Austraalia on Kaug-Lõuna riik. 1. Ajalugu Esimesed asukad protoaustraallased tulid Austraaliasse hiljemalt 30 tuhande aasta eest Kagu-Aasiast, mida Austraaliast lahutab saarterohke väin. Vanimast leiukohast on saadud algelisi veerkiviriistu, pihukirveid, kõõvitsaid ja teravikke. Eriti ida- ja kaguranniku ning sisemaa vahel ilmneb kultuurierinevusi. V-III aastatuhandeni enne meie ajaarvamist arenes kivitöötlemine, valmistati korrapärase kujuga odaotsi, nuge ja talbu, kasutati heitepuud ja bumerangi. II-I aastatuhandel enne meie ajaarvamist võeti kasutusele lihvitud kivikirved, luust õngekonksud ja ahingud. Paljudes kohtades on leitud koopa- ja kaljujooniseid. Küttimisest, korilusest ja kalastamisest elatuvate tõmmunahaliste aborigeenide kultuur püsis kiviaja tasemel eurooplaste tulekuni
Enim räägitud keel on austraalia inglise keel, mida räägib umbes 79% elanikest, vähemused räägivad erinevaid hiina dialekte või itaalia keelt. AJALUGU Esimesed asukad (protoaustraallased) tulid Austraaliasse arvatavasti vähemalt 30 000 aasta eest Kagu-Aasiast, mida Austraaliast lahutas saarterohke väin. Vanimast leiukohast on avastatud algelisi veerkiviriistu, pihukirveid, kõõvitsaid ja teravikke. Ilmneb kohalikke kultuurierinevusi, eriti ida- ja kaguranniku ning sisemaa vahel. 1611. aastal randusid esimesed hollandi meremehed Austraalia põhjarannikul ning viisid koju tagasi teate, et maa on kasutu ja elamiskõlbmatu. Tõenäoliselt arvasid nad seda põhjaranniku kuuma ja niiske kliima tõttu ja teisest küljest on läänerannik kaetud peamiselt suurte kõrbetega. Esimene inglane, kes Austraaliasse jõudis, oli W. Dampier, kuid James Cook´i uurimisretked lõunarannikule 1770
Enim räägitud keel on austraalia inglise keel, mida räägib umbes 79% elanikest, vähemus räägib erinevaid hiina dialekte või itaalia keelt. [1] 6. Ajalugu Esimesed asukad protoaustraallased tulid Austraaliasse arvatavasti vähemalt 30 000 aasta eest Kagu-Aasiast, mida Austraaliast lahutas saarterohke väin. Vanimast leiukohast on saadud algelisi veerkiviriistu, pihukirveid, kõõvitsaid ja teravikke. Ilmneb kohalikke kultuurierinevusi, eriti ida- ja kaguranniku ning sisemaa vahel. V-III aastatuhandeni e.m.a. arenes kivitöötlemine, valmistati korrapärase kujuga odaotsi, nuge ja talbu, kasutati heitepuud ja bumerangi. II-I aastatuhandel e.m.a. võeti kasutusele lihvitud kivikirved, luust õngekonksud ja ahingud. Paljudes kohtades on leitud koopa- ja kaljujooniseid. Küttimisest, korilusest ja kalastamisest elatuvate tõmmunahaliste aborigeenide kultuur püsis kiviaja tasemel eurooplaste tulekuni. [1]
· Emic uurimisstrateegia, mille puhul keskendutakse ühiskonna liikmete endi seletustele; see on püüd seletada kultuuri seestpoolt vaadelduna. Uurija ei tohi olla kunagi targem kui uuritavad. · Etic lähtutakse teooriast ja sellest, mida uurija tähtsaks peab. Oht, et kirjeldus ei pruugi olla sarnane inimeste endi kujutelmadele. Plussiks on kindlad uurimisprintsiibid, mida on võimalik kirjeldada ja võrrelda. Sellise meetodiga on hea uurida kultuurierinevusi (uurimismeetod rangelt määratletud). *Emic/etic on paarismõisted, ükski uurimus ei saa olla puhtalt üks või teine. · Võtmesümbolite baasväärtused konseptsioon, et igal ühiskonnal on teatud kesksed väärtused, mis ühendavad kultuuri terviklikuks ning mis annavad võimaluse kultuure omavahel võrrelda. · Enkulturatsioon (inimese kultuuri sisestamine õppimise teel). Protsess, mis
