Sotsiaalne jätkusuutlikus-eesmärgiks ühiskonna sidusus, kulutused sots poliitikale pole koorem vaid investeering. Demograafiline jätk...- rahvastiku kvantiteet- *vähenemine,*ülerahvastus,*migratsioon. rahvastiku kvaliteet- haridustase,tervis,kaasatus jne.Eestis suremus suurem kui sünd.Põhimõtted:*sotsiaalne õiglus:kõikidel inimestel õigus puhtale keskkonnale,*keskkond-keskkonnakaitse,*kultuur- mitmekesisuse väärtustamine,*elukvaliteet-inimväärika sissetuleku, eluaseme ning kultuuritarbimise võimaldamine kõigile,*majanduse ja keskkonna ühendamine-majanduslike otsuste langetamisel tuleb arvestada nende mõju,*kohustus tulevaste põlvkondade ees-silmas tuleb pidada praeguste majanduslike ja poliitiliste otsuste pikaajalist mõju järgmistele põlvedele
6. Ühiskonna jätkusuutlikkuse arendamise põhimõtted: Majanduse ja keskkonna ühendamine: majanduslike otsuste langetamisel tuleb arvestada nende mõju loodusele. Kohustus tulevaste põlvkondade ees: silmas tuleb pidada praeguste majanduslike ja poliitiliste otsuste pikaajalist mõju järgmistele põlvedele. Sotsiaalne õiglus: kõikidel inimestel on õigus puhtale keskkonnale. Keskkond: keskkonnakaitse. Elukvaliteet: inimväärika sissetuleku, eluaseme ning kultuuritarbimise võimaldamine kõigile. Osalemine: erinevad seisukohad peavad olema kuuldavad poliitiliste otsuste tegemisel. Kultuur: mitmekesisuse väärtustamine. Ressursid: lõhede vähendamine regioonide ja sotsiaalsete klasside vahel.
Ühiskonna jätkusuutlikku arendamise põhimõtted. Majanduse ja keskkonna ühendamine: majanduslike otsuste langetamisel tuleb arvestada nende mõju loodusele. Kohustus tulevaste põlvkondade ees: silmas tuleb pidada praeguste majanduslike ja poliitiliste otsuste pikaajalist mõju järgmistele põlvedele. Sotsiaalne õiglus: kõikidel inimestel on õigus puhtale keskkonnale. Keskkond: keskkonnakaitse. Elukvaliteet: inimväärika sissetuleku, eluaseme ning kultuuritarbimise võimaldamine kõigile. Osalemine: erinevad seisukohad peavad olema kuuldavad poliitiliste otsuste tegemisel. Kultuur: mitmekesisuse väärtustamine. Ressursid: lõhede vähendamine regioonide ja sotsiaalsete klasside vahel. Jätkusuutlikkuse tagamise võimalused. - Jätkusuutlikkuse tagamine eeldab arengu planeerimist pikema perioodi peale. "Agenda 21" - Agenda 21 on maailma jätkusuutlikkuse programm, mille algatas ÜRO. Agenda 21-s on kirjas
Erinevates piirkondades ja erinevatel ajastutel on kultuuril erinev sisu, mistõttu räägitakse erinevatest kultuuridest, kultuurierinevustest jmt. Sellest tuleneb sõna ´´kultuur´´ teine tähendus. 1.2 KAS KULTUURI TARBIMIST MÕJUTAVAD KA ARENGUTASE JA SILMARING Nagu ma juba enne rääkisin, siis kultuuri saab jagada mitmesse rühma. Samuti saab jagada rühmadasse inimesi selle alusel, millist kultuuri nad tarbivad. Kuna minu teema puudutab Kunda gümnasistide kultuuritarbimise eelistusi, siis küsitlusi analüüsides selgus, et valdavalt tarbitakse massikultuuri. Arvan, et kultuuri tarbimine on tugevalt seotud silmaringi, arengutaseme ja maailma- vaatega. Kultuuri erisuundades on inimestel erinev arengutase ja vaated. Näiteks mõni võib-olla üliarenenud muusikalise maitsega ja ta tarbib sügavamat ja keerulisemat muusikat, kui massidele tehtud lihtsat ja kerget muusikat. Samas võib sama
majanduse ja keskkonna ühendamine majanduslike otsuste langetamisel tuleb arvestada nende mõju loodusele. Kohustus tulevate põlvkondade ees silmas tuleb pidada praeguste majanduslike ja poliitiliste otsuste pikaajalist mõju järgmistele põlvedele. Sotsiaalne õiglus kõikidel inimestel on õigus puhtale keskkonnale. Keskkkond keskkonnakaitse. Elukvaliteet inimväärika sissetuleku, eluaseme ning kultuuritarbimise võimaldamine kõigile. Osalemine erinevad seisukohad peavad olema kuuldavad poliitiliste otsuste tegemisel. Kultuur mitmekesisuse väärtustamine Ressursid lõhede vähendamine regioonide ja sotsiaalsete klasside vahel.
