sümboolne kapital suur narratiiv süvastruktuur teisene modelleeriv süsteem (2) Kirjaliku eksami küsimused · Millised on üldise kultuuriteooria eesmärgid ja ülesanded? · Millised kultuuri määratlused on ühiskonnas käibel ning millised on nende probleemid? · Mis on kognitiivne adekvaatsus? · Mille poolest erinevad omavahel bioloogilised, sotsiaalsed ja kultuurilised konstandid? · Millistel viisidel ringlevad tähendused kultuuris? · Millised probleemid tekivad kultuuridevaheliste piiride määratlemisel? · Kirjeldage individuaalse kultuuriidentiteedi moodustumismehhanisme. · Millised on kultuuridevaheliste suhete tüübid? · Kuidas liiguvad tähendused üle kultuuriliste piiride? · Kuidas kujuneb kultuuri kese? · Kuidas põhjendada, et kultuuride areng on/ei ole allutatud üldistele seaduspäradele? · Kuidas mõjub globaliseerumine üksikkultuuride arengule? · Kuidas põhjendatakse kultuurisõltelisuse teooriat?
Samuti laastab korruptsioon abi jaotamist. Abivajajad, kellel on olnud varasemaid kogemusi korrumpeerunud ja/või vägivaldse kohaliku võimu esindajaga, võivad olla eriti tundlikud kultuuri vääritimõistmisele. Föderaalvalitsuse puudumine abi jaotusel võib olla märgiks ebaefektiivsele humanitaartööle. Pingelised valitsustevahelised suhted teevad humanitaarabi jagamise veelgi raskemaks, mitte ainult abi jagamise koha pealt, vaid ka erinevate võimaluste uurimiseks kultuuridevaheliste eraldusjoonte ületamiseks. Humanitaarabi töötajad on tavaliselt teadlikud, et probleemid kultuuridevahelisel kommunikatsioonil on olemas, kuid ei pruugi olla teadlikud sellest, kui sügavale võivad need minna. Humanitaarabi osutavad organisatsioonid tegutsevad üldjuhul koordineeritult oma asukohamaa ja hädaabi vajava riigi valitsustega. Halvematel juhtudel ei pruugi koostöö toimida, tulemuseks vastuolud ja otsustamatus.
Rollikonflikt tekib siis ootused ei sobi tegelikkuses olemasolevate rollidega. Mina pole sellisesse olukorda sattunud. Mis on etnotsentrism? Leia enotsentrismi avaldumise näited ajaloost! (maailma mitmekultuurilisus) Etnotsentrism on teiste kultuuride üle otsustamine oma kultuuri vaatepunktist. Nt saklaste, eesotsas Hitleri suhtumine juutidesse. Millised ohud peidab endas mitmekultuuriline maailm? Etnotsentrism aitab säilitada oma rahvuslik identiteet, aga see mitte ainult takistab kultuuridevaheliste suhete arengut, vaid äärmuslikes olukordades viib ka vägivallani. Ühed rahvad hakkavad teiste rahvuste suhtes vaenulikkust üles näitama, hakkavad oma reeglid ja väärtushinnangud teistele peale suruma, oma rahva hädades teisi rahvusesindajaid süüdistama. Mis organisatsioon on Rooma klubi ja millega see tegeleb? (maailma globaliseerumine) Rooma Klubi on 1968. aastal Roomas asutatud mõttekoda. See on grupp teadlasi,
Kultuuridevahelist õppimist puudutavad ideed põhinevad kaudsel või otsesel arusaamal kultuurist. Kultuur on inimeste poolt loodud ja aitab inimestel igapäevaeluga toime tulla. Kultuuridevaheline õppimine annab meile võimaluse õppida erinevatest kogemustest mida mingi kultuurikeskkond meile edastab. Erinevad inimesed erinevatest kultuuridest näevad ühte ja sama asja erinevalt. Peame oskama näha meid ümbritsevat maailma, läbi selle õpime toime tulema kultuuridevaheliste erinevustega. Kultuuridevaheline õppimine on protsess, mis seab inimesele eelduse, et ta tunneks iseennast ja teaks, kust ta pärit on, alles siis on ta võimeline mõistma teisi. Siin seatakse küsimärgi alla see, mida me peame iseenesest mõistetavaks küsimärgi alla. Kultuuridevaheline õppimine seab väljakutse inimese identiteedile, kuid samas võib sellest saada ka eluviis, mille läbi on võimalus rikastada oma identiteeti.
