Kübar ja vars vigastuse korral muutub vigastatud kohast rohekaks. Seenejalg on oranzi värvi. Kübar noorel seenel kumer, hiljem lamenev, vanemal seenel madalalt lehterias. Eoslehekesed tihedad, las- kuvad, oranzikaskollased. Söödav värskelt. Haavariisikas Kübar noorel seenel kumer hiljem lamenev. Pruunika varjundiga lillakashall. Jalg kõva, kaetud valge kirmega Eoslehekesed paksud ja kollakad. Piimmahl püsivalt valge ja põletavalt kibe Söödav kupatatult. Kollariisikas ehk võiseen Kübar on kollane, kleepuv, kollakaspruunide ringidega. Serv laialt sisse rullunud, karvane. Jalg lühike, kollakas, kaetud süvistatud laikudega, õõnes. Eoslehekesed tihedad, laskuvad, kollakad. Söödav kupatatult. Kaseriisikas Kübar on nõgus, ümarate allapainutatud servadega, kaetud vatjate karvadega, kuiv. Jalg on tugev ja kõva, algul seest täis, hiljem õõnes, samuti kahvaturoosa nagu kübargi.
habekarvase servaga, vanalt tihti üleni peaaegu paljas, kleepuv, kumer kuni lailehterjas, kuni 12 cm · Eoslehekesed: valkjad, roosakak varjundiga, vanemalt roosakaskollased, lühidalt jalale laskuvad · Jalg: määrdunudroosakas, koobaslaikudega, torujas, kuiv, kuni 6x2 cm · Seeneliha: valge · Kaasikutes ja kase-segametsades, ainult kaskede all, väga sageli; üks tavalisemaid Eesti seeni. Juulist oktoobrini. Värskelt mürgine, kupatatult hea söögiseen. Kuuseriisikas · Viljakehad: piimmahlaga, kollakasoranzid, tugevalt laiguti või üleni hallikasrohelised, õhukeselihalised. · Kübar: selgete ringvöötidega, limane, kuni 10 cm. · Eoslehekesed: laialt jalale külge kasvanud. · Jalg: koobaslaikudeta, kuiv, kuni 6x2 cm · Seeneliha: valkjasoranz kuni rohekas, väga vesine. Maitse mahe, muutub kurgus tugevalt vihakaks.
SEENED, SAMBLIKUD KORDAMISKÜSIMUSED. 1. Kirjelda seente ehitust, toitumist ja paljunemist. 2. Kirjelda hallitusseent (ehitus, toitumine, paljunemine, kahju, kasu inimesele, tähtsus looduses). 3. Joonista pärmseen märgi juurde osad, kirjelda nende toitumist ja paljunemist, kasutamist. 4. Miks kergitab pärm tainast? 5. Joonista kübarseen, märgi juurde osad, kirjelda nende toitumist ja paljunemist. 6. Too näiteid mürgistest, kupatatult söödavatest, värskelt söödavatest ja lihtsalt mittesöödavatest seentest. 7. Kuidas eristada valget kärbseseent ja arusampinjoni? 8. Miks kasvavad seened just vihmase ilmaga? 9. Nimeta parasiitseeni, kellel parasiteerivad, millist kahju tekitavad? 10.Milles seisneb seente kasulikkus ja kahju looduses? 11.Milles seisneb seente ja taimede vaheline sümbioos? 12.Millist kasu ja kahju toovad seened inimesele? Vastused: 1.Seente ehitus Ainuraksed näit
on eraldustunnuseks vaidkübaraserva iseloom - rõngata kärbseseene valgel teisendil on see tugevalt rihveljas, valgel kärbseseenel agaabsoluutselt sile. Rõngata kärbseseene valget teisendit ei soovita siiski ärasegamisohu tõttu valge kärbseseenega kellelgi söögiks korjata- viljakehade vanusestolenevalt võivad tunnused alt vedada ja see võib osutuda saatuslikuks. Rõngata kärbseseen on ise muidu värskelt mürgine, kuid kupatatult söödav (Hanso jt. 2000). Austraaliast seni veel leitud pole. 1.1.2 Kahevärviline kärbseseen 5 Teine laialt levinud rõngata liik on kahevärviline kärbseseen(A. Battarrae Boud.), mille oliivpruuni kübara (kuni 12 cm) heledam rihveljas servaosa on keskosast eraldatud silmatorkava tumepruunikontsentrilise vöödiga; muudelt tunnustelt ja samuti levikult rõngata kärbseseenega sarnane
