3) Ladude arv, mida mõjutab: *firma suurus *väikeste koguste ostjad lisakulu jne) 86. Mis on logistiline kogukulu? *klienditeenindustase *kulud (varud, laotegevus, transport, 78. Miks on transpordiliikide võrdlemisel vaja jaotada firma kulud Analüüsitakse kululiike: jaotuses muutuv- ja püsikulu (läbimüüki ja läbimüügikaotus) ekspluatatsiooni ja kapitalikuluks? kasumit mõjutavad varude tase, kaubaladude arv ja asukoht ning kaupade 4)Lao suurus- ladude arv sõltub turgude poolt nõutavast tegevuskiirusest Sest eri transportidel moodustavad kulude jaotuse erinevalt jaotamisel kasutatud veokid.
Mikroelemendid – detailsed tööd ja konstruktiivelemendid (vundamendi raketis, armatuur jne) Olenevalt sellest, kas töötatakse eelarve jämedamate või detailsemate jaotiste tasemel, jagatakse eelarvestamine mikro- või makroeelarvestamiseks. 4.2.4. Kululiikideks jaotamise põhimõtted Kululiik – ehituskulude element selle tekke iseloomu järgi (tööjõud, materjalid jne.) Kululiikideks jaotamise põhimõtted: - Eristada kululiike, millele soovitakse omistada erinevaid hinnalisandeid - Eristada kululiike, mis saavad olema eelarvestatud ja tegelike kulude omavahelise võrdluse objektiks - Eristada kululiike, mille järgi soovitakse teostada kontroll nende osakaalu järgi kogukuludes Praktikas levinud kululiikideks jaotamise viisid: 2 kululiiki: tööjõud, muud 3 kululiiki: tööjõud, alltöövõtt, muud 4 kululiiki: tööjõud, masinad, alltöövõtt, muud
tööandja sellest keeldub, siis on õigus töötajal lähetusest keelduda. Päevaraha - välislähetuses 350 ühepäevasel ja 500 mitmepäevasel. Kui lähetuskohas tagatakse toitlustamine siis võib päevaraha määra vähendada 70 % võrra. Ei ole enam päevaraha riigisisesel lähetusel. Sõidukulud (dokumendi alusel). Majutuskulud (dokumentide alusel) Enam loetletud konkreetseid kululiike, vaid mõistlikud kulud tuleb hüvitada. Millised dokumendid tuleb töölähetuse korral (aruanded) esitada tuleb fikseerida töökorralduse reeglites. KINNIPIDAMISED (TASAARVESTAMINE) Tööandjal on õigus kinni pidada · maksud · täitedokumentide alusel (k/o; töövaidluskomisjoni otsus, kohtutäituri otsus jm) · tasatöötamata puhkusepäevade eest puhkusetasu · avanssi · T nõusolekul õigusliku aluseta enammakstud summad (arvutusvea tõttu enammakstud
ilmastik jms) ka tehnilise progressi tulemusel (ilmekaks näide on siin IKT). Ettevõttemajanduses (arvestuses) vastandatakse tootmisteguritele Seadmel on tehniline maksimaalvõimsus, mille jaoks ta on konstrueeritud ja mitmeid erinevaid kululiike -- nt palgad, sotsiaalsed väljamaksed, mida ei saa (või ei tohi) ületada, kuid see ületab tavaliselt majandusliku materjali-, amortisatsiooni- ja intressikulud jne. võimsuse ehk tootluse, mis on majanduslikult optimaalne. Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 19 Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 20