· Tegevuskogukonnad on stabiilsed ja õppija kohandub struktureeritud, enesega rahulolevasse keskkonda, kuigi me elame üha enam muutuvas maailmas, kus kogukonnad on ebastabiilsed aga samas nende piiride ületamine on juba iseeneset õpistiimuliks. JÄRELDUSED: · Keskendutakse meeskonnatöö oskusele, argitegevuse refleksioonile, rõhutatakse rühmasiseste koostööprotsesside teadvustamist ja refleksiooni, teadvustatakse kultuurierinevusi, välditakse stereotüübistamist jne. · Kokkuhoidvate rühmade loomine ning rühmaprotsesside juhtimisel väärtustatakse ühise eesmärgi loomist, isiklike rollide määratlemist ning vastutust, et vältida "liugu laskmist". · Tööpõhine õppimine/ probleemõpe NB! Õppimise keskmes on suhtlemine, rollide omandamine Õppimises peetakse oluliseks sotsiaalseid situatsioone, pööratakse
baalsetes signaalides. Näiteks kui bulgaarlane noogutab pead, Tabu põhineb arvamusel, et ühest või teisest asjast rääkides või- siis ei tähenda see sugugi nõusolekut, vaid hoopis äraütlemist. vad üleloomulikud jõud seda kuulda ja kõneleja vastu ära kasu- Kui Indias inimesed raputavad pead, siis ei tähenda see eitust või tada. Kurja eemalehoidmiseks välditakse tabusõnade lausumist. rahulolematust, vaid heakskiitu. Kultuurierinevusi on ka selles, Kui tabusõnaga tähistatud olendeid või asju peab paratamatult kui palju inimesed mitteverbaalseid signaale kasutavad. Näiteks nimetama, siis kasutatakse eufemismi ehk ümberütlevat sõna. zestikuleerivad Põhja-Euroopa Näiteks eesti keele sõna hunt on eufemism. Vanas eesti keeles inimesed oluliselt vähem kui Mu keele piirid tähistavad mu tähistas hunti sõna susi, kuid et teda mitte välja kutsuda, siis Vahemere maade inimesed
Kuid eurooplasi on raske üldistada. Näiteks hispaania jaemüüjad kulutavad palju rohkem tunde kauplemisele kui briti kaupmehed ning poed suletakse päevasel ajal vähemalt kolmeks tunniks. Saksa kodanikud on üldtuntud hinna-teadlikkuse poolest ja teevad enamuse ostudest allahinnatud kaubaga poodides. Tõepoolest ettevõtted kes on väga edukad ühel kindlal turul ja kes püüavad teistele turgudele siseneda tihtipeale kaalumata adekvaatselt kultuurierinevusi satuvad hätta. Hiinas on sarnane situatsioon, sest riigisüsteem ikka veel predomineerib. Kaupade levitamiseks kasutatakse suuri poode ja supermarketeid. Sealsed poed on spetsialiseerunud ühe toote müümisele nagu näiteks jalgrattad, puuviljad juurviljad. Teenindus on neutraalne, krediiti ei ületata ja hinnad on erinevates poodides ühesugused ja kauplemist ei toimu. Tsükkel on lühike, alustades toote tootmisest hulgimüüjani ja sealt edasi kohe jaemüüki
(2002. Psühholoogia gümnaasiumile, lk. 224) Kultuurimõõtmed Inimesed peavad elus oluliseks erinevaid asju. On inimesi, kes pühendavad oma elu sotsiaalse õigluse ja vabaduse eest võitlemisele. Samas on neid, kelle jaoks on esmatähtis raha ja võim teiste inimeste üle. Kuigi ühes kultuuris ei väärtusta kõik inimesed kunagi täpselt samu asju, on siiski mõnes kultuuris rohkem näiteks neid, kes peavad oluliseks keskkonnakaitset ja säästvat suhtumist maavaradesse. Kuidas taolisi kultuurierinevusi üldisemalt kirjeldada? Üheks viisiks on otsida üle kultuurilisi ehk universaalseid kultuurimõõtmeid, mille abil saaks seletada võimalikult suure hulga kultuurierinevustest ning kultuure võrrelda. (2002. Psühholoogia gümnaasiumile, lk. 225-226) 4 Sotsiaalne taju Taju on protsess, mille kaudu meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt (nn tajukujund) vahetult mõjuvatest objektidest või nähtustest. (2002
