Kultuuridevahelised erinevused suhtlemisel Inimeste mõtteviisi vormitakse kultuuriliselt juba lapseeast peale. Seetõttu käituvad maailma rahvad väga erinevate tavade kohaselt. Mõnikord on erinevused naljakad ja lõbusad, kuid võib tekkida olukordi, mil seetõttu tekivad vääritimõistmised ja konfliktid. Kultuuridevahelised probleemid ei teki niivõrd kohalike tavade mittetundmisest, vaid väärtushinnangute pinnalt. Kultuuride võrdlemisel tehakse teatud üldistusi ja sellega kaasneb risk stereotüüpide tekkeks. Stereotüüp iseenesest ei ole halb, kuna aitab inimesi rühmitada ja vältida info üleküllust. Igale inimesele tuleks siiski läheneda individuaalselt ja ilma eelnevate ootuste ning hinnanguteta. Kultuuride erinevust tuleb võtta optimistlikult. Esialgse segaduse vaibudes võid märgata kindlaid suundumusi ja järjepidevust. Teiste rahvaste reaktsioone on võimalik ette näha, tavaliselt leidub neile seletus ja enamikul juh...
OT12 Inimressurss ja tõhusus on omavahel tihdedalt seotud, sest tõhusust ei ole võimalik saavutada ilma töötajaid maksimaalselt efektiivselt tööle rakendamata. Kuna efektiivsus sõltub paljuski juhist, peaksid juhid endale teadvustama kultuurilisi erinevusi. Organisatsioonikultuur peab väärtustama kultuurilisi erinevusi ja soodustama nende väljendumist ja arengut Multikultuurse organisatsiooni tunnused Kultuurierinevuste teadvustamine ja väärtustamine Formaalsete ja informaalsete struktuuride integreeritus Kultuurilise diskrimineerimise puudumine Empaatiavõime Kohanemine Kultuurierinevuste juhtimise protsessi 5 faasi 1. Algatamine juhi pühendumine 2. Hindamine praktika ja kogemuste uurimine 3. Teadvustamine teadlikkus kultuurierinevustest 4. Ellurakendamine muudetakse organisatsiooni juhtimissüsteeme 5. Tagasiside oluline saada tagasisidet
Kultuurierinevused pole ületamatud ja olemuslikud, vaid on pigem mõjutatud majanduslikust seisundist, haridusest, kasvatusest ja meediast. Seega pole olulised üksnes etniline ja rassiline identiteet, vaid ka kogemus, huvid ja staatus kultuuri sees. Erinevatel inimestel on individuaalsed iseloomujooned ja sellest tulenevalt ei saa inimestevahelisi erinevusi taandada kultuurist tulenevateks. Kuigi enamik õpitust on võimalik ka ümberõppida, siis ei tuleks kultuurierinevuste vähendamise poole püüelda. Globaliseeruvas maailmas on kultuuride erinevuste säilitamine omaette väärtus ja kultuuri(identiteedi) säilitamine toetab inimese isiksust ja psühholoogilist heaolu. Kultuurierinevustesse peaks suhtuma suurema tolerantsiga, võtma seda kui võimalust õppida ja kogeda midagi uut, avardada silmaringi. Ja kuigi sotsiaalseid erinevusi nähakse pigem kontrastide kui sujuvate üleminekutena, siis võidakse tegelikult olla omavahel palju sarnasemad kui algul paistis
Siiski pole pildilt asja ära tundmine alati nii lihtne kui tundub . Enamasti eeldatakse inimestelt , kes pärinevad mõnest ilma formaalse koolihariduseta kultuurist , ülesannete sooritamisel nõrgemat taset , kui koolihariduse omandanud inimestelt . Mälu-uuringute tulemused tõestavad aga ,et see ei vasta tõele, vaid eri kultuuriruumidest ja haridustasemega inimestele jäävad paremini meelde erinev informatsioon. Suhteliselt palju on uuritud kultuurierinevuste ning eelkõige koolihariduse mõju süllogismide (deduktiivse mõtlemise ülesanne ) lahendamisele . Uuringud on näidanud , et ilma koolihariduseta inimesed lahendavad süllogisme teisiti kui kooliskäinud inimesed .Taju- ja mälu-uuringute tulemused tõendavad , et traditsioonilist ehk formaalse koolihariduseta kultuuri esindavate inimeste võime ülesandeid lahendada sõltub osaliselt sellest, kas ülesande sisu haakub nende igapäevase tegevusega või mitte
