Kunsti
retsensioon
Otsustasin külastada
kunstinäitust (mida võib nimetada ka näitusmüügiks) Ferrumi
Kaubamajas. Seal oli väga paljude kunstnike töid ning sellepärast
valisin nende hulgast välja ühe kunstniku, kellel tundusid olevat
kõige loomingulisemad maalid. Valisin siis välja Anne Olopi tööd.
Anne
Olop on sündinud 4. mail 1957. Kunstnikuks õppis ta end Tartu
Kunstikoolis. Hetkel saab tema maale vaadata ning osta siin samas
Kuressaares, Ferrumi Kaubamajas. Anne Olopil on olnud lausa 7 isiklikku kunstinäitust.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2017-10-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
320075
Õppematerjali autor
Retsensioon Seekord oli Ajamajja juba detsembrist välja pandud kolme kunstniku kunstiteosed. Kõik kolm autorit on õppinud Tallinnas ning lõpetanud Eesti Riikliku Kunstiinstituudi. Tegu on mitmekesiste meistritega, kelle paljud teosed jätavad lausa suu lahti ning tekib küsimus, kuidas nii lihtsast saab suurepärase asja. Näituse nimi oli ,,Tallinna tuul" Väljapanekut alustas Viive Väljaots, kelle lähenemisnurk maalimisele on väga omapärane. Teose nimi on ,,Niced, Veenused ja Aphrodited." Nimelt on tegu segatehnikaga, kus autor on voolinud naise taguotsa ja rinnad, ning nendele oli veel omakorda pesu maalitud. Tagumikud ja rinnad olid väga täidlased. Esimesele kahele oli Viive Väljaots maalinud bokserid. Ühed olid mustad, millele olid kerge käega lille motiivid joonistatud ning ääreks pits, teised olid lillad ning kunstnik kasutas mustriks rõngaid. Lähedalt vaadates oli arusaadav, et tegu on maalitud pesudega
Erinevalt impressionistidest, kelle käsitluslaad oli spontaanne, kandsid neoimpressionistid värvid lõuendile korrapäraste punktide ja laikudena, puhtalt (segamata), lähtudes spektri analüüsil põhinevast värviõpetusest. Värvused pidid segunema nägemistajus. Eesmärk oli valguse tõepärane kujutamine ja esteetilise harmoonia saavutamine. Vincent van Gogh, Paul Gauguin ja Paul Cezanne. 2) Vincent van Gogh elu ja looming (§ 4) Jõudis kunsti juurde alles keskeas. Oma tõelise väljendusvahendi - heledad, lausa taltsutamatult kirkad värvid - leidis ta pärast Prantsusmaale asumist. Seal, väikeses Lõuna- Prantsusmaa linnas Arles'is elas ta üle lühikese, vaid paar aastat kestnud loomingu tõusu. Kuid seal lõi välja ka ta ammu peidus olnud närvihaigus. Edasi järgnesid käigud ühest haiglast teise, nädalatepikkused haigushood, mille vahel selgetel hetkedel on maalitud van
joonistamise professor ütles talle: "Kuulge noormees te olete juba kunstnik, mida te siit otsite?" Jah, mõnes mõttes oli see justkui tunnustus, kuid noorele otsivale inimesele, kes soovis siiski õppida, sest vähemalt väljaõppind kunstnikuna ta ennast küll veel ei tundnud. Järgmiselgi aastal püüdis ta saada kunstiüliõpilaseks, kuid paraku polnud tal ka seekord õnne. 1993 loobus ta mõtetest saada ametlikult diplomeeritud kunstnikuks ja otsustas luua kunsti nii nagu oskab. Tundub, et kunstnikuks olemine ei saa ju olla ainult ametnike otsustada, midagi võiks ju tähendada ka see, mida ta loob ja kuidas ta selle käigus ennast täiendab. 4 Navitrolla pühendus sellest ajast peale lihtsalt kunstnikuks saamisele ja kunsti õppimisele nii elust kui ka raamatutest. Noore kunstnikuna oli ta kõige suurem mure, kuidas leida oma stiil ja võti inimeste
kutsumuseks ja on endale seadnud suured eesmärgid. Loomulikult soovib noor koolipoiss saada sama kuulsaks ja meisterlikuks nagu Raffael ega häbene oma auahnust. (Weyers, 2006) 3. ÜLIÕPILASAASTAD 3.1. Koolielu Madridis 1922. aastal, pärast gümnaasiumi lõpetamist asus Dalí elama Madridis. Seal elas ta kõrgklassi tudengite ühiselamus, mida peeti moodsaks Euroopa avangardile igati vastavaks. Hästi varustatud raamatukogu pakkus tudengitele võimalust põhjalikult tutvuda kujutava kunsti suundadega. Mitmed kuulsused nagu näiteks füüsik Albert Einstein, kirjanik H. G. Wells ja helilooja Igor Stravinski, pidasid ühiselamus loenguid või esitasid oma teoseid. Õppima asus Salvador Madridi Kuninglikus Kunstiakadeemias. Tal olid pikad juuksed ja põskhabe. Ta kandis mantleid, sukki ja põlvpükse, püüdes järele aimata 19. sajandi inglise esteete. Vaevalt õpinguid alustanud, visati mässuline tudeng mõneks ajaks koolist välja, kuna teda peeti ühe