vitamiini kui porgandis ja sellepärast kasutatakse kukeseene preparaate Hiinas nägemise korrigeerimisel. Väga levinud on ka kukeseene pulbrid. Kuid kukeseene parimad omadused avalduvad vaid toorelt või kuivatatult alla 40 kraadi. Seente puhastamisel tuleks neid võimalikult vähe vees leotada ja pigem need puhtaks harjata, raputada või pühkida. Süüa võib värskelt, kuid kibeda maitse tõttu on need soovitatav läbi praadida või kuivatada. Keedetult või kupatatult võivad muutuda vintskeks. Säilitada saab omas mahlas, marineeritult, soolatult, hapendatult või kergelt läbi praetuna sügavkülmas. Üldiselt kasutatakse suppides, kastmetes, hautistes, ahjuroogades, pastades ja küpsetistes. Kukeseened koosnevad üle 90% veest, 2-3% on valgud ja rasva on umbes 0,5%, mis teeb kukeseentest ühed rasvaseimad seeneriigi esindajad.
Peale selle, on paljud neist nõudlikud ka mullastiku suhtes. Näiteks kasvavad vaid lubjarikastel muldadel võrkkivipuravik, tammekivipuravik, mõru kivipuravik, saatanakivipuravik ja punajalgsametpuravik, seevastu happelistel muldadel näiteks lehmatatik ja liivtatik. Suurte lihakate ning maitsvate viljakehade tõttu on puravikud hinnatud söögiseened. Osa neist siiski toiduks ei sobi. Mürgised on saatana, tamme ja punajalgkivipuravik, kuigi mõnes raamatus peetakse neid ka kupatatult söödavaks. Viha või kibeda maitse tõttu pole söödavad mõru kivipuravik ja sapipuravik, tinglikult söödavaks peetakse võitatikut, kuigi mõnel inimesel võib ta tekitada seedehäireid. Pipartatik on viha maitsega ja nõrgalt mürgine, kuid kuivatatult võib teda kasutada maitseainena. puravike rühmas on neli suuremat perekonda, teistest perekondadest kasvab meil 12 liiki. Liigirikkaim perekond on kivipuravik (Boletus), kellest harilikku
rabamännikutes vanal lame Erepilvik Leht- ja Mahe Heeringasoolvee segametsades lõhnaga, kasutada värskelt, soolatult Kuiv pilvik Leht- ja Pehme, Kupatatult, kuusemetsades pehkunud soolatatatult Suur sirmik Rohtunud metsa- Pähklit Praetult, hautatult ja teesevades, meenutav Sampinjonilaadsete võsastikus seltskonda kuuluv Kaseriisikas Leht- ja Põletavalt Värskelt Kupata soola,
Seda kasutatakse toiduainetetööstuses. Pärmseened toituvad taignas olevast suhkrust ja paljunevad. Seejuures tekib süsihappegaas ja alkohol. Süsihappegaasi eraldumine muudab taigna kobedaks. Alkohol aurustub ja aitab samuti kaasa taigna kerkimisele. 9. Pärmtaigen kerkib hästi, sest pärmseente elutegevuse tõttu moodustub taignas palju süsihappegaasi mullikesi. 10. Söögiseened sisaldavad kõige enam vett. Eestis kasvab umbes 400 liiki seeni, mis on kupatatult või värskelt söödavad. Kübarseenteks nimetatakse seeni, kelle viljakehad koosnevad kübarast ja jalast. 11. Seened on väga tähtsad lagundajad. Lisaks elavad nad sümbioosis puujuurtega, tänu millele omandavad nad paremini toitaineid. Seened lagundavad orgaanilisi jäänuseid ja mõnel juhul ka surnud organisme ja loomi omale toiduks. Seened võivad olla ka parasiidid, misjuhul kasvavad nad teiste organismide sees või peal. 12. Sümbioosis elavad seen ja puujuured.
