Niiske nahk- et saaks toimuda gaasivahetus keskkonnaga Silmalaug- kaitseb silma kuivamise ja prügi eest Silmad- nägemiseks Ninaava- õhk liigub selle kaudu hingetorusse ja sealt edasi kopsudesse Trummkile- kuulmiseks Eesjalad- liikumiseks 6. Järjesta kahepaiksete sigimisetapid 1. Emane konn laseb vette munarakud. 2. Isane konn laseb munarakkude peale seemnerakud 3. Viljastumine, mis toimub vees. 4. Kulles 5. Noor konn 6. Täiskasvanud konn 7. Kullese ja täiskasvanu konna erinevused. · Kulles hingab lõpustega · Kullesel on saba · Kullesel on küljejoon · Täiskasvanud konnal on jäsemed · Täiskasvanud konn hingab kopsude ja naha kaudu 8. Konnakullese ja kala kehaehituse sarnasused · Saba · Lõpused · Küljejoon · Jäsemeteta 9. Kuidas muutub maade kuivendamisel konnade arvukus? Väheneb, sest nad ei saa enam kudeda. 10
pruunide konnade rühma, kellele on iseloomulikud sisemised kõlapõied ning pruunikas värvus suurel osal kehapinnast. Seljamuster moodustub laikudest-täppidest ning võib ka üldse puududa. Viljastamine on kehaväline. Emasloomad koevad 13 suurt kuduklompi, milles on kokku 5004000 muna. Sültjas kest muna ümber paisub vees ning ööpäev pärast kudemist kerkib kudu veekogu põhjast pinnale. Rohukonna kuduklombid on suured, sageli kuni 25 cm läbimõõduga ebamäärase pilve kujulised. Kullese arengu kiirus sõltub vee temperatuurist, võttes keskmiselt aega kaks kuni kolm kuud. Peamise osa rohukonna toidust moodustavad mardikad, kahetiivalised ja nälkjad. Rohukonnad talvituvad gruppidena veekogudes, mis põhjani kinni ei külmu. Eestis kestab talvitumisperiood oktoobrist kuni märtsi lõpu-aprilli alguseni. Kevadel ja sügisel sooritavad konnad mitmepäevaseid rändeid vastavalt kudemispaikadesse ning talvitumisveekogudesse.
3. MIlline meeleelund on konnal juhtivaks meeleelundiks? Nägemine. 4. Kuidas hingab konn maal ja vees? Maal kopsudega, vees nahaga. 5. Mis võimaldab konnal hingata kehapinna kaudu? Veresooned. 6. MIks võivad konnad vees uppuda? Konnad ei saa naha kaudu piisavalt hapniku ja kopsud töötavad ainult maismaal. 7. Konna sigimiselundid : isastel - seemnesarjad , emastel - munasarjad. Kuidas toimub viljastamine? Vees, kehaväline viljastamine. 8. Täiskasvanud konna ja kullese erinevused. Kulles : välisehitus - saba hingamiselundid - lõpused toit - vetikad Konn : välisehitus - jalad hingamiselundid - kopsud, nahk toit - putukad 9. Kärnkonnade iseloomulikud tunnused : *Roomamine *Kärnad, mügarikud 10. Lehekonnade iseloomulikud tunnused : *Hüppamine * Iminapad näppude peal 11. Sabakonnade iseloomulikud tunnused : * Saba * Roomamine 12. Kahepaiksete kasulikkus : hävitavad kahjureid. 13. Kuidas kaitsevad kahepaiksed ise ennast
RIBOSOOM Valgusüntees GOLGI KOMPLEKS Valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse Rakumembraani ja rakukesta moodustamine (Lüsosoomide moodustumine) LÜSOSOOMID Surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ning ainete lagundamine Rakusisene seedimine pino- ja fagotsütoos (ainuraksete toitumine) Kudede ümberkujundamisel moondega arengu korral (kullese saba kadumine) Emaka taandareng sünnitusjärgselt Tagavad metabolismi nälgimisel või dieedil MITOKONDRID Kindlustavad hingamise raku tasandil toitainete lõhustumise käigus hapniku osavõtul eraldub süsihappegaas ja vesi ning vabaneb energia (ATP). TSÜTOSKELETT Annab rakule kuju ja seob organellid ühtseks tervikuks. Kindlustab rakkude liikumise, kuju muutmise, organellide ümberpaiknemise. TSENTROSOOM