lapse tegevuses tulemusi varakult võrdlema teiste laste omadega, kui teda nimetatakse saamatuks jne. Ameerika psühholoog David McCelland (1917-1998) uuris eri kultuuride lastekasvatustavasid ja nende seost maa majandusnäitajatega. Ilmus seaduspära, et seal, kus kasvatuses rõhutatakse iseseisvust ja isiklikku vastutust, kujuneb inimestel suurem saavutusvajadus, see viib edaspidi aga suuremale ettevõtlikkusele, mis aitab kaasa majanduse arengule. Tulemusi saadi ka ajaloolises võrdluses. Kultuurierinevuste uurija Harry Triandis on uurinud individualistliku ja kollektivistliku kultuuriga maid. Esimestes (nt Eesti, USA) rõhutatakse inimese individuaalset arengut ja eesmärkide poole püüdmist, kollektivistlikud kultuurid(70% maakera rahvastikust) seavad esiplaanile grupi (perekond, rahvas, suguvõsa) vajadused. Saavutusvajaduses võib olla kultuurilisi erinevusi.
koolitaja ja õpetaja. Oma elu jooksul on ta liikunud mitmete teadusdistsipliinide piirmail, kogunud teadmisi nii bioloogia, antropoloogia, sotsiaalpsühholoogia kui ka majanduse vallast ning toonud need suhtlemise konteksti. Gert Janil on doktorikraad tooteplaneerimise alal, mille ta sai Wageningeni Ülikoolist. Paul B. Pederseni pikk ja märkimisväärne karjäär hõlmab muu hulgas selliseid valdkondi nagu nõustamiskoolitus, kultuuridevaheline psühholoogia, kommunikatsioon, kultuurierinevuste koolitus, rahvusvaheline haridus ja konstruktiivne konfliktilahendus. Paulil on doktorikraad Aasia kultuuride alal ning magistrikraad nõustamises ja personalipsühholoogias. Geert Hofstede (Gert Jan Hofstede isa) on üle maailma tuntud kui esimene empiirilisel tõendusmaterjalil põhineva kultuuridimensioonide mudeli autor. Ta on Maastrichti Ülikooli antropoloogia ja rahvusvahelise juhtimise emeriitprofessor. Aastatel 1993-2000 oli ta auprofessorina Hongkongi Ülikooli teenistuses
suurima avastuse: ta avastab iseenda ja selle, kuidas võiksid asjad paista teise inimese vaatekohalt. Kuna kolmeaastane laps võib kohelda puuklotsi nii, nagu see oleks auto ja ta saab väga hästi aru ka sellest, kui keegi mängib koera, siis peab lapsel olema vähemalt algeline võime teha vahet asja ja vaimse seisundi vahel, mis seda asja kujutab 10. Mõtlemise kaasaegne tõlgendus (A.Toomela, P.Tulviste) Peeter Tulviste Mõtlemise kultuurierinevuste käsitlusele avaldavad mõju järgmised hinnangud: 1) etnotsentriline seisukoht - oma kultuuri, tavasid, käitumislaadi, mõtteviisi peetakse õigeks ja heaks, teiste rahvaste kultuuri kultuurituseks, kultuuri puudumiseks; 2) loodusrahvaid idealiseeriv, nende elu ja maailmanägemist loomulikuks, terveks ja terviklikuks pidav ning Euroopa tsivilisatsiooni suhtes kriitiline seisukoht; 3) uurijate eelarvamused. Ülesannete lahendamine erisugustes kultuurides toimub erinevalt, sest
