest kasvaja poolt
6 Erituselundkond Jääkainete eritamine toimub kõhrkaladel veel osaliselt naha kaudu. Peamiseks erituselundiks on taganeerud, mis paiknevad kahe pika väädina piki kõhuõõne selgmist külge. Neer jaguneb eesmiseks ja tagumiseks pooleks. Emastel talitleb jääkainete filtreerimisel kogu neer. Jääkained väljutatakse neeru eesosast neerujuha kaudu ja neeru tagaosast kusejuhade kaudu. Kõik mainitud juhad suubuvad kuseurkesse, mis avaneb kloaaki. Isastel on eritusfunktsioon vaid neeru tagumisel poolel, eesmine pool osaleb koos neerujuhaga sugurakkude tootmises. Jääkained väljutatakse vaid kusejuhade kaudu. Sigimine Isasloomade seemnesarjad on, nagu mainitud, ühenduses neerudega. Osa mõlemast kõhuuimest on isastel kujunenud kopulatsioonielundiks - pterügopoodiks, mille abil seemnerakud viiakse emaslooma kehasse. Emaste munasarjad asuvad neerude all.
Uriinis võib olla ka vähesel määral vere vormelemente (erütrotsüüte võib olla vaid mõni üksik; leukotsüüte võib ka ilma patoloogiaks nimetamata olla mõni – 3-4; epiteelrakke ehk põie seinarakke võib mõni olla). Uriiniproovi võetakse tavaliselt hommikul (esimene uriin), kuna siis on uriin kontsentreeritum. Kui uriin on hommikul lahja (alla 1010), siis viitab sellele, et uriini kontsentratsioon on langenud. KUSEPÕIE TÄITUMINE JA TÜHJENEMINE Kusepõis täitub kusejuhade kaudu. Täitumise ajal on põieseinad lõdvad ja sulgurlihased kinni. Kusepõiel on kaks sulgurlihast: sisemine (silelihaseline, tahtele allumatu) ja väline (vöötlihaseline, tahtele alluv). Põie täitumisfaasis on need mõlemad kinni. Kui põie täitumise faasis tekib põieseinte venitus, siis see erutus antakse edasi algul seljaajju ja sealt peaaju koorde. Inimsel tekib täis-põie-tunne. Et põit tühjendada, peab peaaju koorest minema närviimpulss alanevalt seljaaju ristluu piirkonda
värvusega (õlgkollane). Sisaldab ka kusiainet ehk karbamiidi. · Uriinis normaalselt ei ole glükoosi ega valku, kuna imenduvad tagasi. · Glükoos uriinis- glükosuuria. · Uriinis ei ole ka verevormelemente, nende esinemine viitab kas neerukahjustusele: päsmakese veresooned on kahjustatud, lasevad läbi. · Uriinis olevad punalibled võivad pärit olla põiest, kusejuhadest või kusitist (nt neerukivid vigastavad seina kusejuhade korral), kasvajad (kasvaja laguneb). · Uriin tsentrifuugitakse ja määratakse sademes olevaid rakke mikroskoopiliselt. Seal võib olla normaalselt olla mõni leukotsüüt, kuid suurem arv viitab neeruvaagna või põie põletikule. · Mikrsokoobi vaateväljas võib olla põie seina epiteelirakke, see on normaalne rakkude uuenemine. Kuid kui on rohekm, siis on kuseteede põletik. · Mikroobe ei tohiks normaalselt uriinis olla, uriin on steriilne
