`Izobrazitelnaja dejatelnost rebjonka kak forma usvojenija sotsialnogo opõta` Muhina.V.S, Moskva, `Pedagogika`, 1981 `Vosniknovenije isobrazitelnoi funktsii risovanija`, lk. 101-113 Refereerinud Üliõpilane: Ants Aasmets, AÜ, 3 k., SOPH Küsimus sellest, kuidas lapse kritseldused paberil omandavad kujutletava karakteri on üks peamisi aru saamaks lapse joonistamise sisu. Nimelt just kujutlemise funktsioon kirjeldab joonistamist, kui erilise tegevuse spetsiifikat. Selle tegevuse algsete allikateselgitamine võib heita valgust selle tegevuse üldisele determineerimisele ja määrata suundi, milles võiks otsida joonistamise arenemise seaduspärasusi. Laste joonistuste uurijad kirjeldasid kujutise tekkimise protsessi ja üritasid seda ka selgitada. On üldiselt tunnistatud, et mingil hetkel laps justkui ootamatult tunneb joonistustel-kritseldustel ühe või teise asja ning annab neile
Kuna elutempo on kiire, siis inimesed on väga liikuvad ja keha abil me liigume. Descartes otseselt sellele küsimusele vastust ei andnud, aga tema arutelusid jälgides jäi tunne, et ta arvas ka, et inimesed on ikkagi oma keha ja meeltega nii seotud, et ilma olla ei saa. Kuues meditatsioon Kas materiaalsed asjad eksisteerivad? Descartes teab, et nad võivad eksisteerida, kui on puhta matemaatika objektiks, sest tajub neid selgelt ja täpselt. Aga, et seda kindlaks teha, uuris ta kujutlemise ja puhta mõistmise vahet. Näiteks kujutleme kolmnurka, me ei mõista seda üksnes kolme joonega haaratud figuurina, vaid näeme vaimusilmaga neid jooni justkui kohalolevaina ning seda nimetataksegi kujutlemiseks. Kui aga mõtleme tuhatnurgast, siis mõistame seda kui figuuri, mis koosneb tuhandest küljest, aga me ei suuda seda ette kujutada. Siit järeldubki, et kujutlemiseks on vaja mingit erilist vaimupingutust ja see näitab selget erinevust kujutlemise ja puhta mõistmise vahel.
Harjutusmäng võib edasi areneda mitmes suunas- ta kas läheb üle sümbolimänguks või siis sotsialiseerub ja areneb reeglitega mängu suunas (Saar 1997:18). Piageti põhitähelepanu on pööratud sümbolmängule. See mänguvorm vastab eeloperatsionaalse mõtlemise astmele lapse kognitiivses arengus ning vältab teise eluaasta lõpust kuni kaheksanda eluaastani. Selles eas on laps võimeline sümbolitega ümber käima ja sümbol on siin reaalsuse asendajaks kujutlemise kaudu. Piaget kasutab terminit ,,ludistlik sümbol" ehk teisisõnu ,,mänguline sümbol", milles ese võib mängus olla kasutusel hoopis teises funktsioonis, näiteks kepp püssina. Sümbolimäng jaguneb omakorda kolmeks alatüübiks. · Esimene alatüüp kujutab endast sümbolistliku skeemi projektsiooni teistele objektidele. Kõigepealt omandab laps ise sümbolistliku skeemi, seejärel kasutab ta õpitud skeemi teiste objektide juures.
Vaid selle põhjal, et neid mõeldakse ja kõige kergemalt tunnetan oma vaimu. VI meditatsioon Materiaalsed asjad eksisteerivad sedavõrd, kui nad on puhta matemaatika objektiks, sest neid saab tajuda selgelt ja täpselt. Ja ei ole kahtlust, et Jumal on võimeline tekitama seda mida ma tajun ja kuidas. Kujutledes näiteks kolmnurka ja tuhatnurka, on vaimusilmas kolmnurk kujuteldav, kuid tuhatnurka samamoodi tajuda ei saa. Selline vaimupingutus näitab selgesti eristumist kujutlemise ja puhta mõistmise vahel. Tõenäoliselt eksisteerib ka keha mida näen enese osana või pigem enese tervikuna. Oma olemusest olen mõtlev asi millel on keha nendib autor. Ma saan olla ilma aistingute ja kujutlusvõimeta, kuid need omadused ilma minuta mitte. Loomuses üldiselt mõistan ma Jumalat ennast või tema poolt loodut ja iseenese loomuse all kõige selle kombinatsiooni, mis Jumal on mulle andnud. Autori järeldusel õpetab loomus
mõtlemise, oma intellektiga. Järgmisena asub Descartes uurima, kas need materiaalsed asjad, mida me tajume läbi oma mõtlemise ja intellekti, ka tegelikkuses eksisteerivad. Eelneva arutluse põhjal on Descartes jõudnud tõdemusi, et on vähemalt olema võimalus, et nad võivad eksiteerida, kui nad on puhta matemaatika objektiks, sest me tajume neid selgelt ja täpselt. Sellejaoks otsustab Descartes endale kõigepealt selgeks teha, kujutlemise ja puhta mõistmise vahet. Descartes jõudis oma arutluses mõistmisele, et see kujutlusvõime, mis meis kõigis olemas on, niivõrd kui ta mõistmisvõimest erineb, ja meie enese vaimu olemuse jaoks nõutav ei ole, ei muuda asjaolu, et ka ilma selleta, oleksime kahtlemata samavõrd needsamad inimesed, kes me praegugi oleme. Sellest on võimalik järeldada, et meie kujutlusvõime sõltub mingitest muudest asjast kui meie ise. Descartes järeldab, et kui eksisteeriks mingi keha, millega vaim