- Vestluskäitumises ehk kommunikatsioon - Ajakäitumises - Ruumikäitumises - Väärtushinnangutes Vestluskäitumine Madala kontekstiga kultuurides info verbaliseeritakse e. asjast räägitakse otse. Kõrge kontekstiga kultuuri esindaja võib pidada sellist suhtlemist ebaviisakaks ja külmaks. Madala kontekstiga kultuuris peetakse võimalikuks väärtuste, tõekspidamiste ja normide paljusust. Ajakäitumine ( Edward T. Halli järgi) Kultuuridevaheliste erinevuste vaatekohast võib suhtumist aega lihtsustatult jagada kaheks. Kultuure, kus korraga tehakse üht asja ,kutsutakse monokroonseks ja kultuure, kus tegeletakse paralleelselt mitme asjaga, polükroonseks. Näitena võib tuua teeninduskultuuri, kui monokroonses kultuuris (nt Skandinaavia) tegeleb teenindaja ühe inimesega korraga, teised seisavad järjekorras ja ootavad, siis polükroonses (nt Vahemeremaad) kultuuris suhtleb teenindaja ühekorraga mitme inimesega.
kompositsiooni väljendamise semantikat. 4. Igaüks, kes on võõras kultuuris suhelda püüdnud, teab hästi, et vaid grammatikast ja sõnavarast õnnestunud vestluseks ei piisa. Oluline on ka suhtluspädevus, oskus keelt vastavalt situatsioonile ja eesmärgile kasutada. Suhtluspädevuse rollile keelekasutuses juhtis tähelepanu juba antropoloog ja sotsiolingvist Dell Hymes (1972) ning tänaseks on välja arenenud terve hulk teadusharusid, mis tegelevad kultuuridevaheliste erinevustega suhtluses. Uuritakse näiteks viisakustavade erinemist, vestlusstiilide varieerumist eri kontekstides, aga ka kõneaktide vormistust. Muuhulgas kuulub siia ka sotsiolingvistiline pädevus kui oskus variante kontekstitundlikult valida. Mõned uurijad on aga sotsiolingvistilist pädevust koos oskusega kõneakte antud kultuuris eesmärgipäraselt kasutada (illokutiivne pädevus) nimetanud hoopis pragmaatilise pädevuse allharudeks (Bachman 1990)
vestluspartnerid teineteise eesmärkidest või perspektiivist aru saaksid. Kultuuridevahelise suhtlemise oskuste üheks oluliseks aluseks on teadmine, et teise inimese arusaamad võivad olla erinevad ning valmisolek kohandada oma käitumist viisil, mis parandaks üksteisemõistmist. Veel ei ole selge, kas kultuuridevaheline suhtlemisoskus kuulub automaatselt sotsiaalselt intelligentse inimese oskuste pagasisse või on see eraldi omandatav oskus. Kultuuridevaheliste kontaktide hulk suureneb tänu turismile, mis on kujunenud peamiseks kultuurivahetuse komponendiks. Küsimused: 1. Kui olete kakskeelne, siis kui erinev on eneseväljendamine ühes ja teises keeles? Mis on need teemad, millest on mugavam rääkida kas ühes või teises keeles? Miks? 2. Kuidas kohandad ühe emakeelega inimesena oma käitumist, kui räägid nendega, kelle jaoks sinu emakeel on võõrkeel ja kuidas mõjutab selline
tähendust sisse- need ei ole aga siis tekstid. Teksti omadus on see, et ta peab olema tõlgendatav! Tekste on erinevaid- majad, linnad, tantsud- kui nende kindlad elemendid omavad mingit tähendust! Et inimene, kes tantsu jälgib, saab aru, mis on sinna sisse kodeeritud informatsioon. Kult. praktika- kõik, mis me teeme võib nimetada praktikaks. Kultuurilise praktika käigus toimub tähenduste omistamine ja edastamine. Nt. kombed, rituaalid, ühistegevused. 6. Millised probleemid tekivad kultuuridevaheliste piiride määratlemisel? 1 Kultuuridevahelised piirid on hägusad. Iga kultuuri kandja võib erinevalt aru saada tekstidest ja praktikatest. Tekstuaalne kogukond in., kes on lugenud ühte teatavat raamatut. Nt. Aristotelese ,,metafüüsika". Kõik inimesed maailmas, kes on seda lugenud, kuuluvad ühte tekstuaalsesse kogukonda