ainete süntees -Ribosoomid: -sisaldab rRNAd ja valgumolekule, valgusüntees -Golgi kompleks: -ained satuvad sinna tsütoplasmavõrgusikust -valkude lõplik töötlemine, pakkimine põiekestesse -rakumembraani ja rakukesta moodustamine -lüsosoomide moodustumine -Lüsosoomid: -ühekihilised membraaniga ümbritsetud põiekesed -surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ja ainete lagundamine -rakusisene seedimine ainuraksete toitumine -kudede ümberkujundamine moondega arengu korral (kullese saba kadumine) -tagavad metabolismi nälgimisel -Mitokondrid: -ümbritsetud kahe membraaniga -varustab rakku energiaga -sünteesib valke enda sees olevates ribosoomides -toitainete lõhustumise käigus hapniku osavõtul vabaneb süsihappegaas, vesi ja energia -Tsentrosoom: (kaks tsentriooli) -tagab kromosoomide võrdse lahknemise -Taimerakus vakuool: -lõhustumisprotsessid -kindlustavad raku siserõhu -vee mahuti -vananenud rakkudes jääkained -noortes rakkudes toitained
*Ühekihiline membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis moodustavad Golgi kompleksi (Primaarsed: Sisaldavad mitteaktiivseid ensüümvalke)(Sekundaarsed:Sisaldavad lagundavaid ensüüme) Lüsosoomide funktsioonid *Kindlustavad surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ning ainete lagundamise. *Tagavad rakku sattunud võõrorgaanika (antigeenide) lõhustamise. *Rakusisene seedimine fago- ja pinotsütoos (ainuraksete toitumine) *Funktsioneerivad moondega arengu korral kudede ümberkujundamisel (kullese saba kadumine) ning sünnitusjärgselt emaka taandarengul. *Tagavad metabolismi nälgimisel, dieedil. Mitokondrid *Ümbritsetud kahe embraaniga Välismembraan Sisemembraan *Sile-kattefunktsioon *Kurruline- kristad e. harjakesed. *Harjakeste vahel Maatriks Mitokondrite funktsioonid *Paljunevad pooldumise teel *Maatriksis DNA, RNA , Mitokondriaalsed ribosoomid. *Kindlustavad hingamise raku tasandil s.o
U 10 golgi kompleksi ühes rakus. · Valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse. · Rakumembraani ja rakukesta moodustumine · Lüsosoomide moodustumine. 8) Lüsosoomid ühekihilised membraaniga ümbritsetud põiekesed. · Surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ning ainete lagundamine · Rakusisene seedimine pino- ja fagotsütoos (ainuraksete toitumine) · Kudede ümberkujundamisel moondega arengu korral (kullese saba kadumine) · Emaka taandareng sünnitusjärgselt tagavad metabolismi nälgimisel või dieedil (ainevahetuse) 9) Mitokondrid ümbritsetud kahe membraaniga · Välismembraan on sile ja kattefunktsiooniga · Sisemembraan on kurruline Tähtsus: · Mitokondri maatriksis on nukleiinhapped (RNA, DNA) ja ribosoomid (valgusüntees) · Kindlustab rakuhingamise. 10) Tsütoskelett valgulistest florillidest võrkjas struktuur
Ülesanne valgu süntees. 4)Golgi kompleks Ained satuvad sinna tsütoplasmavõrgustiku kanalikestest. Ülesanded: a)valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse. b)rakumembraani ja rakukesta moodustamine. c)lüsosoomide moodustumine. 5)Lüsosoomid Ühekihilise membraaniga ümbritsetud põiekesed. Ülesanded: a)surnud ja mitte vajalike struktuuride ning ainete lagundamine. b)rakusisene seedimine-fagotsütoos (ainuraksete toitumine). c)kudede ümberkujundamisel moondega arengu korral (kullese saba kadumine). d)emaka taandareng sünnitusjärgselt. e)tagavad metabolismi nälgimisel või dieedi. 6)Mitokonder Ümbritsetud kahe membraaniga. Välismembraan on sile ja kattefunktsiooniga. Sisemembraan on kurruline. Mitokonder sisaldab rakutuumast eraldi seisvaid nukleiinhappeid(RNA) ja ribosoome(valgusüntees). Kindlustavad hingamise raku tasandil toitainete lõhustumise käigus hapniku osavõtul eraldub süsihappegaas ja vesi ning vabaneb energia(ATP) 7)Tsütoskelett (6.)
