Näitus on avatud alates 19. oktoobrist 2010 kuni 9. jaanuarini 2011. aastal. Ekspositsioonil on esindatud 16 kuulsat autori maali. Antud näitus on esimene, kus keskendutakse vaid Aacheni teostele. Näitus valmis Aacheni, Praha ja Viini kunstimuuuseumite koostööna. Hans von Aachen töötas oma eluajal õukonna kunstnikuna mitmetes erinevates Euroopa kultuurikeskustes nagu Veneetsia, Rooma, Firenze, München, Praha. Tema loomingus peegeldus just nende õukondade aadlike rafineeritud kunstimaitse. Oma töödes on ta ühendanud Hollandi realismi, Veneetsia värviküllasuse, Firenze peenetundelisuse ja Rooma inimeste ülistamise. Esimene maal, mida ma nägin, jättis mulle veidra mulje nimelt seal oli kujutatud maas lamavaid purjakil mehi ning nende kohal taevast all sadavaid monstrume; imelik, kas pole? Järgmisel maalil oli kujutatud Amori võitu inimkonna üle; maalil domineerisid punased värvid, mida sageli seostatakse armastusega
aitab ka temale lasteaias viibimist meeldivaks teha...Eva Lootsar 1971 Eva Lootsari pedagoogilise pärandi keskmes asus mõistmine, et lapse kasvatamisel tuleb arvesse võtta tema individuaalset eripära, toetada tema loovvõimete arengut, väärtustada mängu kui lapse elu peamist sisu ning teadvustada kasvataja eeskuju ja tema isiksuse määravat rolli. Tähtsaks pidas Lootsar sedagi, et laps tuleb ümbritseda iluga. Ta oli seisukohal, et ilumeele ja kunstimaitse kujunemine algab varases lapsepõlves ning teeb läbi keeruka ja pikaajalise protsessi. Kõik pidi algama lihtsatest asjadest: ennekõike ümbritsegu last kord, puhtus, ilu ja hubasus; eelkoolieas olgu esiplaanil loovuse arendamine et lapses tekiks soov ise ilu luua. Lootsar propageeris väsimatult ka valiktegevusi, mis arvestab lapse iseseisvust ning initsiatiivi. Ta oli seda meelt, et lapse loovuse areng sõltub täiskasvanu/kasvataja/õpetaja loomingulisusest ning lapse loovuse
aitab ka temale lasteaias viibimist meeldivaks teha Eva Lootsar (1907-1987). Eva Lootsari pedagoogilise pärandi keskmes asus mõistmine, et lapse kasvatamisel tuleb arvesse võtta tema individuaalset eripära, toetada tema loovvõimete arengut, väärtustada mängu kui lapse elu peamist sisu ning teadvustada kasvataja eeskuju ja tema isiksuse määravat rolli. Tähtsaks pidas Lootsar sedagi, et laps tuleb ümbritseda iluga. Ta oli seisukohal, et ilumeele ja kunstimaitse kujunemine algab varases lapsepõlves ning teeb läbi keeruka ja pikaajalise protsessi. Kõik pidi algama lihtsatest asjadest: ennekõike ümbritsegu last kord, puhtus, ilu ja hubasus; eelkoolieas olgu esiplaanil loovuse arendamine – et lapses tekiks soov ise ilu luua. Lootsar propageeris väsimatult ka valiktegevusi, mis arvestab lapse iseseisvust ning initsiatiivi. Ta oli seda meelt, et lapse loovuse areng sõltub täiskasvanu/kasvataja/õpetaja loomingulisusest ning lapse loovuse
esiteks on see kirjandus kirjaoskamatutele, teiseks kaunistus majadele ja kolmandas meenutus neist, kes varem elanud. Keskajal kuulusid kunstnikud käsitööliste hulka ning nad ei pidanud oluliseks oma autorluse jäädvustamist, ja on seega ka enamasti anonüümseks jäänud. Käsitöölised olid keskajal rändurid ning rändasid riigist riiki, täites tellimusi ka kaugel asuvatele tellijatele. Tähtis osa Lääne- Euroopa kunstimaitse Eestisse jõudmisel võis olla ka riiki külastanud palveränduritel. Kuna ka keskajal taheti moes olla, siis arenes Eesti keskaegne kunst tihedais sidemeid Euroopaga, eriti Saksamaa ja Skandinaaviaga. Eesti valmistatud teoste kõrval levis siin ka sisseveetud kujutavat kunsti, mille osatähtsus on kunstiliigiti erinev. Vanimad säilinud skulptuuri- ja maaliteosed pärinevad 13. sajandist ning on romaanipärased( Valjala kirik, Haapsalu toomkirik). 13. sajandi lõpul levis
