Renessanssi kunst 14. - 16 saj. Kunstis sai iseloomulikuks arutlemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. Varem olid kunsti headuse kriteeriumid lähtunud sellest, mis on õige ning see õigsus oli inimesest kõrgemal. Nüüd hakati taotlema elamuste pakkumist inimese meeltele. Sõna renessanss tuleneb prantsuse keelest ja tähendab taassündi. Taassünni all mõeldakse antiikaegsete võtete taas kasutuselevõtmist. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat. Levivaks teemaks usk, ent kunstnikud muutsid Piibli tegelased ning pühakud üsna inimeste sarnasteks, ka antiikmütoloogia ainestikku kasutati. Kasutati põhiliselt tempera- ja õlivärve. Perioodid 14. sajand trecento e. eelrenessanss 15. sajand quattrocento e. vararenessanss 16. sajand cinquecento e
1. Renessansskultuur gootika ja renessansi kultuuride vahel pole teravat piiri. Paljud nähtused, mida renessansiga on seostatud tärkasid tegelikult varem (nt: teaduslik uurimine, meelist maailma jäljendav kunst). Renessanss taassünd, see võeti kasutusele, sest sel ajal hakati uuesti väärtustama antiikkultuuri. Humanism veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng, isikuid hakati hindama nende omaduste järgi. Renessansskunsti lemmiktegelane oli Taavet, temas hinnati ihulikkust, tõsteti esile kehavorme ja jäsemeid. Uusplatonismi järgi oli see, et reeglites peitub nii tõde kui ilu. Ilusaid teoseid saab luua reeglitele toetudes. 2
RENESSANSS Rinascita (itaalia keeles "taassünd", prantsuse keeles renaissance). Renessanss sai alguse Itaaliast ja seepärast tähistatakse ka selle erinevaid perioode itaaliakeelsete tähistustega: 14. sajand - eelrenessanss e trecento 15. sajand - vararenessanss e quattrocento (u 1400-1500) 16. sajand - kõrgrenessanss e cinquecento (u 1500-1520/30) Just Itaalias vabanes kunst kõige varem keskaegseist kammitsaist, tärkas huvi looduse järgimise ja antiikkunsti vastu. MIS TOIMUS? Lagunes naturaalmajandus, laienes tööjaotus, kaubandus arenes kiiresti, tärkas pangandus, tekkisid esimesed manufaktuurid, kiirenes kogu elutempo, leiti tee Indiasse ümber Aafrika, avastati Ameerika (1492), tekkisid uued majandusvormid linnades. Tähtsamateks keskusteks Itaalias olid: Veneetsia, Genova, Milano ja Firenze (pangandus, kaubandus ja tööstus).
1. Eeldused renessansi tekkimiseks?Idamaade kaubandus, uusaegse panganduse teke, rikkuse teke, see et paavst oli Itaalias, rahamajanduse areng, linnriikide teke, palgasõdurid. 2. Renessanss tähendab taassündi, antiikkunsti taassündi, täpsemalt selle identset jäljendamist antud olukorras.3.Kes oli renessansi lemmikkangelane, miks? Iseloomustage renessanslikku moraali. Kuidas see erineb rüütlimoraalist? Moraali üheks tähtsamaks probleemiks oli eesmärgi ja vahendite suhe. Rüütlimoraalile olid vahendid väga olulised ainult õigete vahenditega ja õigel viisil saavutatud eesmärk oli midagi väärt. Renessanssi inimene aga saavutas eesmärgi vahendeid valimata
