Kvalitatiivne, kvantitatiivne ja integraalne metodoloogia. Teadus- ja loometöö metodoloogia kursuse loengukonspekt (2009) Lembit Õunapuu, PhD Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia teadus- ja kunstiloome osakond _______________________________________________________ Kvantitatiivne, kvalitatiivne ja integraalne metodoloogia Nimetame seda teadust, mis hõlmab kvalitatiivsete nähtuste (fenomenide) uurimisel ka kvantitatiivse teaduse võimalused tulemuste vormistamise eesmärgil integraalseks teaduseks. Integraalses vaates on teadus heuristiline tunnetus ja vormilahenduse otsingu protsess, milles tegelikkuse
peamiselt seina- ja laemaalid. Seintel olid enamasti freskod, millel kujutati stseene Uuest ja Vanast Testamendist. Näiteks Vanast Testamendist Aadam ja Eeva õunaga, Mooses saamas jumalalt kümmet käsku, Uuest Testamendist Kristus hällis, Kristuse imetegudestseenid, Kristuse saabumine Jeruusalemma jne. *Kirikud: Esimestel sajanditel kristlikke kirikuid praktiliselt ei ehitatud. Kirikute ehitamine sai hoo sisse 4. Sajandil, nagu ka ülejäänud kristlik kunstiloome. Kirikuid hakati ehitama linnasüdamesse. Kristluse sümbolite paigutus kirikus oli väga oluline: Kristuse kujutis ja Maarja Kristusega paigutati kirikus kupli või võlvlae alla. Selline paigutus väljendas austust ja ülistamist. Reaalse ruumilisuse loomise asemel kujutas kirikus taevavõlvi näiteks kuldne lagi, mis oli jumaliku valguse sümbol. Konstantinoopolis ehitati pärast kristluse tunnustamist üles ning laiendati paljusid kritlaste tagakiusamise käigus hävitatud kirikuid
"töötas nad läbi", mitte ainult kui filosoof, vaid ka kui õpetlane. Niisuguste probleemide hulka kuulusid spetsiaalsed matemaatika, astronoomia, muusikalise akustika küsimused. Õpetused Platoni käsitleb oma filosoofias järgmisi teemasid: idealism, teadmised, dialektika ja vasturääkivus, enesekriitika, kosmoloogia, ühiskond, riik, utoopia, üksikinimese hing, esteetika ja kunstiloome. Proosa Platoni proosas teenib keel mitmeid eesmärke. Kord on see isiku individuaalse iseloomustamise vahend, teinekord aitab luua ja kinnistada uusi filosoofia, tunnetusteooria või loogika termineid. Aga alati on keel paindlik, väljendusrikas, selge, sama aegselt täpne ja kujundlik. Dialoogid Ta ande mitmetahulisus on imetlusväärne. Selles põimuvad filosoof ja õpetlane. Neid
ja elektroonilise teaviku TTÜ. säilitamise, sihipärase eksemplar. kasutamise ja kättesaadavuse teadustöö ning kunstiloome eesmärgil. Tabeli kokkuvõte: Kui vaadata erinevaid objekte, mis käivad eeltoodud seaduste alla, võib öelda, et Eesti Vabariik teeb väga suurt tööd selle nimel, et Eesti oleks vajalik hulk kultuuriliselt väärtuslikke objekte ning need oleksid õigesti säilitatud, samuti kontrollitakse seadustega nende kogumist. Eelpool on ka ära toodud
eeldused selleks, et XIX sajandi 40-ndatel aastatel tekkis nüüdisaja tõeliselt teaduslik filosoofia - dialektiline materialism. Kuid filosoofia arengulugu ei lõpe praegusel tasemel - filosoofia edasiminek ei peatu kunagi. 11 Eesrindlikes filosoofilistes õpetustes on kehastunud rahvaste elukogemuste varamu ning nende ühiskondlikud ideaalid, teaduse ja kunstiloome püüdlused. Filosoofia ajalugu tundmata ja uurimata pole võimalik mõista inimkonna ajalugu, tema minevikku, olevikku ja tulevikku. Lugupidamisega KASUTATUD KIRJANDUS 1. Teodor Künnapas. Suured mõtlejad. Tallinn 1992: Olion 2. J.Rebane, L.Valt. Filosoofia ajaloo lühiülevaade. Tallinn 1974: Eesti Raamat
