BEETHOVEN.Beethoveni(1770-1827 oli saksa helilooja. Ta on üks Viini klassikutest.) noorus oli karm, pere oli pidevalt majanduslikes raskustes. Beethoveni isa oli tema esimeseks klaveri- ja viiuliõpetajaks ning püüdis temast teha imelast. Esmakordselt andis Ludwig kontserdi 7-aastaselt. Esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonna organist Christian Gottlob Neefe. Tänu Neefele sai ta õukonnas klavessiinimängija koha. Muusika iseloomulikeks joonteks on: selgelt välja joonistatud karakterid; jõulised filosoofilise alatooniga konfliktid. Ajaloolise tähtsusega isik, kuna rajasheroilis-dramaatilise muusikastiili looja .Loomingult kirjutas sümfooniat,sonaate,klaversonaate,sarnanes Mozarti ja Haydney loominguga.Kaasas koore,soliste oratooriumisse,parodoksaalne muusika. Haydn Looming äärmiselt "liikuv", Mozart Looming pakatab Beethoven Loomingus kajastub elujõuline, vaimukas, lihtne, armastuse, headuse ja valguse võitlusmeeleol...
Neoklassitsism Tekkeaeg: 1. Maailmasõjajärgses Euroopas. Eeskujuks Viini klassikud. Neoklassistsistidel tekkis huvi taastada vanu vorme, stiile: barokk, renessanss, klassistsism. Näiteks neoklassikud: Prokofjev (viiniklassikud eeskujuks) ; Stravinski (barokk eeskujuks) ja Poulenc (renessanss eeskujuks). Neoklassitsism on loome suund, mitte koolkond. Nüansid, mida jälgiti: hoiduti äärmuslikest emotsioonidest, selge meloodiline joonis ja lakooniline lühike meloodia, harmoonia ja orkestratsioon lihtsustuvad, teoste klassikaliselt väljapeetud ülesehitus. Igor Stravinski (1882-1971) Venelane, kes lahkus Venemaalt New Yorki, kus ta ka suri
Neoklassitsism Leon 10.B Tekkeaeg Tekkeaeg: 1. Maailmasõjajärgses Euroopas. Eeskujuks Viini klassikud. Neoklassistsistidel tekkis huvi taastada vanu vorme, stiile: barokk, renessanss, klassistsism. Näiteks neoklassikud: Prokofjev (viiniklassikud eeskujuks) ; Stravinski (barokk eeskujuks) ja Poulenc (renessanss eeskujuks). Neoklassitsism Neoklassitsism on loome suund, mitte koolkond. Nüansid, mida jälgiti: hoiduti äärmuslikest emotsioonidest, selge meloodiline joonis ja lakooniline lühike meloodia, harmoonia ja orkestratsioon lihtsustuvad, teoste klassikaliselt väljapeetud ülesehitus. Igor Stravinski (1882-1971)
prantsuse aristokraatia jõudeelu kaunistamine. Kunst pidi olema rõõmus ja meelelahutuslik. Värvid ruumides olid heledad ja kerged. Rokokoomaali iseloomustas mänglev kompositsioon, õrn koloriit, õhuline ja peen pintslitöö. Antonie Watteau ,,armastuse nauding"; Francois Boucher ,,Venus lohutamas Amorit"; Jean Honore Fragonard ,,Kiik"; William Hogarth ,,Kohus"; Canaletto (Anatonio Canale, veduutide ülitäpsete linnavaadete maalija). 19. klassitsism 1619saj. Klassistsism võttis oma eeskujud otseselt antiikkunstist. Jäljendati antiikkunsti, sest antiikset ühiskonda peeti ideaalseks ning 18saj saadud uued teadmised panid aluseks üleeuroopalisele antiigivaimustusele. Klassistsismi põhinõueteks olid ,,õilis lihtsus ja vaikne suurus". Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahedee vastu. Sisekujunduses taimornamentika asendub sümmeetriaga, sõltvualt kreeka ja rooma eeskujudest