Funktsionalism ja konstruktivism 1920.a. 20. Mida tähendab funktsionalism? Mis on konstruktivism? (Millises riigis esimesena?) Funktsionalism- põhimõte, mille järgi ehituste ja esemete vorm peab tulenema nende ülesannetest (funktsioonidest). Konstruktivism- uute vormide loomine ja ehitamine(Venemaa) Lääne-Euroopa kunst 1920-1940.a. 21. Mis aastal toimus Pariisis suur dekoratiiv- ja tööstuskunsti näitus? Ja mida propageeris? 1925.a. Prantsuse kunstimaitse elujõudu ja rahvusvahelist tähtsust. Totalitaarsete riikide kunst. 22. Miks keelustati avangardistlik kunst Saksamaal ja nõukogude Liidus? Need olid diktatuuririigid, kes kontrollisid alamaid terrori ja vaimse tasalülitamise abil. Kuna taheti kogu elu täielikku kontrolli, oli vaja rangelt kontrollida ka kunsti, sest kunst suudab levitada ideid, hoiakuid ja meeleolusid. 23. Mida rõhutasid natsionalistliku ja nõukogude arhitektuuri suurprojektid?
4 Oli olemas veel kolmaski opositsioon. Ideoloogiliselt on tekkinud vanade ja uute konservatiivide liit. Eesti noorte kunstnike hulgas oli küllalt levinud neokonservatiivsed meeleolud, mida võib seletada kunstniku staatuse ebakindlusega tänases Eestis püütakse teha sedalaadi kunsti, mis meeldiks jõudsalt tekkivale uusrikaste kihile, kelle kunstimaitse on kohati eelmise sajandi akadeemilise kunsti tasemel. Teisel poolt võib selles näha protesti vanema põlvkonna avangardistide vastu, kes nüüd on au sisse tõstetud. Suur osa 1960. aastate radikaale jäi järgmiste kümnendite surveaastatel tõrjutud positsioonile. Nüüd seevastu on just neil olnud enam näitusi ja mitmeid projekte välismaal, kuhu neid meelsasti kutsutakse. Niisiis on kunstisituatsioon Eestis küllaltki pingeline. Analoogilisi vastuolusid on märgatud
Müüt- jutustav pärimus, mis seletab traditsionaalse kultuuri teadmiste ja kogemuste baasil kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust. Muistend- rahvajutt, mis kirjeldab mingit olulist sündmust rahva elus või üleloomulikku nähtust, seotud kindla koha, aja, inimese, olendiga- tõsieluline, keskendub kindlale episoodile- usundilised muistendid, tekke- ja seletusmuistendid, ajaloolised muistendid, kohamuistendid. Lastekirjandus- lastele ajaviiteks ja kunstimaitse arendamiseks määratud kirjandus, mis on rikkalikult illustreeritud ja vastupidavalt köidetud. Valm- õpetliku või pilkava sisuga eepiline lühiteos, kas värssides või proosas. Muinasjutt- rahvajutu põhiliik, suuline pärimus, teadlikult väljamõeldisele rajatud kujutis, räägib vastu loogikale, loodusseadustele, ei hooli kindlast ajaloolisest keskkonnast, annab edasi mingi tegelase saatusega seotud sündmustikku, peegeldab animistlikku maailmavaadet
omanäoline orkestratsioon ja rikkalik polüfooniakasutus. Tähtsus: eesti esimene ballett(`Kratt'). Teosed: sümfooniad(10), klaverimuusika, viiulimuusika, soololaulud, koori-ja lastelaulud, ooperid. Reekviem langenud sõduritele. ------------------------------------------------------------------------------------------------------ Rahvusromantilised heliloojad(50ndad):tugev poliitiline surve kogu kultuurielule.nõudmised heliloojatele: nõukogude rahva kunstimaitse arvestamine, rahvaviiside ja tantsumotiivide kasutamine, kõrge kunstiväärtusega teoste loomine igas zanris opper,massi-, soolo- ja koorilaul, sümfoonia.... Ei tohtinud kirjutada atonaalset, dodekafoonilist muusikat.Dzäss oli põlu all. : Eugen Kapp helilooja ja komponisitsioonipedagoog. Teosed: Balletid(`Kalevipoeg'), ooperid(`Tasuleegid','Rembrandt'),klaveritsükkel `Tallinna pildid'. Villem Kapp helilooja ja dirigent.
