(2) Kirjaliku eksami küsimused · Millised on üldise kultuuriteooria eesmärgid ja ülesanded? · Millised kultuuri määratlused on ühiskonnas käibel ning millised on nende probleemid? · Mis on kognitiivne adekvaatsus? · Mille poolest erinevad omavahel bioloogilised, sotsiaalsed ja kultuurilised konstandid? · Millistel viisidel ringlevad tähendused kultuuris? · Millised probleemid tekivad kultuuridevaheliste piiride määratlemisel? · Kirjeldage individuaalse kultuuriidentiteedi moodustumismehhanisme. · Millised on kultuuridevaheliste suhete tüübid? · Kuidas liiguvad tähendused üle kultuuriliste piiride? · Kuidas kujuneb kultuuri kese? · Kuidas põhjendada, et kultuuride areng on/ei ole allutatud üldistele seaduspäradele? · Kuidas mõjub globaliseerumine üksikkultuuride arengule? · Kuidas põhjendatakse kultuurisõltelisuse teooriat? · Kuidas põhjendatakse kultuuriuniversalismi teooriat?
asendist kirjanduses? - kirjandust ei saa uurida, pööramata tähelepanu kirjanike sotsiaalsele staatusele, üldse naiste ja meeste asendile ühiskonnas. 18 6. Poststrukturalism ja postmodernism. Mis on tekstiline teadmine? Mida tähendab keele umbusaldamine? Jameson: postmodernistlik kultuur kui hiliskapitalismi loogika, pinnapealsus, pastiss kui tühi paroodia. Baudrillard: tarbimine kui postmodernistliku kultuuriidentiteedi üks põhialuseid (kriitilises võtmes). Baudrillard: simulaakrum, reaalsuse mutatsioonid postmodernistlikul ajastul, informatsioonikülluse mõju, originaali võimatus. Foucault võimuteooria. Kuidas toimib võim F. arvates? Mis on diskursus ja millist rolli see ühiskonnas ja kultuuris mängib? Milline on diskursuse ja võimu suhe? Mida tähendab F. väide, et võim on suhtevõrgustik? Deleuze'i ja Guattari risoomne (kultuuri) tõlgendusmudel
Ma arvan, muidugi Eesti kodanik, sellepärast, et ma siin elan ja mitte kuhugi ma ei lähe /.../. N (22) /.../ Kuna ma olen tihedalt seotud eesti ühiskonnaga, seetõttu ma olen seotud Eestiga, kuigi ma pole eestlane, ma tunnen ennast mingil viisil ka eestlasena, seetõttu ma kuulun siia / .../. /.../ inimesed, kes tahavad siin püsida, mitte assimileeruda eestlastega /.../ (nr 3). On leitud, et seoses kiire kultuurilise assimilatsiooni ohuga võib tekkida ebamugavustunne seoses kultuuriidentiteedi muutusega. Kohaliku eesti kultuuri õpetamise juures venelastele on üheks oluliseks probleemiks positiivse ühise ajaloo puudumine ja igapäevaste kultuuriliste kontaktide pinnapealsus. Seega võib Eestis elavate venelaste identiteedi kujunemises välja tuua erinevad suunad: Endise etno-kultuurilise identiteedi taastamine. Seda võimalikku suunda erinevad uurijad ei toeta. Leitakse, et enne Eestis iseseisvumist oli venelastel eelkõige NLi riigi-identiteet. Oma
hiiglaslikud depressioonisüvendid, samuti sügavaid, katuseta koopaid ühendavad kõrged looduslikud sillad. Sealsed hiiglaslikud koopad ja sillad iseloomustavad Lõuna-Hiina tiankengi maastikke. Wulongi alad tunnistavad maailma ühe suurema jõesüsteemi, Jangtse ja selle lisajõgede ajalugu. Kahes karstipiirkonnas elavad vähemusrahvused moodustavad suurema osa populatsioonist. Karstimaastik on mõjukalt seotud sealsete inimeste kultuuriidentiteedi ja traditsioonidega. Shilinis on yi rahvas arenenud karstikeskkonnaga kohandatud eluviisi, nende kultuuri iga tahk kajastab kivimetsi. Libo shui on juba vähemalt tuhat aastat oma maid ning metsi eeskujulikult ja jätkupüsivalt majandanud. Unesco Maailmapärand (Erakordsete paikade täielik teejuht 2007. 768) Pilt - http://whc.unesco.org/uploads/thumbs/site_1248_0004-500-333- 20090518120450.jpg 3. 8 Ping Yao muistne linn
