Samuti eksisteerib erinevu kriitilise suuna ja rakenduslikuma lähenemise vahel, mis poole otseselt seotud poliitiga. Eksisteerivad : humanistlik/teaduslik, kvalitativne/kvantitatiivne ja subjektiivne/objektiivne dimensioonid. Neli põhilist meedia ja ühiskonna käsitlust: 1. meedia ja kultuurikskne vaatenurk tähelepanu sisul ja meedasõnumite subjektiivsed vastuvõtul. 2. meediakeskne materialistlik lähenemine rõhuab meedia struktuurilisi ja teholoogilisi aspekte. 3. ühiskonna ja kultuurikeskne käsitlus aktsenteerib sot. Tegurite mõju meediatodangule ja fuktsioon ühiskondlikus elus. 4. ühiskonnakeskne materialistlik lähenemiviis vaatab meediat ja selle sisu kui poliitilis mjandulike ja materiaalset ühiskondlike tingimust kujutus. D.McQuali meediateooriate klassifikatsioon. Võib määratleda 4 teooriad; sotsiaalteaduslik, normatiivne, operatsionaalne ja tavateaduslik teooria. Meediateooria peamised teemad: võim ja ebavõrdsus. Kaks mudelit: domineeriva meedia mudel ja
Eetika seab meile ette normid, mis on ühiskonna poolt paika pandud. See sisaldab nii kirjutatud kui ka kirjutamata seaduseid. Seadused on meile kohustuslikud, kuid normid on ajas muutuvad.Ta seab meile ette moraali reeglid, moraal on aga seotud seadusega. Paljud seadused on kehtestatud selleks, et edendada heaolu, lahendada huvikonflikte ja aidata kaasa ühiskondlikule harmooniale. Kuid, kas me jälgime alati reegleid? Oma väärtustes ja eetikas on sotsiaaltöö alati ühiskonna- ja kultuurikeskne, st. üksik töötaja ei ole oma otsustes vaba, vaid lähtub selles ühiskonnas omaks võetud väärtustest ning sotsiaalpoliitikaga määratletud prioriteetidest. Kuigi väärtused pole püsivad, nad muutuvad nii ajas kui kultuuriti, on sotsiaaltööle omased siiski üsna selgelt väljendatud üldised väärtuspõhimõtted, mille täpse sõnastusega sotsiaaltöötajad teiste elukutsete esindajate seas on silma paistnud. See on sotsiaaltöö ja distsipliini iseloomulik joon
sotsiaalsete probleemidega, juhindudes teatavatest väärtustest. Rakenduslik teooria püüab paremat arusaamist kommunikatsiooniprotsessidest rakendada massikommunikatsiooni efektiivsema praktilise kasutamise teenistusse. Esimene lähenemine omistab kommunikatsioonile palju suurema autonoomia, .teine aga käsitab meediat kui poliitiliste ja majanduslike jõudude peegeldust :Meediateooriate lähenemisviisid .Meedia- ja kultuurikeskne vaatenurk sõnumi sisu ja vastuvõtt .1 2. Meediakeskne materialistlik lähenemine rõhutab meedia struktuurilisi ja tehnoloogilisi .2 .aspekte Ühiskonna- ja kultuurikeskne käsitlus rõhutab sotsiaalsete tegurite mõju meediatoodangule ja .3 .vastuvõtule ning meedia funktsioone ühiskondlikus elus Ühiskonnakeskne materialistlik lähenemisviis käsitab meediat ja selle sisu peamiselt kui .4
9. Iseloomustage Michael Walzeri kommunitaarset õigluskontseptsiooni: Absoluutsed ja universaalsed õigluse printsiibid on müüt. Õiglus on inimeste poolt konstrueeritud mõiste ning vaevalt, et seda on võimalik vaid ühtemoodi teha. Erinevaid sots. hüvesid tuleb jaotada erinevatel põhjustel erinevate protseduuride käigus vastavalt erinevatele printsiipidele. 10. Kuidas kritiseerib Walzer Rawlsi ja Nozicku õigluskontseptsioone: Õiglus on kultuurikeskne, st seotud konkreetse kommuuni või kultuuri väärtussüsteemiga, mitte ausates tingimustes valitud printsiipidega ega õiglase päritoluga. Küsimus, mida ratsionaalsed inimesed valiksid nn algpositsioonis, on valesti asetatud. Tuleb küsida: mida valiksid sellised inimesed nagu meie, kes me jagame teatud kultuuri? Õigluse olemusele ei osuta mitte teadmatuse loor vaid rikas kultuuripagas ja teadmised oma ühiskonna kohta. Kunst: 1
