Maria Faust Group 17. aprillil külastasin Arensburgi restorani, kus toimus saksofonist Maria Fausti kontsert. Esitajateks oligi M. Faust ja tema kaasmängijad ehk Group. Teised liikmed olid pärit Taanist, kus noor neiu sai muusikahariduse. Kontsert oli üles seatud uue plaadi tutvustamiseks, mis on peagi välja tulemas. Üle Saaremaa oli kohale tulnud üsna palju rahvast, kuna restoran oli täis. Tegemist oli siiski kuulsa saarlannaga, kes ,tema sõnul, esines Saaremaal esimest korda. Bändi kuuluvad Maria Faust, kes on altsaksofonist, Tormod Melaas Holm baritonsaksofonist, Thomas Caudery trompetist, Lars Greve tenorsaksofonist, Markus Pesonen kitarrist, Morten Pedersen klaverist, Adam Pultz Melbye kontrabassist ja Håkon Berre trummar. Enim meeldisid minule trummar ja kotrabassist. Trummar just sellepärast, et tal olid kasutusel erinevad vahendid. Näiteks neljanda loo ajal olid pulkade ...
TURISMI VAATAMISVÄÄRSUSED KURESSAARES Kuressaare raekoda: Aastatel 1653-70 barokne hoone Kuressaare kesklinnas.Valisin selle objekti sellepärast,et sellest ei saa Kuressaare linnas üle ega ümber. Ta asub täpselt Kuressaare keskväljakul ja seda peab tutvustama turistidele.See on mõjub keskväljakul suursuguselt ja kõidab tähelepanu,eriti köidab turistide tähelepanu kindlasti Raekoja ukse ees olevad kaks lõvi. Kuressaare Piiskopilinnus: Valisin selle ehitise kuna seda on vaja kindasti tutvustada.See ehitis on 14.sajandil ehitatud ning ainuke täielikult säilinud keskaegne linnus kogu Baltikumis. Seda kindlasti tahavadki paljud turistid ise näha ja sellest kuulda.Ning linnuses sees on võimalik külastada erinevaid väljapanekuid,et saada aimu selle objekti kohta. Rüütelkonna hoone (e. Maavalitsus): Valisin,kuna see hoone on suure ajaloolise tähtsusega.See hoone ehitati 1...
Retsensioon Jüri Tuulik "Vares" 9.veebruaril käisin Kuressaare Linnateatris vaatamas Jüri Tuuliku poolt kirjutatud ning Raivo Trassi lavastatud etendust "Vares". Tükk esietendus 28.novembril Kuressaare Linnateatris. Osades Rauno Kaibiainen Mardu, Indrek Apinis - Vares Mihkel, Aime Käen Mummi, Aili Salong Luigi, Hannes Prikk Leemet, Mati Talvistu Kaalep, Piret Rauk - Liivi. Lugu räägib Abrukal elavast perest, mille noorim liige otsustab kodustada leitud varese. Lind toob aga probleemides olevale perele lisa muresid. Tüki jooksul hargnevad nii peresisesed suhted, kooruvad mineviku saladused ning muutub ka tiivulise käitumine. Lavastajatööga võis üldjoontes rahule jääda. Tegevus tõimus eri tasanditel ning lava oli täielikult kasutatud. Põnevad olid ka tegelaste käitumise nüansid: purjus Leemet kolistas ämbritega, kui ta üle aia "hiilis", ning jäi maga...
Kuressaare vaatamisväärsused · Kuressaare piiskoplinnus See on kuressaare üks tähtsaim vaatamisväärsus . See on rajatud 13. Saj. teisel poolel. See vaatamisväärsus meelitab paljusi inimesi, kuna ta on nii huvitav ja ilus. Lisaks esteetilisele elamusele, mille annab arhitektuuri stiilsus, väljapeetus, rangus ja karm suurejooneline ilu, võimaldab linnuse külastamine saada mitmekülgseid ajalooteadmisi, saavutada vahetu kontakt minevikuga, tunda keskaja hõngu. · Veski Saaremaa sümbolina omab veski tähtsat kohta. Veski vanus on juba üle 100 aasta. Nüüd asub seal rahvusliku sisekujundusega ja eesti köögiga toitlustuskoht. Väga ilus koht nii turistidele kui ka oma inimestele külastada. · Kuressaare linnateater Hoonel on suur kultuuriajalooline väärtus. Nüüdseks on hoone taas kasutusele võetud teatrina. · Kudjape Kalmistu Asub Kuressaare kirdepiiril Kuivastu maanteelt ringtee juurest 0,5 km ida suunas. 178...
Kunstinäituse retsensioon Külastasin 22. mail Kuressaares asuvat Anne kunstikooli galeriid. Kõige enam jäid silma Navitrolla tööd, mis olid originaalsed ja pilkupüüdvad eriti oma värvilahenduse tõttu. Kirjeldatavad maalid olid kõik väiksemas formaadis. ,,Sööme, puhkame, anname piima" - maalil kujutati põhiideena kahte vastassuunas lamavat lehma. Taustaks olid karjamaa ning vasakus ja paremas nurgas olev mets tumedate mürkroheliste kuuskedega, leidus ka mõned üksikud puud. Värvilahendusena oli tausta puhul välja toodud, eespool tumedamas toonis rohi ning tagapool heledamas, leidus ka veidi soojemaid kollakaid toone. Taevast kujutati helesinisena, kuid hulgas leidus ka tumesiniseid pilvi. Maal tekitas positiivseid emotsioone oma maaläheduse ning lihtsuse poolest. ,,Jõuluöö unenägu" - maali keskseks objektiks oli võetud põlev kirik. Teose miljöö on talvine, kuna maapinda katab lumekiht. Kiriku kõrval on näha jäneseid, kuuski ning üh...