Ehk üks osapool tahab saavutada eesmärki teise osapoole arvelt. Need pole eriti kestvad lepingud. Pigem on kestvamad need kus saavutatakse win-win olukord. Ettevalmistus: milline on meie tegelik positsioon läbirääkimisstel? kui oluliseks peavad erinevad tarnijad hanget enda jaoks? kuidas tarnija tajub oma positsiooni meie suhtes? kes osalevad läbirääkimistel? millest koosnevad tarnija kulud? milliseid kululiike on võimalik läbirääkimistel mõjutada? Ostja positsiooni nõrgestavad tegurid on näiteks: ebapiisav ettevalmistus läbirääkimisteks; ebapiisav turuolukorra tundmine; võimusuhete mittemõistmine; vähe pakutavaid alteranatiive, tarnija kulustruktuurist mittearusaamine; vähene kogemus; puudulik keeleoskus; tarnija vaatenurga mittemõistmine; tarnija nägemusi ei võeta arvesse ei pöörata tähelepanud Läbirääkimisteks valmistumisel tuleb läbi käia järgmised punktid:
uuringuväljaminekud · Tegevuskulud ei ole tootekulud ning kajastatakse otse kasumiaruandes sel perioodil, mil nad tekkisid. · Kasumiaruande 2 tegevuskulusid ei tohi ära segada kasumiaruande 1 tegevuskuludega. Kasumiaruande 1 tegevuskulud sisaldavad aruandeperioodi kõiki olulisi kulusid kululiikide kaupa (kulusid enne ärikasumit), seevastu kasumiaruandes 2 kajastatud tegevuskulud on ainult turustuskulud ja üldhalduskulud ning nad sisaldavad erinevaid kululiike, ilma neid eraldi välja toomata. 109 Tegevuskulude arvestuse korraldamine · Tegevuskulude arvestuses on olulised järgmised aspektid: · Kulude jaotamine realiseeritud toodete kuludeks, turustus- ja üldhalduskuludeks · Ettevõtte asutamisväljaminekute, uurimis- ja arengutegevuse kulude arvestuse põhimõtted · Tegevuskulude õige periodiseerimine · Tegevuskulude eelarvete olemasolu · Tegevuskulude jaotamine toodetele, töödele ja teenustele
igas tegevusvaldkonnas eraldi üritatakse saada minimaalseid tulemusi ja vähendada kulusid. See ei vii aga terviklikult parimate lahendusteni, kuna parimad lahendused allüksuste tasandil hakkavad teineteisele vastu töötama. Näide: Näide subotpimeerimise vältimise kohta Madalaimate transpordikulude tagaajamine ei pruugi olla kõige targem lahendus, kui selleks tuleb veoseid täiendavalt pakkida. Fragmenteeritus- Logistikaga seotud tegevusvaldkondi ja kululiike vaadeldakse eraldi (sissetulev transport, vedaja valik, hankimine, klienditeenindus, väljuv transport jne) kui igaüks ajab oma jonni. Näide: Ostuosakond keskendub usaldusväärsemate tarnijate leidmisele, laos minimeeritakse tegevuskulusid, transpordis säästetakse kütust aga turundus rõhub toodete kättesaadavusele. Laos hoitakse kokku ja säästetakse tooraine varude vähendamise pealt, aga kriisi korral peab ostuosakond tegema kiirtellimusi
Mikroelemendid – detailsed tööd ja konstruktiivelemendid (vundamendi raketis, armatuur jne) Olenevalt sellest, kas töötatakse eelarve jämedamate või detailsemate jaotiste tasemel, jagatakse eelarvestamine mikro- või makroeelarvestamiseks. 4.2.4. Kululiikideks jaotamise põhimõtted Kululiik – ehituskulude element selle tekke iseloomu järgi (tööjõud, materjalid jne.) Kululiikideks jaotamise põhimõtted: - Eristada kululiike, millele soovitakse omistada erinevaid hinnalisandeid - Eristada kululiike, mis saavad olema eelarvestatud ja tegelike kulude omavahelise võrdluse objektiks - Eristada kululiike, mille järgi soovitakse teostada kontroll nende osakaalu järgi kogukuludes Praktikas levinud kululiikideks jaotamise viisid: 2 kululiiki: tööjõud, muud 3 kululiiki: tööjõud, alltöövõtt, muud 4 kululiiki: tööjõud, masinad, alltöövõtt, muud