-Ribosoomid Iga ribosoom on kaheosaline, koosnevad väiksemast ja suuremast allüksusest. Ribosoomid pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestes. Nendes toimub valgu süntees. Polüsoomid- ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogumikud. -Lüsosoomid Ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, milles lõhustatakse aineid. Nendes lagundatakse makromolekule ja rakustruktuure, rakusisene seedimine, kudede ümberkujundamine moondega arengu korral (kullese saba kadumine), tagavad metabolismi nälgimisel või dieedil. -Golgi kompleks Koosneb tsiternikestest ja põiekestest ja neid ühendavatest kanalitest. Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine põiekestesse ja lüsosoomidesse, toimub rakumembraani ja rakukesta moodustamine. -Mitokonder On ümbritsetud kahe membraaniga, kujult ümar või pulkjas. Välismembraan on sile ja kattefunktsiooniga, sisemembraan on kurruline. Mitokonder sisaldab nukeliinhappeid ja
ÜLESANDED: valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse, rakumembraani ja rakukesta moodustamine, lüsosoomide moodustumine. · Lüsosoomid: ühekihilised membraaniga ümbritsetud põiekesed. ÜLESANDED: surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ning ainete lagundamine, rakusisene seedimine pino-ja fagotsütoos (ainuraksete toitumine), kudede ümberkujundamine moondega arengu korral (nt. Kullese saba kadumine), emada taandareng sünnitusjärgselt, metabolism tagamine nälgimisel või dieedil. · Tsütoskelett: valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur. ÜLESANDED: annab rakule kuju ja seob organellid ühtseks tervikuks, kindlustab rakkude liikumise, kuju muutmise, organellide ümberpaiknemise. · Tsentrosoom asub rakutuuma läheduses, moodustub 2-st tsentrioolist. Tsentriool moodustub 3x9 mikrotuubulist. ÜLESANDED: moodustab rakujagunemisel kääviniite, tagab
kasvamine, valmiku ül aga paljunemine) · Türoidhormoonid ja kuidas need reguleerivad metamorfoosi? Need on kilpnäärmehormoonid (türoksiin T4 ja tri-iodotüroniin T3); annavad 4 võimalust: organi kasv, surm, remodelleerimine või respetsifikatsioon. Metamorfoosil on oluline rakkude surm apoptoos, mida indutseerib T3 hormoon lõpuste ja saba rakkude lagunemine. Remodelleerimise käigus saadakse kullese pikast sooltorust lühem kudede ümberkorraldamisel ei tekitata uusi rakke juurde, vaid olemasolevaid paigutatakse ümber. Keele arenguks kasvatatakse uus lihas, mida kullese staadiumis pole. Kullese kolju on kõhreline ja neuraalharja päritolu. Täisk kolju on neuraalharja päritolu luukude. Respetsifikatsioon: Metamorfoosil maks sünteesib ensüüme, mis on vajalikud uurea tootmiseks (vee kokkuhoid ja maismaaline eluviis). T3 aktiveerib täisk maksa geenid ja
ainult rakujagunemise ajal; toimub kromosoomide kokkupakkimine. Rakumembraani funktsioonid.Kontrollib kõike,mis siseneb ja väljub rakust.Kaitseb raku sisekeskkonda.Annab rakule kuju.Ühendab rakke kudedeks. Ülesanded a)mitokonder-toimub raku hingamine st. Glükoosi reageerimine o2-ga,mille tulemusel vabaneb energia ja tekib co2 ja h2o.b) lüsosüümid surnud ja pino-ja fagotsütoos(ainuraksete toitumine)Kudede ümberkujundamine moondega arengu korral.(nt kullese saba kadumine)Emaka taandareng sünnitusjärgselt.Metabolismi tagamine nälgimisel või dieedil. Millised organellid on taimedele ainuomased? Taimerakkudes ainuomased organellid: tsentraalvakuool ja plastiidid. Viimased jaotatakse kloroplastideks (rohelised), kromoplastideks (kollasest punaseni) ja leukoplastideks (värvitud või valged). Enamikul taimedel on rakud koondunud kudedeks. Kirjeldage rakukesta ehitust.Rakukesta ülesanded? Ehitus : kesta