Osmootse rõhu püsivuse regulatsioon. Vedelike mahu ja soolade tasakaalu regulatsioon. Regulaatorainete süntees. Kusejuhad – juhivad uriini põide. Suubumiskohal on klapik, mis rõhu suurenemisel, näiteks urineerimisel, sulgub ja takistab uriini tagasivalgumist kusejuhadesse. Kolmeliikmeline lihaskest, mille kokkutõmbumine soodustab uriini liikumist neeruvaagnast kusepõide ega lase sellel tagasi valguda. Põis – on uriini reservuaariks. Tema ülesandeks on kusejuhade kaudu saabuva uriini kogumine. Põiel eristatakse tippu, keha ja põhja koos kaelaga. Kusepõietipp on suunatud ette ja üles, põie tugeva täitumuse korral tõuseb see häbemeliidusest kõrgemale. Keha on elundi keskmine kõige suurem osa. Kusiti –Uriini perioodiline väljutamine. Kusiti kaudu toimub kusepõie tühjendamine. Kusitit ümbritseb vöötlihaskiududest koosnev tahtele alluv kusitisulgur. Sisemine sulgurlihas ei allu tahtele; Välimine allub tahtele (suudab kinni hoida)
Pärast röntgeniläbivalgustust pt võib minna tualetti. Sigmoidoskoopia (sigmasoole vaatlus) Pigem ebamugav kui valutekitav. Tavaliselt nõuab sigmoidoskoopia soolestiku ettevalmistamist ja eelnevat toiduvaliku kohandamist, enne kui päraku kaudu viiakse soolestikku torusarnane instrument. Sõltuvuse/sõltumatuse seisundi muutus Seedetrakti puhastus Kuseteede uuringuteks. Kui on vajalik neerude ja ja kusejuhade röntgeniläbivalgustus. Röntgenipilt on selgem, kui soolestik on tühi. Sõltuvuse/sõltumatuse muutus on tavaliselt avar klassifikatsioonigrupp, mis aitab õdedel identifitseerida selle elamistoiminguga seotud aktuaalsed ja potentsiaalsed probleemid. Eritamisharjumuste muutused Isegi teadvusel olles ei pöörata teadlikult tähelepanu sellele, kui sageli näiteks põit tühjendatakse. Inimene tunnetab tekkinud probleemi ehk alles siis, kui uriini ja rooja
Seal imendub verre tagasi suurem osa veest ja teised organismile vajalikud ained (glükoos). 3.)Kui vedelik on jõudnud torukese lõppu, on järele jäänud vaid jääkained ja liigne vesi, mis koos moodustavad uriini. 4.)Uriin liigub neerudest kusejuhasse ja seda mööda kusepõiekesse. Selle seina lihased venivad, nii et sinna mahub u. 1l uriini. Uriin väljub põiest kusiti kaudu, kui selle sulglihased lõõgastuvad. Tähtsaimad erituselundid on neerud, mis koos kusejuhade, kusepõie ja kusitiga moodustavad erituselundkonna. Nende kaudu eemaldub organismist suurem osa vedelaid jääkaineid. Neerude eritis on uriin ehk kusi. Inimesel on 2 oakujulist neeru, mis paiknevad kõhuõõne tagaosas. Haigused-põiepõletik. Erituselundkonna haiguste ja mõnede teiste haiguste diagnoosimisel kasut. Sageli testiriba, mis kastetakse mõneks ajaks analüüsitava uriini sisse. Ribal järjestikku ülevalt alla paiknevad eri tooni „aknakesed“ muudavad sel ajal värvi
· Sagedamini haigestuvad tibud, kes muutuvad külmakartlikuks, neil esineb hingeldus, köha ja on kuulda hingamisräginaid. · Ninaavades on kuivanud eksudaadi korbad · Tibud aevastavad, raputavad pead, kael on sirutatud, tiivad sorakil. · Hingamine on raskendatud, tibud ahmivad õhku avatud nokaga. · Neerusündroomiga kulgevat haigestumist põhjustavad nefrotroopsed viirusetüved, mis kahjustavad neerutuubulite epiteeli ja põhjustavad kusejuhade ummistumist uraatidega. · Täiskasvanud kanadel ei ole respiratoorne sündroom nii ilmekas kui tibudel. Munevatel kanadel esineb reproduktiivtrakti kahjustused: · Munevuse vähenemine või pidurdumine · Munad on kooreta või õhukese deformeerunud koorega · Värvilised munakoored kaotavad värvi, muutuvad kahvatuks või valgeks · Noorkanad, kes haigestuvad vahetult enne suguküpsuse saabumist, ei hakka munele.