tööga. mitte peale parlamendi valimisi 2)Marx Weber 5)valimiste tulemusena parlamendis Juhtmõte: rikkuse kogumine, rohkem kohti saanud parteid enesedistsipliin ja ratsionaalsus moodustavad valitsuse 9.demokraatliku 5)elukvaliteet-inimväärikas riigivalitsemise vormi tunnused sissetulek, eluaseme ning 1)võim kuulub rahvale kultuuritarbimise võimalus kõigile 2)korraldatakse vabasid valimisi 3)riigivõim põhineb põhiseadusel 13. too välja neli avaliku sektori 4)kontroll võimude tegevuse üle tunnust 5)arvestatakse vähemuse õigusi 1)riik on alati seotud võimu teostamisega 10.kas teie arvates on tänane 2)riik omab kontrolli kindla Eesti demokraatia või ikka territooriumi üle siirdeühiskond. Põhjenda
ühiskonna asjades osalejaks. ühiskonna jätkusuutlikuse arendamise põhimõtted: -majanudse ja keskonna ühendamine: majanduslike otsuste tegemisel tuleb arvestada nende mõju loodusele -kohustus tulevaste põlvkondades ees: silmas tuleb pidada preaguste majanduslike ja poliitiliste otsuste pikaajalist mõju järgnevatele põlvedele. -sotsiaalne õigus:kõikidel inimestel on õigus puhtale keskkonnale -keskkond: keskkonnakaitse -elukvaliteet: inimväärika sissetuleku, eluaseme ning kultuuritarbimise võimaldamine kõigile -osalemine:erinevad seisukohad peavad olema kuuldavad poliitiliste otsuste tegemisel. -kultuur: mitmekesisuse väärtustamine -ressursid: lõhede vähendamine regioonide ja sotsiaalsete klasside vahel Heaoluriik *tekkimine: Sotsiaal-majanduslik ja poliitine olukord tingis heaoluriigi (erilise ühiskonnatüübi) kujunemise. Eesmärgiks on ühisühvede pakkumine. *tunnused: 1. ülekandeühiskond (ressursside ülekandmine) nt. väliskaubandusest
Jaapanis. Seal liiguvad ka peamised rahavood, kuid see on muutumas. 21.sajandi majandust hakkavad tõenäoliselt juhtima Hiina, India, Brasiilia. · Mida Sa mõistad loosungi ,,Eelista eestimaist!"all? Kas Eestist on võimalik osta omamaist toodangut? Kas Sa oskad tuua näiteid, kuidas majanduslik globaliseerumine on seotud Sinu igapäevaeluga? 2) kultuuriline globaliseerumine väljendub ühtsete kultuurisümbolite kujunemises, sarnase kultuuritarbimise ja-väärtuste kujunemises. Ka siin nähakse ohtu lääneliku kultuuri pealetungis eelkõige massimeedia kaudu. USA kultuurikaubad (filmid, teleprogrammid, muusika) on neile oluline eksportartikkel, mida levitatakse üle maailma. Umbes 2/3 2005.a. Eesti kinodes linastunud filme oli USA toodang. Toodangut kohandatakse ka vastavalt turu eripärale, nt. Simpsonite multifilmist võetakse välja teatud maades teatud tegelased. UNESCO võttis 2005.a
Ühiskonna jätkusuutliku arendamise põhimõtted: Majanduse ja keskkonna ühendamine: maj otsuste langetamisel tuleb arvestada nende mõju loodusele. Kohustus tulevaste põlvede ees: silmas tuleb pidada praeguste maj ja poliitiliste otsuste pikaajalist mõju järgmistele põlvedele. Sotsiaalne õiglus: kõikidel in-l on õigus puhtale keskkonnale. Keskkond: keskkonnakaitse. Elukvaliteet: inimväärika sissetuleku, eluaseme ning kultuuritarbimise võimaldamine kõigile. Osalemine: erinevad seisukohad peavad olema kuuldavad poliitiliste otsuste tegemisel. Kultuur: mitmekesisuse väärtustamine. Ressursid: lõhede vähendamine regioonide ja sots. klasside vahel.