· Süsosoomide moodustumine LÜSOSOOMID : ühekihilised membraaniga ümbritsetud põiekese. · Surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ning ainete lagundamine · Rakusisene seedimine pino ja fagotsütoos (ainuraksete toitumine) · Pinosütoos vedelate ainete liikumine rakku, haaratakse membraan kaasa Fagosütoos tahkete ainete liikumine rakku, haaratakse membraan kaasa · Kudede ümberkujundamiselt moondega arengu korral (kullese saba kadumine) · Emaka taandareng sünnitusjärgselt · Tagavad metabolismi nälgimiselt või dieedil MITOKONDER: übritsetud kahe mebraaniga ; raku jõujaamad ; paljunevad iseseisvalt Poolautonoomiline rakuorganell : paljuneb iseseisvalt Ülesanne : · raku energiaga varustamine · sisaldab rakutuumast eraldiseisvaid nukeiinhappeid (RNA) ja ribosome (valgusüntees) · kindlustavad hingamise raku tasandil toitainete lõhustumisel, hapiniku osavõtul,
siledapinnalisel võrgustikul toimub lipiidide ja sahhariidide sünteesimine. Ribosoomid: Valgusüntees Golgi kompleks: Valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse Rakumembraani ja rakukesta moodustamine Lüsosoomide moodustamine Lüsosoomid: Surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ning ainete lagunemine Rakusisene seedimine Kudede ümberkujundamisel moondega arengu korral (kullese saba kadumine) Emaka taandareng sünnitusjärgselt Tagavad metabolismi nälgimisel või dieedil Mitokonder: Kindlustavad hingamise raku tasandil Raku varustamine energiaga Tsütoskelett: Annab rakule kuju ja seob organellid ühtseks tervikuks Kindlustab rakkude liikumise, kuju muutumise, organellide ümberpaiknemise Vakuool: Taimeraku veemahuti kindlustab raku siserõhu ehk turgori
Golgi kompleksi ülesanded: · Valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse. · Rakumembraani ja rakukesta moodustamine. · Lüsosoomide moodustumine. LÜSOSOOMID - Ühekihilised membraaniga ümbritsetud põiekesed. Lüsosoomide ülesanded: · Surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ning ainete lagundamine. · Rakusisene seedimine pino- ja fagotsütoos (ainuraksete toitumine). · Kudede ümberkujundamine moondega arengu korral (nt kullese saba kadumine). · Emaka taandareng sünnitusjärgselt. · Metabolismi tagamine nälgimisel või dieedil. TSÜTOSKELETT · Valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur. Tsütoskeleti ülesanded: · Annab rakule kuju ja seob organellid ühtseks tervikuks. · Kindlustab rakkude liikumise, kuju muutmise, organellide ümberpaiknemise. TSENTROSOOM · Asub rakutuuma läheduses. · Moodustub 2-st tsentrioolist. Tsentriool moodustub 3x9 mikrotuubulist. Tsentrosoomi ülesanded:
ellu jääda nii lennuvõimetutel lindudel kui ka paljudel teistel ainulaadsetel loomadel. Loomariik on samuti eripärane: imetajaid on väga vähe. UusMeremaal pole roomajaid ja konni on vaid kolm liiki. Konnad on siin väikesed, alla viie sentimeetri suurused loomad, kelle ribid pole ühenduses selgrooga. Nad ei krooksu, nagu konnale kohane, vaid heal juhul piiksuvad jõetult, sest kõrvu neil pole ja nende liigikaaslased ei kuuleks niikuinii häälitsemist. Ka kullese staadium puudub: konn areneb hoopis munas. UusMeremaa sisalikud seevastu ei mune, vaid sünnitavad elusaid poegi. Siin leidub veel teisigi kummalisi elusolendeid, nagu lennuvõimetu kärbes, tigu, kelle koja läbimõõt on kümme sentimeetrit, koopas elavad ja jaaniussi kombel helendavad putukad ning üle meetri pikkused helendavad vihmaussid. UusMeremaa omalaadsele loodusele on ohuks kujunenud inimene ja siia sisse toodud võõrliigid