Alari Toomsalu 10C Retsensioon Käisin 15. oktoobril 2012 Kuressaares Aja Majas vaatamas Virge Nemvaltsi näitust, mis on tema 10. personaalnäitus. See koosnes enamasti viimastel aastatel valminud akvarellmaalidest, mis on seal väljas 18.09 10.11.2012. Virge Nemvalts sündis Tartus ja lõpetas Tartu 5. Keskkooli keemia eriklassi 1966. aastal ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna 1974. aastal. Pärast ülikooli asus ta tööle Kuressaare haiglasse, kus töötab tänaseni. Koolis käis Nemvalts kunstiringis ja õppis Tartu Lastekunstikoolis, osales
Kunstiretsensioon Käisin vaatamas Ajamajas olevat näitust. See kestab 6. detsembrist 9. märtsini ning näituse autor on Lasse Juhani Alander, kes on sündinud 28. oktoobris 1950 aastal Soomes. Ta sündis suurde perre ning seetõttu läks tööle juba 14- aastasena. Ta hakkas maalima umbes 17-aastaselt, kuid liigne tagasihoidlikkus takistas teda siia maani isiklikku näitust korraldamast. Praegune näitus Ajamajas on tema esimene. Joonistamine on meeldinud talle nii kaua, kui ta ennast mäletab. Teda ajendab maalima sisemine vajadus ning oma töödes taotleb ta harmooniat ja ilu. Ta ei ole osalenud kunstikursitel, oma oskusi on ta iseseisvalt arendanud. Maalimisel tal suuri eeskujusid ei ole, kuid kunstiraamatute vahendusel on ta imetlenud ja analüüsinud erinevate kunstnike töid ning juba aastakümneid on ta maalimisega tegelenud. Pilte vaadates ja uurides ning Ajamajas jalutades võlusid maalid mind oma lihtsus...
SAAREMAA SAAREMAA Saaremaa on Eesti suurim saar, mis asub Balti meres Hiiumaast lõuna pool. Saaremaa ainsas linnas, Kuressaares, asub hästi säilinud keskaegne loss. Kiviaiad, rookatused, töötavad tuuleveskid ja koduõlu on märgid, mille järgi saad kindlasti aru, et oled saabunud Saaremaale. MAJUTUS Saaremaal on palju lahedaid majutus kohti! Kuressaare on Eesti SPA pealinn ja on tõenäoliselt maailmas esikohal SPA'de arvult ühe elaniku kohta. Saaremaal on seitse SPA'd ja sadu turismitalusid ning palju muud
Väino Uibo tõi Kuressaare linnateatris lavale ,,Kauka jumala" 26. septembril kogunesid kultuurihuvilised Saaremaa linnateatri väljamüüdud saali vaatama Kitzbergi näidendit ,,Kauka jumal", mille esmakordsest lavale toomisest on möödas juba terve sajand. Lavastaja V. Uibo suutis üllatada publikut, juhendades suurepäraselt Saaremaa rahavateatri harrastusnäitlejaid säärase klassika, nagu Kitzbergi teos kinldasti on, etendamisel. Näidendit oli küll kärbitud ja muudetud, kuid raha jumaldamine ja vankumatu kõrkus koos auhanusega olid selgesti esikohal. Peategelast Mogri Märti kehastas ,,Ugala" näitleja Peeter Jürgens, kes suutis vaatamata tõredale tegelaskujule publiku koheselt endale võita. Kõik kes teavad originaalteosest vägagi värvikat Märti, jäid emotsionaalse esitusega väga rahule. Mis lavateose nautimist segas, oli etenduse algul kriiskava naeruga kohale tormanud näitlejapaar, kes Miilit-Leenat kehastades jätsi...
Kuressaare TURISMI EELDUSED Looduslikud eeldused Kuressaare asub Saaremaa lõunaosas Liivi lahe ääres. Linnas küll mingit suurt randa pole, aga merel aega veeta saab ikka, sest erinevad ettevõtted pakuvad merematkasid ja muid merega seotud meelelahutusi. Samuti on Kuressaares võimalik mängida looduslikult maalilistel golfiradadel golfi. Ajaloolised vaatamisväärsused Kuressaares on väga mitmeid hästi säilinud ja kaugest minevikust pärit hooneid. Kindlasti Kuressaare üheks suurimaks vaatamisväärsuseks on 14. sajandist pärit piiskopilinnus. Siis on veel Kuressaare kesklinnas 17. sajandist pärit barokses stiilis raekoda. Raekoja vastas asub vaekoda, mis on pärit 1663. aastast. Kindlasti ei tasuks ka unustada peaväljaku ääres asuvat
Kuressaare turismi arengueeldused I Turismi eeldused 1.Looduslikud eeldused Kuressaare on rannikuäärne linn, mis asub Saaremaal. Kuressaares on saastamata ümbrus ja puhas joogivesi, pole suurtööstuse tahma ega ülepaisutatud linnaliiklust. Linnas küll suurt randa pole, aga merel aega veeta saab ikka, sest erinevad ettevõtted pakuvad merematkasid ja muid merega seotud meelelahutusi. Samuti on Kuressaares võimalik mängida looduslikult maalilistel golfiradadel golfi. 2. Ajaloolised vaatamisväärsused Ajaloolisteks vaatamisväärssteks Kuressaares on väga mitmeid hästi säilinud ja kaugest minevikust pärit hooneid. Kindlasti Kuressaare üheks suurimaks vaatamisväärsuseks on 14. sajandist pärit piiskopilinnus . Siis on veel Kuressaare kesklinnas 17. sajandist pärit barokses stiilis raekoda. Raekoja vastas asub vaekoda, mis on pärit 1663. aastast. Kindlasti ei tasuks ka
