Mõisted 1. Kunstisuund, mida iseloomustab vaba ja julge tunnete väljendamine ROMANTISM. 2. Indiaanlastele eraldatud territooriumid RESERVAADID. 3. 1802. Aasta tähtsaim kultuurisündmus eestis Tartu Ülikooli taasavamine. 4. Aleksander I ja Nikolai I vend, kes loobus riigivalitsemisest KONSTANTIN. 5. Üks talurahvaliikumise vorme Eestis 19. Sajandi 40. Aastatel USUVAHETUSLIIKUMISED. 6. Vene tsaar, kes kaotas Eestis pärisorjuse Aleksander I. 7. Inglise kuninganna 1837-1901 Victoria. 8. Koht, kus talupojad said hädaajal vilja laenata MAGASIAIT. 9. Venemaaga konservatiivide partei varasem nimetus TOORID. 10
Lisaks kaitsele oli linnuse tähtsus veel esinduslikuses. Linnus sümboliseeris feodaali võimu kohaliku territooriumi üle. Nagu linnused kuulusid nende kutuuri juurde ka turniiride pidamised, mis olid heaks võimaluseks end rahuajal vormis hoida ja sealjuures ka meelt lahutada. Turniiril oli erinevaid viise võitlemiseks. Populaarseim oli katsakahevõitlus. Samuti olid ka esindatud jalgsivõitlus ja grupivõitlus. Turniir oli lisaks eelmainitule ka kultuurisündmus, sest turniire peeti tihti suurte pidustustena, kohtuti teiste aadlikega ja koguneti oma senjööri ümber. Kuna rüütlite peamine kohustus ühiskonnas oli siiski sõdimine, oli tähtsal kohal nende ettevalmistus ja kasvatus. Ettevalmistus hakkas seitsme aastaselt, kui poisid saadeti kodust kõrgemalseisva feodaali juurde, kus tast sai paaz. Sel etapil õpetati kombeid ja seltskonnas käitumist. 15 aastaselt saadi tavaliselt kannupoisiks. Kannupoiss saatis oma isandat sõjakäikudel
Lisaks kaitsele oli linnuse tähtsus veel esinduslikuses. Linnus sümboliseeris feodaali võimu kohaliku territooriumi üle. Nagu linnused kuulusid nende kutuuri juurde ka turniiride pidamised, mis olid heaks võimaluseks end rahuajal vormis hoida ja sealjuures ka meelt lahutada. Turniiril oli erinevaid viise võitlemiseks. Populaarseim oli katsakahevõitlus. Samuti olid ka esindatud jalgsivõitlus ja grupivõitlus. Turniir oli lisaks eelmainitule ka kultuurisündmus, sest turniire peeti tihti suurte pidustustena, kohtuti teiste aadlikega ja koguneti oma senjööri ümber. Kuna rüütlite peamine kohustus ühiskonnas oli siiski sõdimine, oli tähtsal kohal nende ettevalmistus ja kasvatus. Ettevalmistus hakkas seitsme aastaselt, kui poisid saadeti kodust kõrgemalseisva feodaali juurde, kus tast sai paaž. Sel etapil õpetati kombeid ja seltskonnas käitumist. 15 aastaselt saadi tavaliselt kannupoisiks. Kannupoiss saatis oma isandat sõjakäikudel
olümpiaadideks. Sellel põhines vanakreeka ajaarvamine. Zeusi tempel Olümpiamängude ajal on rahu Olümpia pühamutesse ei tohtinud relvaga siseneda. Müüdi järgi olevat nii, et oma rahva päästmiseks sõjast, hakati korraldma mänge jumalate auks. Otsustati peatada sõda nende mängude ajaks ja jumalate elupaiga Olümpose järgi hakati nimetama seda olümpiamängudeks. Iphitos Olümpose mägi Aja joosul sai olümpiamängudest ülekreekaline spordi- ja kultuurisündmus. Seal võistlesid atleedid kogu kreekakeelsest maailmast. Sellest ajast mängude sportliku poole tähtsus kasvas. Lõpuks muutusidki nad ainult spordivõistlusteks, mille ilus traditsiooniline osa oli peajumal Zeusi ülistamine. Olümpia treeninguväljakute varemed Olümpiamängude kava Avapäeval toimusid pidulikud rituaalid ja ohvritalitused. Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, rusikavõitluses ja pankraationis (segu