organismidel, kellel on moondega areng. Ehk siis peamisteks ülesanneteks on: · Kindlustada surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ning ainete lagundamine. · Tagada rakku sattunud võõra orgaanilise aine (antigeenide) lõhustamine. · Lüsosoomides toimub rakusisene seedimine- fago- ja pinotsütoos (ainuraksete toitumine) · Funktsioneerida ka moondega arengu korral kudede ümberkujundamist (kullese saba kadumine) ning sünnitusjärgselt emaka taandarengul. · Lüsosoomid tagavad metabolismi nälgimisel, dieedil. Lüsosoomide tüübid · Primaarsed lüsosoomid ei sisalda lagundatavaid membraane ja partikleid, on väikese läbimõõduga. 3 · Sekundaarsed lüsosoomid moodustuvad primaarsete ühinemisel teiste organellidega
Samuti arvan, et on põhjendatud, kui lapsel on mingi tõsisem puue. Milleks teha nii enda kui ka lapse elu keeruliseks aga sel juhul peab see puue tõesti tõsisem olema. Selliseid tibisid ei kannata silmaotsasgi, kes kasutavad aborti pereplaneerimisvahendina. Väga vastutustundetu on laps tappa, sest kogemata juhtus või ei ole veel valmis. Tänapäeval on nii palju rasedusvastaseid vahendeid. Vahet pole, et alguses on laps pigem kullese kui inimese kujuga, elusolend on ta sellegipoolest ja kõigil on õigus elule kui ta just oma eluga teiste inimõigusi ei piira. Vaevalt, et veel sündimata laps seda teeb. (2) Aborti muidugi väga kergekäeliselt ei tasu teha, pead läbi mõtlema kõik erinevad variandid. Kui abort on sinu jaoks parim variant, siis nii olgu, aga pead põhjalikult kõik läbi mõtlema - muidu kahetsed võib olla elu lõpuni. Aga kui otsus on sinu jaoks vajalik ja põhjendatud, siis nii sellesse
organismide puhul nt polüüpide vastsed ja karpide vastsed); 4. Kindlustab ka teatud juhtudel ebasoodsate tingimuste üleelamise. Nukustaadium paljudel putukatel on ka talvitumiseks; 5. Toimub sageli ka suguta ja sugulise põlvkonna vaheldumine. See on metagenees ja iseloomulik ainuõõssetele (polüüp ja meduus); 6. Arengu vältel toimub järk-järguline üleminek ja kohastumine uute elutingimustega. Nt ainevahetus kullesel ja konnal kullese arengu algul eritub NH 3, arengu lõpu poole aga kusiaine kujul. 7. Võib kindlustada järgmised muutused: · Üleminek vabalt elavalt eluviisilt substraadile kinnitunud eluviisile; · Võib kindlustada organismitüübi keerutumise või lihtsustumise; · Võib kindlustada ülemineku veeliselt eluviisilt maismaalisele; · Võib kindlustada ülemineku varjatud eluviisiga substraadist avatud aluviisiga õhkkeskkonda. 5. Inimese sugurakkude areng
· Loomariik on samuti eripärane: imetajaid on väga vähe. · Uus-Meremaal pole roomajaid ja konni on vaid kolm liiki. · Konnad on siin väikesed, alla viie sentimeetri suurused loomad, kelle ribid pole ühenduses selgrooga. Nad ei krooksu, nagu konnale kohane, vaid heal juhul piiksuvad jõetult, sest kõrvu neil pole ja nende liigikaaslased ei kuuleks niikuinii häälitsemist. Ka kullese staadium puudub: konn areneb hoopis munas. · Uus-Meremaa sisalikud seevastu ei mune, vaid sünnitavad elusaid poegi. · Siin leidub veel teisigi kummalisi elusolendeid, nagu lennuvõimetu kärbes, tigu, kelle koja läbimõõt on kümme sentimeetrit, koopas elavad ja jaaniussi kombel helendavad putukad ning üle meetri pikkused helendavad vihmaussid. · Uus-Meremaa omalaadsele loodusele on ohuks kujunenud inimene ja siia sisse toodud võõrliigid
rRNA-d ning valgumolekule. Valgusüntees GOLGI KOMPLEKS Ained satuvad sinna tsütoplasmavõrgustiku kanalikestest. Valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse. Rakumembraani ja kaukesta moodustumine. Lüsosoomide moodustumine. LÜSOSOOMID Ühekihilsed membraaniga ümbritsetud põiekesd. Surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ning ainete lagundamine. Rakusisene seedimine pino- ja fagotsütoos (ainuraksete toitumine) Kudede ümberkujundamisel moondega arengu korral (kullese saba kadumine) Emaka taandareng sünnitusjärgselt. MITOKONDRID Ümbritsetud kahe membraaniga: Välismembraan on sile ja kattefunktsiooniga; Sisemembraan on kurruline. Harjakesed ehk kristad maatriks Mitokonder sisaldab rakutuumast eraldiseisvaid nukleiinhappeid (RNA) ja ribosoome (valgusüntees). Kindlustavad hingamise raku tasandil toitainete lõhustumise käigus hapniku osavõtul eraldub süsihappegaas ja vesi ning vabaneb energia (ATP)