Jääkväärtus 41299,14 Jääkväärtus müügikuluga 40473,16 Jääkväärtuse nüüdisväärtus 22846,04 Turuväärtus 33949,25 Analüüsime Kuressaares olevat korterit, mis hetkel üürile antakse 250 euroga kuus. Korteris on 38 m on kaks tuba. Uurides kinnisvaraportaali selgus, et see on ainuke üürile antav 2.toaline korter Kuressaares, ehk et korterite turg on Kuressaares väga kesine. Analüüsiks võtsime kapitaliseeritusemääraks 8%, diskontomääraks vakantsiks 5%, ekspluatsioonikuluks 2, eeldame tulude ja kulude kasvu 3% vastavalt inflatsioonimäärale. Objekt
Põltsamaa 2013 Ivo Linna Ivo Linna (sündinud 12. juunil 1949 Kuressaares) on Eesti laulja. 1996. aastal esindas Eestit Eurovisiooni lauluvõistlusel esitades koos Maarja-Liis Ilusaga laulu "Kaelakee hääl", mis saavutas 5. koha. Õppis Kuressaare 1. Keskkoolis, 19671969 Tartu Riiklikus Ülikoolis eesti filoloogiat. Alustas laulmist ja kitarrimängu Kuressaares ansamblis Müstikud (19661967). Järgnesid ansamblid System (1968) ja taas Müstikud (1969) Tartus. Pärast ajateenistust Nõukogude armees sai Ivo Linnast laulusolist baarvarietees Tallinn, hiljem ka teistes varieteedes. Aastail 19731974 oli Ivo Linna laulusolist Olav Ehala ansamblis, 1975. aastal orkestris Vana Toomas, 19751980 kuulus ta ansamblisse Apelsin ning alates 1978. aastast on Rock Hotelis. Oma aktiivse tegevusega laulva revolutsiooni ajal on Ivo Linna ennast oma surematute
ja maeti sealsele Metsakalmistule. Õpingud • Kuressaare Gümnaasiumis sai alguse Aaviku huvi emakeele vastu. Lisaks tegeles ta ka ladina ja prantsuse keele omandamisega. • Õpinguid jätkas ta 1901-1905 aastal Tartu Ülikoolis, õpingud olid keelealased. • Lõpetas 1910. aastal Helsingi Ülikooli filoloogiakandidaadi kraadiga romaani filoloogias. Õpingud Töökohad • Tegutses keeleõpetajana Jaltas, Tartus, Kuressaares. • Postimehe toimetuse liige aastatel 1912- 1914. • Tartu Ülikooli eesti keele lektor aastatel 1926- 1934. • Kirjastuse toimetaja aastatel 1904-1941. • Stockholmis lisaks artiklite ja kooliraamatute autorina töötas ka veel tõlkijana. Keeleuuenduse mõju • Johannes Aavik rikastas eesti sõnavara sadade soome laenude, tuletiste ja murdesõnadega. (nt. kääbus, hajuma, lebama, mainima) • Kodumurdest tegi ta ka eestlastele tuttavaks päris mitmeid sõnu. (nt
suure osa oma elust elas ta Rootsis. Aavikule kuulub tähelepanuväärne koht eesti tänapäeva kirjakeele kujundamises. Õpingud Kuressaare Poeglaste gümnaasium 1894–1902 Tartu ülikooli vanade keelte osakond 1902–1903 Nežini Ajaloo- ja Filoloogiainstituut 1903–1905 Helsingi ülikool 1906–1910, lõpetas filoloogiakandidaadina Filosoofiamagister 1920 Töökohad Aavik tegutses keeleõpetajana Jaltas, Tartus ja Kuressaares. Ta töötas ka "Postimehe" toimetuses. Aastail 1926–1934 oli ta gümnaasiumiõpetaja ja Tartu ülikooli eesti keele lektor. 1934. aastast haridusnõunik. 1940–1941 kirjastuses toimetaja. Stockholmis tegutses ta arhiivitöötajana, tõlkijana, keeleartiklite ja kooliraamatute autorina. Aastail 1960–1962 oli ta Rootsi Eestlaste Esinduse esinduskogu liige. Tegevus 1912. aastal algatas ta keeleuuendusliikumise
Peale tema surma oli inimeste igapäeva elus oluline roll temast. Kõiki tema teadmisi ja emakeelde toodud sõnu kasutati ja kasutatakse siiani igapäevaselt. Ta sai mitmeid tunnustusi ning elas inimeste südameis väga pikka aega. Kuna ta oli väga oluline isik, siis 26. septembril asutati Tallinnas, Nõmmel Johannes Aaviku Selts. Seltsi juhib Helgi Vihma. Et ka Kuressaarel oleks temast lähedasem mälestus, siis 19. Juunil 1992 aastal avati Kuressaares Aaviku vanematekodus Saaremaa Muuseumi filiaalina Johannes ja Joosep Aaviku Majamuuseum, mida on kõikidel võimalik külastada. Ise olen samuti käinud Kuressaares asuvas muuseumis ning seal on võimalik kõike oma silmaga vaadata ning kohapeal on ka keegi töötaja, kes oskab alati küsimustele vastata ning Johannes Aavikust olulisemat rääkida. Minu meelest on väga tore, et ka Kuresaarde selline muuseum tehti ning nii on kindel, et ka kõikidel saarlastel on võimalik tema
Plus veel see, et hulk lapsi on järelvalveta, ning kes teab, mis ärevust suurlinna tuled neis tekitavad ?" 8. klassi Sten, kelle tulevikku see otsus oluliselt mõjutab, leidis asjas ainult negatiivsust : ,,Kõige mõtlematum tegu üldse. Tahetakse mingit bussi Leisi ja linna vahel liikuma panna, mis oleks kokku kallim kui gümnaasiumi ülal hoidmine. Ise pean üldse linna elama minema pärast üheksandat." Nagu näha toob Kuressaares koolis käimine kaasa palju muret ja probleeme. Õpilased ise ei oska seal küll midagi head ega positiivset näha, vähemalt mitte nende jaoks. DenTarmo vaatab asja ka teisest küljest : ``Ma ei tea, kas ta on nüüd hea või halb. Mõnes mõttes meie väikesed koolikaaslased, kes on algklassides ja põhikoolis võiksid siiski enda keskhariduse siit kodulähedalt saada. Nad ei peaks linna minema, kui neil kodu lähedalt hea käija. Kool sai just ilusa väljanägemise ja sinna pandi