Pagaripärmina tuntud pärmseened toituvad taignas olevast suhkrust ja paljunevad .Seejuures tekovad südihappegaas ja alkohol.eralduv südihappegaas muudab taigna kobedaks .alkohol aurustub ja aitab samuti kaasa taigna kerkimisel. 10. Joonista kübarseen, märgi juurde osad, kirjelda nende toitumist ja paljunemist. 11. Too näiteid kevad, suve, sügis, taliseentest. Kevad :harilik karikseen , kevadvõluheinik,kurrel, Suve: Sügis: Talve: 12. Too näiteid mürgistest, kupatatult söödavatest, värskelt söödavatest ja lihtsalt mittesöödavatest seentest. 13. Mürgised:tavahelik, kärbseseen , Kupatatult:männiriisikas,kevadkogrits Värsked:kuuseriisikas, timpnarmik,porgandriisikas Mittesöödavad: 14. Kuidas eristada valget kärbseseent ja arusampinjoni? Valge kärbseseen on üleni valge , jalal on tal rõngas ja jala alusel avar kotjas tupp .Ta jalg on embeline . sampinjonidel on
Algul tekivad suukuivus, elevus, ebatavaline liikumisvajadus, joove, meelepete (hallutsinogeenid). Järgneb rahutu uni, virgudes aga pohmell. Mürgitus võib saada eluohtlikuks, kui hingamine ja südametalitus tugevasti kiirenevad tekivad südame rütmihäired, krambid, süda seiskub. Punane kärbseseen Amanita muscaria Panter-kärbseseen Amanita pantherina Põhjustavad seedeelundkonna häireid, enamasti ei ole need mürgistused eluohtlikud. Võivad olla kupatatult söödavad. Saatana-kivipuravik Boletus satanas Tamme-kivipuravik - Boletus luridus
ainult sfärotsüstidest kuldriisikal ( L.volemus). • Eosed ribidest, näsadest ja/või paratsüstiididega, vaid kuldriisikal lamprotsüstiididega. • Pandlad(seeneniitide rakuvaheseinte kohal tekkivad sillakesed ) puuduvad. Kalamees.K.2011.Riisikad Iseloomustus • Eranditult ektomükoriisaseened. • Eestis kasvavad suvel ja sügisel nii okas-,leht- ja segametsades kui ka puisniitudel. • Mitmed liigid söödavad värskelt;osa värskelt mürgised kuid söödavad kupatatult; vaid sooriisikas(L.helvus) võib põhjustada mürgistust ka pärast kupatamist. • PS: need liigid mis on värskelt mürgised ei saa nende kibeduse tõttu nagunii värskelt süüa. Ökoloogia • Riisikad on metsade ja puisniitude seened. • Eranditult kõik liigid kasvavad sümbioosis puude ja põõsastega, http://www.taevapiltnik.ee/blog/tag/metsa moodustades nendega mükoriisasid d-ulalt/ (seenjuuri).