tulemusel vabaneb energia ja tekib CO2 ning H2O. 7) Golgi kompleks - Valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse. Rakumembraani ja rakukesta moodustamine. Lüsosoomide moodustumine. 8) Lüsosoomid - Ühekihilised membraaniga ümbritsetud põiekesed. Surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ning ainete lagundamine. Rakusisene seedimine pino- ja fagotsütoos (ainuraksete toitumine). Kudede ümberkujundamine moondega arengu korral (nt kullese saba kadumine). Emaka taandareng sünnitusjärgselt. Metabolismi tagamine nälgimisel või dieedil. Sisaldab lüütilisi ensüüme, mis lagundavad mittevajalike aineid. 9) Tsütoskelett - Valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur. Annab rakule kuju ja seob organellid ühtseks tervikuks. Kindlustab rakkude liikumise, kuju muutmise, organellide ümberpaiknemise. 10) Tsentrosoom - Moodustub 2-st tsentrioolist. Tsentriool moodustub 3x9 mikrotuubulist. Moodustab
· endo-ja lüsosoomid. Endosoomid-Golgi kompleksist eralduvad membraansed põiekesed, mis sisaldavad pakitud materjali mitteaktiivses olekus. Kasutatakse rakusiseselt ja rakuväliselt.Lüsosoomid-membraanstruktuurid, mis sisaldavad aktiivseid ensüüme ja ümbertöödeldavat rakumaterjali. Jagunevad töö põhiselt kaheks: 1)autofaagia-eneselagundamine nt nälgimine(dieet), emaka taandareng pärast sünnitamist, kullese saba taandareng, kudede lagundemine nuku staadiumid täismoonde korral verevalumite taandareng 2)heterofaagia ainuraksete algloomade toitumine (amööb, kingloom), kehavõõraste mikroorgasmide lagundamine õgirakkude poolt. Kestade süsteem Taimerakus Kõigepealt tekib esikest, seejärel teiskest, mis suures osas puituvad mõne aja pärast, st koosnevad ligniinist ja tselluloosist. Puitunud rakukestas on poorid, kust ulatub läbi
viisil: organ hakkab kasvama, organ sureb, organ remodelleeritakse või organ saab uue spetsifikatsiooni ehk uue määratluse/funktsiooni. Kui türoidhormoone lisada, siis see põhjustab enneaegset metamorfoosi ja kui kilpnääre eemaldada või kahjustada, siis metamorfoosi ei toimu, vaid arenevad kasvult suured kullesed. Näited: T3 hormoon indutseerib vastse-spetsiifiliste struktuuride lagunemist apoptoosi ja makrofaagide abil. T3 põhjustab kullese hemoglobiiniga rakkude surma ja proliferatsiooni rakkudes, kus on täiskasvanu hemoglobiin. T3 aktiveerib transkriptsiooni faktorid, mis spetsiifiliselt aktiveerivad uureatsükli geenid ja vaigistab ammoniaagi sünteesiks vajalikud geenid. T3 kontsentratsioon on määratud T4 kontsentratsiooni poolt vereringes. Amfiibide metamorfoosi muutused, näited ja põhjused Kahepaiksete metamorfoos on seotud morfoloogiliste muutustega, mis muudavad
milles elutsevad sümbiondid kes aitavad taimset toitu lagundada o Moonde käigus läheb kulles üle lihatoidule, mistõttu sooltoru remodelleeritakse lühemaks nagu on iseloomulik lihatoidulistele loomadele o Algselt sarvhammastega varustatud väike suu muutub suuremaks (lõualuude kuju muutub) ja tekib lihaseline pikk keel toidu püüdmiseks o Kullese algselt külgedel asetsevad silmad tekitavad mononukleaarse nägemise (parem silm innerveerib vasakut ajupoolkera ja vastupidi) o Metamorfoosil paigutuvad silmad selgmiselt-eesmiselt, mistõttu tekib otsevaade ja binokulaarne nägemine (tekitatakse neuronite ühendused mõlema ajupoolkeraga, mõlemad ajupoolkerad saavad signaale mõlemast silmast, tekib 3D kujutis), võimaldades paremini saaklooma leida – neuroneid