Toiduainetööstuse koha pealt võib meil leida ka igasuguseid erinevaid toiduaineid.Näiteks piima-, pagari-, kala-, karastusjookide-, liha- ja alkohoolsete jookidetööstuseid.On ka muid tööstusi, kuid vähem tähtsamaid. Üks suuremaid lihatööstusi asub Rakveres ning enamasti need väiksemad lihatööstused asuvad rohkem LõunaEestis. Pärnumaal toodetakse rohkem kala, karastusjooke ning piima. Saartest toodavad Saaremaa ja Hiiumaa kala ja liha ning Kuressaares asub ka pagaritööstus. Riideid annavad meile selga enamasti Tallinn. Kergetööstuse allharudest on Eestis tähtsamad tekstiilitööstus ja õmblustööstus, mis moodustasid 1996. aastal ligi 90% tööstusharu müügimahust. Väiksem osa jääb naha-ja jalatsitööstusele. Kuressaares asub tekstiilitööstus. Pärnus puudub aga jaltsitööstus, ülejäänud kaks on täiesti olemas. Lõuna-Eestis asuvad rohkem jalatsitööstused. Põllumajandusest rääkides on suurim
Retsensioon Jazz del Mar'ist Ma käisin kuulamas Kuressaare Kultuurikeskuses 15.oktoobril noort lauljannat Kadri Voorandit, kes laulis dässmuusika kontserdil Jazz del Mar. Kontsert kandis nime ''Tunde kaja'' ja oli korraldatud esitlemaks tema esikalbumit. Kontserdi üheks eesmärgiks oli avada tänavust kolmandat dässihooaega Kuressaares ja muidugi tutvustada lauljatari esimest albumit. Kadrit saatis bänd, kus : saksofonil oli Jussi Kannaste, klahvpillidel Jürmo Eespere, trummidel Eno Kollom ja bassi mängis Mihkel Mälgand. Kadri on tõusev täht dässmuusikas, nimelt on ta alles 19-aastane. Ning ta ei ole mitte ainult andekas artist, vaid ka helilooja. Lauljatar ei ole sugugi eestlastele võõras, nimelt võitis ta 2008.aastal auhinna ''Noor Jazzitalent 2008''. Samuti on ta kuulsust kogunud ka
väga oluline inimene. Selle referaadi eesmärgiks on tutvustada Johannes Aavikut ja uurida rohkem tema tööst. Lisaks saada teada, kuidas ta mõjutas eesti keelt ja millega ta täpsemalt oma elu jooksul tegeles. Elulugu Johannes Aavik on sündinud 8. detsembril 1880 Randvere külas, Saaremaal. Ta suri 18. märtsil 1973 Stockholmis ja maeti sealsele metsakalmistule . Aavik oli eesti keeleteadlane, tõlkija ja esseist. Kuressaares õppis ta mitmes koolis ja tema huvi emakeele vastu sai alguse Kuressaare gümnaasiumis. Keeleõpinguid jätkas ta Tartu Ülikoolis, Nežini Ajaloo- ja Filoloogiainstituudis ja Helsingi ülikoolis, ning viimase lõpetas filoloogiakandidaadi kraadiga. “Aavik oli läbinisti filoloog, aga mitte eesti filoloog (milleks tollal veel õppida ei saanud), vaid eelkõige romaani ja soome filoloog. Ta oli armunud keeltesse: gümnaasiumi ajal ladina keelesse, pärast prantsuse ja soome keelesse, olemata
aaatal ,,Rock Hotel" 1984. aastal ,,Ivo Linna & Rock Hotel" 1986. aastal ,,Rock Hotel" 1995. aastal ,,Aeg meid muutnud on" 1998. aastal ,,Rock Hotel 20" 1999. aastal ,,Kõva ketas" 2008. aastal ,,Rock Hotel (30.aasta juubeliplaat)" Ivo Linna Rock Hoteli üks kuulsamaid liikmeid on Ivo Linna.Ta on sündinud 12.juunil 1949.aastal Kuressaares. Ta õppis Kuressaare 1. Keskkoolis.1967.1969.aastal käis Ivo Tartu Riiklikus Ülikoolis ja õppis seal filoloogiat. Alustas laulmist ja kitarrimängu Kuressaares ansamblis Müstikud (19661967). Järgnesid ansamblid System (1968) ja taas Müstikud (1969) Tartus. Pärast ajateenistust Nõukogude armees sai Ivo Linnast laulusolist baarvarietees Tallinn, hiljem ka teistes varieteedes. Aastail 19731974 oli Ivo laulusolist Olav Ehala ansamblis, 1975. aastal orkestris Vana Toomas, 19751980.aastal kuulus ta ansamblisse Apelsin ning alates 1978. aastast on ta Rock Hotelis. Oma aktiivse tegevusega laulva revolutsiooni ajal on Ivo Linna ennast oma surematute
Heli Lääts Karmo Kevade ja Kristjan Paavel Elukäik • On sündinud 24. juunil 1932. aastal Kuressaares • Aastal 1960 lõpetas Lääts Tallinna Riikliku Konsvervatooriumi lauluerialal • Aastatel 1957-1961 laulis ta Eesti Raadio naistrios. • Aastail 1957–1987 oli ENSV Riikliku Filharmoonia solist, 1966–1974 sealsamas estraadistuudio lauluõpetaja. • Heli Lääts on alates 2002. aastast Keskerakonna liige. Laulud Tema laulud: „Kaunid baleriinid“, „Tsirkus“ ja „Oma laulu ei leia ma üles“ https://www.youtube.com/watch?v=jze1HJLUp7c
· pildid, vaatused, stseenid. Libreto on: ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. Ooper algab: avamänguga. Ooperi sünnimaa: Itaalia. Esimeseks ooperiks on: J. Peri ,,Daphne" Ajani, mil polnud veel ooperiteatreid, toimusid ooperietendused õukondades. 1637.a. avati esimene avalik ooperiteater Teatro San Cassoano Itaalias Veneetsias. * Itaalias hakati nimetama koomilist ooperit opera buffaks. * Ooperis võib kaasa teha ka balletirühm Igal aastal toimuvad Kuressaares ooperipäevad. Koor etendab ooperilavastustes rahvast. Väga populaarne ooper on G.Bizet' ,,Carmen", mis kuulub tänapäeval pea kõigi ooperiteatrite lavaklassikasse. Intermezzoks nimetatakse instrumentaalset vahemängu ooperi vaatuste vahel.