Alfred Reginalt Radcliffe-Browne. Esile on tõstetud sotsiaalse grupi vajadused, mitte indiviidi vajadused. Kõige olulisem on ühiskonnas sotsiaalse strutuuri säilitamine. Inimene sünnib sotsiaalsete institutsioonidega maailma, inimene peab ka kohanema ühiskonnaga. Funktsionalism ei pööra tähelepanu minevikulisele mõõtmele, ajaloole. Fookus on uurija kaasajas. Pigem domineerib kaasaegse ühiskonnas uurimine. Ei tunnistanud Malinowki põhivajaduse skeemi. Funkts pole hea viis seletada kultuurierinevusi. Lingvistiline relativism Boas Sapir Whorfi hüpotees. Rahva maailmatunnetus sõltub nende keele omadustest. Saame aru asjadest, mille kohta on olemas mõisteline aparaat. Mõjutab meid arendama oma keelt. Mis on ühiskonnas oluline, selle kohta on palju sõnu, detailsemaid sõnu. Mõtlemine mõjutab keelt, keel mõtlemist. Psühhoanalüüs Sigmund Freud (1856-1939), Carl Gustav Jung (1975-1961)- inimeste teadvusest
mida võib kirjeldada talle iseloomulike väärtuste, hoiakute, normide ja tavade kaudu. 14.3. Kultuurimõõtmed Kuigi ühes kultuuri ei väärtusta kõik inimesed kunagi täpselt samu asju, on siiski mõnes kultuuri rohkem näiteiks neid, kes peavad oluliseks keskkonnakaitset ja säästvat suhtumist maavaradesse. Ülekultuuriliste ehk universaalsete kultuurimõõtmete abil saab seletada võimalikult suure hulga kultuurierinevustest ning kultuure võrrelda. Kultuurierinevusi inimese väärtuseelistustes on kõige otstarbekam kirjeldada nelja mõõtme abi võimudistants, individualism-kollektivism, ebakindluse vältimine ja maskuliinsus- feminiinsus. 14.4. Subjektiivne heaolu Objektiivne heaolu- näiteks toodetud kaupade hulk Subjektiivne heaolu selle all mõeldakse inimeste üldist hinnangut oma elule, mida mõõdetakse mitmesuguste näitajatega, nagu positiivsete ja negatiivsete emotsioonide kogemine, elu rahulolu, rahulolu iseendaga,
ka kultuuriúoki 6 erinevat aspekti: *pinged mis tulenevad sellest, et on vaja psühholoogiliselt kohaneda. *kaotuse tunne – tunne et ollakse kaotanud sõbrad, staatuse, et inimene ei valda enam midagi. *hüljatuse tunne – kuna uue kultuuri inimesed ei ole teid omade sekka arvanud. *segaduse tunne – kõik rolliootused, väärtused, rollid on sassis. Inimesel on ka enda identiteedi määratlemisega raskusi. *uudsuse,ärevuse,põlguse tunded tekivad siis kui hakatakse tajuma kultuurierinevusi. *võimetuse tunne – tekib tunne et ei suuda uues keskkonnas toime tulla. 4 Staaduimi 1. Esialgne innukus: Alguses köidab meid samasugune uudsuse tunne nagu näiteks nädalasel turismireisil vaatamisväärsused, kaunis loodus, eksootilised inimesed ning erilised toidud tekitavad meis vaimustust ning uudishimu. Kodumaa ununeb ning uuest keskkonnast nähakse vaid meeldivaid külgi. Selle esialgse innustuse ajal tajuvad aga inimesed väga hästi mitmesuguseid teise kultuuri olulisi
nimetus) mõtlemise kohta, et neid teaduslikult üldistada Kuna kõik maailmas areneb ja muutub siis peab arenema ka inimmõtlemine, et inimene saaks muutuva keskkonnaga kohaneda. Mõtlemise evulutsiooni põhjuseks pidas ühiskonnaliikmete kogemuste kasvu ja keerustumist Mõtlemise areng on seotud ühiskonna arenguga, kusjuures vahendajaks on ühikonnaliikmete kogemus. Mõtlemise operatsionaalset külge pidas muutumatuks. Kultuurierinevusi on ainult mõistete mahus, mitte nende tekkimise ja kasutamise seadustes Pärismaalane mõtleb samuti kui tsiviliseeritud inimene-aga vähem ja halvemini sest ta teab meist vähem 2. L.Levy-Bruhl (1857-1939)- ja eelloogilise mõtlemise hüpotees. Põhierinevus moodsate kultuuride ja primitiivsete kultuuride kollektiivsuse kujutelmade vahel on selles, et esimestes püütakse vältida loogilisi vasturääkivusi.