Mütoloogilised süžeed muudeti piiblistseenideks (näiteks orant ja karjane – vt lk 10). Kasutati samu motiive, mida katakombide seintel. Via Salaria sarkofaagikaunistus. 3. sajandi kolmas veerand. Illustratsioon 4. Kirikud ja arhitektuur. Esimestel sajanditel kristlikke kirikuid praktiliselt ei ehitatud. Kristlased kogunesid eramajades. Kirikuehitus nagu ka ülejäänud kristlik kunstiloome sai hoo sisse 4. sajandil. Rooma impeeriumi lääneosas ehitati kirikuid ja püstitati monumente apostlitele ja usumärtritele äärelinnadesse, linnamüüridest väljapoole. Monumendid ehitati sageli apostlite ja märtrite hauakohtadele, mis olid juba niikuinii linnast väljas. Impeeriumi idaosas ehitati kirikuid ka linnamüüride vahele. Koos kristluse levikuga ja uue usu tugevnemisega ühiskonnas muutusid ka kirikud ja kirikuehitus aina olulisemaks. Kirikuid hakati ehitama linnasüdametesse
peetud prototüübiks ja mida on hakatud jäljendama. 4. Kuidas on võimalik mõista kunstiteose autori rolli? Aristotelese järgi kunstnik näeb justkui ideesid ja tema kunstiniku oskus oskab äranähtule mingisuguse vormi anda. Ta valdab tehnikaid kuidas midagi kehatut kehalises vormis väljendada. Keegi, kes oskab välist kuju anda. Platon: Kunstnik on teatud tüüpi vahedaja, meedium. Kunstiline väljendus on jumalik and, jumala sõnum, mille puhul kunstnik on vahendaja. Kunstnik peab olema kunstiloome ajal endast väljas. Tänapäeva käsitlus langeb pigem Platoni poole. 5. Millisena on nähtud keele rolli? Keel on midagi niisugust, mis tekitab meile segadusi, mida meil üldse tarvis ei ole. Tänu keelele suudame püstitaga küsimusi, nagu mis on olemine, mis on inimese mina... Selliste küsimuste püstitamine ja nende sees olemine on juba keele poolt pähe pandud päised. Kas inimese mina on tekitatud tänu keelele? 6. Milles on võib näha sõnades peituvat väge?
.................................................................................16 TEMA TEOSTE LÜHITUTVUSTUS ,,Gertrud"- See naisenimega pealkirjastatud romaan käsitleb mehe, muusik Kuhni elu. Pealkiri on siiski õigustatud, sest Kuhni elu on üksainus rahuldamatu ihalus Gertrudi järele. Romaani mõtte võib kokku võtta nii: mis elus ja armastuses jääb saavutamata, see murrab end välja loominguna, selle romaani peategelase puhul heliloominguna. Autori veendumust mööda on üksindus kunstiloome paratamatu eeldus. ,,Knulp" - Knulp on luuletaja, kes ei avalda trükis midagi. Knulp on laulu- ja pillimees, kes ei nõua esinemise eest tasu. Knulp on mõttetark, kes ei suru oma arvamust kellelegi peale. Iga mees tahab olla Knulpi sõber, ehk küll kellelgi sellest sõprusest kasu ei ole. Knulpisse kiinduvad pea kõik naised, kuid Knulp jätab nad puutumata. Knulp tunneb igasuguseid töid, kuid ei tee neist ainsatki.
Miks me tahame koguaeg olla ilu sees? See oleneb ka inimesest. · Ta on tegelenud ka kunsti ja looduse iluga. Pidas looduse ilu kõrgemaks ja olulisemaks. Ütleb, et iga kultiveeritud isiksus on huvitatud looduse ilust, sest loodus oma sihipärasuse ja struktureeritusega aitab inimesel korrastada oma mõtlemist ja tugevdada tema inimlikku loomust. Looduse ilu aitab sõnastada ka teesi omakasupüüdmatust ilust. · Kunstiloome ja geeniuse küsimus. Kanti jaoks on kunstiteosed sündinud eesmärgiga. Neil on ka kindel vorm. Ta eristab mehaanilist kunsti ja esteetilist kunsti. Mehaaniline käsitöö, mimeetiline kunst (looduse, ümbritseva maailma peegeldamine) ja esteetilise kunsti eesmärk on tekitada naudingut ja mõnu, aga see on alati seotud ka teatud vormireeglitega. Kõik kunstnikud ei ole võimelised looma esteetilist kunsti, ainult loomulike annetega geeniused