Kultuurielu Eestis kahe maailmasõja vahelisel ajal teatri- ja filmikunst Anna Kissametova 9B Teatrikunst Tallinnas asus 3 kutselist teatrit silmapaistvam oli Rahvusteater Estonia kutselised teatrid olid ka Tartus, Pärnus, Viljandis ja Narvas poolkutselised teatrid olid Kuressaares, Valgas ja Võrus väikelinnades asutati näiteringe kutselisi näitlejaid ja teisi teatri inimesi koondas Eesti Näitlejate Liit, esimees oli Paul Pinna Filmikunst esimene täispikk mängufilm ,,Mineviku varjud" , mis linastus 1924. aastal esimene helifilm ,,Kuldämblik" , mis valmis 1930. aastal Eesti filmioperaatorid saavutasid kõrge taseme dokumentalistika vallas Pilt steenist ,,Mineviku varjud" Pilt steenist ,,Kuldämblik" Kasutatud materjal: Ajalooõpik 9
Kultuurielu Eestis kahe maailmasõja vahelisel ajal teatri- ja filmikunst Anna Kissametova 9B Teatrikunst Tallinnas asus 3 kutselist teatrit silmapaistvam oli Rahvusteater Estonia kutselised teatrid olid ka Tartus, Pärnus, Viljandis ja Narvas poolkutselised teatrid olid Kuressaares, Valgas ja Võrus väikelinnades asutati näiteringe kutselisi näitlejaid ja teisi teatri inimesi koondas Eesti Näitlejate Liit, esimees oli Paul Pinna Filmikunst esimene täispikk mängufilm ,,Mineviku varjud" , mis linastus 1924. aastal esimene helifilm ,,Kuldämblik" , mis valmis 1930. aastal Eesti filmioperaatorid saavutasid kõrge taseme dokumentalistika vallas Pilt steenist ,,Mineviku varjud" Pilt steenist ,,Kuldämblik" Kasutatud materjal: Ajalooõpik 9
juulil 1839 Himmaste külas. Jakob Hurt oli eesti rahvaluule ja keeleteadlane , vaimulik ning ühiskonna teadlane. Ta suri 13. jaanuaril 1907. Haridus Jakob Hurt õppis Himmaste küla ja Põlva kihelkonnakoolis. 18531855 Tartu kreiskoolis ja gümnaasiumis ning 18591864 usuteadust Tartu Ülikoolis. 1886 sai Helsingi ülikoolis doktorikraadi. Töökohad 18651866 Hellenurmes von Middendorffi perekonna koduõpetajana. 18681872 Kuressaares ja Tartus gümnaasiumiõpetajana. 18721880 Otepääl pastorina. 18801901 Peterburis eesti Jaani koguduse pastorina. Tähtsamad tööd "Lühikene õpetus kirjutamisest parandatud viisi" "Eesti sõnadest line lõpuga" "Pildid isamaa sündinud asjust" "Kõned ja kirjad" Rahvaluule kogumine Tähtsus Eestile Edendas Eesti kultuurilugu. Oli ärkamis ajal üks silmapaistvamaid tegelasi. eesti rahvaluule kogumine ja teadusliku
Eerik Haamer 1908-1994 Elulugu • Sündis 17. veeb. 1908 aastal Kuressaares • 1919-1926 õppis Saaremaa Ühisgümnaasiumis • 1928-1931 õppis Tartu Ülikooli kehalise kasvatuse osakonnas • 1930-1935 õppis Kõrgemas Kunstikoolis Pallas Nikolai Triigi õpilasena • 1944 19. sept. põgenes Rootsi Vilsandilt • Enne surma sai paar korda Eestis käia • Suri aastal 1994 Rootsis Kungälvis Looming • Pallase kooli järel sai talle omaseks ekspressiivses realistlikus vaimus randlaste elu kujutamine Pime 1938
Eerik Haamer 1908-1994 Elulugu • Sündis 17. veeb. 1908 aastal Kuressaares • 1919-1926 õppis Saaremaa Ühisgümnaasiumis • 1928-1931 õppis Tartu Ülikooli kehalise kasvatuse osakonnas • 1930-1935 õppis Kõrgemas Kunstikoolis Pallas Nikolai Triigi õpilasena • 1944 19. sept. põgenes Rootsi Vilsandilt • Enne surma sai paar korda Eestis käia • Suri aastal 1994 Rootsis Kungälvis Looming • Pallase kooli järel sai talle omaseks ekspressiivses realistlikus vaimus randlaste elu kujutamine Pime 1938
Andrus ,,Beebilõust" Elbing Andrus Elbing ehk Kessu ehk Beebilõust sündinud 24. juulil 1981 Kuressaares on eesti luuletaja ja räppar. Juba 15-aastaselt sattus see noor Saaremaa poiss Tallinna Psühhoneuroloogia haiglasse, kuna kohalik Saaremaa julgeolekuteenistus pidas noort Elbingut ühiskonnale ohtlikuks ja kahjulikuks nähtuseks. Sealt tegi mees ka oma esimesed sammud tutvumaks hiphop muusikaga ning 1998. aastal lõi ta nüüd grupeeringu HaDeC koos nüüdseks oma albumi ilmutanud, samuti Saaremaalt pärit räppari Okym Riimiga.Grupi tegutsemisaeg jäi lühikeseks, sest 2000
Külliki Järvila Külliki Järvila sündis 7. mail 1954. aastal Tallinnas. 1974-80 õppis ta Kunstiakadeemias graafikat. Saaremaal elab ta alates 1983. aastast. Ta on Eesti Vabagraafikute Ühingu liige ja Eesti Eksliibrise Ühingu liige. Näitustel osaleb Külliki alates 1980. aastast Eestis, Balti vabariikides, venemaal, Soomes, Rootsis, Taanis, Kanadas, Itaalias, Prantsusmaal, Saksamaal. Alates 2004. aastast saab ta oma töid eksponeerida oma "Humala" galeriis, mis asub Kuressaares, Pikk tänav 19. Tähelepanuväärne on see, et samas majas on elanud varem mitu kunstnikku. Galeriis on väike graafikapress ja kokkuleppel on võimalik vaadata graafika trükkimist. Praegu õpetab Külliki Kuressaare Kunstikoolis joonistamist. Tehnikatest tegeleb t...
10.1898). Õed-vennad: Otto (1839), Eva (1844), Ann (1848). Haridustee: Himmaste külakool, Põlva kihelkonnakool (184952), Tartu kreiskool (1853-54), Tartu gümnaasium (1855-58), Tartu ülikool (usuteadus, 1859-63), Helsingi ülikool. Karjääriastmed: 186566 Hellenurme mõisa koduõpetaja, 1868 gümnaasiumi nooremõpetaja Kuressaares, 186872 Tartu gümnaasiumi vanade keelte ja geograafia õpetaja, 187280 Otepää koguduse õpetaja, 18801902 Peterburi eesti Jaani koguduse õpetaja, 188096 kaardiväe diviisi pastor, 1881 Peterburi V gümnaasiumi usuõpetaja, 1884 Peterburi Katariina tütarlastegümnaasiumi usuõpetaja. Ühiskondlik 1862 Õpetatud Eesti Seltsi liige,
· Üks paremini säilinud keskaegne linn Euroopas. · Alates 1997. kuulub linn UNESCO maailmapärandi nimekirja. · Seal on säilinud 11.-15. saj pärit tänavate süsteem. · Enamus 14. ja 15. saj püstitatud hoonetest on siiamaani oma algupärase suuruse ja kujuga. · Kuigi vanalinna külastus ise on tasuta, tuleks tutvuda meelepäraste muuseumite lahtiolekuaegadega ja hindadega. Kuressaare Piiskopilinnus · Asub Saaremaal, Kuressaares ning on enam-vähem täielikult säilinud konventlinnus Liivimaal ja kogu Baltikumis. · Saaremaa Muuseumi põhiekspositsiooni asukoht. · Linnus rajati arvatavasti 13. saj teisel poolel, kuna seda on esmakordselt mainitud 1381. aastal. · Peale muuseumi võimalus külastada sepi-, klaasi- ja keraamikakoda. · Külastamise soovi korral tuleks tutvuda linnuse lahtiolekuaegade ja hindadega! Rakvere Ordulinnus · Asub Lääne-Virumaal.