keelest. Näiteks inglise keeles kõnelejal on oluline teada, et 5. Kuidas mõista Sokratese mõttetera Keele kuritarvitamine tekitab hinges Johann Wolfgang von kui küsitakse viisakalt How are you? 'Kuidas käsi pahelisust. Goethe käib?', ei eeldata, et vastaja hakkaks pikalt aru and- ma, kuidas tal läheb, sellele vastatakse sama viisa- 6. Too näiteid kultuuridevaheliste erinevuste kohta suhtlemises. kusega How are you?. Eesti kultuuris aga kannab küsimus Kuidas 7. Too tuttavate keelte võrdluse põhjal näiteid selle kohta, kuidas keel võib sul läheb? tavaliselt vestlust edasiarendavat tähendust. mõtlemist mõjutada. 8. Vaata mõnd telereklaami. Analüüsi, kuidas selles on väljendunud järgmi-
Kui eelnevalt ennast erinevate rahvaste eripäradega kurssi viia, siis ei teki ka nendega kokku puutudes nii suurt kultuurišokki, mis võib mõjutada koostööd. Sekretäri jaoks on oluline tundma õppida eri rahvusi, kellega ettevõte koostööd teeb, kuna juhtidel tihti ei ole aega, et seda ise teha. Oluline on tutvuda kultuuriga, kuid oluline on juhil ka ennast korrektselt väljendada ja rääkida koostööpartneritega veenvalt ja pidada häid kõnesid. 1.3 Mõisted ja arusaamad Kultuuridevaheliste probleemide tekkepinnaseks pole enamasti see, et me pole tuttavad kummarduste, gallialiku õlakehituse või söögipulkadega, selgitab Lewis (2003, lk 19). Meie ühiskond on õpetanud meid omaks võtma teatud põhimõtteid ja väärtushinnanguid. Teame, et paljud nendest üldmõistetest on tuttavad mitmele kultuurile. Hispaanlasele pole meil autundest midagi õpetada, jaapanlased on meistrid viisakuses, rootslased, inglased ja sakslased on kõik veendunud oma aususes. Kui
Üks soomlanna seevastu kirjeldab Eesti noori sõnaosavamate ja enesekindlamatena kui on seda tema kaasmaalased ning sotlane arvab, et eestlased on avatud suhtlejad, kuna ei piirdu vaid oma keeles rääkimisega nagu britid. Samas tuli mitmest loost välja, et hoolimata oma kinnisest loomusest iseloomustavad eestlasi õpihimu ning suur huvi teiste rahvaste vastu. ,,Ma ei jõua ära imestada, kui haritud on Eesti rahvas," ütleb Eestis elav portugallanna. KOKKUVÕTE Kultuuridevaheliste erinevuste teadvustamine ja erinevate kultuuride tundmine aitab oma kultuuri paremini tundma õppida ning julgemalt teistest kultuuridest pärit inimestega suhelda. Arvestades seda, et kultuure on maailmas sadu, pole kindlasti võimalik kõiki nende eripärasid tunda, kuid on võimalik hinnata, milliseid erinevusi tasub seostada kultuuriga ning millised neist on individuaalsed erinevused. Kultuuridevahelised erinevused on küll suured ja olulised, kuid inimeste vahelised