Ravimid:rahustid (võivad liigse tarbimise korral kaotada mõju ja samas tekitada sõltuvust) ja beetablokaatorid(aeglustavad inimese füsioloogilisi mehanisme, vererõhku). Lääne professionaalses muusikakultuuris, mis briti muusikateadlase Nicholas Cooki tabava võrdluse kohaselt on kujunenud omalaadseks ,,muusikateoste muuseumiks". Muutub tähtsaks pildi (muusikateose) loomise aeg, selle loomisel kasutatud kompositsioonitehnika jpt kunstiloome lõpp-produkt-teost- iseloomustavad tunnused. Näib, et tänapäeva ühiskonnas muutub aina olulisemaks muusika terapeutiline funktsioon. Seda kasut.üha enam ja enam lõõgastumiseks, et vabaneda pingetest, ja sellisel puhul näib teosele tuginev arusaam muusikast kaotavat küll igasuguse tähtsuse. Muusika sobivus pingete maandamiseks ei sõltu vist põrmugi sellest, kas teose loomisel on kasutatud sonaadivormi, ega sellest, millised
Elluäratamine teadaandmise viisina eeldab tajumust, mis enam-vähem järjepidevalt saadab lugemist või mõtlemist. Tegelikult piirdub see tundmus, nägemus, kontakt, Ahnung erilise vaimse selguse hetkedega, kui vaim sind järsku läbistab.” ◦ Esteetiline lähenemine: Huizinga huvitub ennekõike sellest, millised faktorid ühendavad ajaloolist uurimistööd kunstiloome ja esteetilise tajuga. ▪ Mineviku kunstiteosed loovad võimaluse saada möödunud ajastuga vahetu kontakti. ▪ Erinevalt loodusteadlastest mõtleb ajaloolane paratamatult kujutluspiltides, ainult kujutlusvõime toel on tal võimalik möödaniku ühiskonda tervikuna hoomata ◦ Morfoloogiline lähenemine: ajaloolase eesmärk on uurida mineviku “elu-, mõtte-, tavade, teadmiste ja kunstivorme”. Kusjuures ajalugu ise on üks kultuurivorme:
parteilisuse printsiibile pidi olema kas võistluseks” (1951), mille juures väärib ajastu proletaarne või kodanlik, kusjuures kodanliku märgina märkimist kahe autori olemasolu. kunsti viljelemine võrdunuks kuriteoga. Nõnda Üleüldine kollektiivsusnõue oli laienenud ka nii väitis valitsev kommunistlik partei oma teoorias intiimsesse valdkonda kui kunstiloome. 1950. ja tõendas praktikas vähemalt Stalini võimu ajal. aastate teisel poolel, sulatuulte saabudes Parteilisuse printsiip ei kadunud ametlikest ideo programmilisuse nõuded nõrgenesid, aga loogilistest kaanonitest hiljemgi, kuid olenevalt riigitruud kunsti tehti sellegipoolest edasi (näit.
kasutada metafoore 7. Uuendati värsiloomet uuendati sonetti. Romantikud rääkisid palju ka zanrite põimumisest. Muutused toimuvad ühel ajal. Romantikud nägid ideaalina kõikide kunstide põimumist. Inimesed, kes olid mitmel alal head nt Hoffman. Kunsti, filosoofia ja religiooni põimumine. Segasid julgelt ülevat ja madalat. Segati tavapärast ja tavatut. Üks taotlusi ka vormitinglikkus. Romantismi mõjuala on laiem kui kunstiloome oma. Romantism oli lausa inimeste eluala. Romantism valdas kõiki kultuuridfääri, mitte ainult loomesfääri, vaid ka teadus, -loodusteaduse, -meditsiinisfääre. Romantikuid ei huvita tegelikkus, vaid võimalikkus. Tekib ka uudsuse kultus. Nähakse uutena ka asjade mõtestamise vormi. Üheks tähtsaks romantismi väljendusvormiks on muusika. Muusika kujunes kõikide kunstiliikide normiks, pidid olema värsid ja proosa. Tähtsaks muutub järjest enam häälestatud, tonaalsus, varjundid
Rahvusvahelises pimedate kirjas trükiste sundeksemplarid saadetakse: 1) Eesti Rahvusraamatukogule; 2) Tartu Ülikooli Raamatukogule. Auviste ja elektrooniliste teavikute sundeksemplarid saadetakse: 1) Eesti Rahvusraamatukogule; 2) Tartu Ülikooli Raamatukogule. Võrguväljaannete sundeksemplaride saaja on Eesti Rahvusraamatukogu. Sundeksemplaride saaja peab tagama sundeksemplaride säilitamise, sihipärase kasutamise ja kättesaadavuse teadustöö ning kunstiloome eesmärgil. Sundeksemplarid märgistatakse tähisega «Sundeksemplar». Sundeksemplare ei ole lubatud tasuta üle anda, vahetada ega müüa. 22 Rahvusteavikutena käsitatakse Eestis kõigis keeltes avaldatud ja välismaal eesti keeles avaldatud teavikuid olenemata andmekandjast ja ilmumisajast. Säilitamine Säilitamine raamatukogus.