19131914 -- Maalib Saaremaal Kihelkonnal ja Vilsandil. 19141919 -- Elab Tartus, maalib Kesk- ja Lõuna-Eestis. 1918 -- Asutatakse kunstiühing Pallas. Pallase abijuhataja 1919 -- Asutatakse kunstikool Pallas. Pallase direktor. 1920 -- Kuressaares ravil. 19211922 -- Reis läbi Saksamaa Itaaliasse (Rooma, Capri, Veneetsia. Tagasiteel peatus Oberstdorfis) 19221924 -- Tartus tagasi. Kunstikool Pallase direktor ja maaliateljee juhataja, suviti kooli õppebaasis Saadjärve ääres Kukulinnas Pallase õppebaasis. 1923 -- Viimane esimene näitusel. 19241925 -- Talvel ravil Schwarzwaldis
parke, kõrgeid panku, suuri puid, rändrahne ning unikaalseid soid. Palju vaatamisväärsusi. Saaremaal on väga palju vaatamisväärsusi ning nende esiletõstmist väärib nii mõnigi, näiteks Angla tuulikumägi, Mustjala pank, 17. sajandil ehitatud Kihelkonna kellatorn, Loona mõis, Maasi ordulinnuse varemed või Mihkli talumuuseum Vikil. Saaremaal hakkavad silma keskaegsed kirikud. Saare maakonna ainsas linnas, Kuressaares on 13. sajandist pärinev piiskopilinnus, mille sarnast teist pole säilinud terves Baltikumis ning seal käivad väga paljud turistid. Samuti on Kuressaares kaunis ja hästi säilinud vanalinn , mis on ka väga tuntud. 4 Saaremaa sümbolid on magushapu leib, tuulikud ja koduõlu ,mis on Saaremaale igiomased ning inimeste silmis selle meretaguse maa sümbolid. Õlu.
jagunevad suurtükkid kahureiks ( lennujoon lame ), haubitsaiks ( lennujoon järsk ), mortiirideks ehk müüsreiks ( lennujoon väga järsk; nüüdisaja relvastusse need ei kuulu ), miinipildujaiks (lennujoon järsk ), rektiivsuurtükkideks ( lennujoon lame; need on lähimaarelvad ), kombineeritud suurtükkideks (näiteks: kahurhaubits ) ja universaalsuurtükideks ( tulistavad nii maa -, mere -, kui õhumärke ). Suurtükk on suurtükkiväe põhirelv. Vanal Liivimaal, sh ka Kuressaares veti suurtükid kasutusele 14. saj. lpus. Taani ajal loendati Kuressaare kindluses juba 162 mitmesugust suurtükki, rootslased andsid aga 1710. aastal kapituleerudes Vene vägedele üle 66 kahurit. 1836. aastal viidi siinne relvastus üle Ahvenamaale Bomarsundi kindlusesse. Veel kord pandi kindluse vallidel kahur üles 19. sajandi II poolel, andmaks linnarahvale teada reisiauriku saabumisest. Eesti vanima lahingukorras suurtükiga saab Saaremaa Muuseumi külastaja
ära osta. Lasse Juhani Alander on sündinud 28. Oktoobril 1950 aastal Soomes. Maalima hakkas ta 17- aastaselt, aga oma tagasihoidlikkuse tõttu on see tema esimeseks näituseks. Joonistada on talle alati meeldinud. Ta ei ole käinud kunstikursustel vaid on iseõppija. Maalid jaoks on ta inspiratsiooni ammutanud oma endisest elukohast Bulgaariast, just sealsest arhitektuurist ja inimestest. Praegu, aga elab ta koos eestlasest abikaasaga Soomes ja on Kuressaares tihe küaline. Maalinud on kunstnik üsna värvikirevalt, kohati isegi sürrealistlikult. Näiteks ühel pildil oli taevas punast värvi roosade triipudega jne. Enamus maale on tehtud igapäeva elust. Näiteks viimase trammi lahkumine ja hommikusest hetkest tänaval. Lasse on maalinud väga omapäraste ideede ja põneva stiiliga. Oma töödes taotleb ta ilu ja harmooniat. Endale mulle meeldis enim maal nimega "Elviira". Sellel istub valge kass toas, akna ääres, sinisel vaibal
10.30 Viljanist Pärnusse. Sõit kestab 1h 30min, oleme Pärnus kell 12.00, seal on planeeritud linnaekskursioon ja vatamisväärsustega tutvumine. 13.30 Lõunasöök Pärnu Jahisadama Kõrtsis 1. päev 14.45 Alustame sõitu Pärnust Lihulasse. Sõit kestab 45min, oleme Lihulas kell umbes 15.30, tutvume seal vaatamisväärsustega. 16.00 Läheb praam Virtsu ning sealt sõidame edasi Kuressaarde, sõit kestab umbes 2h ja 30min koos praamisõiduga, Kuressaares oleme umbes kell 18.30, registreerimine Arabella hotelli) 18.00 Õhtusöök Arabella hotellis, peale õhtusööki vaba aeg. 2. päev 8.00 Hommikusöök hotellis 9.00 On kavas lühike Kuressaare linna tutvustav ekskursioon 10.00 Alustame tagasisõitu Tartu poole, teeme lühikesed peatused Pärnus ja Viljandis,Tartusse saabume umbes 16.00 Reisisaatja 2 1500.- 2 päeva 3000.- Lõunasöök (Pärnu Jahisadama Kõrts) 200
1863 lõpetas ta Tartu Ülikooli teoloogina. Ülikooli lõpetamisega tema haridustee ei lõppenud. 1886 jõudis ta Helsingi Ülikoolis doktori kraadini. Amet(id) 1872-1880 Otepää koguduse õpetaja, 1880-1902 Peterburi eesti Jaani koguduse õpetaja, 1880-1896 kaardiväe diviisi pastor. 1865-1866 Hellenurme mõisa koduõpetaja, 1868 gümnaasiumi nooremõpetaja Kuressaares, 1868-1872 Tartu gümnaasiumi vanade keelte ja geograafia õpetaja, 1881- Peterburi V gümnaa- siumi usuõpetaja, 1884- Peterburi Katariina tütarlastegümnaa- siumi usuõpetaja. Vaated Jakob Hurt rõhutas Eesti päritolu, taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Oli venestamise vastu, aga suhteliselt sakslaste sõbralik.