moraali kriis tingis selle, kombed olid mandunud. · Maailm kui absurdne näitelava ja haihtuv illusioon. · Skeptilisus ja pessimism 19 Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini · Inimene pole enam seesmiselt terviklik; on lõhestunud ja moraalselt alla käinud. Klassistsim · Vastandina barokile, kes ühendas vastandid; klassistsism lahutas need. Antiikse ehk klassikalise esteetika põhimõtete tähtsus suureneb veelgi. · Ansolutism proovis võidelda igasuguse individualismi vastu, kunstiski pidid ühtsed tõed ja põhimõtted olema. · Au sees on mõistus; mõistuspärasus need allutavad individualismi ja egoistliku kire. Ratsionalism. Meelelise kogemuse umbusaldamine. · Selge piir kõrge ja madala vahel kunstis. Tragöödia pidi puhastama ja õilistama;
tulevikku. Näiteks just alates romantismist hakkas laiema üldsuseni jõudma arusaam, et Ameerika, Aafrika ja Aasia loodusrahvaste orjastamine ja koloniseerimine oli jõhker vägivald, mitte aga endastmõistetav ja hädavajalik "metslaste tsiviliseerimine". Rõhutas fantaasiat ja tundeelamust. Iseloomulikud on mineviku- (või eksootika-) ja loodusihalus ning kangelaskultus. Talle oli iseloomulik esteetiliste kategooriate ja zanride segunemine, fragmentaarsus, grotesk ja iroonia. Klassistsism oli ratsionaalne, stiilipuhas, konservatiivne, rangete paikapandud reeglitega, plaanipärane. Realism oli ratsionaalne, ajas ja kohas viibiv, kohati ,,pealiskaudne" võrreldes romantismi hingelise sügavusega. Maailm on selline nagu näeme. Igapäevatatoimetustes peitub võlu. Dialoogid. Romantism on 18.sajandil Saksamaal tekkinud kirjanduse suund. Saksamaal eristatakse vararomantismi ja hilis- ehk kõrgromantismi. NOVALIS, HANS CRISTIAN ANDERSEN.
materjale. Seda suunda nimetataksegi kõrgtehnoloogiliseks, mis vastandub visuaalselt modernismile, kuid veel rohkem postmodernismile. Modernismi on edasi arendatud ka äärmusliku lihtsuse poole. Eriti jaapani arhitektid on kavandanud minimalistlike hooneid, kuid arvestades looduslikku ja arhitektuurilist konteksti. Sageli on osa honest ehitatud maa alla. Ka postmodernism on jagunenud mitmeks koolkonnaks. Selgelt on erilist suunda arendavad uusklassitsistid, kelle eeskujuks on klassistsism. Üsna vastandlik oma taotluselt ja välisilmelt on ökoloogiline arhitektuur, mille autoriteet on tõusnud just viimastel aastatel. Mõned püüavad resursside, eriti energia säästmiseks rakendada just kõrgtehnoloogilisi võtteid. Enamiku lahenduste sound on siiski lihtsate, odavate ja soovitavalt taastuvate materjalide kasutamisele (puit,õled jne). Energiaallikaiks on võimaluse korral päikesepatareid või tuul. 30) UUED MEEDIAD KUNSTIS 20
Kehtestati teatrile ainuomased seadused (teatri enesemääramise protsess). Teatrivaataja erineb lugejast ta ei saa teha stoppi, ei saa tagasi lehitseda, jääb midagi arusaamatuks siis jääb, kirjanduse ja teatri vastuvõtuseadused seega erinevad. Inglise ja Hispaania teatritegelased ignosid neid seaduseid, kasutasid neid ära oma eesmärkides. Eeldatakse emotsionaalset vastuvõttu barokis, klassitsism aga realistlik suund, apelleeritakse vastuvõtja mõistuspärasusele. Klassistsism muudab vaatajast ohvri teatri autoriteetseks kohtunikuks tal on õigus nõuda, et kõik liinid oleksid võimalikult selgelt välja joonistatud (millal, kus, millele peab keskenduma). Võime öelda, et klassitsim oli teatrivaataja reform. Teatrivaataja asetatakse lugejaga ühele pulgale. Teatrit eelnevatel sajanditel ei võrdsustatud kirjandusega, oli madalaim kirjanduszanr. 7) Baroki ja klassitsismi võrdlus. Klassitsism kui teatrivaataja reform.
annaabi.ee 