protsess. Ilness olukord, kus objektiivselt määratav patoloogia puudub ja/või mehhanismid pole veel täpselt teada ja/või vastavad uurimismeetodid puuduvad tehnoloogiliste võimaluste või teadmiste piiratuse tõttu. Vaimne füüsiline sotsiaalne TERVIS. Tervis on kõrgeim hüve. Valitudo bonum optimum Olemas on sotsiaalne ja personaalne tervise väärtus. On ka ajastukeskne. Erineval ajal erinev sotsiaalne väärtus. On ka kultuuriti erinev, kultuurikeskne. Tervise tähendus võib erineda ka sotsiaalsete klasside lõikes. Tervis kui täielik füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ja mitte pelgalt haiguse või puude puudumine (see,et ma pole haige, ei tähenda, et ma ei ole terve). (WHO, 1946) Tervis kui teatud tase, milleni indiviid või teatud grupp inimesi on võimelised realiseerima oma püüdlusi, rahuldama vajadusi ning muutma ja tulema toime keskkonnaga. (WHO, 1980)
aasta paiku ja hävis lõplikult enne I maailmasõda b pidurdus enne I maailmasõda ja hävis lõplikult I maailmasõja ajal c pidurdus seoses I maailmasõjaga ja hävis lõplikult 1930. aastate suure majanduskriisi ajal 49 Leedu ametlik välispoliitika on alates 1996. aastast rõhutanud oma kuulumist a Balti regiooni b Ida-Euroopasse c Kesk-Euroopasse 50 Tänapäeva globaliseerumine on oma tekkepõhjustelt valdavalt a kultuurikeskne b poliitikakeskne c tehnoloogia- ja majanduskeskne 51 Kultuurilise globaliseerumise peamiseks taganttõukajaks on a massikommunikatsioonivahendite areng b haridustaseme tõus maailmas c majandusühenduste vaheline koostöö 52 Võidukad megakompaniid võivad ignoreerida turuseadusi seetõttu, et a neil on sisuliselt WTO toetus b nende finantsvõimsus on piisav potentsiaalsete konkurentide hävitamiseks c nemad kontrollivad logistikat
aasta paiku ja hävis lõplikult enne I maailmasõda b pidurdus enne I maailmasõda ja hävis lõplikult I maailmasõja ajal c pidurdus seoses I maailmasõjaga ja hävis lõplikult 1930. aastate suure majanduskriisi ajal 49 Leedu ametlik välispoliitika on alates 1996. aastast rõhutanud oma kuulumist a Balti regiooni b Ida-Euroopasse c Kesk-Euroopasse 50 Tänapäeva globaliseerumine on oma tekkepõhjustelt valdavalt a kultuurikeskne b poliitikakeskne c tehnoloogia- ja majanduskeskne 51 Kultuurilise globaliseerumise peamiseks taganttõukajaks on a massikommunikatsioonivahendite areng b haridustaseme tõus maailmas c majandusühenduste vaheline koostöö 52 Võidukad megakompaniid võivad ignoreerida turuseadusi seetõttu, et a neil on sisuliselt WTO toetus b nende finantsvõimsus on piisav potentsiaalsete konkurentide hävitamiseks c nemad kontrollivad logistikat