Asjaajamisel pankades tasub siiski arvestada aeglasemate ülekandeperioodidega kui Põhja- Euroopas. Bürokraatia ja dubleerivate ametkondade arvu vähendamine ning riigiasutuste tegevuse tõhususe tõstmine on ka käivitunud valitsuse haldusreformi üheks põhieesmärgiks. Ungarlaste üldine ja keskmine võõrkeelte oskus pole kiita, ent on siiski ehk kõrgem kui eestlastel. Keeleliselt on Ungari suhteliselt enesekeskne ühiskond, oma keele ja kultuuriidentiteedi säilitamist peetakse väga oluliseks. 13 Esimene suhtluskeel on tänapäeval Ungaris inglise keel, millega saab hakkama enamikes ametiasutustes, pankades ja äriettevõtetes, ka olmeliselt ja vähemasti Budapestis on välismaalasel võimalik ajutiselt hakkama saada. Postkontoris, arsti juures või auto registreerimisel siiski inglise keelest ei piisa. Pikemaajalisel viibimisel, harukontori
(isiksusejoonte, intelligentsuse jm) poolest, mistõttu ei ole võimalik inimestevahelisi erinevusi taandada vaid kultuurist tulenevateks. Kultuurierinevuste puhul tuleb meeles pidada, et need pole objektiivsed, olemuslikud ning ületamatud eripärad. Pigem on erinevuste aluseks majanduslikest võimalustest, kasvatusest, haridusest ning meediast tulenevad mõjutused. Globaliseeruvas maailmas on kultuuride erinevuste säilitamine omaette väärtus, rääkimata sellest, et kultuuriidentiteedi hoidmine toetab indiviidi minapilti ja psühholoogilist heaolu. Gruppidevahelised erinevused tulenevad pigem inimeste tajust, kui objektiivsetest erinevustest. Enamasti nähakse sotsiaalseid erinevusi kontrastide, mitte sujuvate üleminekutena ning rõhutatakse erinevusi ühest aspektist, samas kui paljudes teistes asjades võivad grupid olla sarnased. Erinevuste ületähtsustamine ning problematiseerimine näib olevat kultuurierinevustele iseloomulik. Üheks võimalikuks
29 muutunud? Kas niisugune lähenemine kirjandusele keskendub ainult naistele või huvitub see ka meeste asendist kirjanduses? 30 Poststrukturalism ja postmodernism. Mis on tekstiline teadmine? Mida tähendab keele umbusaldamine? Jameson: postmodernistlik kultuur kui hiliskapitalismi loogika, pinnapealsus, pastišš kui tühi paroodia. Baudrillard: tarbimine kui postmodernistliku kultuuriidentiteedi üks põhialuseid (kriitilises võtmes). Baudrillard: simulaakrum, reaalsuse mutatsioonid postmodernistlikul ajastul, informatsioonikülluse mõju, originaali võimatus. Foucault võimuteooria. Kuidas toimib võim F. arvates? Mis on diskursus ja millist rolli see ühiskonnas ja kultuuris mängib? Milline on diskursuse ja võimu suhe? Mida tähendab F. väide, et võim on suhtevõrgustik? Deleuze’i ja Guattari risoomne (kultuuri) tõlgendusmudel. Millisele tõlgendusmudelile see vastandub
see ka meeste asendist kirjanduses? (Iseseisvalt Janek Kraavi „Postmodernismi“ ja loengukonspekti (postmod. Kirjanduse tunnusjooned) põhjal läbi töötada. Võite vaadata ka konspekti, mis on küll eelkõige märksõnaline) Poststrukturalism ja postmodernism. Mis on tekstiline teadmine? Mida tähendab keele umbusaldamine? Jameson: postmodernistlik kultuur kui hiliskapitalismi loogika, pinnapealsus, pastišš kui tühi paroodia. Baudrillard: tarbimine kui postmodernistliku kultuuriidentiteedi üks põhialuseid (kriitilises võtmes). Baudrillard: simulaakrum, reaalsuse mutatsioonid postmodernistlikul ajastul, informatsioonikülluse mõju, originaali võimatus. Foucault võimuteooria. Kuidas toimib võim F. arvates? Mis on diskursus ja millist rolli see ühiskonnas ja kultuuris mängib? Milline on diskursuse ja võimu suhe? Mida tähendab F. väide, et võim on suhtevõrgustik? Deleuze’i ja Guattari risoomne (kultuuri) tõlgendusmudel. Millisele tõlgendusmudelile see vastandub