· Õed-vennad: Otto (1839), Eva (1844), Ann (1848) Haridus · Himmaste külakool · 18491852 Põlva kihelkonnakool · 18531854 Tartu kreiskool · 185558 Tartu gümnaasium · 18591864 usuteadus Tartu ülikoolis · 1865 sai teoloogiakandidaadi kraadi · 1886 jõudis Helsingi Ülikoolis doktori kraadini keeleteaduse alal Õpetajana · 1865-1866 Hellenurme mõisa koduõpetaja · 1868 gümnaasiumi nooremõpetaja Kuressaares · 1868-1872 Tartu gümnaasiumi vanade keelte ja geograafia õpetaja · 1881 Peterburi V gümnaasiumi usuõpetaja · 1884 Peterburi Katariina tütarlastegümnaasiumi usuõpetaja Teenistuskäik · 18721880 Otepää koguduse õpetaja · 18801902 Peterburi eesti Jaani koguduse õpetaja · 188096 kaardiväe diviisi pastor Ühiskonnategelasena · 1862 Õpetatud Eesti Seltsi liige · 1866 Vanemuise seltsi auliige
___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ Kas oskad öelda, miks on Kuressaares õhutemperatuur kõige soojem? ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________
tuhadeaastane ajastus taevas jumala lõplik kohtuotsus maa uueksloomine hinnatakse tervisliku eluviisi ei tarbi alakoholi, narkootikume ega ei suitseta Eestisse jõudsid adventistid 19 saj lõpus esimene kogudus 1897aastal tallinnas Metodistis john wesley väidetakse et usuni jõudmine tuleb läbi meetodite lisaks piiblile veel 25 john wesley usuartiklit ja üldis seadust armastuse söömaaeg lepinguteenistus jõudis eestisse 1908 esimene kogudus oli kuressaares praegu eestis 24 kogudust Nelipühilase palju emotsionaalsema spontaalsus sai alguse 20 saj USA liiksmeid u 4000
Eesti teater pärast II maailmasõda Igatahes oli kunstide areng seni olnud suuresti orgaaniline, isereguleeruv. Nõukogude okupatsioon 1940. aastal muutis olukorra täielikult. Jätkudes läbi kolme sõja-aasta (1941-44) ning siis täie jõuga naasnud stalinliku terrori, järgnes nüüd ligi 15-aastane pime aeg. Ühtlasi tõi II maailmasõda kaasa tillukese eesti kultuuri harjumatu jagunemise kodu- ja pagulasharuks. Nagu teistes kunstides oli ka teatris Läände põgenenute arv suur. Ent erinevalt näiteks kirjandusest, kus pagulasharu järgneva 20 aasta vältel säilitas selge ülekaalu koduharu ees, viis teatri suurem sõltuvus materiaalsetest oludest kutseliste truppide kiirele hääbumisele paguluses. Väikeste ja hajutatud pagulaskogukondade ainsaks teatrivormiks kujunesid siitpeale taidlusringid, mis nagu eesti näitelava algusaegadelgi edendasid rohkem ühtekuuluvustunnet kui kunstitaotlusi ja repertuaariliselt lavastasid peamiselt iseseisvusaegseid menurei...
nt Sel, 2017. aastal külastame Soomet. // Eelmine, 2016 aasta. 5. Kui täiendid on pärast põhisõna, eraldatakse kõik komadega. nt Vabariigi aastapäev, (-)pidulik, sisutihe, emotsionaalne, (-) meeldis gümnasistidele. Korduvad määrused 6. Kui määrused mõistemahult kattuvad, siis eraldatakse need omavahel komaga. nt Täna, 24. veebruaril, EV aastapäevaltoimub pidulik kontsert. // Siin, Kuressaares olen kasvanud ja sündinud. 7. Kui määrused mõistemahult hõlmavad, siis ei eralda komaga. nt 24. veebruaril 2017. aastal toimus... // Elan pikal tänaval Kuressaare linnas Saare maakonnas. 8. Erinevad määrused (aja; koha; viisi jne) komadega ei eralda. nt Koosolek toimus Kuressaares 24. veebruari õhtul. 9. ERAND: AMETLIK STIIL NIMETAVAS KÄÄNDES ERALDATAKSE KOMAGA. II. LAUSELÜHENDID- öeldise sõnarühmad, mis esinevad määruse rollis.
Põhjavesi liigub maakoores gravitatsioonijõu ning rõhu vähenemise suunas. Eesti põhjavesi toitub peamiselt sademetest, mis annavad ligikaudu 3,2 km3 vett aastas. Kogu põhjaveevaru on hinnanguliselt 2000 km3. Põhjavee kasu ja sellest tulevnevad kahjud Ligi 70% joogiveest saadakse põhjaveest. Pinnavett kasutatakse joogiks vaid Tallinnas ja Narvas Suure tarbimise tõttu on osades linnades põhjavee tase langenud, näiteks Kuressaares ja Pärnus on seetõttu põhjavette tunginud merevesi. Kivimikihid jaotatakse kaheks: Vettkandvateks kihtideks, milleks on liivad, kruusad, moreen, liivakivid ja lõhelised lubjakivid, kus vesi saab liikuda vabamalt nii vertikaal kui horisontaalsuunas; Vettpidavateks kihtideks, milleks on savikad lubja ja liivakivid, mis lasevad vett halvasti läbi ja takistavad selle imbumist sügavamale maa sisse. Mida teha, et saada vett kätte ?
tarbevaru ligikaudu miljon tonni. Meremuda Meremudaks loetakse mineraalmaterjalist koosnev meretekkelist setendit, mis sisaldab orgaanilist ainet üle 5% kuivaine massist. Esimesed andmed meremuda kasutamisest pärinevad Saaremaalt, kus umbes 1800. aasta paiku ehitas üks Kihelkonna valla talumees endale koju mudavanni. Esimene mudaravila avati 1824. aastal Saaremaal Rootsikülas, aasta hiljem Haapsalus, siis 1838.a Pärnus ja 1840.a Kuressaares. Eesti mudaravi saavutas rahvusvahelise tuntuse 1920. aastate paiku. Tahkestunud mattunud järvemuda Suur- Tahkestunud mattunud järvemuda Suur- Emajõe orust, pealtvaade Emajõe orust, külgvaade Järvemuda ja meremuda Täname kuulamast!