nimetama keskajaks. Kunstis sai iseloomulikuks arutlemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. Varem olid kunsti headuse kriteeriumid lähtunud sellest, mis on õige ning see õigsus oli inimesest kõrgemal. Nüüd hakati taotlema elamuste pakkumist inimese meeltele. Kujutavas kunstis ja kirjanduses oli renessansskultuuris esil peamiselt Itaalia, muusikas aga Madalmaad. Muusikaajaloos räägitaksegi sageli mitte renessansist, vaid Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. Just Itaalias vabanes kunst kõige varem keskaegseist kammitsaist, tärkas huvi looduse järgimise ja antiikkunsti vastu. 2 Perioodid 13. ja 14. sajand: eelrenessanss (14. sajand Itaalias trecento) 15. sajand: vararenessanss (Itaalias quattrocento) 16. sajand: kõrgrenessanss (Itaalias cinquecento) Renessansi suurkujusid Giovanni Boccaccio (13131375)
Itaalia pankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja enesekindluse. Tõusis huvi "maiste asjade", tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt. Itaalias on säilinud palju suurejoonelisi jälgi Vana-Rooma kultuurist, mille mõjul hakati antiiki millekski ideaalseks pidama. Nii ongi renessanss ühest küljest antiigi pärandi taasavastamise aeg. Teisalt aga loodi sel ajal palju täiesti uuelaadset kirjandust ja kunsti. Vararenessansi ajal oli kultuuri- ja kunstielu keskuseks Firenze (tänu kultuurihuvilisele Medicite suguvõsale), 16. sajandiks kandus keskus aga paavstide asupaika Rooma; suurt osa mängis siis ka Veneetsia. 15. sajandil puhkes õitsele ka Madalmaade (laias laastus praegused Belgia, Holland ja Luksemburg) kultuur
Sest hinge rändamise kaudu võib inimene taas sündida kas looma, inimese või jumalana. 10. Mida või keda kujutasid tavaliselt india vabaskulptuurid? Vabafiguurid kujutasid 11. Millal oli india kujutava kunsti õitseaeg klassikaline periood? 4-7.sajand 12. Nimeta kaks kuulsat india tüüpi templit, neist üks Kambodzas ja teine Jaava saarel Indoneesias. Angkor Vati tempel Kambodzas ja Boroboduri tempel Jaava saarel. 2.HIINA KUNST 1.Kui vana on hiina kunstitraditsioon? IV a ekR 2.Millisele konstruktsioonile on enamasti üles ehitatud hiina arhitektuur? Palkkonstruktsioonile 3.Kes ja millal ühendas Hiina? 4.Milline on Hiina tähtsaim kiviehitis? Suur Hiina Müür 5.Mida tead kuulsate terrakotasõdurite kohta? Millal ja milleks nad loodi? 6.Milliseid erinevaid seisukohti rõhutasid konfutsionism ja taoism?Kuidas nad olid praktilised elus ühitatavad? Taoism looduslähedane elu, sõltumatu ühiskonnast, vaba inimene.
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Julia Kalasnikova 10.B klass RENESSANSS Referaat Juhendaja: õpetaja Ülle Piibar Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. RENESSANSI ISELOOMUSTUS JA ETAPID...................................................................4 1.2
renessansiaega ka antiikkultuuri taassünniks (pr.k. la renaissance-taassünd). Avastati, et juba enam kui 1000 aastat tagasi oldi arengus palju kaugemale jõutud. See innustas inimesi uute teadmiste otsinguile. Ausse tõusis mitmekülgselt haritud inimene. Kui keskajal peeti kunsti käsitööks, mida tehti kiriku tellimusel etteantud "õigetel" teemadel ja kindlate reeglite järgi, siis renessansiajal muutus kunstnik isiksuseks, kes hakkas tasapisi saavutama loomingulist vabadust. Kunstnikud täiustasid küll oma oskusi eelkäijate töödest õppides aga püüdsid siiski leida oma isikupärast väljendusviisi. Renessanss oli sügav murrang nii vaimselt kui kultuuriliselt. Homo universalise ilmumine maailma on tänapäeva jaoks olulise tähtsusega, sest just renessanss andis võimaluse hinnata inimest tema isiksuse omaduste põhjal. Muutunud elukorraldus ja uued teadmised panid inimesi religiooni teistmoodi suhtuma.