sama andekas ja teotahteline kui William, kuid kelle karjäär luhtub traagiliselt ilma et ta ridagi kirjutaks, kuna see ei ole tema ajal elanud naisele lihtsalt võimalik. 22. Poststrukturalism ja postmodernism. Mis on tekstiline teadmine? Mida tähendab keele umbusaldamine? Jameson: postmodernistlik kultuur kui hiliskapitalismi loogika, pinnapealsus, pastišš kui tühi paroodia (pastišš nn ‘surnud stiilide’ imiteerimine). Baudrillard: tarbimine kui postmodernistliku kultuuriidentiteedi üks põhialuseid (kriitilises võtmes). Baudrillard: simulaakrum reaalse asja või sündmuse originaalist eristamatu koopia (teisik), asendab ‘pärisreaalsuse’; originaali võimatus; reaalsuse asendumine reaalsuse märkidega, mudelid (koodid, programmeerimiskäsud) asendavad reaalsust; enam informatsiooni, vähem tähendust, lakkamatu informatsioonivoog, pseudotähendused, pseudovalikud. Tarbimisele orienteeritud ühiskond; erinevuse ja sotsiaalse tähenduse loomine
, kes käivad poodides nt. teatavatel kuupäevadel soppamas osalevad selles samas praktikas, moodustavad praktikakogukonna. Ja võib öelda, et võibolla on sellel kogukonnal ühist ka midagi selle kogukonnaga, kes 24. detsembri õhtul tähistab jõule. 2 praktikakogukonda langevad suurel osal ühte. Kui tekstuaalne ja praktikakogukond langevad kokku tekib kultuuriline kogukond- kogukondade ühisosa, sest nende kultuurilised tegevused on omavahel jagatud. 7. Kirjeldage individuaalse kultuuriidentiteedi moodustumismehhanisme. Ühised tegevused ja jagatud teadmised, tekitavad tajutud identiteedi. 8. Millised on kultuuridevaheliste suhete tüübid? Kultuuri piirid on hägused, me ei saa rääkida, et ühe kultuuri kandjad jagaksid kõiki tekste ja praktikaid. Teiselt poole on selge, et suurte kultuuride vahel on erinevused, mis ühe kultuuri kandjaid teisele kultuurile saavad vastandada. 9. Kuidas liiguvad tähendused üle kultuuriliste piiride?
õpetamismeetoditele. Sellega seoses tuleb eriti arvestada arengumaade vajadusi. Artikkel 29 1. Osalisriigid on jõudnud kokkuleppele, et lapse haridus on suunatud: a) lapse isiksuse, vaimuannete, vaimsete ja kehaliste võimete potentsiaali võimalikult täiuslikuks arendamisele; b) inimõiguste ja põhivabaduste ning ÜRO põhikirjas talletatud põhimõtete vastu lugupidamise kujundamisele; c) austuse kasvatamisele lapse vanemate, tema oma kultuuriidentiteedi, keele ja väärtuste, tema elukohamaa rahvuslike väärtuste, tema sünnimaa vastu ja teiste, tema omast erinevate kultuuride vastu; d) lapse ettevalmistamisele vastutusvõimeliseks eluks vabas ühiskonnas mõistmise, rahu, sallivuse, sugude vahelise võrdsuse, kõikide rahvaste vahelise sõpruse, etniliste, rahvuslike ja usuliste rühmituste ja põliselanike rühmituste vahelise sõpruse vaimus; e) looduskeskkonna vastu lugupidamise kasvatamisele. 2. Ükski käesoleva artikli ega 28