olid LATGALID. Lätlaste eellashõimude hulka kuulusid ka Väina jõest lõunas elavad seelid. - Kuralaste alad jäid tänapäeva Läti ja Leedu läänerannikule. Liivi lahe rannikul elasid liivlased, kes o keeleliselt eestlastele väga lähedased. Kuigi eestlaste eellased ei jagunenud etniliselt eristuvateks hõimudeks, leidus maa lõuna-ja põhjaosas elavate eestlaste vahel märkimisväärseid kultuurierinevusi. Eesti kirdenurgas elas veel üks soome-ugri hõim, vadjalased, kelle elualad ulatusid tänapäeva Peterburini. - 1.aastatuhande lõpuks tekkisid ribapõllud, mis soodustasid külade kujunemist. Külad koondusid, moodustades vanemate juhitud poliitilisi ühendusi. Keskmes tavaliselt mõni linnamägi. Hiljem, juba ristiusustamise järel, tekkisid nende põhjal kihelkonnad, mis jäid esmatasandi haldusüksuseks 20.sajandini. - 2
mis tulenevad sellest, et on vaja psühholoogiliselt kohaneda. *kaotuse tunne tunne et ollakse kaotanud sõbrad, staatuse, et inimene ei valda enam midagi. *hüljatuse tunne kuna uue kultuuri inimesed ei ole teid omade sekka arvanud. *segaduse tunne kõik rolliootused, väärtused, rollid on sassis. Inimesel on ka enda identiteedi määratlemisega raskusi. *uudsuse,ärevuse,põlguse tunded tekivad siis kui hakatakse tajuma kultuurierinevusi. *võimetuse tunne tekib tunne et ei suuda uues keskkonnas toime tulla. Erinevusest tulenev sokk - Kultuurisoki kohta on välja pakutud erinevaid seletusi, osaliselt aitavad järgnevad seletused määratleda ka neid tingimusi, milliste korral inimene kohaneb kultuurisókiga kergemini. Furnham ja Bochner (1986) on välja pakkunud järgneva loetelu: *Kultuuriokk sarnaneb psühholoogiliselt kaotusele ja seetõttu on tal mõningast sarnasust leinaga.
kultuuriúoki 6 erinevat aspekti: *pinged mis tulenevad sellest, et on vaja psühholoogiliselt kohaneda. *kaotuse tunne tunne et ollakse kaotanud sõbrad, staatuse, et inimene ei valda enam midagi. *hüljatuse tunne kuna uue kultuuri inimesed ei ole teid omade sekka arvanud. *segaduse tunne kõik rolliootused, väärtused, rollid on sassis. Inimesel on ka enda identiteedi määratlemisega raskusi. *uudsuse,ärevuse,põlguse tunded tekivad siis kui hakatakse tajuma kultuurierinevusi. *võimetuse tunne tekib tunne et ei suuda uues keskkonnas toime tulla. Erinevusest tulenev sokk Kultuuri`soki kohta on välja pakutud erinevaid seletusi, osaliselt aitavad järgnevad seletused määratleda ka neid tingimusi, milliste korral inimene kohaneb kultuurisókiga kergemini. Furnham ja Bochner (1986) on välja pakkunud järgneva loetelu: *Kultuuriokk sarnaneb psühholoogiliselt kaotusele ja seetõttu on tal mõningast sarnasust leinaga.