Ühtlasi kontrollivad somaatilist kasvu, lakatsiooni, piimaeritust ja vee metabolismi. Hüpofüüsi tegevus sõltub hüpotalamusest. Hüpotalamo-hüpofüsaarses süsteemis kasutatakse hormoonide regulatsioonil neuraalset kontrolli, kronotroopset kontrolli ja kõige enam tagasiside mehhanisme. 18. Eritumise füsioloogia. Neerude ehitus. Nefron. Uriini teke. Neerude talitluse regulatsioon. Neerud: paiknevad retroperitoneaalselt kõhukelme taga, alumiste roiete Kõrgusel, 11 x 6 cm, 140 g, koos kusejuhade, põie ja kusitiga moodustavad urotrakti. Neerude verevarustus: veri siseneb neeruarterite kaudu, mis lähtuvad kohuaordist. Väljub neeruveenide kaudu alumisse õõnesveeni. Neerud tarbivad 25% südame minutimahust. Nefron: neeru funktsionaalne üksus. Nefron koosneb: Pasmake koos Bowmani kapsliga Proksimaalne vaaniline toruke Henle ling Distaalne vaaniline toruke. Vedeliku mahu reguleerimine: · Filtratsioon · Tagasiimendumine · Sekretsioon · Eritumine
ERITUSELUNDKOND Erituselundkond reguleerib vere ja teiste kehavedelike koostist, happelisust, ruumala ja rõhku; säilitab vere osmolaarsust, väljutab kehale võõraid aineid ja jääkaineid ning eritab hormoone. Erituselundkond koosneb kahest neerust, kahest kusejuhast, ühest kusepõiest ja kusitist. Neerud filtreerivad vereplasmat, tagastades enamuse selle veest ja lahustunud ainetest vereringesse, kuid väljutades liigse vee või liigse lahustunud ainete hulga uriini ehk kusena kusejuhade, kusepõie ja kusiti kaudu. Neerud väljutavad lämmastikulisi jääkaineid, hoiavad keha vedelike ja elektrolüütide tasakaalu ning tagavad füsioloogilisteks protsessideks kohase pH. Kusejuhad toimetavad uriini neerudest kusepõide. Kusepõis kogub uriini. Kusiti väljutab uriini kehast. Nefroloogia on neerudega tegelev meditsiiniharu, uroloogia tegeleb naise ja mehe kuseteede ning mehe suguteedega. Rändav neer kliiniline juhtum, mil neer on alla vajunud või ebapiisavalt kinnitunud
Uriini eritumise tahtlik kontroll. Ööpäevas produtseeritud 180L esmasuriinist eritub 1.5L uriinina. 99% imendub verre tagasi. 2/3 tagasiimendumisest toimub proksimaalses väänilises torukeses. Tagasiimendumine: Organismile olulised ained viiakse esmasuriinist läbi neerutorukeste seina verekapillaaridesse tagasi ATPst saadava energia arvelt, vesi järgneb tekkinud konsentratsioonigradiendi tõttu. Lõplik uriin koguneb neeruvaagnasse ja sealt kusejuhade ehk ureeterite kaudu kusepõide. Neerutorukesed: Neerutorukestest ja neerukehakestest koosneb nefron. Mööda neerutorukesi liigub esmasuriin neeruvaagna poole. Esmasuriini regulatsioon autonoomse närvisüsteemi abil Sümpaatilise süsteemi aktivatsioon (treening) tõstab ringleva noradrenaliini ja adrenaliini hulka ning viib aferentsete arterioolide konstriktsioonini. Filtratsioonirõhk langeb ja seega ka filtratsioonimaht. Uriini eritumise regulatsioon - hormoonidega nt:
sekundaarne infektsioon (E. Coli) või mükoplasmoos. Sagedamini haigestuvad tibud, kes muutuvad külmakartlikuks, neil esineb hingeldus, köha ja on kuulda hingamisräginaid. Ninaavades on kuivanud eksudaadi korbad. Tibud aevastavad, raputavad pead, kael on sirutatud, tiivad sorakil. Hingamine on raskendatud, tibud ahmivad õhku avatud nokaga. Neerusündroomiga kulgevat haigestumist põhjustavad nefrotroopsed viirusetüved, mis kahjustavad neerutuubulite epiteeli ja põhjustavad kusejuhade ummistumist uraatidega. Täiskasvanud kanadel ei ole respiratoorne sündroom nii ilmekas kui tibudel. Munevatel kanadel esineb reproduktiivtrakti kahjustused: munevuse vähenemine või pidurdumine, munad on kooreta või õhukese deformeerunud koorega, värvilised munakoored kaotavad värvi, muutuvad kahvatuks või valgeks. Noorkanad, kes haigestuvad vahetult enne suguküpsuse saabumist, ei hakka munele. Dif.diagnoos: Newcastle`i haigus, Infektsioosne larüngotrahheiit, Gumboro haigus
Ühtlase võimaldab see väiksemal kogusel ringleval verel veresooni paremini täita. ADH Avaldab vererõhku tõstvat mõju siis, kui teda tavapärasest rohkem produtseeritakse; seda tehakse just vere mahu ja rõhu languse korral (nt verekaotus). Seega: Normaalolekus: antidiureetiline toime, ekstreemolukorras veresoonte ahendamine Kusepõie täitumine ja tühjenemine. Lõplik uriin koguneb neeruvaagnasse ja sealt kusejuhade e ureetrite kaudu kusepõide. Täitumine: kusepõis on uriini reservuaariks, millest uriini perioodiliselt väljutatakse. Kusepõie silelihasel on plastiline toonus, mis tagab kusepõie mahu suurenemise kuni teatud täitumisastmeni, ilma et selle seina pinge märkimisväärselt tõuseks. Normaalselt mahutab kusepõis 250-500ml uriini. 34
Ühtlase võimaldab see väiksemal kogusel ringleval verel veresooni paremini täita. ADH avaldab vererõhku tõstvat mõju siis, kui teda tavapärasest rohkem produtseeritakse; seda tehakse just vere mahu ja rõhu languse korral (nt verekaotus). Seega: Normaalolekus: antidiureetiline toime; ekstreemolukorras: veresoonte ahendamine Kusepõie täitumine ja tühjenemine. Lõplik uriin koguneb neeruvaagnasse ja sealt kusejuhade e ureetrite kaudu kusepõide. Täitumine: kusepõis on uriini reservuaariks, millest uriini perioodiliselt väljutatakse. Kusepõie silelihasel on plastiline toonus, mis tagab kusepõie mahu suurenemise kuni teatud täitumisastmeni, ilma et selle seina pinge märkimisväärselt tõuseks. Normaalselt mahutab kusepõis 250-500ml uriini. Uriini väljutamist takistavad silelihase sisemine sulgurlihas¸ mille tegevus tahtele ei allu, ning väline, tahtele alluv vöötlihaseline sulgurlihas.
tagab rinnakorvi laienemine, mille põhjuseks on roiete nihkumine horisontaalsemasse asendisse. Neerutalitlus Neerutalitlus aktiviseerub raseduse ajal oluliselt, kuna neerude kaudu eritatakse nii ema kui loote ainevahetusproduktid. Neerude verevarustus suureneb ning neerupäsmakeste filtratsioonivõime tõuseb. Raseduse algul, emaka surve tõttu kusepõiele, võib tekkida vajadus sagedamini urineerida. Raseduse lõpul, kui põiele surub loote pea, võib see kaebus uuesti tekkida. Kusejuhade toonus raseduse teises pooles langeb ning valendik laieneb. See koos kasvava emaka survega kusejuhadele ning aeglustunud uriinivooluga loob soodsad tingimused uroinfektsiooni tekkeks. Seedeelundkond Raseduse algul esineb tihti suurenenud süljevoolust, iiveldust ja oksendamist. Võib tekkida muutusi maitse- ja lõhnatajus, mõned lõhnad ja maitsed võivad muutuda vastumeelseks, samas võib tekkida eriline isu mõne toiduaine järele. Raseduse ajal on igemed kohevamad ja võivad veritseda
annaabi.ee 