lõpul teostatud reformid, millega muuhulgas üritati parandada talurahva olukorda. Eesti- ja Liivimaal omasid üsna suurt mõjuvõimu ka rüütelkonnad, kes esindasid kohalike aadlike huve ja nõudmisi ning lahendasid ka vähemtähtsaid probleeme. Rootsi poliitika Eesti aladel tõi endaga kaasa küll mitmeid kitsendusi aadlikele, kuid soodustas seevastu talurahva hariduse arengut, samuti lasi see periood natuke kergemalt hingata kaupmeestel ja käsitöölistel. Piibli tõlkimine oli oluline kultuurisündmus kirjakeele seisukohalt. Tänu sellele paranesid siinsed haridus- ja kirikuolud ning kiriku poolt lugema õpetamisele ja kirjutamisele oli Rootsi aja lõpuks eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrge. Tänu grammatikaraamatutele ühtlustus eesti keel, mis tõi lihtsuse keele õppimiseks ja arusaamiseks. Arvan, et isegi ilma Rootsi ajata oleks loodud grammatikaraamatuid, kuid hoopis hiljem. Samuti oli piibli tõlkimine oluline usuelu seisukohalt, kuna sel viisil
On teada, et olümpiamängude üle hakati arvet pidama aastast 776 eKr. Sellest aastast algas ka Vana-Kreeka ajaarvamine olümpiaadides, st iga nelja aasta järel. Uuemate uurimuste põhjal arvatakse, et olümpiamängud on välja kasvanud religioossetest pidustustest Zeusi ema Rhea auks. Olümpias oli Rhea altar. Tõenäoliselt said mängud alguse 2.aastatuhandel eKr. Aja jooksul sai olümpiamängudest ülekreekaline spordi- ja kultuurisündmus. Seal võistlesid atleedid kogu kreekakeelsest maailmast. Hiljem hakkasid mängudel osalema ka roomlased. Mängude religioosse poole osatähtsus hakkas aja joosul kahanema ning sportliku poole tähtsus kasvas, kuni mängud muutusidki pelgalt spordivõistlusteks, mille ilus traditsiooniline osa oli peajumal Zeusi ülistamine. 30 päeva enne mängude algust saabusid sportlased kohale, et publiku silme all ühiselt treenida. Kohtunikud otsustasid, kes on võistlemiseks kõlbulikud. See piiras
· võitlemine nüride relvadega · kaitseks tugevad, rasked raudrüüd ja kiivrid · tihedad surmajuhtumid · aja sisustamiseks · grupivõitlused (kasutati ehtsaid relvi) · ratsakahevõitlus (odaga üksteise sadulast maha tõukamine) · jalgsivõitlus (aiaga piiratud platsil, võitis see, kellel paremad löögid, relvad ja löökide arvud eelnevalt määratud. Turniir · võideldi eri viisidel · pidustusi e. kultuurisündmus · kohtuti aadlikega · koguneti oma senjööri ümber · esinesid muusikud, poeedid · noored rüülid demonstreerisid daamidele oma mehisust Rüütlite kasvatamine · peaeesmärk ettevalmistamine sõdimiseks · rüütlid kirjaoskamatud · raamatutarkust ei peetud kohaseks · rüütlid ei osalenud mõisade valitsemis Rüütli kasvatamise etapid · 0-7a. kodus, vanemate hoole all · saadeti kõrgemalseisva feodaali juurde ning lõpuks sai paaz