(Iseseisvalt Janek Kraavi „Postmodernismi“ ja loengukonspeki (postmod. Kirjanduse tunnusjooned) põhjal läbi töötada. Võite vaadata ka konspekti, mis on küll eelkõige märksõnaline) Poststrukturalism ja postmodernism. Mis on tekstiline teadmine? Mida tähendab keele umbusaldamine? Jameson: postmodernistlik kultuur kui hiliskapitalismi loogika, pinnapealsus, pastišš kui tühi paroodia. Baudrillard: tarbimine kui postmodernistliku kultuuriidentiteedi üks põhialuseid (kriitilises võtmes). Baudrillard: simulaakrum, reaalsuse mutatsioonid postmodernistlikul ajastul, informatsioonikülluse mõju, originaali võimatus. Foucault võimuteooria. Kuidas toimib võim F. arvates? Mis on diskursus ja millist rolli see ühiskonnas ja kultuuris mängib? Milline on diskursuse ja võimu suhe? Mida tähendab F. väide, et võim on 7 suhtevõrgustik
Sellega seoses tuleb eriti arvestada arengumaade vajadusi. Artikkel 29 1. Osalisriigid on jõudnud kokkuleppele, et lapse haridus on suunatud: a) lapse isiksuse, vaimuannete, vaimsete ja kehaliste võimete potentsiaali võimalikult täiuslikuks arendamisele; b) inimõiguste ja põhivabaduste ning ÜRO põhikirjas talletatud põhimõtete vastu lugupidamise kujundamisele; c) austuse kasvatamisele lapse vanemate, tema oma kultuuriidentiteedi, keele ja väärtuste, tema elukohamaa rahvuslike väärtuste, tema sünnimaa vastu ja teiste, tema omast erinevate kultuuride vastu; d) lapse ettevalmistamisele vastutusvõimeliseks eluks vabas ühiskonnas mõistmise, rahu, sallivuse, sugude vahelise võrdsuse, kõikide rahvaste vahelise sõpruse, etniliste, rahvuslike ja usuliste rühmituste ja põliselanike rühmituste vahelise sõpruse vaimus; e) looduskeskkonna vastu lugupidamise kasvatamisele. 2. Ükski käesoleva artikli ega 28
kirjandusteaduses? Kuidas on arusaam kirjandusest nende käsitluste mõjul muutunud? Kas niisugune lähenemine kirjandusele keskendub ainult naistele või huvitub see ka meeste asendist kirjanduses? Poststrukturalism ja postmodernism. Mis on tekstiline teadmine? Mida tähendab keele umbusaldamine? Jameson: postmodernistlik kultuur kui hiliskapitalismi loogika, pinnapealsus, pastišš kui tühi paroodia. Baudrillard: tarbimine kui postmodernistliku kultuuriidentiteedi üks põhialuseid (kriitilises võtmes). Baudrillard: simulaakrum, reaalsuse mutatsioonid postmodernistlikul ajastul, informatsioonikülluse mõju, originaali võimatus. Foucault võimuteooria. Kuidas toimib võim F. arvates? Mis on diskursus ja millist rolli see ühiskonnas ja kultuuris mängib? Milline on diskursuse ja võimu suhe? Mida tähendab F. väide, et võim on suhtevõrgustik? Deleuze’i ja Guattari risoomne (kultuuri) tõlgendusmudel. Millisele tõlgendusmudelile see vastandub
Eesti osaleb OSCE normide ja põhimõtete väljatöötamises ja elluviimises ning konfliktide ärahoidmise ja kriiside lahendamise praktilises tegevuses. Samuti võtab Eesti osa OSCE missioonidest ning relvastuskontrolli ja usaldusmeetmete alasest koostööst. 14 Eesti osaleb Euroopa Nõukogu töös inimõiguste kaitse ning seadusandlike reformide toetamisel, et aidata kaasa demokraatliku stabiilsuse tugevnemisele ja Euroopa kultuuriidentiteedi arengule. Osalemine regionaalkoostöös Läänemeremaade Nõukogu raames lisab võimalusi saavutada Eesti julgeolekupoliitika eesmärk. Eesti julgeoleku tagamisele aitab kaudselt kaasa ka osalemine rahvusvahelises arengukoostöös. Eesti osalus on suunatud rahu, demokraatia ja inimõiguste järgimise kindlustamisele. Eesti aitab kaasa majandusliku ja sotsiaalse stabiilsuse tagamisele ning vaesuse vähendamisele kooskõlas säästva arengu põhimõtetega. Eesti teeb