Towerit kasutatud ka vanglana aristokraatidest vangide kinnihoidmiseks, tänapäeval muuseum Windsor tuntud Shakespeare'i komöödia kaudu "Windsori lõbusad naised", kasutatakse tänapäevani kuningalossina Crac des Chevaliers Kõige suurem ja võimsam romaaniajastu kindlus ehitatud Süüriasse Esimese ristisõja järel Seal 7-8 donjoni Asub kõrgel mäetipul Prantsusekeelne nimetus tähendab Kotka Pesa ja tähendas vallutamatust Kujutav kunst: Omapärane skulptuurtöö (ümarstruktuuri meenutab) GERO RIST puidust, kõrgus on umbes 2 meetrit Hoitakse Kölnis Tuntud on ka Saksamaal Hildesheimi toomkiriku pronksuksed, mis on kaunistatud pronksist reljeefidega. Seal on kujutatud suurelt ihualasti ka Aadmat ja Eevat Tarbekunst: BAYEUX VAIP Tehtud villasest ja linasest kangast Kujutab prantslaste suurt kangelastegu Inglismaa vallutamist Tohutult pikk (ca 70 m) aga väga kitsas (ainult 0,5 m)
1. Renessansskunst, ajastu üldiseloomustus, tähtsamad kunstnikud. ,,Rinascita" - it.keeles taassünd, pr.keelne vaste ,,renaissance" Ajastu üldiseloomustus Renessanss on vaimne ja kultuuriline murrang Euroopa ajaloos. Itaalias algas juba 14. sajandil, mujal Lääne-Euroopas hõlmab 15. ja 16. sajandi. On kultuuriperiood, mis vastandus keskajale. Teiste sõnadega: uus maailmavaade ja uus kultuuritüüp, kus jumalakeskne maailmakäsitus asendati inimkeskse maailmakäsitusega. Eeldused uue maailmavaate tekkeks kujunesid esmalt Itaalia linnriikides:
RENESSANSS Gootika ja renessansi kultuuride vahel pole siiski teravat piiri. Paljud nähtused, mida mõnikord ainult renessansiga seostatud - nt looduse teaduslik uurimine või meelelist maailma jäljendav kunst- tärkasid tegelikult varem. Renessansiajastu kultuuril on aga üks kindel tunnus- eneseteadvus. Siis levis veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev äsjamöödunust. Keskajal peeti antiik- kultuuri kristliku ajastuga võrreldes madalamaks. 15. saj. hakati aga kreeka ja rooma kultuuri pidama olu- liselt väärtuslikumaks. Selle langusele järgnenud 1000 aasta pikkust ajajärku hakati just nüüd nimetama keskajaks ning seda iseloomustati tihti ülekohtuselt kui ainult barbaarset ja pimedat seisakuaega.
. Õlivärvid erksamad ja sarnased loodusele. Looduse kujutamiseks puudusid reeglid. Kasutati ÕHUPERSPEKTIIVI-põhineb asjaolul, et vaatajast kaugemal olevad esemed tunduvad õhukihi taga asuvatena ning seetõttu ebateravamad ja heledamad kui lähedased esemed. Alusmaaling TEMPERAVÄRVIDES. Õlivärvid niiskuse vastu vastupidavamad. Kujutati pisikesi detaile täpselt, kasutades luupi. Madalmaade maalikunsti puhul on raske otsustada, kust läheb täpne piir gootika ja renessansi vahel. Kogu 15. sajandi maal kujutab endast üleminekut ühelt stiililt teisele. Inimesed madalmaalaste maalidel säilitavad gootiliku saleduse ja nappuse, samuti tavatsesid Madalmaade kunstnikud enamasti kujutada rõivastatud keha. H. BOSCH kõige populaarsem Madalmaades. Fantastilised ja olustikulised maalid. JAN VAN EYCK koos venna HUBERTIGA GENTI altarimaalid. Reaalsed peenmaalitehnikas piiblistseenid. Üle 20 maalingu
Tarbekunsti on sageli liigitatud materjalide järgi (savi, metall, klaas, puit, nahk, tekstiil jne) 20. saj tekkis tehiskeskkonna tööstusliku tootmise kavandamine disain. Maalikunsti ja skulptuuri on nimetatud kauniteks kunstideks. Selline nimetus levis17. 18. saj klassitsistliku esteetika mõjul, mis pidas kunstniku peaülesandeks ilu loomist. 19. saj levis realistlik esteetika, mille järgi kunst peab taotlema tõde ja selleks jäljendama (kujutama) nähtavat maailma. Nõnda muutus tavaliseks väljend kujutav kunst. 20. saj hakati kasutama nimetust vabad kunstid. 2. Kunsti tekkimine megaliitilised ehitised, koopamaalid, pisiplastika. Arvatakse, et esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks, valmistati vanema kiviaja (paleoliitikumi) hilisemas järgus, mis algas umbes 40 000 aastat tagasi. Keel kasutab tingmärke, mis erineb loomade signaalidest
AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi keskpaigani. HIINA JA JAAPANI AIAKUNST: filosoofia, kompositsioon, materjalid KLASSITSISM JA INGLISE MAASTIKUSTIIL: Varased Inglise avalikud pargid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