asendas täisealiseks saamiseni Alex Oxensterna. Toimus ulatuslik riigimaade müük ning läänistamine kohalikele kui Rootsi aadlikele. Rootsi riik asus talupoegadele aktiivselt luterluse põhitõdesid tutvustama. Kirikutes ja kabelites hakati pidama eestikeelseid jumalateenistusi. Kirikute juures hakati talupoegadele katekismust ja kirikulaulu õpetama köstrid. Lugemisoskus hakkas levima, kuid vaevaliselt, sest köstreid oli vähe ja nendegi haridus oli puudulik. Piibli tõlkimine oli oluline kultuurisündmus kirjakeele seisukohale. Tänu sellele paranesid siinsed haridus- ja kirikuolud. Tänu grammatikaraamatutele ühtlustus eesti keel. Talupoegade jaoks seadis Rootsi sisse rahvakoolide süsteemi. Eesti rahvakooli alguseks võib lugeda aga alles 1686.aastat, sest siis hakati teadlikult riikliku poliitika tulemusena kooliharidust andma ka lihtrahvale. 1632.a avati kunigas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu Ülikool, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis
tähistatakse Eestis nüüd ka halloweeni. Tahaplaanile on jäänud tähtpäevad, mis on seotud karjakasvatamisega ja heina tegemisega, näiteks karjalaskepäev, heinamaarjapäev. Tänapäeva elu ja olu areng on kiire. Selleks, et teistest rahvastega suhet hoida ja nendest mitte palju erineda, tegutseme meie kultuurile mitteiseloomulikult. Eestlased on tublid, et on siiski suutnud säilitada suure osa oma kultuurist. Meil toimuvad endiselt laulupeod, mis on kindlasti meie kõige olulisem kultuurisündmus. On inimesi, kes tantsivad rahvatantsu. Samuti on populaarsed koorilaulud. Koolides on kohustusliku kirjanduse loetelus palju eesti klassikalisi teoseid, mis annavad ülevaate eesti talupoegade elust, näiteks Anton Hansen Tammsaare „Tõde ja õigus“. Maapiirkondades ei ole talude pidamine ja loomade kasvatamine välja surnud. Ka on poodidest võimalik osta eestimaist toodangut. Tähistatakse suurelt Eesti rahvakalendri tähtpäevasid: jaaniõhtul toimuvad
puubarjäär(kasutusel 15. sajandist) ning võistlejad pidid odaga üksteist hobuselt maha lükkama. Kaitseks kasutati raskeid raudrüüsid ja kiivreid. Jalgsivõitlust peeti aiaga piiratud platsil. Löökide arv ja relvade kasutus oli eelnevalt ära määratud. Hoope anti korda kordamööda ning kohtunik otsustas, kelle omad olid paremad. Turniire kasutati ka uute suhete loomiseks ja neidudega suhtlemiseks ning esinesid muusikud ja poeedid. Turniir oli tähtis kultuurisündmus. Rüütlite kasvatus Aadlike kasvatus põhines nende ettevalmistamises sõjaks. Seitsmenda eluaastani õppis poiss kodus vanemate hoole all ning seejärel saadeti kõrgemalseisva feodaali juurde, kus poisist sai paaz. Talle õpetati häid kombeid ja seltskonnas käitumist: daamidega vestlemist, tantsu ja mingil muusikariistal mängimist. Hiljem lisandus veel relvade tundmaõppimine, ratsutamine ja jahipidamine. 15- aastane noormees sai kannupoisiks
Eesti Vabariigi kultuurisündmus 19181940 Riin sepp 9c klass Eesti Vabariigi väljakuulutamine 24. veebruar 1918 24. veebruari 1918, mil Tallinnas loeti pidulikult ette iseseisvusmanifest, peetakse üldiselt Eesti Vabariigi alguseks. Sel päeval astus tegevusse Eesti Ajutine Valitsus, mida juhtis peaministrina Konstantin Päts ja mis püüdis välja antud päevakäskudega võimu Eestis enda kätte saada. Ennekõike nähti ette Eestist taanduvate enamlaste võimutsemise kiire lõpetamine ja nende asutuste likvideerimine. Samuti deklareeris valitsusenda neutraalsust Eesti territooriumil toimuvas VeneSaksa sõjas. Ajutise Valitsuse tegevusperiood jäi siiski äärmiselt lühikeseks, sest juba 25. veebruaril jõudsid Tallinna Saksa väed. Saksamaa ei tunnustanud Eesti iseseisvust ning okupeeris märtsi alguseks kogu maa. Uuesti said Eesti riigiorganid tegutsema hakata alles 1918. aasta novembris. Ees...