Vee sügavus võib olla üle 0,5 m. Kudemine algab aprilli lõpupäevadel ja võib kesta mai lõpuni. Nad alustavad kudemist 12...14,8 °C vees ning koevad portsjonite kaupa. Kudu paikneb 10...15 cm läbimõõduga klompides veepinnal. Üks emasloom koeb kokku 370...3000 1,5...2 mm läbimõõduga muna (2...3 kuduklompi). · Areng Kullesed kooruvad 8...10 päeva peale kudemist, neli päeva kestev moone toimub 60...65 (erandjuhtudel kuni 120) päeva pärast. Moonde eel on kullese pikkus 35...45 mm. Noored konnad lahkuvad veekogust juunis-juulis ning on 12...23 mm pikkused. Suguküpsuse saavutab 3. eluaastal. Rabakonn Rana arvalis Nilsson. · Koht ökosüsteemis Kullestele on vaenlasteks ujurid, ka harivesilikud, noorloomadele rohelised konnad ja nastikud, täiskasvanud rabakonnadele mägrad, rebased, siilid, mutid, erinevad linnud. · Ohustatus ja kaitse Rabakonna kudu ja kullesed on tundlikud saastatusele ning
kehapinnaga lõdvalt seotud välistoes, mille eritab epidermis, aga mis võib sisaldada ka sidekoe elemente, isegi veresooni. Keelikloomade ühised tunnused on kõige paremini näha vastsejärgus. Merituppede sigimine: Mittesugulisel sigimisel tekivad pungad kas otse kehal või siis erilisel väädil, stoolonil; üksikutel merituppedel pungad eralduvad, koloonialistel jäävad kokku. Täiskasvanud merituped on mõlemasoolised. Munad ja seeme heidetakse vette. Munast areneb kullese moodi vastne. Vastne ujub sabaga vingerdades; saba teljel on seljakeelik, tolle kohal närvitoru, ja viimase eesotsas ajupõis meeleelunditega. Vastse ümaras osas on neelu ja teiste elundite alged. Eesotsas kaks kinnitusnäsa. Kogu keha katab vastse tuunika, aga tihedalt. Moondeks kinnitub vastne näsadega merepõhja. Suu ja kloaak pöörduvad ülespoole; saba tõmmatakse keha sisse ja imendub kiiresti ning täielikult. Vastne on tüüpilisem keelikloom kui täiskasvanu.
Lüsosoomid Membraaniga ümbritsetud struktuurid, mis sisaldavad lagundavaid ensüüme a) ensüümid lähevad lüsosoomidesse (seda olukorras olukrras kui seda materjali on vähe) b) lõhustuvad ensüümid vabanevad keskkonda (siis on ümbetöödeldavat materjali palju. Autogaagia eneselagundamine. Surnud rakkude osade lagundamine. Vastse kudede lagundamine nukustaadiumis, emaka taandareng peale sünnitamist, kullese saba taandareng. Heterofaagia kehale mitteomaste struktuuride lagundamine. Ainuraksete toitumine. Võõrobjekt haaratakse raku ja lagundatakse (ulatuslike põletike korral vabaneb osa ensüüme ka keskkonda) Vakuoolide süsteem päristuumsetes rakkudes. 22.01.2011 Rakutuum Tuumaümbris: 2 membraani/poorid KT süsteem: signaaljärjestused
· taimedel lima tootvad struktuurid sisaldavad muundunud G-komplekse N: huulhein lima putukate püüdmiseks ja seedimiseks. f) membraanide varu rakus oluline raku jagunemisel 5. Lüsosoomid Ühekordse membraaniga põiekesed. Võivad põhjustada 2-tüüpi protsesse rakus: a) Autofaagia organismi eneselagundamine * Surnud rakkude lõhustamine. * Nälgimine rasvkoe lagundamine * Mittevajalike organstruktuuride lagundamine või taandareng. N: kullese saba, emaka taandareng pärast sünnitust. b) Heterofaagia võõrühendite lagundamine N: * immuunvastus võõrorgaanika suhtes * rakusisene seedimine (kingloom, amööb) NB! 1. Kogu sisemembraanistik kujutab endast terviklikku, omavahel seostatud süsteemi. Sisemembraanistik ka talitleb ühtse süsteemina 6. Ribosoomid Koosnevad kahest osast-suurem ja väiksem alamüksus. Moodustuvad rRNA ja valgu molekulidest.