tõhususele, sest parimad lahendused allüksuste tasandil hakkavad üksteisele vastu töötama, vähendades logistika tõhusust tervikuna. Nt: jalka tiim, kõik on staarid ja tippmängijad, aga kui koostööd teha ei oska, siis mäng läheb luhta; nt: pakkimise ja saatmiskulud – saatimiskulu odavaim, aga siis pakkida vaja, kokku tuleb kallim, mõistlikum võtta veidi kallim saatmiskulu ilma pakkimiseta. -- Fragmenteeritus - Logistikaga seotud tegevusvaldkondi ja kululiike vaadeldakse eraldi (sissetulev transport, vedaja valik, hankimine, klienditeenindus, väljuv transport jne) kui igaüks ajab oma jonni Kui üks käsi ei tea, mida teine teeb. Näiteks: Ostuosakond keskendub usaldusväärsemate tarnijate leidmisele, laos minimeeritakse tegevuskulusid, transpordis säästetakse kütust aga turundus rõhub toodete kättesaadavusele. Laos hoitakse kokku ja säästetakse tooraine varude vähendamise pealt,
· lektorite töötasu inimeste arv/tund, päev, kuu; · transpordikulu inimeste arv/sõitude arv/km; · majutuskulu inimeste arv/ööpäev; · koolitusruumide rent tund; · koolitusmaterjalide kulu lehekülgede maht/eksemplaride arv. Ühikute hulga määramine Järgmiseks sammuks on ühikute hulga arvestamine kululiikide kaupa. Eelarve struktuur ja ridade pealkirjad võivad olla väga erinevad. Kui formaat on koostaja enda otsustada, võib kululiike grupeerida sobivamana tunduva loogika järgi (enamasti on eelarve tabel üks projektitaotluse osa). Ühiku hinna määramine Ühiku hind tuleks määrata nii täpselt kui võimalik. Tabel 4. Eelarve koostamise 1.etapp - vajalike ressursside kindlaksmääramine tegevuspõhise eelarve puhul Tegevus Summa 1. Koolitusvajaduse analüüs 2500 18 2. Õppegruppide formeerimine 2000 3
korrigeeritakse. Kõik see võtab tootevalikuga seotud kulusid 12 aega ja süsteem reageerib märkimisväärse viivitusega Tootmiskulud jagunevad kahte kategooriasse : Tootmismahuga seotud kulud - tavaliselt seadmed ja trotsessid, kuid võivad kaasata ka muidu kululiike. Tootevalikuga seotud kulud – tootmisvahendite seadistuse , materjalikäitluse ja varudega seotud kulud, samuti paljud ettevõtte üldkulud. Tootmise kogukulud on tootmismahu ja tootevalikuga seotud kulude summa. Igal tootmisettevõttel on oma optimumpunkt : tootmismahu ja tootevaliku kombinatsioon mille juures tootmiskulud tooteühiku kohta on madalaimal tasemel. T-aeg ehk tootmisaeg ehk täitmisaeg näitab kogu aega mis kulub toote liikumiseks läbi tarneahela
elemente, mida on raske vaadelda kulukohtadena. Sageli on nendeks KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING T. Haldma 25 kululiigid, näiteks koolituskulud, varumiskulud, transpordikulud, müüdud materjalide kulu, remondikulud jt. Lähtudes toodud loetelust oleksid kulu- kohtadena vaadeldavad näiteks, varumisosakond, transpordiosakond, remondi- jaoskond jt. Iga kulukoha lõikes peab oleme võimalik jälgida erinevaid kululiike – materjalikulu, palgakulu jne; tululiigid, näiteks materjalide müük, ostetud teenuse müük, vahenduskaupade müük, teenustasud jt; kulude jaotustulemused, näiteks, transpordikulu tootegrupile A, hoolduskulu tootegrupile B jne; kulukäiturid, näiteks kasutatud materjali kogus, töötajate arv jt. Järelikult omab kulukohtade arvestus objektiivse kulukandjate (toodete omahinna) arvestuse ja tulemuste hindamise seisukohast äärmiselt olulist tähtsust.