1637. aastal koostas H. Stahl esimese eesti keele grammatika. 1686-1687 toimusid piiblikonverentsid, kus püüti ühtlustada eesti kirjaviisi. Selle vaidluse tulemusel avaldas J. Hornung ladinakeelse eesti keele grammatika. Kirjasõna arengule aitas kaasa ka Forseliuse aabitsa ilmumine 1685 a. Hakati tegema ettevalmistusi Piibli tõlkimiseks. 1686. aastal Andreas Virginius ja tema poeg andsid välja lõunaeestikeelse Uue Testamendi. Piibli tõlkimine oli oluline kultuurisündmus kirjakeele seisukohalt. Tänu sellele paranesid siinsed haridus- ja kirikuolud ning kiriku poolt lugema õpetamisele ja kirjutamisele oli Rootsi aja lõpuks eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrge. Tänu grammatikaraamatutele ühtlustus eesti keel, mis tõi lihtsuse keele õppimiseks ja arusaamiseks. Rootsi ajal jõudis Eesti aladele barokkistiil, mis tõi uuendusi kunsti ja tänavapilti. Paljud kirikud said endale ka uue välisilme
Kahe sõdija vahel oli puubarjäär ning võistlejad pidid odaga üksteist hobuselt maha lükkama. Kaitseks kasutati raskeid raudrüüsid ja kiivreid. Jalgsivõitlust peeti aiaga piiratud platsil. Löökide arv ja relvade kasutus oli eelnevalt ära määratud. Hoope anti korda kordamööda ning kohtunik otsustas, kelle omad olid paremad.Turniire kasutati ka uute suhete loomiseks ja neidudega suhtlemiseks ning esinesid muusikud ja poeedid. Turniir oli tähtis kultuurisündmus. Aadlike kasvatus põhines nende ettevalmistamises sõjaks. Seitsmenda eluaastani õppis poiss kodus vanemate hoole all ning seejärel saadeti kõrgemalseisva feodaali juurde, kus poisist sai paaz. Talle õpetati häid kombeid ja seltskonnas käitumist: daamidega vestlemist, tantsu ja mingil muusikariistal mängimist. Hiljem lisandus veel relvade tundmaõppimine, ratsutamine ja jahipidamine.15- aastane noormees sai kannupoisiks. Ta võis kanda relva ja õppis võitlusvõtteid. Samuti
Hiiumaalt pärit heliloojat ja pedagoogi Erki-Sven Tüüri teatakse üsna hästi üle terve maailma. Tema teoseid esitatakse mitte ainult Eestis, vaid ka mujal maailmas. Tema loomingut peetakse kompositsioonitehniliselt meisterlikuks, kuid samas emotsionaalseks ning kaasakiskuvaks. Intellektuaalse rocki kuulajate seas saavutas erilise tuntuse 1979. aastal loodud ansambel In Spe. Tüür oli ka üks NYYD festivali asutajatest, millest on tänaseks välja kujunenud rahvusvahelise tähtsusega kultuurisündmus. Tema panust eesti muusikasse on raske alahinnata. Kasutatud kirjanus 1. Eesti Muusikalugu Kunstmuusika Gümnaasiumiõpik 2. Interneti aadress www.emic.ee 3. Interneti aadress www.koolielu.edu.ee
Raua kunstipreemia, Prantsuse ajalehe Spordileht karikas, Brüsseli Akadeemia suur romaaniauhind maailmanäituse suur hõbemedal Nimetusele lisanduv järgumärge esimese järgu preemia, suur medal, kolmanda astme diplom Aunimetused sajandi eestlane, aasta õpetaja, aasta kultuurisündmus, parim lihaveisekarja kasvataja, EOK aupresident, hoolas hundu Tüübinimetus riigikohus, riigikontroll, Tartu tavakasutuses Linnavalitsus, Magdaleena haigla, vabariigi valitsus, riigikogu, Vara põhikool Üksi konteksti jääv tüübinimetus tarbijate ühistu, gümnaasium,
aastast eKr. Algul võisteldi ainult staadionijooksus (192,27 m) hiljem aga maadluses, pentatlonis (viievõistluses), rusikavõitluses, pankraationis (segu rusikavõitlusest ja maadlusest), pikamaajooksus ja hobuste võiduajamises. Võitja tohtis süüdata tule Zeusi templi altaril. Mängud toimusid iga nelja aasta tagant. Mängudevahelisi perioode hüüti olümpiaadideks. Olümpiaadidel põhines kogu vanakreeka ajaarvamine. Aja joosul sai olümpiamängudest ülekreekaline spordi- ja kultuurisündmus. Seal võistlesid atleedid kogu kreekakeelsest maailmast. Hiljem hakkasid mängudel osalema ka roomlased. Vana-Kreeka olümpiamängudel võisid võistelda ja võistlusi jälgida vaid mehed. Barbareid Olümpiasse võistlema ei lubatud. Alles aastal 394 pKr keelas Rooma keiser, kelle võimu all Kreeka tol ajal oli, olümpiamängude pidamise. 3
Valitsuse roll majanduses Kultuur Sissejuhatus Sõna kultuur võtsid esimesena kasutusele roomlased ning sellel ajal mõeldi selle all eelkõige maaharimist, mis on Ladina keeles Cultura Üsna raske on lugeda ette kõiki kultuuri tähenduse mõisteid, sest kultuur, kui mõiste on ise äärmiselt laia tähendusega. Näiteks kuuluvad kultuuri alla käitumiskultuur, tehnokultuur, subkultuur, rahvuskultuur, kunstikultuur jne. Kultuur ei ole jäikade piiridega vaid pidevalt muutuv. Kultuur on kõige üldisemas mõttes inimtegevus, mis iseloomustab teatud inimgruppi, rahvast, piirkonda või ajastut Iga inimese kultuur ja kultuuriline kuuluvus on ainulaadne. Tallinn on aastal 2011 Euroopa kultuuripealinn. See on Eesti ajaloo suurim kultuurisündmus. Kaunid kunstid Kaunid kunstid Kujutav kunst Kirjandus Teater Muusika Filmikunst Arhitektuur Riik ja kunst Vahendid: Kultuuriministeeriumi eelarve ...