Samal ajal riiig kontrolli suurenemisega oma kodanike tööhõive ja heaolu üle vähenes järjekindlalt selle mõju nende moraalile ja seisekohtadele . Tookord ei olnud selles midagi paradoksaalset. Euroopa heaoluriigi liberaalidest ja sotsiaaldemokraatidest eestkõnelejad ei näinud põhimõtteliselt vähematki põhjust , miks valitsus ei peaks pöörama oma rahva majanduslikule ja tervishoiualasele heaolule suurt tähelepanu ning religioon ja seksuaalelu või kunstimaitse ja arvamused . Saksamaa või Itaalia kristlikud demokraadid, kelle meelest riigil oli ikka veel seaduslik õigus huvituda oma alamate käitumisest ja arvamusest, ei suutnud selle seisukohaga veel kaasa minna. Aga neilgi tuli seista silmitsi üha tugevneva survega, mis sundis neid olukorraga kohanema. Tsensuuri, nagu ka aksustamist, mõjutas tugevasti sõda . Suurbritannias ja Prantsusmaal kehtestati mitmed kõige rangemad piirangud käitumisele ja
või tehniliselt olulisi uuendusi ja paremat kvaliteeti ning nii levisid uued stiilid oma tekkimisalalt mõnikord üpris kiiresti ja kaugele. Ka keskajal taheti moes olla. Nõnda arenes Eesti keskaegne kunst tihedais sidemeis muu Euroopaga, eriti Saksamaa ja Skandinaaviaga. Loomulikult oli, et 13.saj. vallutuste järel tulid esimesed ehitus- ja kunstimeistrid kõik välismaalt ja ka järgmistel sajanditel töötas neid Eestis kõrvuti kohalike meistritega. Tähtis osa Lääne Euroopa kunstimaitse levitamisel võis olla ka Maarjamaad külastanud palveränduritel. Eestis valmistatud teoste kõrval levis siin ka sisseveetud kujutavat kunsti, mille osatähtsus on kunstiliigiti erinev. Kuni 15.saj. levis Eestis seinamaalikunst nii nagu mujalgi Põhjamaades. Siin ei rakendatud gooti stiili konstruktsiooni täies ulatuses, mistõttu aknad olid suhteliselt väikesed 5
harva formuleeritud., *Akadeemiliselt teoretiseeriv esteetika lähtepunktiks on sageli selgesti esitatud filosoofiline süsteem või omavahel seotud teoreetilised seisukohad. *3tüüpi esteetikat:emotsionaalne, emotsionaal teoreetiline, analüütiline *Volt Marek prooviti lahendada kunsti ja esteetika probleeme. Eesti keelde tõlkijaid oli vähe, seega ka esteetika alast teavet vähe. 3. ?Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. Esteetika ei pea piirduma vaid kunstiga seonduvaga, vaid ta peab hõlmama kõike, mis seotud maailma tajumisega. Kunst on autonoomne, kuid selle vastuvõtmisel mõjutab inimest kunstiväline esteetika, sest sellega kaasneb esteetiline tung kaose asemel ihkame korda. Igatseme ilu, teadmata ise täpselt, mis see on, sest arusaamad ilust on erinevad. Me üritame ümbritsevat näha kunstniku silmadega. Kunst vajab mõistmiseks mitmekülgset tajumist
tekkimisalalt mõnikord üpris kiiresti ja kaugele. Ka keskajal taheti moes olla. Nõnda arenes Eesti keskaegne kunst tihedais sidemeis muu Euroopaga, eriti Saksamaa ja Skandinaaviaga. Loomulikult oli, et 13.saj. vallutuste järel tulid esimesed ehitus- ja kunstimeistrid kõik välismaalt ja ka järgmistel sajanditel töötas neid Eestis kõrvuti kohalike meistritega. Tähtis osa Lääne Euroopa kunstimaitse levitamisel võis olla ka Maarjamaad külastanud palveränduritel. Eestis valmistatud teoste kõrval levis siin ka sisseveetud kujutavat kunsti, mille osatähtsus on kunstiliigiti erinev. Kuni 15.saj. levis Eestis seinamaalikunst nii nagu mujalgi Põhjamaades. Siin ei rakendatud gooti stiili konstruktsiooni täies ulatuses, mistõttu aknad olid suhteliselt väikesed ja suuri seinapindu peeti õigeks katta maalingutega, millel oli niihästi õpetlik kui ka kaunistav eesmärk