Õiglus on inimeste poolt Kolm peamist ideed seoses tegude moraalse hindamisega: konstrueeritud mõiste ning vaevalt, et seda on võimalik vaid ühtemoodi teha. 1)teo tagajärjed on ebaolulised 8.Kuidas kritiseerida Walzerit? 2)tunded on ebaolulised Õiglus on kultuurikeskne, st seotud konkreetse kommuuni või kultuuri väärtussüsteemiga, 3)moraalsus seisneb absoluutsetes kohustustes mitte ausates tingimustes valitud printsiipidega ega õiglase päritoluga. 5.Esitage Kanti eetikateooriale vähemalt kaks vastuväidet. Küsimus, mida ratsionaalsed inimesed valiksid nn algpositsioonis, on valesti asetatud. See teeb võimalikuks triviaalsed teod (nt
Peamine idee: erinevaid sotsiaalseid hüvesid tuleb jaotada erinevatel põhjustel erinevate protseduuride käigus vastavalt erinevatele printsiipidele: tervishoid vajaduse järgi, raha teenete järgi, ametid võimete järgi, kõrgem haridus talenti järgi. Õiglus seisneb igale sfäärile omase printsiibi järgimises ja sfääridevahelise piiride hoidmises. 8. Kuidas kritiseerib Walzer Rawlsi ja Nozicku õigluskontseptsioone? Nozicku vastu: Õiglus on kultuurikeskne, st on seotud konkreetse kommuni (kultuuri) väärtussüsteemiga, mitte ausates tingimustes valitud printsiipidega ega õiglase päritoluga. Rawlsi vastu: Küsimus, mida ratsionaalsed inimesed valiksid nn algpositsioonis, on valesti asetatud. Tuleb küsida: Mida valiksid sellised inimesed nagu meie? Õigluse olemusele osutab mitte teadmatuse loor vaid rikas kultuuripagas ja teadmised oma ühiskonna kohta. 13. DEMOKRAATIA 1
saadud ebaõigluse kõrvaldamisest. Vastuväide: Ebaõiglane algne omandamine: mis siis, kui algne omandamine on olnud ebaõiglane? Kui kaugele üldse algse omastamise otsingul minna? 14. Iseloomustage Walzeri kommunitaarset õigluskontseptsiooni! Absoluutsed ja universaalsed õigluse printsiibid on müüt. Õiglus on inimeste poolt konstrueeritud mõiste ning vaevalt, et seda on võimalik vaid ühtemoodi teha. 15. Kuidas kritiseerib Walzer Rawlsi ja Nozicku õigluskontseptsioone? Õiglus on kultuurikeskne, st seotud konkreetse kommuuni või kultuuri väärtussüsteemiga, mitte ausates tingimustes valitud printsiipidega ega õiglase päritoluga. Küsimus, mida ratsionaalsed inimesed valiksid nn algpositsioonis, on valesti asetatud. Tuleb küsida: mida valiksid sellised inimesed nagu meie, kes me jagame teatud kultuuri? Õigluse olemusele ei osuta mitte teadmatuse loor vaid rikas kultuuripagas ja teadmised oma ühiskonna kohta. 8. KUNST 1. Iseloomustage nelja kunstifilosoofia põhiprobleemi!
olukorras (vähemusgrupid). NB! Grupid, mis rõhutavad multiklt lähenemist, on paljudes aspektides tunduvalt edukamad kui värvipimeda lähenemise korral. (Teineteisemõistmine, klt erinevuste hindamine). Oleme oma kultuuri tooted, samas jääb oma kultuur meile nähtamatuks. Kultuuripsühholoogia pakub: - Oma kultuuri suuremat hindamist, - Mõistmist, et meie väärtushinnangud on kultuurikesksed Etnotsentrism – oma kultuurikeskne hinnang teiste kultuuride liikmetele. Ajaloost Vene kultuurilis-ajalooline koolkond (Võgotski, Luria, Leontjev). Kultuuri „tööriistad“. Ruth Benedict – kultuur/populatsioon = isiksus/indiviid. Kultuuripsühholoogia vs sotsiaalpsühholoogia (grupid kunstlikes olukordades). Triandis (1989) – enesetaju (self-concept) + kultuuridimensioonid = arusaamine kultuuridest. Bruner (1990) – psühholoogia = tähendus, mida inimesed tuletavad kokkupuutes maailmaga.