Betti Alver 23.11.1906 Jõgeva 19.06.1989 Tartu Betti Alver (kodanikunimega Elisabet Vilhelmine Lepik) sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval raudteelase perekonnas. Lapseunistus saada näitlejannaks õhutas mängukaaslastega teatrit tegema, kuid hiljem vaimustus lahtus. Betti Alver lõpetas 1924. aastal Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi (praegune Miina Härma nim. Gümnaasium). 1924-1927.a õppis ta Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust, kuid katkestas stuudiumi kirjandusliku tegevuse kasuks. Kooliajal harrastas Betti Alver kirjandusega võrdselt muusikat. Enamasti alustavad kirjanikud oma loomingutööd luuletajana, et hiljem pühenduda pikematele ja komplitseeritumatele zanritele. Betti Alveri looming on aga näide vastupidisest arenguteest. Gümnaasiumi viienda klassi õpilasena kirjutas ta romaani "Tuulearmuke". Romaan kujutab konservatooriumi ...
Olümpia pühamutesse ei tohtinud relvaga siseneda. Tollest ajast peale toimusid mängud iga nelja aasta tagant. Müüdi järgi olevat Iphitos Delfi oraakli püütialt nõu küsinud, kuidas oma rahvast sõjast säästa. Vastuseks soovitati tal korraldada mängud jumalate auks. Iphitose vastane Sparta otsustas siis peatada sõja nende mängude auks, mida jumalate elupaiga Olümpose järgi haksti nimetama olümpiamängudeks. Aja joosul sai olümpiamängudest ülekreekaline spordi- ja kultuurisündmus. Seal võistlesid atleedid kogu kreekakeelsest maailmast. Hiljem hakkasid mängudel osalema ka roomlased. Aja jooksul hakkas mängude religioosse poole osatähtsus kahanema ning sportliku poole tähtsus kasvas, kuni mängud muutusidki pelgalt spordivõistlusteks, mille ilus traditsiooniline osa oli peajumal Zeusi ülistamine. Esimesed olümpiamängud Esimestel olümpiamängudel oli kavas üks spordiala staadionijooks (distantsi pikkus 1
Valgustussajand 18.saj 1.Küsimus. a) Joomist, talupoeg ei suutnud haigusi ravida, talupojad ei võtnud vastu uuendusi (harimatud) b) Üritasid neid tervise koha pealt aidata, maad õpetasid paremini kasutama ja harima (saaks rohkem ja mitmekesisemat saaki), rääkisid rehielamute kahjulikkusest mitte väga edukas 2. Koduõpe, traditsiooniks välja kujunenud 3. Kultuurisündmus/-tegelane Tähtsuse põhjendus Piibli I tiraaz eestikeelse trükiga /A.T Mõjutas eestikeelse kirjakeele arengut Helle 1739 G.Eisenv. Sewarzenberg Õhutas talupoegi võtma kasutusele uuendusi Propageeris koolide asutamist ja levitas tervishoiu- ja Kirj. Baltikumi kohta ülevaateid ajaloost ja geograafiast põllumajandusalaseid teadmisi eesti ...
Antiikolümpiamängud Aravete Keskkool Juhendaja:Raido Rohi Sissejuhatus Antiikolüpiamängud ehk olümpiamängud olid Vana-Kreeka religioossed pidustused Olümpias hiljemalt 776. aastast eKr kuni 393. aastani pKr, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Mänge peeti Zeusi auks. Nendest inspireerituna on hakatud pidama kaasaegseid olümpiamänge.Olümpiamängud toimusid Vana-Kreekas Peloponnesose poolsaare läänerannikul asuva Olümpia pühas hiies Altises. Mängud said nime toimumispaiga järgi.Koos Eleusia müsteeriumidega olid olümpiamängud Vana-Kreeka tähtsaimad rituaalid. Nad olid tähtsaimad panhelleni mängudest. Müüdid olümpiamängude päritolu kohta Ühe müüdi kohaselt oli mängude alusepanijaks Idaiose Herakles oma vendadega. Kuni täisikka jõudmiseni teenisid vennad truult peajumal Zeusi, siis aga lahkusid Kreeta saarelt, kus nad seni olid elanud, ja asusid elam...
Olümpia pühamutesse ei tohtinud relvaga siseneda. Tollest ajast peale toimusid mängud iga nelja aasta tagant. Müüdi järgi olevat Iphitos Delfi oraakli püütialt nõu küsinud, kuidas oma rahvast sõjast säästa. Vastuseks soovitati tal korraldada mängud jumalate auks. Iphitose vastane Sparta otsustas siis peatada sõja nende mängude auks, mida jumalate elupaiga Olümpose järgi haksti nimetama olümpiamängudeks. Aja joosul sai olümpiamängudest ülekreekaline spordi- ja kultuurisündmus. Seal võistlesid atleedid kogu kreekakeelsest maailmast. Hiljem hakkasid mängudel osalema ka roomlased. Aja jooksul hakkas mängude religioosse poole osatähtsus kahanema ning sportliku poole tähtsus kasvas, kuni mängud muutusidki pelgalt spordivõistlusteks, mille ilus traditsiooniline osa oli peajumal Zeusi ülistamine. Esimesed olümpiamängud Esimestel olümpiamängudel oli kavas üks spordiala staadionijooks (distantsi pikkus
Olümpia pühamutesse ei tohtinud relvaga siseneda. Tollest ajast peale toimusid mängud iga nelja aasta tagant.Müüdi järgi olevat Iphitos Delfi oraakli püütialt nõu küsinud, kuidas oma rahvast sõjast säästa. Vastuseks soovitati tal korraldada mängud jumalate auks. Iphitose vastane Sparta otsustas siis peatada sõja nende mängude auks, mida jumalate elupaiga Olümpose järgi haksti nimetama olümpiamängudeks.Aja joosul sai olümpiamängudest ülekreekaline spordi- ja kultuurisündmus. Seal võistlesid atleedid kogu kreekakeelsest maailmast. Hiljem hakkasid mängudel osalema ka roomlased.Aja jooksul hakkas mängude religioosse poole osatähtsus kahanema ning sportliku poole tähtsus kasvas, kuni mängud muutusidki pelgalt spordivõistlusteks, mille ilus traditsiooniline osa oli peajumal Zeusi ülistamine. Esimestel olümpiamängudel oli kavas üks spordiala staadionijooks (distantsi pikkus 1 staadion 192,27 m), kuid aja jooksul lisandus muidki alasid.
Mänge peeti Zeusi auks. Nendest inspireerituna on hakatud pidama kaasaegseid olümpiamänge. Algul võisteldi ainult staadionijooksus, mille distants oli 192,27 m. Võitjale oli auhinnaks luba süüdata tuli Zeusi templi altaril. Mängud toimusid iga nelja aasta tagant ning mängudevahelisi perioode hüüti olümpiaadideks. Olümpiaadidel põhines kogu vanakreeka ajaarvamine. Aja jooksul sai olümpiamängudest ülekreekaline spordi- ja kultuurisündmus. Seal võistlesid atleedid kogu kreekakeelsest maailmast. Hiljem hakkasid mängudel osalema ka roomlased. Mõne aja jooksul hakkas mängude religioosse poole osatähtsus kahanema ning sportliku poole tähtsus kasvas, kuni mängud muutusidki pelgalt spordivõistlusteks, mille ilus traditsiooniline osa oli peajumal Zeusi ülistamine. Antiik ajal algasid olümpiamängud ettevalmistustega. 30 päeva enne mängude algust saabusid sportlased kohale, et publiku silme all ühiselt treenida
Elutingimused paranevad ja olmemured taanduvad. Luuletajana vaikib Alver siiski veel kaua kuni 1965. aastani, kui ,,Loomingus" ilmuvad kaks uut luuletust - ,,Läbi lillede" ja ,,Tähetund". Luuletuste valikkogu ,,Tähetund" ilmus 1966. aastal ja müüdi läbi hetkega. Lisaks algupärastele luuletustele on kogus ka tõlked Kristjan Jaak Petersoni saksakeelsetest luuletustest. ,,Tähetund" seostus ilmudes luuletaja elu tähtsündmusega, poetess sai 60-aastaseks. Luulekogu ilmumine oli kultuurisündmus Alver tuli väärikalt tagasi oma kesksele kohale eesti luules. Vanaduspõlv ,,Tähetunni" tunnustav vastuvõtt ja Liivi luulepreemia kogu nimiluuletuse eest asetasid Betti Alveri eriliselt austavale kohale. Koidula tänava kodu Tartus Tähtveres võimaldas tänu oma rahulikule õhkkonnale vaimset süvenemist ja keskendumist loomingule. Elu ei kulgenud siiski ainult raamatute keskel, üheks ühisharrastuseks oli näiteks lillede kasvatamine nii korteris kui ka aias
KESKAEG ( V kursus ) Arvestuslik töö nr. 1 Õpilase nimi klass Seleta terminid: FEOOD ehk lään. Senjöörilt vasallile antud maatükk sõjateenistuse eest. Lään ehk feood on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud kinnisvara. ALLOOD pärusvaldus. Kuigi läänid olid antud vasallidele ainult kasutada, muutus ajajooksul tavaliseks, et neid isalt pojale pärandati. HIERARHIA Feodaalide järjestamine tähtsuse järgi.. Kõige ülemisel astmel oli valitseja, kõige alumisel olid rüütlid. VASALL alamfeodaal, isanda ehk senjööri sõjamehest sõltlane. Vasall kohustus lääni kasutamise eest senjöörile teeneid osutama: võtma osa sõjakäikudest, võtma osa senjööri kohtust, andma vajadusel laenu jms SENJÖÖR suurfeodaal kellest olid sõltuvuses feodaalses hierarhias madalamal seisvad feodaalid ehk vasallid. Senjööril, kui maaomanikul oli oma val...
Peeti ka grupivõitlusi, varasematel aegadel koguni ehtsate lahingurelvadega. Ka sel juhul oli võitluse kestuse suhtes enne kokku lepitud. Turniir ei kujutanud endast aga mitte üksnes sportlikke üritusi, vaid pidustusi laiemas mõttes. Seal koguneti oma senjööri ümber ja kohtuti teiste aadlikega. Oluline roll oli daamidel, kellele noored rüütlid said oma mehisust demonstreerida. Sageli esinesid neil pidustustel ka muusikud ja poeedid. Seega oli turniir ühtlasti tähtis kultuurisündmus. Rüütlite kasvastus Aadlike kasvatus, mille peaeesmärk oli nende ettevalmistamine sõdimiseks, kulges mitmes etapis. Kuni seitsmenda eluaastani viibis poiss kodus vanemate hoole all, seejärel saadeti ta kõrgemalseisva feodaali juurde, kus temast sai paaz. Talle õpetati häid kombeid ja Kaspar Kuldkepp 5 AADEL JA RELVASTUS KESKAJAL
TURNIIR · Aadli ühiskondlik funktsioon oli sõdimine. Rahuajal peeti turniire ja käidi jahil treening ja ettevalmistus sõjaks. · ratsakahevõitlus varasemal ajal tormati lihtsalt üksteisele vastu, 15.saj võeti kasutusele puubarjäär. Kasutati tugevaid raudrüüsid ning kiivreid. · Jalgsivõitlus aiaga piiratud platsil, hoope anti kordamööda ja võidu otsustas kohtunik. Peeti ka grupivõistlusi. · Kultuurisündmus, kus esinesid muusikud, poeedid. Toimusid pidustused. RÜÜTLITE KASVATUS · Kasvatuse eesmärk: sõjaks ette valmistada. · 7nda eluaastani kodus vanemate hoole all · saadeti kõrgemalseisva feodaali juurde, temast sai paaz õpetati häid kombeid ja seltskonnas käitumist, daamidega vestlemist, tantsu, musitseerimist. Veidi vanemana relvade tundmaõppimine, ratsutamine, jahipidamine. · 15-aastasena kannupoiss. Võis kanda isiklikku relva, harjutati võitlusvõtteid
Pärnu Kuninga Tänava Põhikool Uurimistöö EESTI OLÜPMIAVÕITJAD TAASISESEISVUSE AJAL JA OLÜMPIA AJALUGU Autor: Kristofer Paulberg Juhendaja: Leene Soekov Pärnu 20121 Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................................................................3 2. Antiikolümpia ehk Olümpiamängud ajalugu.........................................................................4 2.1. Päritolu............................................................................................................................4 2.2. Müüdid olümpiamängude päritolu kohta........................................................................4 2.3. Ajalugu............................................................................................................................4 2.4. Esimesed olümpiamängud...............................................................................................5 2.5...