Jakob Hurt 1830-1907 Jakob Hurt (22. juuli 1839 Himmaste küla 31. detsember 1906/ 13 jaanuar 1907 ) Peterburi) oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane,vaimulik ning ühiskonnategelane. Haridus Himmaste küla ja Põlva kihelkonnakoolis Tartu Kreiskoolis ja gümnaasiumis Tartu ülikoolis usuteadust Helsingi ülikool Töökäik 186566 Hellenurmes A. T. von Middendorffi perekonna koduõpetaja, 186872 kuressaares ja Tartus gümnaasiumiõpetaja 187280 Otepääl ja 18801901 Peterburis eesti Jaani koguduse pastor Fakte elust Alustanud juba üliõpilasena Õpetatud Eesti Seltsis ja Vanemuise seltsis ühiskondlikku tegevust, osales juhtivalt eesti rahvusliku liikumise suurüritustes. Esindas 187083 Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja 1872 81 Eesti Kirjameeste Seltsi (EKmS) presidendina rahvusliku liikumise mõõdukat suunda ning sattus tugevasse vastuollu radikaalse Carl Robert Jakobsoni ja
Maria Listra kontsert Maria Listra kevadkontsert toimus 12. aprillil kell 18.00 Siioni kirikus. Peale Maria Listrale esinesid veel Maris Lend klaveril ja Andreas Lend tsellol. Sissejuhatava osa etendusele tegi Maria Listra ema Liivi Listra, tutvustades lühidalt algavat etendust. Muusikaõpinguid alustas Maria 5-aastasena klaveri erialal Nõmme Muusikakoolis, kus hiljem alustas ka flöödiõpinguid. Laulmist on Maria õppinud oma ema, Liivi Listra juhendamisel. Esmakordselt esines Maria avalikkuse ees 3-aastasena Soomes. Ta on võitnud Eesti Televisiooni laste lauluvõistluse Laulukarussell aastatel 1996 ja 1998. Aastal 2000 ilmus 11- aastase Maria sooloplaat "Anno Domini 2000". Maria on korduvalt esinenud Rapla Kirikumuusika Festivalil, laulnud kontserdisarjas "Ave Mariad läbi aegade" Eesti suuremates kontserdisaalides. Tema sooloesinemised on toimunud paljudes Eestimaa linnades ning ka Soomes ja Inglismaal. S...
1898) 4. Õed-vennad: Otto (1839), Eva (1844), Ann (1848) 5. Haridustee: 1849-1852 Põlva kihelkonnakool 1853-1854 Tartu kreiskool 1855-1858 Tartu gümnaasium 1859-1864 usuteadus Tartu Ülikoolis 1865 sai teoloogiakandidaadi kraadi 1886 jõudis Helsingi Ülikoolis doktori kraadini keeleteaduse alal 6. Karjääriastmed: 1865-1868 Hellenurme mõisa koduõpetaja 1868 gümnaasiumi nooremõpetaja Kuressaares 1868-1872 Tartu gümnaasiumi vanade keelte ja geograafia õpetaja 1870-1872 Otepää koguduse õpetaja 1880-1896 kaardiväe diviisi pastor 1880-1902 Peterburi Eesti Jaani koguduse õpetaja 1881 Peterburi V gümnaasiumi usuõpetaja 1884 Peterburi Katariina tütarlastegümnaasiumi usuõpetaja 7. Ühiskondlik tegevus: 1860 Perno postimehe kaastööline 1860-1880 Rahvusliku liikumise üks juhtidest 1862 Õpetatud Eesti Seltsi Liige
Eerik Haamer Eerik Haamer sündis Kuressaares. Lõpetanud 1926 Saaremaa Ühisgümnaasiumi, õppis tulevane kunstnik 1928–1931 Tartu Ülikooli Kehalise Kasvatuse Instituudis. 1931. aastal kujundas ta krooliujumist tutvustava voldiku. Sügisel 1944 põgenes nõukogude okupatsiooni eest Vilsandilt paadiga Rootsi, kus taasühines juba sama aasta märtsis Soome sõitnud perekonnaga. 1954.aastal suri tema abikaasa Lille Haamer. Kunstniku abikaasa Lille Haamer mängis tähtsat osa Haameri kunstnikuteel ja just naise
Kunsti retsensioon Otsustasin külastada kunstinäitust (mida võib nimetada ka näitusmüügiks) Ferrumi Kaubamajas. Seal oli väga paljude kunstnike töid ning sellepärast valisin nende hulgast välja ühe kunstniku, kellel tundusid olevat kõige loomingulisemad maalid. Valisin siis välja Anne Olopi tööd. Anne Olop on sündinud 4. mail 1957. Kunstnikuks õppis ta end Tartu Kunstikoolis. Hetkel saab tema maale vaadata ning osta siin samas Kuressaares, Ferrumi Kaubamajas. Anne Olopil on olnud lausa 7 isiklikku kunstinäitust. Esimesena jäi mul kohe silma maal, kus on kujutatud erinevaid puid ning taimi (võib ka õelda metsa) väga värviliselt ja sügavamõtteliselt. See pani kohe mõtlema kui võimas võib ning on loodus. Loodusnähtuste eest ei ole kaitstud keegi. Näiteks võib äike lüüa majja, torm viib ja lõhub erinevaid asju ning paljud teised võimsad looduskatastroofid võivad võtta ka elu. Teisena nägi samuti Anne Olopi poo...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