allareguleerimine 74.Kloonimine - Tõuomaduste parandamiseks - Somaatilise raku geneetiline materjal viiakse munarakku millest on eelnevalt eemldatud munaraksu olev geneetiline materjal, seejärel jagunema stimuleeritud munarakust arenevad välja isendid kes on geneetiliselt identsed doonoriga - Esimene loom keda klooniti oli leopardkonn – embrüonaalse raku tuum viidi tuumata munarakku - Arenes kuni kullese staadiumini - 1958 kloonimine embrüonaalse raku tuumaga - 2007 IPSd ka inimese fibroblastidest 75.Geeniteraapia inimesel - Defektse geeni normaalseks muutmine viies organismi metsiktüüpi alleeli mis taastab geeni esialgsse funktsiooni a. somaatiliste rakkude ehk mittepärilk geeniteraapia = reproduktiivne b. sugurakkude ehk pärilik geeniteraapia = terapeudiline
varu Endosoomid Golgi kompleksist eraldunud membraansed põied, mis sisaldavad pakitud materjali mitteaktiivses olekus. Kasutatakse: a) Rakusiseselt b) Rakuväliselt Lüsosoomid membraanstruktuurid, mis sisaldavad aktiivseid ensüüme ja ümbertöödeldavat rakumaterjali. Lüsosoomid: · Autofaagia eneselagundamine o Nälgimine, dieedid o Emaka taandareng peale sünnitamist o Kullese saba taandareng o Kudede lagundamine nuku staadiumis täisarengu puhul o Verevalumite taandareng · Heterofaagia o Ainuraksete algloomade toitumine (amööb, kingloom) o Kehavõõraste mikroorganismide lagundamine õgirakkude poolt Kestade süsteem Taimerakkudes kestad on olemas. Kõigepealt tekib esikest, siis teistkest. Mõne aja pärast puituvad. Puitunud rakukestade koostises on ligniin ja tselluloos. Puitunud
transplantatsioon tuumata munarakku. C. Viljastatud munaraku nakatamine viiruseseoselise transgeeniga. D. Selekteeritud embrüonaalsete tüvirakkude süstimine blastotsüsti. 10. Kloonimine loomadel Kloonimine – tõuomaduste parandamiseks Esimene loom, keda klooniti, oli kahepaikne - leopardkonn (Rana pipiens), embrüonaalse raku tuum viidi tuumata munarakku Robert Briggs ja Thomas J. King, 1952 – leopardkonna embrüo arenes kuni kullese staadiumini J. B. Gurdon – 1958 – kloonimine embrüonaalse raku tuumaga (kannuskonn – Xenopus laevis) Sir John Bertrand Gurdon’le, 1962 – somaatilise raku tuum viidi X. laevis’e munarakku – arenesid kullesed) – Gurdonile omistati 2012.a. Nobeli meditsiinipreemia avastuste eest, mis näitasid diferentseerunud rakkude reprogrammeerimise võimalusi tüvirakkudeks Nobeli preemia koos Shinya Yamanaka’ga –
materjal, mida kasutatakse raku sees või väljas pool rakku. 6. lüsosoomid on membraan struktuurid, mis sisaldavad lagundatavad materjali ja aktiivse toimega ensüüme. Jaotatakse materjali päritolu alusel: · autofaagia endalagundamine. Näiteks surnud rakkude lagundamine, nälgus, ajutiste struktuuride taastumine esialgses olekus(emaka taandareng pärast sünnitamist ja verevalumite taandaereng). Näiteks looduses kullese saba taandareng, putukatel moondega arengus vastsekudede lagundamisel. · heterofaagia algloomade toitumine, kaitsesüsteemi õgirakud inimeses. Kõik need 6 on ühe süsteemi osad. Vakuoolide süsteem On olemas kõikides päristuumsetes rakkudes. On õhekordse membraaniga ümbritsetud raku mahuti ja moodustab sisemembraani omadest. Taimerakkudes: · keskne struktuur, mis täidab suure osa, ja võib olla mitte vakuooli taimes.
membraanstruktuurid, milles happelises keskkonnas toimuvad hüdrolüüsiprotsessid. Protsessid saab jagada kaheks: autofaagia (lagundatakse endast saadud materjali) ja heterofaagia (lagundatakse väljaspoolt organismi saadud materjali). Autofaagia: mittevajalike rakustruktuure kaasaarvatud ka rakud, lagundamine; nälgus (toitainete puuduse korral tekib autofaagia); moondega areng (täismoonde nukustaadiumis on totaalne autofaagia; kullese saba järk-järguline taandareng); imetajatel emaka taandareng peale sünnitamist. Heterofaagia: protistide toitumine; fagotsüütide toitumine (ka inimeses). Vakuoolide süsteem (omased kõikidele päristuumsetele rakkudele) o Taimerakkudes: vakuoolid moodustuvad tsütoplasmavõrgustikust; noortes rakkudes on mitu vakuooli, vanemates rakkudes on üks suur keskvakuool (tsentraalvakuool) Ülesanded: Vee ja toitainelise varu säilitamine
annaabi.ee 