saj . Sellepärast, et keskvõim ei suutnud tagada kaitset välismail tulnud rüüsteretkede vastu ja ka aadlike omavaheslised sõjad. Linnus ehitati strateegilisse kohta. Mäetippudele, vallikraaviga ja varustati toidutagavaraga. Sai üleelada mitmekuulisi piiramisi. Peale kaitsefunktsiooni oli veel esindusfunktsioon. Sümboliseeris võimu kohaliku territooriumi üle. 3. Turniiride eesmärk oli ajasisustusmeetod, meelelahutus, treening. Võideldi nüride relvadega. Suur kultuurisündmus, esinesid muusikud ja poeedid. 4. Rüütellikus on tänapäeval eelkõige meesterahva eeskujulik ja viisakas käitumine. Tol all oli rüütellikus head kombed, truudus oma senjöörile, õilsus, jäägitu ustavus, au ja hea nimi. Sõnapidamine, galantsus, lojaalsus. Vapper. 5. Täisraudrüü tuli 15. saj kasutusele.Mõõgal oli läbi keskaja oluline tähtsus. Relvastus jagunes kaheks: kaitserelvastus ja ründerelvastus
Sellepärast, et keskvõim ei suutnud tagada kaitset välismail tulnud rüüsteretkede vastu ja ka aadlike omavaheslised sõjad. Linnus ehitati strateegilisse kohta. Mäetippudele, vallikraaviga ja varustati toidutagavaraga. Sai üleelada mitmekuulisi piiramisi. Peale kaitsefunktsiooni oli veel esindusfunktsioon. Sümboliseeris võimu kohaliku territooriumi üle. 3. Mis oli turniiride pidamise eesmärk? Turniiride eesmärk oli ettevalmistus sõjaks, meelelahutus, treening. Oli ka tähtis kultuurisündmus. Kujutas endast pidustusi laiemaski mõttes. 4. Kuidas seletada sõna rüütellikkus? Mida see tähendas keskajal ja mida me mõistame selle all tänapäeval? Rüütellikus on tänapäeval eelkõige meesterahva eeskujulik ja viisakas käitumine. Tol ajal tähendas rüütellikus häid kombeid, truudust ja jäägitut ustavust oma senjöörile, au ja head nime. Sõnapidamine, julgus, lojaalsus, vaprus. Au haavamist sai maha pesta ainult verega. 5
Olümpia pühamutesse ei tohtinud relvaga siseneda. Tollest ajast peale toimusid mängud iga nelja aasta tagant. Müüdi järgi olevat Iphitos Delfi oraakli püütialt nõu küsinud, kuidas oma rahvast sõjast säästa. Vastuseks soovitati tal korraldada mängud jumalate auks. Iphitose vastane Sparta otsustas siis peatada sõja nende mängude auks, mida jumalate elupaiga Olümpose järgi haksti nimetama olümpiamängudeks. Aja joosul sai olümpiamängudest ülekreekaline spordi- ja kultuurisündmus. Seal võistlesid atleedid kogu kreekakeelsest maailmast. Hiljem hakkasid mängudel osalema ka roomlased. Aja jooksul hakkas mängude religioosse poole osatähtsus kahanema ning sportliku poole tähtsus kasvas, kuni mängud muutusidki pelgalt spordivõistlusteks, mille ilus traditsiooniline osa oli peajumal Zeusi ülistamine. Esimesed olümpiamängud Esimestel olümpiamängudel oli kavas üks spordiala staadionijooks (distantsi pikkus 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