Mida tähendab desotsialiseerimine ja resotsialiseerimine? Desotsialiseerumine õpetatakse rollist loobuma. Resotsialiseerumine uute vajalike rollide ja väärtuste õppimine. Tooge välja kaks makrosotsioloogilist sotsialiseerimise seletust (autor ja peamised lähtekohad). Makrosotsioloogiline sotsialiseerumine analüüsib isiksuse kujunemisprotsessi eri arenguetappidel (nt lapse- või noorukiiga) ja isiksuse teatud omaduste (kõlblus, kunstimaitse jms) kujunemist. Mille poolest erineb tänapäeva lapsepõlve käsitlus mineviku arusaamast lapsepõlvest? lapsepõlve käsitlused : 1. etapp-laps kui väike täiskasvanu 2. etapp-hakati tunnustama lapsepõlve erilisust (Luther, Comenius, Rousseau, Pestalozzi) 3. etapp-Lapsekeskne lähenemine, Rousseau- õpetaja roll peaks olema selline pehme, suunav et laps saaks ise kasvada ja areneda. Tänapäeval on lapsepõlve osatähtsus inimese kujunemisel tõusnud, kuna lapsepõlv on muutunud pikemaks
aastal Berliini, kus ta jätkab ajakirjandusliku tööga. Berliinis saab tema peamiseks produktsiooniks naljajutt ning avaldab palju humoreske. Berliinis teeb Vilde tutvust nn ,,vaba teatriga". Seal esitati kinnisele haritlaspublikule tolleaegseid moodsaid naturalistlik-realistlikke näidendeid. Avalikes teatrites tsensori takistuse tõttu need lavastamisele ei kuulunud. Ajakirjanikuna käis ta tihti teatrietendustel, mis mõjutasid suunavalt tema kui tulevase näitekirjaniku kunstimaitse kujunemist. Berliinis veedetud aastad (1890-1892) olid Vildele tõhusaks enesetäienduseks ja kooliks. Saksamaal astus ta esimest korda kontakti realistliku ja naturalistliku kirjandusega läbi E. Zola, H. Balzaci jt. Võib liialdamatult väita, et Berliini-aastad olid pöördelise tähtsusega Vilde loomingulise meetodi väljakujunemisel. Alates 1891 aastat muutub tema stiil järk-järgult kriitilise realismi poole. 1892 aastal pöördub kirjanik tagasi kodumaale Karjakülla
Asetseb südamega ühel joonel selgroo kohal. Kui keskus on tugev, siis inmene on kaastundlik, andekas, kui ei toimi, siis kaastundetu, tihti kannatab solvumise all. V SININE Side kosmosega. Asetseb kurgu kohal. Temast sõltub kõne, eneseväljendus, loov intellekt, vaimsus. Häirete puhul kurguhaigused, nahalööbed, närvilisus. VI INDIGOSININE Asetseb kolmanda silma kohal. Nägemise, kuulmise ja haistmise keskus. VII VIOLETNE Temast oleneb intuitsioon, loovus, keskendumine, kunstimaitse, usk. Tugeva keskusega andekad ja omapärased, väga tundlikud. Vanad rahvad uskusid, et värvidega on võimalik ravida. Selleks sulgeti inimesi ruumidesse, kus nende probleemide leevenduseks lasti vajaminevat värvivalgust või anti juua vett topsikust, mis oli kaetud värvilise kilega ja mida oli lastud päikesevalgusel soojendada. Inimene tervikuna on avatud süsteem füüsilises, psühholoogilises ja hingelises mõttes. Iga muutus ümbritsevas mõjutab meie mõtteid, tundeid ja tegusid