lõplikult välja kujunenud, kui kunstis hakati otsima uusi väljendusvõimalusi. 19. sajandi lõpul tekkinud uutele suundadele on iseloomulik ennekõike vastutöötamine impressionismi rafineeritud nüansirikkusele, ebamäärasusele ja pehmusele, püüd suurema vormikindluse ja ilmekuse poole. Seda taotlesid osalt juba neoimpressionistid, kuid järjekindlalt kehastuvad uued tendentsid CÉZANNE´i, GAUGUIN`i ja VAN GOGH´i loomingus. Nende kolme meistri kunsti nimetatakse POSTIMPRESSIONISMIKS. KUNSTNIKUD ● PAUL CÉZANNE (1839 -1906) Paul Cézanne alustas romantiliste tumedate pastoossete piltidega, millel oli tihti kujutatud vägivaldseid sündmusi. 1870-ndate aastate alguses lähenes ta impressionistidele ja esines nende esimesel näitusel 1874. Sellega seoses sai Cézanne kriitikute käest veel rohkem mõnitada kui tema rühmakaaslased, sest tema piltide joonistuses näis olevat rohkem moonutusi ja ruumikujutus tundus kohmakas
ammumöödunud aegadest või kaugete maade eksootikast. Teiselt poolt aga suhtusid impressionistid oma maalidel kujutatavasse lausa kiretult, püüdes vaid äärmise täpsusega edasi anda selle välist külge. Et näidata, kuivõrd suur tähtsus on õhu ja valguse lühiajalistel ilmingutel, hakkasid nad maalima samu vaateid erinevatel päeva- ja aastaaegadel, saades nii hoopis erineva meeleolu ja värvikasutusega teoseid. Väga palju tuli impressionistidel võidelda oma kunsti eest. Et nende tööd ametliku kunsti näitustele ei pääsenud, korraldasid nad ise mõned näitused, millele said aga osaks äärmiselt vaenulik vastuvõtt, vaatajate ja ajakirjanike sõim ning mõnitused. Impressionistide poolt tehtud uuendusi, nende teoste erilist võlu ei mõistetud enne kui alles paarikümne aasta pärast, kui impressionistid olid juba kõik vanad mehed. Tänapäeval hinnatakse neid aga väga kõrgelt ja nende tööd kuuluvad muuseumide hinnatumate aarete hulka.
lõpul. Tema varasemad tööd on realismilaadis. Siiski ilmneb tema loomingus juba algusest peale omapärane joon. Manet` varasema perioodi maalidest on kõige kuulsamad ,,EINE MURUL" JA ,,OLYMPIA". 1863. aasta ,,Hüljatute Salongis" põhjustas ,,Eine murul" suure skandaali, kuna teoses oli kasutatud klassikalisest kunstist tuttavaid süeesid, kuid need olid otsustavalt kaasaegseks muudetud. Just kaasaegsete inimtüüpide asetamine vana kunsti ,,suursugusesse" konteksti sokeeris publikut. Noori impressioniste vaimustas Manet` kaasaegsus, aga ka uudne maalimisviis. See polnud küll vabaõhumaal, kuid selles oli loobutud tuhmidest varjudest. Manet kasutas heledate ja tumedate pildiosade julgeid vastandusi, mis andsid kujundile enneolematu intensiivsuse. Nõnda sai Manet impressionistide eeskujuks. Hilisemal ajal aga sattus Manet ise oma noorte austajate mõju alla ning tema maalidesse ilmus rohkem õhku, valgust ja heledaid värve
Moodsa kunsti voolud 20 sajandil Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Fovism 3. Kubism 4. Futurism 5. Ekspressionism ja ,,Die Brücke'' 6. Dadaism 7. Sürrealism 8. Konseptualism 9. Abstraktsionism 10. Minimaalkunst 11. Suprematism 12. Postpop ja Hüperrealism 13. Op-kunst ja Kineetiline kunst 14. Kasutatud materjalid Sissejuhatus 20. sajandi vaieldamatuks pealinnaks oli Pariis. Seal oli palju vana kunsti. Väga paljudest riikidest saabus sinna palju noori kuntsnikke, et õppida, ennast täiendada või elada kunstist küllastunud keskkonnas ja osa võtta kunsti uuendustest. Paljud välismaalased jäidki Pariisi elama, ka paljudele eesti kunstnikele kujunes Pariis teiseks koduks. Laialt levinud arvamuse kohaselt koosnevad kunst ja selle ajalugu üksikteostest.Mitte ainult kunstnikud, vaid ka iga teos on unikaalne, kordumatu. Mida põhjalikumalt aga iseloomustada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid