Või rohkem suunatud faktidele, täpsetele reeglitele, ettekirjutustele, nendeks on britid, skandinaavlased, Põhjaameeriklased, sakslased, sveitslased, jne. Tundes selliseid erinevusi ja osates neid arvestada, kulgeb suhtlemine kindlasti loomulikult. Inimlikkus aitab ületada kultuuribarjääre: olla avatud, sõbralik, lahke, nautida suhtlemist ja kõige olulisem- huumoriga saada üle kultuurishokist ja ettetulevatest "apsudest". Kultuurisokk Kultuurisoki saab jagada kaheks, esiteks uudne tänavapilt ja teistsugused inimesed ning teiseks sisseelamine. Sisseelamine põhineb peamiselt sellel, et saada aru kuidas saavutada võimalikult väikese aja ja närvide kuluga vajalik tulemus. Kultuurisoki all üldiselt mõeldakse pinget, mis on põhjustatud tuttavate tähenduste kadumises. Tavaliselt on reageering sellele vaenulik võõramaa ja rahva suhtes, toimub endasse tõmbumine ja eraldatuse soov. Olenevalt
kultuuriliste eripäradega arvestamist peetakse • 20-21 saj. olulisemaks trendiks õenduses. Demograafilised muutused jätkuvad, mistõttu üha rohkem läheb vaja õendusabi osutamist erineva kultuuritaustaga patsintidele • Leininger nimetab mitmekultuurilise õendusabi eesmärgiks kultuurispetsiifilise abi osutamist patsientidele • Kesksed mõisted Leiningeri teoorias on: kultuur, väärtused, kultuuridevahelised erinevused, rass, etnotsentrism, kultuurisokk, etnograafia kui uurimismeetod • Leiniger rõhutab vajadust arendada õdede kultuurialast kompetentsust, et osutada “õrnale-haavatavale (kultuurilise einevuse tähenduses) ühiskonna grupile” vajadustele vastavat holistlikul põhimõttel ja kultuurilist eripära arvestavat õendusabi KASUTATUD KIRJANDUS: • https://en.wikipedia.org/wiki/Madeleine_Leininger#cite_n ote-5 • http://nurseslabs.com/madeleine-leininger/ • Transcultural Nursing Society. (n.d.).
See, et ta tegi Kadri lapsepõlve mängukanniks neegrinuku ning see, et Kadri mees on mustanahaline, on vaid kokkusattumus. Arvan, et nukk ei mõjutanud Kadri valikut. Tema mees on pärit Aafrikast ning elab väikeses külas. Kadri jaoks pole see, et ta mees ei ela väga luksuslikult, probleem. Inimestel on kõigil sarnased soovid, kuid realiseerimisvõimalused erinevad. Kultuuride erinevusedi ei kõigutanud Kadrit ning suurt sokki ta elamistingimuste vahest ei saanud. Kultuurisokk ongi igale inimesele erinev mõnedele on juba oma naaberriigis hakkamasaamine tõstine katsumus, teised aga kohkuvad alles Aafrika hõimude elamistingimustest. Kindlasti on ka neid kes on eri maade ja kultuuride suhtles ülimalt tolerantsed ega teegi inimesel ja inimesel vahet. Mõned Eesti inimesed suhtuvad võõramaalastesse, eriti mustanahalistesse ettevaatlikult, isegi negatiivselt. Põhjuseks võib olla sallimatus , kuna ei olda harjunud teistsugustega. Eestis
käitumist, mõjutab inimene teda just niimoodi reageerima. Eelarvamus negatiivne stereotüüp, mida iseloomustab jäikus, muutumatus ning liigsest üldistamisest tuleneb puudulikkus. Etnotsentrism suhtumine ümbritsevasse nii, et indiviidi oma grupp on keskpaigaks ning ülejäänud maailma hinnatakse oma grupi väärtushinnangute alusel. Vastand kultuurrelativism ühegi kultuuri väärtushinnangud ja moraalinormid ei ole paremad ega halvemad kui teiste kultuuride vastavad normid. Kultuurisokk rahutus, mis tuleneb sellest, et inimese ümber ei ole enam tuttavaid sotsiaalse suhtlemise märke ja sümboleid. Mida enam on inimesel kontakte erinevate kultuuridega, seda lihtsamini elatakse selliseid sokke üle. Kultuuridimensioonid: x Hofstede teooria individualism/kollektivism, võimudistants, maskuliinsus/feminiinsus, ebakindluse vältimine. x Halli teooria: o kontekstikauged - enamus informatsiooni on sõnades, sõnumid on selgelt välja öeldud,
Sümbolid, keel, väärtused ja uskumused, normid, materiaalne kultuur 12. Defineeri sümbol, kultuurishokk, semiootika. Sümbol võrdkuju, pilt, märk v ese, tinglik tähistaja, millega tähistatakse midagi abstraktset (nt süda kui armastuse sümbol), asendatakse mõistet, sõna, suhet jne; mõiste või suuruse tähis (võib koosneda ka rohkem kui ühest märgist) Võõras keskkonnas tajume sümbolite võimu läbi KULTUURISOKI, mida kogeme ja ka põhjustame. Kultuurisokk on segaduses olemise tunne, kui puutume kokku meie jaoks harjumatu eluviisiga. Me kogeme ja põhjustame kultuurisokk Semiootika sümbolite ja märkide uurimise teadus: tähendus luuakse 13. Defineeri keel ja kultuuriline ülekanne. Mida väidab Sapir-Whorf hüpotees? Keel on sümbolite süsteem, mis võimaldab ühiskonnaliikmetel omavahel suhelda ·Kõnekeel ja kirjakeel · Keel on kultuurilise ülekande (cultural transmission) põhivahend protsess, millega üks põlvkond kultuuri
Organisatsiooniline teadmus EI võrdu organisatsioonis töötavate inimeste teadmuse summaga. Talletatakse: kinnitatud dokumentides ja failides; Organisatsioonilistes rutiinides või tegevuses jne. Paremad tulemused Kiirus Kokkuhoid? Väiksem sõltuvus töötajatest- teadmusjuhtimise olulisus. 26. Miks on teadmistepõhisele toimimisele üleminek raske? Millised on suurimad väljakutsed? Kultuurisokk "Kauged" tulemused Tehnoloogia hind Infosüsteemide integreerimise keerukus Vajaduse puudumine Hirm uuenduste ees. 27. Mis on bibliomeetria ja kus teda (ja teisi meetriaid) rakendatakse? Bibliomeetria- On vanim tegevusala kui infoteadus. Kirjutatud informatsiooni loomise, levitamise ja kasutamise kvantitatiivsete aspektide uurimine. Leiab peamist rakendamist veebi keskkonnas. Stsientomeetria Teaduse kui distsipliini kvantitatiivsete aspektide uurimine;
kaal, maht ja hind. Kui on teada, palju laps kaalub või mis kannikesekimp maksab, on see omamoodi kaitse imede vastu. Nende lihtsate küsimuste ja argiste vastustega vaigistatakse hirmu mõõtmatuse ees. Maa ja taeva mõistatuste ees." Eestlane on põhjamaalane ja tajub maailma enamasti nii nagu teisedki, kes elavad ,,põhja pool Alpe". On pigem teadlane kui tüdruk. Ta kaalub apteegikaaluga ja ajab juuksekarva lõhki. -- Milline oli teie jaoks Itaalia kõige ärritavam kultuurisokk? -- Kõige parema tahtmise juures ei meenu mulle midagi, mis mulle oleks Itaalias mõjunud kultuurisokina. Muidugi oli ka seal asju, mis tüütasid või paistsid tobedad, kuid raske on neid nimetada kultuurisokiks. -- Viitate eesti kultuuri läbivale kadunud kodu motiivile. Mida tähendab kodu mõiste praegusel sajandil? Selline kodu, kus põlvkondade kaupa elataks, on ju kõigi jaoks kadunud. -- Kadunud kodu on ühe ebamäärase igatsuse nimetus. See on igatsus, mida kõige
- loomuliku järjekorra hüpotees; - kontrollihüpotees (the monitor hypothesis); - sisendihüpotees (the input hypothesis); - emotsionaalse filtri hüpotees (the affective filter hypothesis). Schumanni kultuurikohanemise teooria (acculturation theory, 1978 jj) mõned faktorid: - L2 sotsiaalne ja majanduslik domineerimine; - õppija haaratus ühiskondlikku ellu; - L1 ja L2 kultuuriline lähedus/kaugus; - psühholoogilised faktorid: kultuurisokk ja stress; mittekohanemine toodab fossiliseerumist 14. TKO uurimine: vigade analüüs (sh kivinemine, vältimine), vigade hindamise analüüs. Viga on ebaõnnestunud keeleüksus. Aga mis mõttes? Vigade liigid viga (error) eksimus (mistake) Omandatuse astme järgi (Corder, S.P.): 1. presüstemaatilised vead enne vastava reegli omandamist 2. süstemaatilised õppija on avastanud reegli, kuid see on vale reegel 3
Näide. Kultuurkond-kultuuriareaal - laiem kultuuriline kooslus. Näiteks nagu Euroopa, mille osad erinevad üksteisest oluliselt, kuid on palju ühised jooni. Nö perekondlikud sarnasused. Eestil ühisjooni Soome, Läti, Venemaaga. Lätil ühisjooni Leeduga, Leedul Poolaga, kuid Poolal enam väga palju Soomega ei pruugi olla. 41. Mis on kultuuribarjäär? Näited erinevatest kultuuribarjääridest. Kultuuribarjäär on kinnine ühiskond, näiteks Hiina. 42. Mis on kultuurisokk? Näide. Kultuurisokk frustratsioon, mille põhjustab tuttavate märkide ja tähenduste kadumine sotsiaalses suhtluses. See on sügavalt isiklik kogemus, mis ei avaldu kahe erineva inimese või olukorra puhul kunagi ühtemoodi. Võõra kultuuriga kohanemisel võib inimene ühel hetkel tunda pinget, ebamugavust, ta ei tea enam, mida temalt oodatakse ja mida ise teistelt oodata, teda on tabanud kultuurisokk. Võõras kultuuris ei suju suhtlus tavaliselt tõrgeteta. Kõik on erinev,
(toitumusharjumused, parem- vasakpoolne liiklus, naiste kohtlemine jne.) Sotsiaalkultuuril on suur mõju inimeste tööalasele käitumisele Sotsiaalkultuurialased teadmised on olulised sotsiaalse kultuuri muutumisel ja paljurahvuselise töökeskkonna puhul. Rahvuskultuur on antud rahvuse uskumuste, tarvete, teadmiste ja kogemuste kogum. Ükski rahvuskultuur pole teisest parem, need on erinevad. Liiga suur kultuuride muutus võib põhjustada kultuurisoki. Eriti tugev on kultuurisokk ühest rahvuskeskkonnast teise siirdumisel. Seega on vaja tunda kultuuride erinevusi ja neid tunnustada (See võib aga aset leida ka samas asukohas , ühest firmast teise üleminekul, või isegi elukoha vahetus näiteks.) Organisatsiooni liikmed jagunevad gruppidesse põhiliselt 2-hel põhjustel: A) ametist sõltuvalt- töö liik, füüsiline lähenemine B) ametist mittesõltuvalt- rassilise, soolise, majandusliku, kultuurilise ühtekuuluvuse tõttu
käitumismudel iseloomustab ka enamikku loomaliike. 49. KULTUURIOKK Psühholoogilise kohanemise all uue kultuuriga kohanemise protsessis on mõeldud uue käitumisrepertuaari õppimist, mis oleks kohane uue kultuuri kontekstis. Seoses sellega võib ilmneda kultuurikonflikt, kus indiviidi varem kasutusel olnud käitumisrepertuaarid ei pruugi osutuda enam sobilikeks ning kokkusobimatud käitumised hakkavad tekitama raskusi. Kultuurisokk - Antropoloog Oberg mainis seda terminit esmakordselt ja tõi ühtlasi välja ka kultuuriúoki 6 erinevat aspekti: *pinged mis tulenevad sellest, et on vaja psühholoogiliselt kohaneda. *kaotuse tunne tunne et ollakse kaotanud sõbrad, staatuse, et inimene ei valda enam midagi. *hüljatuse tunne kuna uue kultuuri inimesed ei ole teid omade sekka arvanud. *segaduse tunne kõik rolliootused, väärtused, rollid on sassis. Inimesel on ka enda identiteedi määratlemisega raskusi
teatava õrnusega.) Noortel puudusid oma täiskasvanuks saamise rituaalid. USA - noor rahvas - noorus on nende identiteedi osa. 50ndate Briti noored olid oma vanemate nooremad versioonid, varem ei leidunud sellist asja nagu eraldi "noorte kultuur", nagu USAs. Selline ühekülgsus lõppes, kui tekkima hakkasid samasugused subkultuurid ja gängid, nagu USA filmides näha võis. USA näitel tekkis lootus sotsiaalseks mobiilsuseks: varem oli klassidevaheline liikumine ("from rags to riches") ulme. Kultuurisokk USA - SB. Noorte kaudu kandusid USA mõjutused Euroopasse. Kui SB-s oli praktiline, hariv meelelahutus, siis USA-s oli puhtalt hedonistlik meelelahutus. Kumma siis noored peaks valima? USA oli ka rikkam riik selleks ajaks. Valdkonnad, mis olid olnud praktilised hakkasid järjest enam popkultuuri valdkonda liikuma. USA pidi Euroopa jaoks olema pidevalt reprodutseeritav ja kättesaadav (ka USA kaupade kaudu nt.).
Neid üldiseid arusaamu kutsutakse väärtusteks.Väärtused moodustavad standardi , millega mõõdetakse norme. 40. Mis on kultuuriareaal? Näide Kultuuriareaal on selliseid territooriume, millel on teadvustamatuid ühisjooni seetõttu, et nad peavad teatavaid tegelikkuse mõtestamise viise üldinimlikeks ja ainumõeldavateks. 41. Mis on kultuuribarjäär? Näited erinevatest kultuuribarjääridest. Kultuuribarjäär on kultuurivahelised erinevused. 42. Mis on kultuurisokk? Näide. Võõra kultuuriga kohanemisel võib inimene ühel hetkel tunda pinget, ebamugavust, ta ei tea enam, mida temalt oodatakse ja mida ise teistelt oodata. (keelebarjäär, mitteverbaalne käitumine jne). 43. Mis vahe on eliit- ja massikultuuril? Massikultuur tänapäeva idustriaalühiskonna kultuur, mida iseloomustab kultuuriväärtuste tootmine laiadele massidele ja nende levitamine massimeedia kaudu.
mõõdetakse norme. 42. Mis on kultuuriareaal? Näide Laiem kultuuriline kooslus (nt keel, riietus, müür) Nt Euroopa ja Lääs-mille erinevad osad erinevad üksteisest märkimisväärselt KULTUURIAREAAL ON TERRITOORIUM/PIIRKOND, KUS ÜHE KULTUURI ELEMENDID ON LEVINUD NING KUS MINGIT KULTUURI PRAKTISEERITAKSE (NT: RIIK, LINN, KÜLA). 43. Mis on kultuuribarjäär? Näited erinevatest kultuuribarjääridest. 44. Mis on kultuurisokk? Näide. kui lähen kuskile teise kultuuri ning seal tehakse kõike hoopis teistmoodi, kui me oleme harjunud. Nt hispaanlased musitavad kõiki põskedele teretades 45. Mis vahe on eliit- ja massikultuuril? Massikultuur tänapäeva idustriaalühiskonna kultuur, mida iseloomustab kultuuriväärtuste tootmine laiadele massidele ja nende levitamine massimeedia kaudu Elitaarne kultuur massikultuuri vastand, koosneb asjadest, mida naudivad ja mille eest