............................. 6 2.3 Vaesus........................................................................................................... 7 3.Hariduse kättesaadavus ja tase...........................................................................8 3.1 Tasemevahed................................................................................................ 9 3.2 Kättesaadavus............................................................................................ 10 4. Kultuuritarbimise erinevused piirkonniti..........................................................11 5.Kokkuvõte ja järeldus......................................................................................... 13 6.Kasutatud kirjandus........................................................................................... 15 7.Lisa 1. Üldhariduskoolid ja päevaõppe klassikomplektid maakonna järgi..........17 2 1 Sissejuhatus
· alternatiivsed infoallikad, vabadus esinea eriarvamusega, kritiseerida valitsuse poliitikat 14. milline on jätkusuutlik ühiskond · majanduse ja keskkonna ühendamine, majanduslike otsuste langetamisel tuleb arvestada nende mõju loodusele · kohustus tulevast põlvkondade ees, · sotsiaalne õigus: kõikidel on õigus ouhtale keskkonnle · keskkonnakaitse · elukvaliteet: inimväärikas sissetulek, eluaseme ja kultuuritarbimise võimaldamine kõigile · osalemine: erinevad seisukohad peavad olema kuuldavad poliitiliste otsuste tegemisel · kultuurmitmekesisuse väärtustamine · ressursid: lõhede vähendamine regioonide ja sotsiaalsete klasside vahel 1) siirdeühiskond üleminekuühiskondm kus diktaatorlikud võimustruktuurid asendatakse demokraatlikega 2) leibkond majapidamisüksus, mille moodustavad ühise eelarvega ja koos tarbimisotsuseid
ülemaailmsed protsessid sidusaks ja teineteisest sõltuvaks. See suunab ka ametnike ja riigijuhtide tegevust, sest globaalkorraga pahuksisse minek võib tähendada töökohast ima jäämist või muid ebameeldivusi. See protsess on nagu narkomaania, mis levib tõmbekeskuste heaolu tagamise nimel, olgu see kas haldusreformi või maapoodide hinnapoliitika kaudu. (Eiland 2011) 2.2 Kultuuriline globaliseerumine väljendub ühtsete kultuurisümbolite kujunemises, sarnase kultuuritarbimise ja-väärtuste kujunemises. Ka siin nähakse ohtu lääneliku kultuuri pealetungis eelkõige massimeedia kaudu. USA kultuurikaubad (filmid, teleprogrammid, muusika) on neile oluline eksportartikkel, mida levitatakse üle maailma. Umbes 2/3 2005.a. Eesti kinodes linastunud filme oli USA toodang. Toodangut kohandatakse ka vastavalt turu eripärale, nt. Simpsonite multifilmist võetakse välja teatud maades teatud tegelased. UNESCO võttis 2005.a
· Majanduse ja keskkonna ühendamine: majanduslike otsuste langetamisel tuleb arvestada nende mõju loodusele. · Kohustus tulevaste põlvkondade ees: silmas tuleb pidada praeguste majanduslike ja poliitiliste otsuste pikaajalist mõju järgmistele põlvedele. · Sotsiaalne õigus: kõikidel inimestel on õigus puhtale keskkonnale. · Keskkond: keskkonnakaitse. · Elukvaliteet: inimväärika sissetuleku, eluaseme ning kultuuritarbimise võimaldamine kõigile. · Osalemine: erinevad seisukohad peavad olema kuuldavad poliitiliste otsuste tegemisel. · Kultuur: mitmekesisuse väärtustamine. · Ressursid: lõhede vähendamine regioonide sotsiaalsete klasside vahel 2 Ühiskonna sidusus lõpus on paragrahv 2.7 ka avalik sektor ehk esimene sektor üks ühiskonna kolmest sektorist: võimu- ja valitsemisasutused ning ametkonnad; avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku
Ühidkonna jätkusuutliku arendamise põhimõtted: - Majanduse ja keskkonna ühendamine: majanduslike otsuste langetamisel tuleb arvestada nende mõju loodusele - kohustus tulevaste põlvkondande ees: silmas tuleb pidada praeguste majanduslike ja poliitiliste otsuste pikaajalist mõju järgmistele põlvedele - sotsiaalne õiglus: kõikidel inimestel on õigus puhtale keskkonnale - keskkond: keskkonna kaitse - elukvaliteet: inimväärika sissetuleku, eluaeme ning kultuuritarbimise võimaldamine kõigile - osalemine: erinevad seisukohad peavad olema kuuldavad poliitiliste otsuste tegemisel - kultuur: mitmekesisuse säilitamine - ressurisid: lõhede vähendamine regioonide ja sotsiaalsete klasside vahel Heaoluühiskonna mudelid: - Konservatiivne heaolumudel (Saksamaa, Prantsusmaa). Orienteerub eeskätt töötavatele inimestele. Inimese tööpanus ongi peamine, mis määrab tema heaolutaseme, enamik sotsiaalhüvesid toimib
juurutamisel maailmas mõttetu, sest moslemi ettekujutus inimõigustest hoopis teine kui kristlasel); b) pessimism ühiskonna arengu mõistuspärasuse ja loogilisuse suhtes: inimesed pole suutelised teadmisi praktikasse rakendama, sellepärast ei tasu uskuda, et ühiskond tulevikus paremaks muutuks 2) inimesi tuleb vaadelda kui tarbijaid, mitte kui tootjaid või tootmisvahendite omanikke; tohutu valik muudab kultuuri fragmentaarseks ja kultuuritarbimise eklektiliseks; tarbimine nii totaalne, et kaob vahe töö- ja puhkesfääri vahel, kõik ühtlustub, muutudes samas kaootiliseks ja defineerimatuks; ähmasub piir reaalse ja mittereaalse vahel 1.3 DEMOKRAATIA LEVIK 1950.1960. aastatel idealiseeriti lääne ühiskonda ning arvati, et kõik ülejäänud maailma regioonid peaksid liikuma samasuguse ühiskonnakorralduse poole. Demokraatia arengu vältimatuks tingimuseks peeti majanduslikku progressi, seepärast
Peab olema eelkõige legitiivne-seaduspärane. Kuidas jätkusuutlikkust ühiskonnas tagada? *Majanduse ja keskkonna ühendamine: majanduslike otsuste langetamisel tuleb arvestada nende mõju loodusele *Kohustus tulevate põlvkondade ees:silmas tuleb pidada praeguste majanduslike ja poliitiliste otsuste pikaajalist mõju järgmistele põlvedele *Sotsiaalne õiglus-kõikidel inimestel on õigus puhtale keskkonnale *Keskkond-keskkonnakaitse *Elukvaliteet-inimväärika sissetuleku, eluaseme ning kultuuritarbimise võimaldamine kõigile *Osalemine:erinevad seisukohad peavad olema kuuldavad poliitiliste otsuste tegemisel *Kultuur:mitmekesisuse väärtustamine *Ressursid:lõhede vähendamine regioonide ja sotsiaalsete klasside vahel Ühiskonna sektorid *Ühiskonnaks nim. Suurte inimhulkade kooselu korrastatud viisil. Ühiskonnast rääkides saab eristada mitut valdkonda nagu poliitika, majandus- ja sotsiaalsfäär, kultuur.. -mida mitmekesisem on ühiskond seda elujõulisem ta on.Ühiskond mis on
Ühiskonna jätkusuutliku arendamise põhimõtted • Majanduse ja keskkonna ühendamine: majanduslike otsuste langetamisel tuleb arvestada nende mõju loodusele. • Kohustus tulevaste põlvkondade ees: silmas tuleb pidada praeguste majanduslike ja poliitiliste otsuste pikaajalist mõju järgmistele põlvedele. • Sotsiaalne õiglus: kõikidel inimestel on õigus puhtale keskkonnale. • Keskkond: keskkonnakaitse. • Elukvaliteet: inimväärika sissetuleku, eluaseme ning kultuuritarbimise võimaldamine kõigile. • Osalemine: erinevad seisukohad peavad olema kuuldavad poliitiliste otsuste tegemisel. • Kultuur: mitmekesisuse väärtustamine. • Ressursid: lõhede vähendamine regioonide ja sotsiaalsete klasside vahel. 4.4 Kuidas jätkusuutlikkust tagada? Jätkusuutlikkuse tagamine eeldab arengu planeerimist pikema perioodi peale. 1992. aastal Rio de Janeiros peetud ÜRO arengu- ja keskkonnakonverents võttis vastu ülemaailmse
Perekond kui institutsioon- perekonda juhivad tavad, kombed, käitumisstandardid, seadused, moraalinormid ja ühiskondlik arvamus. Funktsioonid: Ühiskonna bioloogilise järjepidavuse säilitamine. Legaalsed seksuaalsuhted. Ühiskonna kultuurilise järjepidavuse säilitamine- kultuuripärandi üleandmine järgnevatele põlvkondadele ja ka noorte põlvkonna sotsialiseeriumise ja perekondliku kultuuritarbimise kaudu (vaba aeg). Perekond annab oma lastele sotsiaalse seisundi (keel, kultuur, stardipositsioon kust jätkata) Kindlustab indiviidile emotsionaalsete vajaduste rahuldamise (intiimsus, kindlustunne, emotsionaalne tasakaal) Sotsiaalse kontrolli süsteem – eriti nooremale põlvkonnale, ühiskondlikud ja individuaalsed vajadused, normidest kinnipidamine (seksuaalne käitumine jne)
pole võimalik küsitletavaid eelnevalt nimekirja alusel nummerdada. Valiku juhuslikkuse kindlustamiseks võiks pärast esimest küsitlemist küsitleda näiteks iga seitsmendat vastutulijat. Selline süstemaatiline valimine välistab subjektiivse valimise mingite muude mõjutuste ajendil. Tabel 2 Näide süstemaatilise juhuvalimi moodustamisest Süstemaatiline Ühe linna elanikkonna kultuuritarbimise uurimiseks valiti küsitlemiseks inimesi, kes juhuslik valik elasid majades, mille number oli 7 või lõppes 7ga. Süstemaatilise juhuvaliku eeliseks on võimalus valimit koostada populatsioonist, mille täpne suurus ei ole teada ja mille liikmed ei ole individuaalselt kindlaks tehtud. Kihtvalim Kihtvalimi puhul jaotatakse kogu populatsioon mingi tunnuse alusel alampopulatsioonideks, nn.
Ühiskonna jätkusuutliku arendamise põhimõtted · Majanduse ja keskkonna ühendamine: majanduslike otsuste langetamisel tuleb arvestada nende mõju loodusele. · Kohustus tulevaste põlvkondade ees: silmas tuleb pidada praeguste majanduslike ja poliitiliste otsuste pikaajalist mõju järgmistele põlvedele. · Sotsiaalne õiglus: kõikidel inimestel on õigus puhtale keskkonnale. · Keskkond: keskkonnakaitse. · Elukvaliteet: inimväärika sissetuleku, eluaseme ning kultuuritarbimise võimaldamine kõigile. · Osalemine: erinevad seisukohad peavad olema kuuldavad poliitiliste otsuste tegemisel. · Kultuur: mitmekesisuse väärtustamine. · Ressursid: lõhede vähendamine regioonide ja sotsiaalsete klasside vahel.