psühholoogilist analüüsi. Me püüame aru saada teisest inimesest, kui räägime läbi märkide. Metafoor ei ole retooriline troop, ta on ennekõike gnossoloogiline (??) meetod. Metafooris elab inimese kogemus. Kalju nutab Metafoor omadus on projitseeritud teise sisse - elusolend +elusolend (vastuseis) üks semantiline Metafoor on sõna ümber adresseerimine (Searle); Ricoeur metafoor on seotud tunnetusprotsessi ja selle sõnastamisega. Metafoor on kultuurikeskne igas kultuuris areneb kultuuris protsess. Kognitiivne keel J. Lahoff: ,,Metafoorid, millega me elame" paneb tähele, et tavaline kõne on metafooriline, mida rohkem ajastusügav, seda metafoorilisem. ,,Metafooriliselt lahtiütlemine" see ise on juba metafooriline; toolil on jalad, ,,kustutan tule siia see on igapäevaelus olemas. ,,Lülitasin valguse sisse" kuhu sisse? Me räägime, mõtleme ja kuuleme metafooriliselt. Me ei nimeta asju nende õigete nimedega
Me püüame aru saada teisest inimesest, kui räägime läbi märkide. Metafoor ei ole retooriline troop, ta on ennekõike gnossoloogiline (??) meetod. Metafooris elab inimese kogemus. Kalju nutab Metafoor omadus on projitseeritud teise sisse - elusolend +elusolend (vastuseis) üks semantiline Metafoor on sõna ümber adresseerimine (Searle); Ricoeur metafoor on seotud tunnetusprotsessi ja selle sõnastamisega. Metafoor on kultuurikeskne igas kultuuris areneb kultuuris protsess. Kognitiivne keel J. Lahoff: ,,Metafoorid, millega me elame" paneb tähele, et tavaline kõne on metafooriline, mida rohkem ajastusügav, seda metafoorilisem. ,,Metafooriliselt lahtiütlemine" see ise on juba metafooriline; toolil on jalad, ,,kustutan tule siia see on igapäevaelus olemas. ,,Lülitasin valguse sisse" kuhu sisse? Me räägime, mõtleme ja kuuleme metafooriliselt. Me ei nimeta asju nende õigete nimedega.
Viimaste olemasolul pole tarvis nõuda kellegi õigusi ja rõhutada kohustusi. Õiglus ei ole abstraktsete normide kogum mille järgi anonüümsed inimesed kogu planeedil peavad oma elu korraldama. Õiglus on seotud konkreetse kogukonna ühiste arusaamadega. Riik ei saa olla pelgalt neutraalne pealtvaataja eluviiside suhtes, vaid püüdma säilitada antud eluvorme ja hoidma traditsiooni. 15. Kuidas kritiseerib Walzer Rawlsi ja Nozicku õigluskontseptsioone? Õiglus on kultuurikeskne st seotud konkreetse kommuuni või kultuuri väärtussüsteemiga, mitte ausates tingimustes valitud printsiipidega(Rawls) ega õiglase päritoluga(Nozick). Küsimus mida ratsionaalsed inimesed valiksid nn algpositsioonnis on valesti asetatud. Tuleb küsida:mida valiksid sellised inimesed nagu meie, kes me jagame teatud kultuuri.Õigluse olemusele ei osuta mitte teadmatuse loor , vaid rikas kultuuripagas ja teadmised oma ühiskonna kohta. 16
Vastuväide: Ebaõiglane algne omandamine: mis siis, kui algne omandamine on olnud ebaõiglane? Kui kaugele üldse algse omastamise otsingul minna? 13. Iseloomustage Walzeri kommunitaarset õigluskontseptsiooni! Absoluutsed ja universaalsed õigluse printsiibid on müüt. Õiglus on inimeste poolt konstrueeritud mõiste ning vaevalt on seda võimalik vaid ühtemoodi teha. 14. Kuidas kritiseerib Walzer Rawlsi ja Nozicku õigluskontseptsioone? Õiglus on kultuurikeskne, st seotud konkreetse kommuuni või kultuuri väärtussüsteemiga, mitte ausates tingimustes valitud printsiipi-dega ega õiglase päritoluga. Küsimus, mida ratsionaalsed inimesed valiksid nn algpositsioonis, on valesti asetatud. Tuleb küsida: mida valiksid sellised inimesed nagu meie, kes me jagame teatud kultuuri? Õigluse olemusele ei osuta mitte teadmatuse loor vaid rikas kultuuripagas ja teadmised oma ühiskonna kohta
Vastuväide: Ebaõiglane algne omandamine: mis siis, kui algne omandamine on olnud ebaõiglane? Kui kaugele üldse algse omastamise otsingul minna? 12. Iseloomustage Walzeri kommunitaarset õigluskontseptsiooni! Absoluutsed ja universaalsed õigluse printsiibid on müüt. Õiglus on inimeste poolt konstrueeritud mõiste ning vaevalt, et seda on võimalik vaid ühtemoodi teha. 13. Kuidas kritiseerib Walzer Rawlsi ja Nozicku õigluskontseptsioone? Õiglus on kultuurikeskne, st seotud konkreetse kommuuni või kultuuri väärtussüsteemiga, mitte ausates tingimustes valitud printsiipidega ega õiglase päritoluga. Küsimus, mida ratsionaalsed inimesed valiksid nn algpositsioonis, on valesti asetatud. Tuleb küsida: mida valiksid sellised inimesed nagu meie, kes me jagame teatud kultuuri? Õigluse olemusele ei osuta mitte teadmatuse loor vaid rikas kultuuripagas ja teadmised oma ühiskonna kohta. 14. Miks ei näita tuluparaad ebaõiglust (Wolffi järgi)?