areneb välja arusaam sellest, kes ta on ja milline ta on. Sotsialiseerumine inimese kujunemine ühiskonna liikmeks (inimene täiustub, omandab teadmisi) 55. Mis vahe on mikro- ja makrosotsialiseerumisel? Näited. · Mikrosotsioloogiline sotsialiseerumine uuritakse ühiskonna mõjutusi isiksusele · Makrosotsioloogiline sotsialiseerumine analüüsib isiksuse kujunemisprotsessi eri arenguetappidel (nt lapse- või noorukiiga) ja isiksuse teatud omaduste (kõlblus, kunstimaitse jms) kujunemist 56. Sotsialiseerumisprotsessis on oluline osata määratleda oma koht milliseid tegureid see endas sisaldab? Oma koha määramine õpib selgeks oma staatusele sobiva käitumise, millised on selle staatusega kaasnevad rollid. Oma koha määramine sisaldab järgmisi olulisi elemente: Vajalik informatsioon mida see staatus endast kujutab, mida peab tegema
Erich Frommi jt. Filosoofia peabki olema mitmetähenduslik. Filosoofia peab kahtlema iseendas ja olema piisavalt paindlik, et luua ühendusi kõigi teiste inimpraktikatega. 2 3 2). Sutrop, Margit 1998. Mis on kunst? Institutsionaalse esteetika kimbatus. Akadeemia & Welsch, Wolfgang 1998,1997. Aesthetics Beyond Aesthetics ( KÜSIMUS: Mis on esteetika? Analüütiline esteetika. Esteetikateooriate liigid. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga.) Esteetika on filosoofia haru, mis tegeleb ILU ja KUNSTI põhiprintsiipide sõnastamisega. Laias laastus võib esteetikateooriad jagada nii (vt lisaks küsimus nr 5): 1) representatsiooniteooriad 2) ekspressiooniteooriad 3) formalistlik teooria 4) antiessentsialistlik kunstiteooria 5) institutsionaalne kunstiteooria 6) kontseptuaalne kunstiteooria
· Kultuurilised maitsed ja eelistused · Võime teha eristusi ,,Hea" ja ,,halva" vahel · Formaalne kvalifikatsioon (nt teaduskraad) · Kultuurilised oskused ja teadmised (nt oskus mängida klaverit) ,,Distinction" (1979) Analüüsib kuidas inimeste kunstikultuuriline maitse on sotsiaalselt determineeritud. Uurib teatud ühiskonnaklasse ja erialagruppe 1950,60 prantsuse ühiskonnas (töölised, akadeemilised persoonid, teenistujad), kuidas varieerub nende muusika, toidu, kunstimaitse. Osutab paradoksile, et kaasaegne ühiskond on justkui avatud võimalusteks kõigile, ent tegelikult eksisteerib ikkagi eliit ja mass, kõrgkultuur ja massikultuur. Taaskord rõhutab kuidas perekond ja kool kujundavad inimese võimalused edaspidiseks arenguks. Samas on kultuuriline kapital võrreldes majandusliku ja sotsiaalse kapitaliga kõige raskemini omandatav ja väga tugevalt seotud meie minatunnetusega, minapildiga. Väljade teooria.
FILO JA ESTEETIKA 1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg
oma identiteedi. See on eluaegne protsess, kuna elu ja ümbruskond muutuvad pidevalt. (Hess, Markson, Stein 2000) Sotsialiseerumine · Mikrosotsioloogiline sotsialiseerumine uuritakse ühiskonna mõjutusi isiksusele · Makrosotsioloogiline sotsialiseerumine analüüsib isiksuse kujunemisprotsessi eri arenguetappidel (nt lapse- või noorukiiga) ja isiksuse teatud omaduste (kõlblus, kunstimaitse jms) kujunemist · Sotsialiseerumine inimese kujunemine ühiskonna liikmeks (inimene täiustub, omandab teadmisi) · Sotsialiseerimine inimese kujundamine ühiskonna liikmeks ja seotud kellelegi mõju avaldamisega Hopi lapsed Mehhikos 1900.aastal. Neid ei kasvatatud nagu naabruses elavate valgete rantsoomanike lapsi. Loomade karjatamise asemel meisterdavad vanemad poisid vibusid ja nooli. Paremal seisvad tüdrukud hoiavad aga lapsi. Sarnaselt valgete
annaabi.ee 