pikaajalises koostoimes ja hõlmab teadmisi, tõekspidamisi, kunsti, moraali, seadusi ja tavasid, mille inimene omandab ühiskonna liikmena. Vahel vaadeldakse kultuuri endastmõistetavate sünonüümidena rahvust ja riiki. Näiteks Geert Hofstede (1980) laialdasemalt tuntud uurimuses küsitleti teiste hulgas tolleaegse Saksamaa Liitvabariigi ja Jugoslaavia sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi kodanikke ning järeldused seostati kultuurierinevuste dimensioonidega. Hofstede (1980) ütleb, et kultuuri mõistet kasutades peetakse kõige rohkem silmas seoseid ühiskonna või rahvusega, aga tänapäeval on seda hakatud rakendama ka teistele kollektiivsetele ühendustele, nagu organisatsioon, perekond. Hofstede tõi esile faktoreid, mille alusel saab eristada maade kultuure. Maskuliinsus/feminiinsus näitab, kuivõrd kultuuris domineerivad mehed ja ,,mehelikud" väärtused iseseisvus ja karjäär
kultuurilistest taustadest on inimestes rohkem ühiseid jooni, kui erinevaid. Ühe rahvuskultuuri sees on erinevused enamasti suuremad, kui rahvusgruppide vahel. Seega pole olulised üksnes rahvus või nahavärv, vaid samuti ka inimese positsioon, kogemus ja huvid oma kultuuri sees. Inimesed erinevad ka individuaalsete omaduste (isiksusejoonte, intelligentsuse jm) poolest, mistõttu ei ole võimalik inimestevahelisi erinevusi taandada vaid kultuurist tulenevateks. Kultuurierinevuste puhul tuleb meeles pidada, et need pole objektiivsed, olemuslikud ning ületamatud eripärad. Pigem on erinevuste aluseks majanduslikest võimalustest, kasvatusest, haridusest ning meediast tulenevad mõjutused. Globaliseeruvas maailmas on kultuuride erinevuste säilitamine omaette väärtus, rääkimata sellest, et kultuuriidentiteedi hoidmine toetab indiviidi minapilti ja psühholoogilist heaolu.
india, babüloonia, hiina, maajad ja lääne-euroopa. Viimane on veel viimases faasis(st surmas). Kultuuri areng on kui aastaring, lainetus või elusorganism(lapsepõlv, noorus, küpsus, vanadus). Kirjutas raamatu ''Õhtumaa allakäik''. Francis Fukuyama kas lääne tsivilisatsioonile on alternatiiv? Samuel Huntington mõjukast artiklist laiendatud raamat 1996 ''Tsivilisatsioonide kokkupõrge'', pearõhk on kultuurierinevuste tähtsustamisel konfliktide allikana. Kokkupõrge ei ole igavene. Tsivilisatsioonide tunnused: kiri vaimne tegevus viljelusmajandus varanduslik kihistumine riiklik korraldus Tsivilisatsioonide tekke põhjused (kaks erinevat arvamust): rikkam ülemkiht asus vabatahtlikult korraldama hädavajalikke töid (või neid juhendama). Seeläbi kasvas nende eneste prestiiz ja rahvas hakkas neid nõndavõrd usaldama, et neist saidki valitsejad
Frankfurdi koolkonna peamisi liikmeid. Nimetas oma õpetust kriitiliseks ühiskonnateooriaks, mis ei uuri mitte vahetult antut (positivistid), vaid ajalooliselt kujunenud ja muutuvaid nähtusi ja sündmusi. Mõistus on justkui tumestatud, kuna on saanud vaid võimu ja vajaduste rahuldamise instrumendiks Huntington, Samuel USA politoloog, tuntuimad tööd on rahvusvaheliste suhete alal, nn tsivilisatsioonide kokkupõrke teemal. Huntingtoni käsitluse pearõhk on kultuurierinevuste tähtsustamisel konfliktide allikana. Jaotab maailma 8-9 tsivilisatsiooniks. Jakobson, Roman - Venemaa juudi päritolu lingvist ja semiootik. strukturaalse lingvistika ja semiootika silmapaistev teoreetik. Koostas kuueosalise kommunikatsioonimudeli. Vaatles keelt kui praktilist suhtelmist. James, William - USAst pärit psühholoog ja filosoof ning pragmatismi ning tänapäevase religioonipsühholoogia alusepanija. Kirjeldab pühaduse ideed, mida kohtab igas religioonis.