Majanduses ilmusid väga erineva suurusega ja tegevusprofiiliga ettevõtted, traditsiooniliste ketrusvabrikute kõrvale tulid teenindusfirmad, virtuaalsed bürood ja investeerimisfirmad, mis 22 Tänapäeva maailm müüsid ainult ideid, mitte käegakatsutavat kaupa. Inimesed muutusidkindla sotsiaalse klassi esindajatest individuaalse maitsega tarbijateks. Tohutu tarbimisvalik muudabomakorda kultuuri katkendlikuks ja kultuuritarbimise ebajärjekindlaks. Üks ja sama inimene vaatab vesterne, kuulab reggae’d, sööb lõunaks hamburgerit ja õhtuks pilaffi, kannab päeval šanellkostüümi ja õhtul teksaseid. Vabrikutööline, kontoriametnik ja mänedžer ei eristu enam üksteisest oma tarbimisvõimaluste ja elustiili poolest nagu see oli modernismi ajastul. Klassikuuluvus ei mõjuta enam inimese käitumist ja tulevikku, selleks et olla elus edukas, peab igaüks ise oma eluteed planeerima
Kui mitte, siis on noori ja täiskasvanuid eristav joon sündmuse esmakordsus (noored) ja kordus (täiskasvanud). Kui räägime noorte kodutusest (Noored kodutud vanadest eraldatud. Noored – narkarid; vanad üldiselt alko või psüühiliste probleemidega.), rasestumisest, narkotarbimisest vms, siis on vaid osa neid nähtusi kirjeldavaid tunnuseid omased ainult noortele. Noorte subkultuur Nii nagu täiskasvanud nii ka noored ei soovi kultuuritarbimise “valmispaketti“, vaid koostavad selle eri sündmusi, stiile, nähtusi segades ise. Klubikultuur kui noortekultuur on seotud elutsükliga (inimese vanusega). Muusikalise maitse murdepunktid on 10-11 ja järgmine 30 aasta paiku Noorte kultuuriväljendused on hea baas mikro- ja minikogukondade tekkeks. Nii sport, kultuur kui ka ühistegevus genereerib sõprust ja loob kuuluvustunnet Enamik noori valib oma välimuse ja elustiili seisukohalt kesktee. Seega on
Ühiskonna jätkusuutliku arendamise põhimõtted: · majanduse ja keskkonna ühendamine: majanduslike otsuste langetamisel tuleb arvestada nende mõju loodusele · kohustus tulevaste põlvkondade ees: silmas tuleb pidada praeguste majanduslike ja poliitiliste otsuste pikaajalist mõju järgmistele põlvedele · sotsiaalne õigus: kõikidel on õigus puhtale keskkonnale · keskkonnakaitse · elukvaliteet: inimväärika sissetuleku, eluaseme ning kultuuritarbimise võimaldamine kõigile · osalemine: erinevad seisukohad peavad olema arvestatud · kultuur: mitmekesisuse väärtustamine · ressursid: lõhede vähendamine regioonide ja sotsiaalsete klasside vahel Jätkusuutlikkuse tagamiseks peab arengut planeerima pika perioodi peale strateegiad, tegevuskavad. Nt Eestis lastekaitse strateegia aastani 2015. Plaanide koostamisel võetaksse arvesse teadusuuringuid, analüüse, kodanike huve jne. o Ühiskonna sotsiaalne struktuur
Nende seas oli näiteks 39 000 koorimuusika ja 18 000 rahvatantsu harrastajat ning üle 4000 pillimuusikaga tegeleja, kellest 2700 mängisid puhkpilliorkestrites. Samuti tegutses Eestis umbes 1400 harrastuskoori, pea 1200 rahvatantsurühma, ligi 350 harrastusteatrit või näiteringi, 230 käsitööringi, 200 rahvamuusikaansamblit, 125 folkloorirühma, üle 130 puhkpilliorkestri ning muid harrastuskollektiive, ringe ja ansambleid.[1] Kultuuritarbimise uuringu kohaselt külastas Eestis 2007. aastal kultuuriasutusi 94% kõrgema haridusega, 85% keskharidusega ja 69% põhiharidusega 2064-aastastest elanikest. Enim käidi teatris ja kontserditel, järgnesid muuseumi-, näituse-, raamatukogu- ja kinokülastused. Kõige vähempopulaarsed olid uuringu kohaselt spordivõistlused. Haridustaseme järgi oli suurim erinevus madalama ja kõrgema haridusega elanike muuseumi- ja näituskülastajate vahel (ligi
annaabi.ee 