.. st, aru saada inimese tegutsemismotiividest, sellest kuidas maailm tema jaoks paistab. See on erinevatel inimestel erinev -Mis on ,,normaalne"? # sotsioloog peaks mõistma kõigi uuritud nähtusega seotud polte tegutsemist . ses mõttes pole vahet ,,pätil" ja ,,kangelasel". * Millega siis sotsioloog peab tegelema, küsib Berger retooriliselt ja vastab: Esimene tarkusetera on see, et asjad ei ole nii nagui nad paistavad. # Antropoloogidel on mõiste ,,kultuurisokk". täiesti teistsuguse kultuur mõju uustulnukale. Arusaamine, et ka täiesti teistsugune reaalsus töötab reaalsusena (kannibalism, polügaamia). Antropoloog üritab mõista ja lahti seletada seda võõrast kultuuri enda kultuuri liikmetele. - Berger: ,,Sotsioloog rändab oma kodu ümbruses ja ühiskonnas, kuid kogeb samasugust sokki. Näiteks ta võib kogeda, et kirik, millesse ta kuulub on investeerinud raha rakettitööstusse, või
t. me ei võta asju nii nagu nad on vaid ütleme kas see on hea või halb. 7. Stress kui kohtame võõrast kultuuri, tekib pinge ja stress sest seal on meie jaoks palju võõrast. Üheltpoolt tuleneb keelest me ei suuda suhelda vabalt (barjäärid, pikemad pausid); teisalt normid oleme pinges, ei tea mis on lubatud, eksime normide vastu. Kergem on hakkama saada eurooplasel Euroopas, aga idamaades juba raskem. Kultuurisokk. Hollandi teadlane Geert Hofstede uuris 70ndatel rahvus- ja organisatsioonikultuure. Uuringu valimis u. 100 000 töötajat IBM-i kontoritest üle kogu maailma (60 erinevat riiki) (andmed varieeruvad). Peamised kriteeriumid, mille alusel saab rahvuskultuure eristada: · individualism-kollektivism (vt. Tabel 11), · võimudistants (suur/väike) (vt. Tabel 12), · ebakindluse vältimine (suur/väike) (vt. Tabel 13), · maskuliinsus-feminiinsus (vt. Tabel 14).
See on seotud isiksuse paindlikkusega, internaalse kontrollkeskmega, rahuldavate inimsuhetega ning huumorimeelega, kuna välismaal ajutiselt oleva inimese psüühilised raskused on seotud elumuutuste suure hulga, üksinduse, stressi ning püüdega vältida probleeme. Kõige enam on uuritud just migrantide psüühilise kohanemise probleeme. Kokkupuude uue kultuuriga on stressirohke ning kutsub esile vaimse tervise häireid ja suuremal või vähemal määral psüühilist vapustust (kultuurisokk). Kultuurisokk võib ilmneda, kui inimesed suhtlevad täiesti teistsuguse kultuuri esindajatega ja kogevad kontrolli kaotust. See juhtub, kui nad ei ole võimelised aru saama teise kultuuri esindajate käitumisest. Üks kultuurisoki seletusi on: meie käitumine on harjumuste kontrolli all. Kui me oleme harjumatus keskkonnas ja näeme, et inimesed käituvad teistmoodi, kui oleme harjunud, siis kaotame kontrolli. Inimesed, kellel on vähe kontrolli, muutuvad depressiivseks ja abituks
See oli aeg, mil Portugal kontrollis tegevust kogu India ookeanil ja Lissabon oli tõeline rahvaste paabel. Lissaboni süda on Sao Jorge kindlus ja Sé katedraal. Kui maa oli araablastest puhas, rajas riigi esimene kuningas Alfonso Henriques kõrgendikule oma residentsi. Praegugi vaatab kindluseõuelt vastu selle rajaja pronkskuju. Valitsejatele pakkus Sao Jorge kindlus pelgupaika järgneva 400 aasta jooksul. Praegu on kindlusemüüride vahel restoran ja kohvik. Omaette elamus ja kultuurisokk on kindluse ümber olevad kitsad tänavad. Majade seintelt on värv paiguti maha koorunud, siin-seal on pool akent või ust vineeriga kinni löödud, kõikjalt ripuvad alla elektrijuhtmed, kusagilt ilmub välja suhtlemisaldis kass või alandliku olemisega koerake, prahihunniku kõrvale on hoolikalt asetatud lillepotid, viltukiskunud rõdudelt ripub alla seal kuivav pesu. Klooster pipraraha eest Talveõhtuses hämaruses on põnev valgustatud akendest sisse piiluda, kuid polegi vaja kaugele
annaabi.ee 