panevad aluse tänapäevastele arusaamadele kultuuriajaloost. Kõige pikemaajalisema mõjuga on ennekõike Johan Huizinga ja Egon Friedelli tööd. JOHAN HUIZINGA (1872 1945) Üldine ajalookäsitlus Psühholoogiline lähenemine: Huizinga ajalookäsituse nurgakivi on idee "ajaloolisest aimust ehk tundmusest" (historische sensatie). Esteetiline lähenemine: Huizinga huvitub ennekõike sellest, millisd faktorid ühendavad ajaloolist uurimistööd kunstiloome ja esteetilise tajuga. 1) Mineviku kunstiteosed loovad võimaluse saada möödunud ajastuga vahetu kontakti. 2) Erinevalt loodusteadlastest mõtleb ajaloolane paratamatult kujutluspiltides, ainult kujutlusvõime toel on tal võimalik möödaniku ühiskonda tervikuna hoomata. Morfoloogiline lähenemine: ajaloolase eesmärk on uurida mineviku ,,elu- ,mõtte-, tavade, teadmiste ja kunstivorme". Kusjuures ajalugu ise on üks kultuurivorme ,,Ajalugu on vaimne vorm, mille abil kultuur annab
Kriisiajastu Hispaanias ja renessansi läbinud Itaalias kerkis esile barokk. Barokile vastandlik klassitsism pani end maksma Prantsusmaal samal ajal, kus pärast usuvastuolude vaigistamist algas absolutismi periood ja ühiskondlik-poliitiline ülestõus. Inglismaa toimus revolutsioon kõige varem 1648, seal tuli võimule kodanlus ja kultuuri mõjutasid nii barokk kui klassitsism, nii ka Madalmaades. 30-aastane sõda pidurdas Saksamaa kultuurilist arengut, ometi teisenes kunstiloome renessansi, baroki ja klassitsismi koosmõjul, kust edasi levis see ka Eestisse ja kohalikud baltisakslased hakkasid viljelema eestikeelset kunstluulet. Barokk on keeruline, mitmemõtteline ja mänguline nähtus. Selle algeid nähakse 16.saj Itaalias, kui süvenesid kujundipeensus ja ornamentaalsus. Barokki iseloomustab rõhutatud metafoorne ja allegoorilis-sümbolistlik väljendusviis. Barokk on ka vastandite ja kontrastide kunst: mütoloogia võib põimuda meelelisusega, ilus inetuga,
Tsehhov). 2. PILET ANTIIKKIRJANDUSE MÕISTE, HOMEROSE EEPOSED A. GAILITI ELU JA LOOMING , TEOSE ANALÜÜS Antiik tuleneb ladinakeelsest sõnast antiquus, mille tähendus on 'vana' või 'muistne'. Antiikkirjanduse all mõeldakse vanakreeka ja vanarooma kirjandust, mis on vanimad Euroopas tekkinud kirjandused. Antiikkirjandus on olulisel määral mõjutanud hilisema euroopa kirjanduse kujunemist. Vanakreeka kirjanduse ja kunstiloome peamiseks esmaseks allikaks peetakse kreeka mütoloogiat. Peamisteks müütideks olid loomismüüdidid ja kangelasmüüdid. Kreeka kirjandusloo võib jaotada perioodideks: 1) arhailine ajajärk (8-6 saj eKr) arhailine ehk algus 2) klassikaline periood (5-4 saj eKr) periood, mil domineerid atika dialekt ning mil kirjanduslikuks pealinnaks oli Ateena 3) hellenismi ajajärk (3-1 saj eKr) sai alguse Aleksander Suure vallutusretkedega, kreeka
ükstapuha, mis tuleb järgmisena, sest kunsti mõiste on seesmiselt ammendunud. Meie intitutsioonid muuseumid, galeriid, kollektsionäärid, kunstiajakirjanikud jne. eksisteerivad paljutõotava või koguni hiilgava tuleviku eeldusel. Valitseb vältimatu kommertshuvi selle vastu, mis on tulemas ja kes on järgmiste liikumiste tähtsad esindajad. Kunst on jõudmud punkti, kust alates on olemas ainult muutused ilma arenguta, kus kunstiloome mootorid võivad ainult kombineerida ja ümber kombineerida juba tuntud vorme vastavalt sellele, millist kombinatsiooni kunstiväline surve parasjagu eelistama juhtub. Kunstiajastu on ses mõttes emmendunud, et kunst ei suuda meid enam üllatada. 19. saj. peeti maalikunsti arenevaks distsipliiniks: tõendiks sellest, et inimlikes asjades on progress tõepoolest võimalik. Progress seisneb peamiselt optilises kopeerimises, maalijad omandasid
annaabi.ee 