5) Kirjelda Geert Hofstede teooriat (kultuuridimensioonide mõju organisatsioonile). Too iga dimensiooni juurde näiteks vähemalt üks riik. Vahel vaadeldakse kultuuri endastmõistetavate sünonüümidena rahvust ja riiki. Näiteks Geert Hofstede (1980) laialdasemalt tuntud uurimuses küsitleti teiste hulgas tolleaegse Saksamaa Liitvabariigi ja Jugoslaavia sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi kodanikke ning järeldused 2 seostati kultuurierinevuste dimensioonidega. Hofstede (1980) ütleb, et kultuuri mõistet kasutades peetakse kõige rohkem silmas seoseid ühiskonna või rahvusega, aga tänapäeval on seda hakatud rakendama ka teistele kollektiivsetele ühendustele, nagu organisatsioon, perekond. Hofstede tõi esile faktoreid, mille alusel saab eristada maade kultuure. Maskuliinsus/feminiinsus näitab, kuivõrd kultuuris domineerivad mehed ja ,,mehelikud" väärtused iseseisvus ja karjäär
väärtusi, integreerida inimesei sarnaste väärtustega süsteemi. Propaganda, reklaam. Sarnaseid asju selgitatakse paljudele inimestele korraga. Institutsioonid püüavad siseneda inimeste sotsiaalsetesse ja psühholoogilistesse sfääridesse, et panna neid ühtmoodi käituma. Püüd luua massiteadvust. subkultuurid, kontrakultuurid: vastanduvad massikultuuridele. Püüd eralduda, individuaalsuse, kohalikkuse rõhutamine. kultuurirelativism: väärtustatakse kultuuride erinevusi, sallivus kultuurierinevuste suhtes. Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia jaoks fundamentaalne. Ei esitata hinnanguid ega alaväärtustavaid väiteid. etnotsentrism: enda kultuuri paremaks pidamine, teiste kultuuride hindamine enda kultuuri väärtuste ja mõtteviiside alusel. Pole enam tõepüüdlusega teadus, vaid propaganda. Samas on olemas ka loomulik etnotsentrism, loomulikult peetaks end teistest paremaks. Inimesele pole loomulik olla kultuurirelativistlik.
Ekspressiivne: häälitsused, tähelepanu võitmine, MV kommunikatsioon, väljendid, küsimustele vastamine · Peenmotoorika, Üldmotoorika Jälgimine, pealiigutused, haaramine, klotside ladumine, pliiatsikasutus, lõikamine; peakontoll...trepist kõndimine · Sotsiaalne-emotsionaalne areng Suhtlemine, eneseregulatsioon, emotsioonid, sümbolite Kasutamine Arengutestide puudused · Individuaalsuse eiramine (arengseisakud) · Kultuurierinevuste eiramine · Valiidsuse ja reliaabluse küsimus · Teoreetiline põhjendatus · Kallid (võrreldes lihtsa vaatlusega) Intelligentsuse elemendid 1020 eksperti IQ elementidest (Snyderman jt.1987): 96%: - abstraktne mõtlemine - teadmiste omandamine - probleemide lahendamine 60-80%:- kohenemine keskkonnaga, mälu, üldteadmised, töötluskiirus, loovus, lingvistiline/matemaatiline kompetents Alla 25%: eesmärgipärasus, motivatsioon Intelligentsuse definitsioone ..
"tervislik illusioon"- enesevõim soodustab heaolu, tõhusamat käitumist, tervislik. Illusoorne enesevõim teistele ei meeldi eneselaiendamine- motiiv suurendada füüsilisi/sots ressursse. enesetõendamine- tahame suhelda nendega, kes kinnitavad meie omadusi motivatsioon Mina kontseptsioon- enesekohaste arvamuste kogum. Valikumehhanismid, suunavad sots käitumise aspektide valikul. Seos vastamiskiirusega. geograafilised erinevused- Mina skeemid võimalikud mina identiteed Kultuurierinevuste põhjused- erinevad referentsgrupid, Kultuur- mittepärilik kollektiivne mälu Eneseregulatsioonis- semiootiline vahendatus. Lapsena reguleeritakse käitumist välistele käskudele, hiljem õpitakse täitma keerulisemaid programme. Ühistähelepanu ja imiteerimine- varased märgid vaimuteooriast MINA- eneseteadvus, enese-esitlus, minaskeemid, enesevõimendamine/upitamine, enesele suunatud tähelepanu (ajahetkel?)