moodustada seeneringe. Piksevihmad mõjuvad seente ilmumisele ja kasvule eriti soodsalt. Kevadkogrits:Tal on ebakorrapäraselt käärulis-voldilise (aju meenutava) ümara kujuga kübar. Kübar on algul sile ja muutub kasvades ja vananedes aina voldilisemaks. Ta on noorelt punakaspruun, hiljem kohvipruun kuni mustjaspruun Jalg on kübaraga ühenduses mitmest kohast. Ta on ebakorrapäraselt silindriline. Ta on valget või roosakat värvi Kevadkogrits on kupatatult söödav, ilma kupatamata väga mürgine. Mürgistus võib olla surmav. Mürkained kaovad kergesti kaaneta potis, kupatamisel või lahtisel pannil praadimisel, kuid mitte mikrolaineahjus. Kevadkogrits on populaarne söögiseen Skandinaavias, Ida-Euroopas ja Suure järvistu piirkonnas. Kuigi ta on Püreneede idaosas populaarne söögiseen, ei tohi teda Hispaanias avalikult müüa. Soomes on lubatud toorest kevadkogritsat müüa, kuid lisatud peavad olema hoiatused ja õige valmistamise õpetused
Jalg pikk, 7 – 14 cm kõrgune valge,õõnes, väga habras. Kasvab liivastes männikutes, Kasvab niisketes ja märgades haavikutes ning haava-segametsades. okaspuude kõduneval puidul, sageli rühmiti männikändude ümber. VÄGA HEA JA MAITSEV SÖÖGISEEN. VÄRSKELT ELUOHTLIKULT MÜRGINE, KUPATATULT HEA SÖÖGISEEN. Punakas narmasnutt ja kevad-võluheinik Suured, lihakad, kohati massiliselt suvel parkides kasvavad seened. Noored seened elevandiluukarva,vanad seened on üleni määrdunud- pruunikaspunased. Viljaliha muutub katsumisel, lõikamisel Nii noored kui ka vanad viljakehad on määrdunudvalged kuni helepruunikashallid.
Enamasti tekivad haigusnähud mõne päeva või isegi aasta pärast: tekitab punaliblede kokkukleepumist, neerupuudulikkust (võib põhjustada surma). Tavavahelik Paxillus involtus Mürgid mõjuvad eluliselt tähtsatele siseorganitele (maks, neerud), raskematel juhtudel eluohtlikud. Pika peiteajaga (kuni 12 tundi). Peale esimesi sümptomi kaob teadvus, krambid surm. Tugeval kupatamisel mürkained hävivad ja seened muutuvad ohutuks. Kevadkogrits Gyromitra esculenta ( kupatatult aga väga hea söögiseen) Põhjustavad seedeelundkonna häireid, enamasti ei ole need mürgistused eluohtlikud. Võivad olla kupatatult söödavad. 6 Kühmvöödik, Kastanvöödik, Sügiskogrits Väga mürgine: Panter-kärbseseen Amanita pantherina , Jahutanuk, Kuhik-narmasnutt, Sisaldavad närvimürki. Lühikese peiteajaga. Tekib rohke sülje-, pisarate- ja higivool,
pikka kuumutamist. Seene jalad lõika ära, sest need on sitked. Kukeseente säilitamiseks on igal inimesel omad nipid. Mõned inimesed marineerivad või hapendavad neid, mõned praevad või panevad kohe puhastatud kukeseened karbiga sügavkülma. Seeni saab soolata ning kuivatada. Kukeseeni kasutatakse erinevates seeneroogades nagu supid, kastmed, hautised, ahjuroad ja küpsetised. Samuti on kukeseened head seenerisotos. Keedetult ja kupatatult muutuvad seened veidi vintskeks. Austerservik Austerservik on torikuliste sugukonda serviku perekonda kuuluv kuuluv seen. Nõukogude ajal oli suurimaks seenekasvatajaks Luunja sovhoos, kus kasvatati sampinjone. Austerservikuid kasvatasid mitmed metsamajandid kõrvaltootmisharuna. Tegu oli ekstensiivse meetodiga, kus substraadina kasutati lehtpuupakke. Toodangut saadi ebaühtlaselt. Saaki turustati kohalikes