Kolm peamist ülemaailmset juhtimisoskust, mida tuleb käsitleda ja uurida on käitumis-, kognitiivsed ja põhioskused. Need peamised pädevused võimaldavad juhil neid edasi arendada globaalses keskkonnas. Ülemaailmsed juhtimisoskuseid omandatakse pikaajalises perspektiivis ja kui neid pädevusi on võimalik tuvastada, saab nende omandamise ajakava oluliselt vähendada. (Prewitt, Weil, & McClure, 2011) 3.4. Juhtimine üle kultuuride Maailma kultuuridevaheliste erinevuste juhtimine eeldab, et juht ja organisatsioon omavad erilisi teadmisi, oskusi ja võimeid, mis sisaldavad tehnilisi ja organisatsioonilisi teadmisi ning erilist suhtlemisoskust. Kasutades kinnitusteooriat, on võimalik organisatsioonil kasutada eelnevalt saadud kogemusi ärikeskkonna analüüsimiseks, mis omakorda võimaldab organisatsioonil kasvada. Samuti näitab see, et organisatsioon suudab kindlaks teha, millised organisatsiooni juhid
- Rõhutab mitmekesisust keskkonnaprobleemide tõlgendusvõimaluste seas. 6. Riskitunnetust mõjutavad emotsioonidest ja mõtteseostest tulenevad tegurid. - Keskkonnarisk kui ohu ilmnemise tõenäosus ja ohu suurus füüsilise mõjuna inimestele või loodusele. - Riski tunnetus sõltub riski olemusest, selle ilmnemise kontekstist, inimese iseloomust ja sotsiaalsest kontekstist (Wachingerja Renn, 2010). - Neid tegureid on seletatud psühhomeetrilistes uuringutes, kultuuridevaheliste erinevuste uuringutes jne. - Keskkonnariskide tõlgendamise mõjud neljal tasandil: kultuuriline taust; sotsiaalsed ja poliitilised institutsioonid; kognitiivsed ja tunnetega seotud faktorid; lihtsustamine ja mõtteseosed info töötlemisel. - Isiklikkontroll - suurendab riskisallivust; institutsionaalnekontroll – oleneb, mil määral usaldatakse institutsioonide toimimist; Vabatahtlikkus - suurendab
- sarnasuste ja erinevuste leidmine - toimuva kirjeldamine ja sellest tulenev analüüs / võrdlus - põhjuse ja tagajärje seoste analüüsimine Antud mõiste võeti kasutusele esmakordselt 1950-datel, kui Dane arvates oli võrdlev rmtk õpetus raamatukogude arengutest eri riikides, et leida juurutamist vääriv teistes maades. Tema arvates oli see põhjuse ja tagajärje uurimus rmtk arengust kogu maailmas. 1965.aastal ütles Foskett, et võrdlev rmtk haarab rahvusvaheliste, kultuuridevaheliste ja geograafiliselt eri piirkondades ilmnevat läbi sotsiaalse lähtekoha. Shores defineeris antud õpetust korduvalt (1966 ja 1970), esimese monograafilise käsitluse autor võrdlevast rmtk oli Sylvia Simsova, kes analüüsis eelnevaid definitsioone ja esitas omapoolse: võrdlev rmtk on eelkõige akadeemiline distsipliin, mis kasutab võrdlusmeetodit. Termineid "võrdlev" ja "rahvusvaheline" ei käsitleta sünonüümidena ja võrdlemine ei pea olema rahvusvahelises kontekstis.
Nt USA politoloog Samuel 1 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Huntington rõhutab oma raamatus ,,Tsivilisatsioonide kokkupõrge" (e.k. 1999) eeskätt kultuuriliste mitte niivõrd poliitiliste konfliktide osatähtsust tänapäeva globaliseeruvas ja multikultuurses maailmas. Omaette probleem kas kultuuriteooria suudab aidata kaasa kultuuridevaheliste konfliktide lahendamisele, kui vaatepunkt, mida esindadakse on ikkagi lääne uurija oma v lääne kultuuri poolt kujundatud? (Tegelikult on muidugi küllaltki palju ka mitte-lääne päritolu kultuuriteoreerikuid, aga sellest edaspidistes loengutes.) Oleme juba rääkinud mõiste kultuur e cultura päritolust. Sõna tsivilisatsioon tuleb samuti ladinakeelsest tüvest civis, mis tähendab ,,(Rooma linna)kodanik".