Omahinna kalkuleerimise aluseks on mõõdetavad kulud. Teades kulude kujunemisest ja nende liigitamisel muutuv- ja püsikuludeks, tootmis- ja mittetootmiskuludeks on ettevõtte juhtidel võimalik tulevikus korrigeerida omahinna suurust kulude mõjutamise kaudu. 1.2 Omahinna arvutamine Omahind on ettevõtte toote tootmise ja realiseerimise kulud kokku rahalises väärtuses (Себестоимость продуктции, s.a.). Toote omahinda arvestatakse erinevaid kululiike, mis on konkreetselt seotud toote valmistamisega või teenuse osutamisega. Omahinna määratlus näitab konkreetselt, missugused kulud on haaratud konkreetselt omahinna arvutusse. (Pärl, 2012) Ühiku omahind saadakse ühiku soetamisel või tootmisel, kliendile teenuse osutamisel kasutatud ressursi hulga jagamisel ühikute arvuga. Seega on omahinna puhul tegemist keskmisega, mis sõltub kasutatud ressursside summast ja toodetud ühikute või kliendile osutatud teenuse
Tegemist on arvutusliku keskmisega, mis ei pruugi konkreetse ühiku puhul antud perioodil kehtida (sarnane probleem kui näiteks ”keskmine Eesti inimene” – keda reaalses elus on üsna võimatu leida). Lisaks tuleb veel tähele panna, et mõiste ”omahind” on üldmõiste ja ei ole mitte midagi muud kui mingi kulukogumi jagatis nende kulude tegemise tulemusel saadud ühikutega. Kusjuures, üldmõiste ”omahind” puhul ei piiritleta ära kululiike, mis lähevad omahinna arvutusse sisse ja millised mitte. Millised kulud on haaratud konkreetsel juhul omahinna arvutusse, näitab tavaliselt ära täpsem omahinna määratlus. Näiteks enamlevinud omahinna kategooriad on: tootmisomahind – tootmislikud kulud ühiku kohta; täisomahind - kogu väärtusahela kulud ühiku kohta; muutuvkulude omahind - ainult muutuvkulud ühiku kohta. Seega, toote või teenuse omahinnast rääkides, peaks
Ühtede kulude vähendamine põhjustab teiste kulude suurenemist. Kulude kompromissi lõpptulemuseks peab olema kogukulude vähenemine. 8. Mis on suboptimeerimise ehk lokaalse optimeerimise vältimine? Suboptimeerimine leiab aset, kui igas tegevusvaldkonnas eraldi üritatakse vähendada kulusid. See ei vii aga terviklikult parimate lahendusteni, kuna parimad lahendused allüksuste tasandil hakkavad teineteisele vastu töötama. 9. Mis on fragmenteeritus? Logistikaga seotud tegevusvaldkondi ja kululiike vaadeldakse eraldi (sissetulev transport, vedaja valik, hankimine, klienditeenindus, väljuv transport jne). Probleemid, mis võivad tekkida: • Erinevad, sageli konfliktsed eesmärgid ja põhimõtted osakondade vahel • Pärsitud infovoog ja koostöövõime • Ebakindlus ja viivitused • Keerulisem planeerida • Olulise info kadumine ebaolulise alla • Tegevuste dubleerimine ja madal produktiivsus, liigsed puhvrid
mõttetu. St hinnangu andmine vastutuskeskuse juhile on raskendatud, kuna pole teavet millest tingitud tegevusmahtudes erinevused järelikult ka kulude suuruses. Kulude kokkuhoid võiks olla pos kui ei arvestataks tegevusmahu mittetäitmist. Toodanguühiku kohta kulusid kokku ei hoitud. 41. Paindlik eelarve ja selle täitmise kontrollimine. Paindlike eelarvete koostamisel võetakse arvesse · kulude mõjutatavust · erinevusi tegevusmahte · kuluelementi (erinevaid kululiike) iseloomustab konkreetne eelarvevalem. Eelarvevalem- osaliselt muutuvate (või püsivate) kulude puhul eraldatakse kuludest see osa, mis on seotud tegevusmahuga: valem = püsikulud + muutuvkulu ühiku kohta nt remondikulu = Püsikulu 10 000.-+ muutuvkulud 1 kr ühikule Paindlik eelarve põhineb: standardkuludel- tooteühikutele kehtestatakse standardid sisendite hindade ja
ja juhtida logistikatoiminguid eraldi muudest irma tegevustest ja protsessidest. 472 17 Kuluarvestus ja kulujuhtimine Ettevõtete kuluarvestuses kasutatakse järgnevalt käsitletavaid kulumõisteid ja kululiike. Otsekulud on kulud, mis on tekkinud ressursside kasutamisest mingi kindla toimingu teos- tamisel. Tüüpilised otsekulud on tööjõukulud, materjalikulud ja ostetud teenuste kulud. Otsekulud tekivad alati tootmis-, ostu-, müügi-, transpordi- ja laoprotsessides ja neid saab suunata üldjuhul
annaabi.ee 