Näiteks kasvavad vaid lubjarikastel muldadel võrk-kivipuravik, tamme-kivipuravik, mõru kivipuravik, saatana-kivipuravik ja punajalg-sametpuravik, seevastu happelistel muldadel näiteks lehmatatik ja liivtatik. Suurte lihakate ning maitsvate viljakehade tõttu on puravikud hinnatud söögiseened. Osa neist siiski toiduks ei sobi. Mürgised on saatana-, tamme- ja punajalg-kivipuravik, kuigi mõnes raamatus peetakse neid ka kupatatult söödavaks. Viha või kibeda maitse tõttu pole söödavad mõru kivipuravik ja sapipuravik, tinglikult söödavaks peetakse võitatikut, kuigi mõnel inimesel võib ta tekitada seedehäireid. Pipartatik on viha maitsega ja nõrgalt mürgine, kuid kuivatatult võib teda kasutada maitseainena. perekondadest kasvab meil 12 liiki. Liigirikkaim perekond on kivipuravik, kellest harilikku kivipuravikku tunneb küll iga seenestaja. Kivipuraviku perekonnale on
a) Kukeseentest b) Puravikkudest c) Tavavahelikest d) Valgest kärbseseenest "Surmavalt mürgised seeneliigid" - Kärt Lehis 1. Palju on Eestis surmavalt mürgiseid seeni? a) 5 liiki b) 6 7 liiki c) 8 10 liiki d) 10 12 liiki 2. Millist mürgitust põhjustab valge kärbseseen? a) amanitiinimürgistust b) mükoatropiinimürgistust c) orellaniinimürgitust d) güromitriinimürgitust 3. Milline neist mürgiseentest on kupatatult ka hea söögiseen? a) Punane kärbseseen b) Tavavahelik c) Kevadkogrits d) Punakas narmasnutt 4. Millist neist mürgiseentest kasutatakse tema psühhotroopsete omaduste tõttu? a) Valge kärbseseen b) Roheline kärbseseen c) Punane kärbseseen d) Kühmvöödik "Söögiseene ja nende söödavusomadused" - Maria Heleen Hiie 1. Kuidas nimetatkse seda seene osa mida korjatakse ja süüakse? a) Seene kübar b) Seene jalg c) Viljakeha d) Terve seen 2
9. Puudele parim okste lõikamise aeg on maist augustini; rikkaliku mahlajooksuga kaski, vahtraid ja pähklipuid võib lõigata ainult nimetatud perioodil. 7. Metsa kõrvalsaaduste varumine 7.1. Seened ja seenekasvatus Seente bioloogiline varu Eestis on 36 500 tonni aastas. Eestis kasvab 373 liiki söögiseeni, värskelt söödavaid liike on 309, kupatatult söödavaid (mõjuvad mõnele inimesele mürgiselt) 12 liiki. Söögiseeni leidub meil aasta ringi, kõige rohkem aga suvel ja sügisel, eriti augustis-septembris. Söögiseente liigirikkus on suur loo- salu- ja laanemetsades, saagirikkamad on aga sinikamännik ja nõmmemännik. Viljakehade moodustamise järgi eristatakse seitset sesoonset aspekti: varakevadine, kevadine, varasuvine, suvine, sügisene, hilissügisene, talvine.
sad. Mitmeaastane suvehaljas eostaim. Vars esineb maasisese risoomina. Lehed kuni 1 m pikkused, õrna, pitsilise välimusega, kasvavad sasipusana. Lehe rootsul näha tumepruune sõkalsoomuseid. Eoseid kannab lehe alumisel poolel juunist septembrini. Eoskuhjad on koma või hobuseraua kujuga, sellise kujuga eos- kuhjasid ei leidu meie teistel sõnajalgadel. Paljuneb peamiselt eostega. Kasutamine: Kaug-Idas kasutatud kupatatult toiduks. Risoomi keedist on kasutatud paelusside vastase vahendina. Õrna lehestiku tõttu sobib ilutaimeks. OHTENE SÕNAJALG Dryopteris carthusiana drys tamm, pteris sõnajalg: tammiku sõnajalg e. vanadel tammedel kasvav sõnajalg.Sugukond sõnajalalised. Kasvukoht: eelistab poolvarjulisi ja poolniiskeid kasvukohti laane-, salu- ja rabametsades. Ohtene sõnajalg on mitmeaastane, osalt talvituvate lehtedega eostaim. Vars esineb risoomina
annaabi.ee 