mõjutavat ettevõtluskeskkonda majandustegevuse näitajaid Majandusarvestuse kirjeldab meeskonnatööna ettevõtluskeskkonnas. alused. juhendi alusel Teeb rühmatööna võrdluse ja kultuuridevaheliste erinevuste selgitab EL riikide majanduslike mõju ettevõtte näitajate erinevusi majandustegevusele Valmistab paaristööna ette kirjeldab ja analüüsib ettevõtte lihtsustatud elektroonse äriplaani
1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 15 kultuuriteooria traditsioonid (nt prantsuse uurijad on rääkinud pigem tsivilisatsioonide ajaloost kui kultuuriajaloost). Nt USA politoloog Samuel Huntington rõhutab oma raamatus ,,Tsivilisatsioonide kokkupõrge" (e.k. 1999) eeskätt kultuuriliste mitte niivõrd poliitiliste konfliktide osatähtsust tänapäeva globaliseeruvas ja multikultuurses maailmas. Omaette probleem kas kultuuriteooria suudab aidata kaasa kultuuridevaheliste konfliktide lahendamisele, kui vaatepunkt, mida esindadakse on ikkagi lääne uurija oma v lääne kultuuri poolt kujundatud? (Tegelikult on muidugi küllaltki palju ka mitte-lääne päritolu kultuuriteoreerikuid, aga sellest edaspidistes loengutes.) Oleme juba rääkinud mõiste kultuur e cultura päritolust. Sõna tsivilisatsioon tuleb samuti ladinakeelsest tüvest civis, mis tähendab ,,(Rooma linna)kodanik".
kiirenemine, kasvav vajadus hoida andekaid inimesi ettevõttes. Üldjuhul ilmestavad meeskonnatööd eriarvamused, potentsiaalsed konfliktid ja valestimõistmised. Kokkuvõtvalt peab empaatiale tuginev liider suutma mõista meeskonnaliikmete emotsionaalset külge personaalselt. Selle tulemusena suudab ta meeskonda paremini nõustada, mis viib grupi tulemuslikumale koostööle. See aga on eelduseks ettevõttest huvitatud kliendibaasi suurenemisele. Globaliseerumise taustal on empaatia vahend kultuuridevaheliste arusaamatuste vältimiseks ja lahendamiseks. Empaatiale orienteeritud inimesed on avatud ja vastuvõtlikud keha keele märguannetele: nad oskavad tabada sõnumit sõnadest sügavamal. Neil on süvendatud arusaam kultuuriliste ja etniliste erinevuste olemusest ja tähtsusest. Kaasaegses infotehnoloogiale ja teadmistele orienteeritud majanduses on eriti oluliseks kujunenud andekate inimeste ettevõttega sidumine. Empaatia ilminguteks, probleemi
tekib kõigil meeskonnaliikmetel arusaam meeskonnaliikmetest, kes on projektiga seotud ja meeskonnatöö virtuaalsuse astmest. Esialgne suhteliselt informaalne ja muutuv meeskonnaliikmete tabel muutub aja jooksul järjest konkreetsemaks ning selle lõplik versioon on tavaliselt üks olulisemaid formaalseid dokumente millest virtuaalmeeskond oma töös lähtub. Virtuaalmeeskonna töö efektiivsust mõjutavad kõige enam juhi juhtimisstiil ja kultuuridevaheliste kommunikatsiooniprobleemide puudumine, selge rollijaotus ja eesmärkidesõnastus ning usalduslikud meeskonnaliikmetevahelised suhted (Horwitz, Bravington, Silvis 2006). Lisaks nimele ja geograafilisele asukohale on oluline teada kuidas inimesega kontakteeruda. Seetõttu on mõttekas luua iga meeskonnaliikme kohta lisaks tema rolli lühikirjeldusele meeskonnas kontaktandmete nimekiri. Kontaktivahenditena võiks olla
annaabi.ee 