Nõustaja peab keelt kõige olulisemaks – see tähendab, et sõnad on tööriistad, mida kasutatakse selleks, et asjad saaksid tehtud, ja mis loovad asjade tähendusi. • Inimene konstrueerib ennast pidevalt, näiteks lugude jutustamise kaudu. • Nõustaja lähtepunkt on alati fakt, et inimesed on paigutatud spetsiifilisse sotsiaalsesse konteksti, mis determineerib nende poolt öeldavat. • Konstruktivistlik nõustamine on kultuurikeskne tegevus – "kultuure" tajutakse elamis mudelitena. • Nõustades inimest, kelle kultuur erineb sinu enda omast, on oluline: - lasta sellel inimesel õpetada sulle olulisi kommunikatsiooni puudutavaid üksikasju oma kultuuri kohta; - näidata üles aktiivset huvi selle inimese kommete, tseremooniate, maailmavaate, toidu, muusika ja muude kultuuri kandvate sõnumite vastu;
Väga tihti nimetatakse seda debüüdiks (see on esimene lüürika raamat). Alveri puhul on pilk mitmekesisem. Me näeme dekadentlikku pilti "Tolmus ja tules", aga näeme muid asju ka, mida nt Talviku debüüdis ei ole. Silma torkab ka see, et see on väga kõrgtasemeline ja professionaalne debüüt luulesse. "Tolmule ja tuulele" on iseloomulik suurehaardelisus ruumilises mõttes. Väga tugeva vertikaalse mõõtme ära kasutamine. Maailm, mis siin avaldub on kultuurikeskne. + keelelise nõtkuse ja vormiranguse ühendus + erinevalt Talvikust on näha kunstikummarduslikumat hoiakut võib rääkida teatavast ilupreesterlusest v maailmapildist, mille täielik valitseja on kunst. Puskini mõju on Alveri loomingut tugevalt kujundanud. Ei saa öelda, et kõiges. Kui nt esimese raamatu puhul räägitakse metalsest intellektuaalsusest, siis ei ole see nii väga Puskiniga seotud. Aga see, kuidas jutustada lugusid värsis, on mingil moel Puskini toel õpitud
väärtust. Fichte oli ka väga keelekeskne, aga pani aluse saksa romantilisele rahvuspildile. Eriti kuulsad Napoleoni okupatsiooni ajal peetud kõned. Rõhutas just Saksamaa missiooni Euroopa kultuuropärandi kandmises, kuid seda pole võimalik täita ilma poliitilise võimuta ja seetõttu pidid sakslased looma rahvusriigi keelelisel pinnal. Herderi ,,Volkslieder", kus on eesti- ja lätikeelsed laulud, sai aluseks rahvaluule kogumisele üle Euroopa. Herderi keele- ja kultuurikeskne kontseptsioon rahvusest on väga põhjapanev Räägitakse subjektiivsest ehk polünteristlik koolkond(?). Subjektiivse koolkonna olulisemaid kõnesid oli Ernest Renani ,,Riigirahvuse teooria", mida arenas 1882a. Tema jaoks oli rahvus vabatahtlik, subketiivne: rahvus moodustub siis, kui inimestel on soov koos elada, kes juba on teinud koos suuri asju ka kes soovivad teha veel. Renan küsis, kas on rahvusel objektiivseid kriteeriume. 1
annaabi.ee 