subsidaarsuspõhimõte; suhtlemine riigiga; allub üksnes seadusele; järelvalve üldjuhul üksnes tegevuse seaduslikkuse üle. Riigikaitselised organisatsioonid Rangelt vabatahtliku liikmeskonnaga struktuurid, mis moodustavad vastava riigi sõjaväe spetsiifilise reservi, nt Eestis Kaitseliit. Kulturautonoomia Sotsiaalkultuuriline nähtus, mille funktsiooniks on selles rahvusriigis koos põhirahvusega elava vähemusrahvuse kogukonna oma rahvsliku kultuuriidentiteedi säilitamine ja arendamine ning samas loomulik integreerumine selle riigi keskkonda. Kutsealade omavalitsus Kutsealade omavalitsus on spetsiifiline organisatsioon, mis ühendab mingi elukutse või nende grupi esindajaid. Kirikuomavalitsus Kirikuomavalitsus on vastava usutunnistusliku konfessiooni omahalduslik, riigi poolt sanktsioneeritud organisatsioon, sõltumata riigikiriku olemasolust või puudumisest. II osa
Karl Ristikivi üks luulekogu ilmunud, tuli välja 1972. See on üks olulisemaid luulekogusid üldse, mis paguluses on ilmunud. Ristikivi luule markeerib selgelt modernistliku luulekeele tulekut, mis algas 1940-50ndate jooksul paguluses ilmuma. Urve Karuks 1968 "Savi" Ivar Ivask autor, kelle jaoks on nii eesti kui ka läti kult oluline. oli abielus Astrid Ivaskiga (tuntud läti luuletaja). Ivaski puhul tähendas ka seda, et tal oli kultuuriidentiteedi otsinguid. Ivask kolis 1960ndatel USA-sse ja sai seal Book Abroad toimetajaks, pealkiri sai uue pealkirja World Literature Today. Meie seisukohalt oluline sellepärast, et see kujuneb Ivaski käe all üheks väheseks kanalitest, kus balti ja ida-eur kirjandus saavad ingliskeelses kultuuris mingigi hääle. Ilona Laaman 1971 "Mis need sipelgad ka ära ei ole" Karuks on tugevalt metafoorne autor, Laaman pigem teravale proosastiilisle lähenev autor,
Kultuurautonoomia põhimõtete ning organisatsiooni loomisel oli Eesti 1920-ndatel aastatel pioneeriks nii Euroopas kui ka kogu maailmas. Juba tollal fikseeritud põhimõtted olid ja on eeskujuks mitmete rahvusvahelise õiguse aktide väljatöötamisel selles valdkonnas (kaasa arvatud pikemat aega ettevalmistamisel olev vastav ÜRO dokument). Kultuurautonoomia funktsiooniks on antud rahvusriigis koos põhirahvusega elava rahvusvähemuse (minoriteedi) kogukonna oma rahvusliku kultuuriidentiteedi säilitamine ja arendamine (keel, tavad, kultuur, kirjandus jne. jne.) ning samas loomulik integreerumine antud riigi keskkonda. Tavaliselt lisandub sidemete säilitamine kunagise emamaaga ning selle arengusuundade vahendamine, samuti enda tutvustamine põhirahvusele, viimasega heade sidemete loomine. Reeglina moodustatakse kultuurautonoomia korraldamiseks vastava rahvuskogukonna (minoriteedi): 1) ühiskondlikud esindusorganid; 2) palgalised täitevorganid;
rahuoperatsioonides aitab nimetatud põhimõtteid ellu viia. Eesti osaleb OSCE normide ja põhimõtete väljatöötamises ja elluviimises ning konfliktide ärahoidmise ja kriiside lahendamise praktilises tegevuses. Samuti võtab Eesti osa OSCE missioonidest ning relvastuskontrolli ja usaldusmeetmete alasest koostööst. Eesti osaleb Euroopa Nõukogu töös inimõiguste kaitse ja seadusandlike reformide toetamisel, et aidata kaasa demokraatliku stabiilsuse tugevnemisele ja Euroopa kultuuriidentiteedi arengule. Osalemine regionaalkoostöös Läänemeremaade Nõukogu raames lisab võimalusi saavutada Eesti julgeolekupoliitika eesmärk. Eesti julgeoleku tagamisele aitab kaudselt kaasa ka osalemine rahvusvahelises arengukoostöös. Eesti osalus on suunatud rahu, demokraatia ja inimõiguste järgimise kindlustamisele. Eesti aitab kaasa majandusliku ja sotsiaalse stabiilsuse tagamisele ning vaesuse vähendamisele kooskõlas säästva arengu põhimõtetega
annaabi.ee 