soovivad vältida ebaedu, eelistavad ka väga suure või väga väikese edutõenäosusega ülesandeid. Kasvatuse erisuste tõttu on saavutusvajadus suurem sageli just esmasündinud ja ainukestel lastel. Ameerika psühholoog David McClelland uuris eri kultuuride lastekasvatustavasid ja nande seost vastava maa majandusnäitajatega. Kinnitust leidid üldine seaduspära, et seal, kus kasvatuses rõhutatakse iseseisvust ja isiklikku vastutust, kujuneb inimestel suurem saavutusvajadus. Tuntud kultuurierinevuste uurija Harry Triandis on uurinud individualistliku ja kollektivistliku kultuuriga maid. Esimestes rõhutatakse inimese individuaalset arengut ja omaenda eesmärkide poole püüdlemist, kollektivistlikud kultuurid aga seavad esiplaanile grupi vajadused. Seega võib inimeste saavutusvajaduses olla ka kultuurilisi erinevusi. 4.EMOTSIOONID 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus
inimesed on sünnipäraselt head, kuid kultuur kallutab nad õigelt teelt kõrvale. Mingil määral on iga kultuur etnotsentriline, vastandab end teistele ja peab end mingis suhtes paremaks. Ka tänapäeva uurijad ei ole eelarvamustest vabad. Positiivne selles on tõik, et erinevate eelarvamustega teadlased, nende hulgas ka aafriklastest etnograafid ja psühholoogid, uurivad erisuguste kultuuride inimeste mõtlemist. Järgnevalt ajalises järjestuses ülevaade mõtlemise ajaloolise arengu ja kultuurierinevuste käsitlustest ( Tulviste 1984: 12-15). 1.2 H .Spencer mõtlemise evolutsioonist Inglise filosoof ja sotsioloog Herbert Spencer (1820-1903) tõi evolutsiooniidee psühholoogiasse sisse juba enne, kui Darwin oma teooria sõnastas. 3 Spencer oli esimene autor, kes hakkas sihikindlalt koguma andmeid pärismaalaste mõtlemise kohta ,et neid teaduslikult üldistada.
madalajärgulisest, kehva toitu ja teenindust pakkuvast asutusest. Kohates esimest töötajat, saadakse kohe mulje ka teenindusest. Esmamulje efekti on raske muuta. Nimelt mõjutab esmamuljel tajutu edasise taju valikuid ja inimene tajub just seda, mida tahab. Ka detaile, mis nagu räägiksid esmamuljel tajutu vastu, tajutakse kui esmast muljet kinnitavat. Esmamulje tekkimiseks läheb aega umbes 30 sekundit. Esmamulje efekti toetavad ka eelarvamused välistunnuste, kultuurierinevuste jms. kohta. Korduvtaju efekt esineb korduva suhtlemise puhul tavaliselt püsiklientide, tuttavate, töökaaslaste jt. suhtes. Sellisel juhul me vaatame, aga Tervikliku sõnumi kogumõjust moodustab umbes 7% sõnaline suhtlemine, 38% kuulub hääletoonile, 55%on visuaalne mõju. ei näe, kuuleme aga ei kuule. Esmased muljed on tugevad ja kestavad kaua. Esmakontakti
(1928/1989/2006); Denveri skriiningtest (1967); Griffithsi arenguskaala (1970)... 54 Näiteks Bayley arenguskaala III: lapse võimed on erinevas vanuses kvalitatiivselt erinevad (eri ülesanded). Mitme valdkonna arengu kirjeldamine: kognitiivne areng, kõne, motoorika, sotsiaal-emotsionaalne areng, kohanemisvõime. 1-42 k laste arengu hindamiseks. Arengutestide puudused. Individuaalsuse eiramine (arenguseisakud); kultuurierinevuste eiramine; valiiduse ja reliaabluse küsimus; teoreetiline põhjendatus; kallid (võrreldes lihtsa vaatlusega). Arengutestid ja hilisem IQ. Ennustatav väärtus tulevase võimekuse osas alla 2-a laste juures väike: DQ ja IQ mõõdavad erinevaid asju; DQ ja IQ ajas muutuvad, areng pole stabiilne; oluline DQ erinevus ennustab hilisemat IQ. Seos hilisema kooliedukusega tulemused vastuolulised. Intelligentsuse mõõtmisest: erinevad arusaamad. Üritatakse hinnata IQ-d ja selle komponente
annaabi.ee 