kohta ,et neid teaduslikult üldistada. Ta leidis, et kuna kõik maailmas areneb ja muutub, siis peab arenema ka inimmõtlemine, et inimene saaks muutuva keskkonnaga kohaneda. Mõtlemise evolutsiooni põhjuseks pidas Spencer ühiskonnaliikmete kogemuste kasvu ja keerustumist. Mõtlemise areng on tema arvates seotud ühiskonna arenguga, kusjuures vahendajaks on ühikonnaliikmete kogemus. Mõtlemise operatsionaalset külge pidas Spencer muutumatuks. Kultuurierinevusi on ainult mõistete mahus, mitte nende tekkimise ja kasutamise seadustes: pärismaalane mõtleb samuti kui tsiviliseeritud inimene - aga vähem ja halvemini, sest ta teab meist vähem. Teatud mahuga mõistete moodustamiseks on vaja teatud pärilikke eeldusi: on vaja , et inimese esiisadel oleksid juba olnud teatud mahuga mõisted. Teadmisi ja mõisteid saab inimene omandada vaid isiklikku, vahetut meelelist kogemust üldistades. Spenceri konseptsioon toetus kahele tõestamata eeldusele: 1
Mis juhtub, kui verbaalne ja mitteverbaalne edastavad vastuolulisi sõnumeid? Unistus luua mitteverbaalse suhtlemise sõnastik! Chirologia kätekõne 1644a Näoväljendused 1899a Mitteverbaalse suhtlemise sõnastik Dr. Heba Najef (Kairo Ülikool) mitteverbaalse suhtlemise sõnaraamat "Listen not to what a man says but rather to what he does not" (Jibran K. Jibran) Kas on kultuurierinevusi? 13. Suhtlemine II Mehrabiani hüpotees Albert Mehrabiani (1970dad) hüpotees Kolm tähendust edasiandvat elementi vahetus suhtlemises: sõnad, hääletoon, kehakeel Hoiakute ja tunnete edasiandmisel vahekord: - 7% sõnad - 38% hääletoon - 55% kehakeel Eri kanalite mittevastavus kui probleem! Mehrabian: sõnad, kehakeel ja hääletoon Mitteverbaalsed märgid Staatusemärgid Seotusemärgid
otseselt RFK jaole ,,Tegutsemine ja osalus" Miks eelhindamiseks võiks sobida just DAS II · Põhjalikud teoreetilised alused, otsene seotus RFK-ga, katab kõik RFK valdkonnad. 54 · Suhteline kasutamislihtsus - erinevaid versioone saab sooritada kas inimene ise või koos küsitlejaga, pikima versiooni ajakulu u. 20 minutit. · Kultuuriülene rakendatavus - vahend hindab puuet kultuurierinevusi arvestades (uuring 19 riigis puude olemuse hindamise tavade ja uurimiseks). · Kasutatav üldpopulatsioonis ning kõikide haiguste korral, · Uuring hõlmas erinevaid alarühmasid: 1)üldpopulats., 2)füüsiliste probeemidega- 3)vaimsete ja emosionaalsete probleemidega-, 3)alkoholi ja uimasteid kuritarvitavaid inimesi. · Standardne hindamisskaala. Usaldusväärsuse ja valiidsusuuringud WHO eri piirkondades näitasid, et on võrreldav
verbaalsed. Mis juhtub, kui verbaalne ja mitteverbaalne edastavad vastuolulisi sõnumeid? • Unistus – luua mitteverbaalse suhtlemise sõnastik! Chirologia – kätekõne 1644 Näoväljendused 1899 Mitteverbaalse suhtlemise sõnastik • Dr. Heba Najef (Kairo Ülikool) – mitteverbaalse suhtlemise sõnaraamat • “Listen not to what a man says but rather to what he does not” (Jibran K. Jibran) • Kas on kultuurierinevusi? Kas need kaks gruppi erinevad? Kas siin on erinevusi? Kes on kes? Kes on kes? Avatud hoiak Avatud hoiak: enesekindlus Avatud hoiak: enesekindlus Avatud hoiak: enesekindlus Avatud ja uuriv hoiak Avatud ja uuriv hoiak Avatud hoiak: valmisolek Avatud ja siiras hoiak Enesekaitse. Närvilisus Enesekaitse. Tüssamine Enesekaitse. Tüssamine Enesekaitse. Tüssamine Kaitseasend. Tüssamine Kaitseasend. Eitamine Kaitseasend. Eitamine
ja tutvustab materiaalseid tõendeid inimeste ja nende keskkonna kohta ning korraldab nendest näitusi." Nõustudes selle ICOMi määratlusega, on tähtis rõhutada, et tervikuna võttes moodustavad muuseumid varieeruva ja liigendatud maailma, mis on hiiglaslik tänu muuseumide erinevatele kujunemislugudele ning eripalgelisele ainesele, kogudele ja koostisele. Muuseumid kujutavad neid loonud ühiskondi abstraktselt, mistõttu nad on rohkem kui teised kultuuriüksused oma riikide ja piirkondade kultuurierinevusi ühendavaks sümboliks. Teiselt poolt on täheldatud, et sageli tähendab muuseum ise kultuurisuhtlust, milleks on omad aja jooksul välja kujunenud koodid ja keel. Samas tuleb tõdeda, et algselt olid muuseumid kunsti- ja antiikesemete kogud. Neid rajasid 16. ja 17. sajandi Itaalia ja Euroopa õukondades vürstid, kes soovisid sel moel külalistele sümboolselt väljendada oma võimu. Hiljem, eriti alates 19. sajandist
annaabi.ee 