siis sotsialiseerub ja areneb reeglitega mängu suunas (Saar 1997:18). Sümbolmäng e. kujutlusmäng Piageti põhitähelepanu on pööratud sümbolmängule. See mänguvorm vastab eeloperatsionaalse mõtlemise astmele lapse kognitiivses arengus ning vältab teise eluaasta lõpust kuni kaheksanda eluaastani. Selles eas on laps võimeline sümbolitega ümber käima ja sümbol on siin reaalsuse asendajaks kujutlemise kaudu. Piaget kasutab terminit ,,ludistlik sümbol" ehk teisisõnu ,,mänguline sümbol", milles ese võib mängus olla kasutusel hoopis teises funktsioonis, näiteks kepp püssina. Piaget` käsitles kujutlusmängu esimest taset kui individuaalset tegevust, mille käigus kinnistatakse juba olemasolevaid oskusi ja teadmisi. Selle käigus avaldavad lapsed sundimatul viisil oma loomingulisust, füüsilist suutlikkust, mille käigus üks ese hakkab tähistama teist eset
4 sotsialiseerub ja areneb reeglitega mängu suunas (Saar, 1997, 18). Piageti põhitähelepanu on pööratud sümbolmängule. See mänguvorm vastab eeloperatsionaalse mõtlemise astmele lapse kognitiivses arengus ning vältab teise eluaasta lõpust kuni kaheksanda eluaastani. Selles eas on laps võimeline sümbolitega ümber käima ja sümbol on siin reaalsuse asendajaks kujutlemise kaudu. Piaget kasutab terminit „ludistlik sümbol” ehk teisisõnu „mänguline sümbol”, milles ese võib mängus olla kasutusel hoopis teises funktsioonis, näiteks kepp püssina. Sümbolimäng jaguneb omakorda kolmeks alatüübiks. Esimene alatüüp kujutab endast sümbolistliku skeemi projektsiooni teistele objektidele. Kõigepealt omandab laps ise sümbolistliku skeemi, seejärel kasutab ta õpitud skeemi teiste objektide juures.
sotsialiseerub ja areneb reeglitega mängu suunas (Saar 1997:18). Sümbolmäng e. kujutlusmäng Piageti põhitähelepanu on pööratud sümbolmängule. See mänguvorm vastab eeloperatsionaalse mõtlemise astmele lapse kognitiivses arengus ning vältab teise eluaasta lõpust kuni kaheksanda eluaastani. Selles eas on laps võimeline sümbolitega ümber käima ja sümbol on siin reaalsuse asendajaks kujutlemise kaudu. Piaget kasutab terminit ,,ludistlik sümbol" ehk teisisõnu ,,mänguline sümbol", milles ese võib mängus olla kasutusel hoopis teises funktsioonis, näiteks kepp püssina. Piaget` käsitles kujutlusmängu esimest taset kui individuaalset tegevust, mille käigus kinnistatakse juba olemasolevaid oskusi ja teadmisi. Selle käigus avaldavad lapsed sundimatul viisil oma loomingulisust, füüsilist suutlikkust, mille käigus üks ese hakkab tähistama teist eset
Kui vabaneme kehast, siis tegelik maailm enam niisugune pole. Päike sümboliseerib seda, mis annab kõigele muule idee ehk hüve idee, mis tagab kõigi teiste ideede olemise. 4. Milliseid olemise valdkondi Platon eristab? Nägemise kaudu ilmuv vald - see maailm, mida näen, kui silmad avan. Mõeldava vald - see maailm, mida vaimse pilguga avanevad asjad, mida näen mõistuse pilguga. 5. Milliseid teadmise astmeid Platon eristab? Selgitage neid eristusi näidetega. Kujutlemise tasand - Kõik see, mida tavateadvus peab tõeliseks teadmiseks, oskus ennustada, millisele varjule järgneb missugune jne. Uskumise tasand - Varjudest liigutakse tehislike elementide juurde, mis neid varje heidavad ning kunstliku valgusallika poole, tänu millele tehislikud elemendid varje heidavad. Nii uskumise kui kujutlemise vahendusel mingeid teadmise tõelisest ei saa. Dianoia tasand - Tegeletakse looduslike asjade varjude ehk nende asjadega, mis tegelikult olemas on
Seetõttu peab igasugune loodusuurimus, mis pretendeerib üldkehtivusele ja paratamatusele, kätkema endas konstitutsiooni-elemendina matemaatikat. Kant nimetabki kahte esimest printsiipide rühma matemaatilisteks printsiipideks pidades silmas seda, et siin on tegemist suurustega, mis moodustuvad samalaadilise sünteesist. Relatsiooni kategooriatele vastavad: 3. Kogemusanaloogiad, mille printsiibiks on, et: “Kogemus on võimalik vaid tajude paratamatu seose kujutlemise teel” (B 218). Jutt pole niisiis mitte enam kaemustest ja tajudest, vaid kogemusest. Siin pole tegu enam mitte üksiku nähtumusega, vaid seadus- pärase seosega erinevate nähtuste vahel. Kui sellist seost poleks, oleks meie jaoks olemas mitte korrastatud objektiivne maailm, vaid üksnes erineva suurusega seostamata 6 Andrus Tool / Klassikaline saksa filosoofia / FLFI.01.020. nähtused
14 Prantsuse versioonis: "selgema ja selgepiirilisemana"; lauses allpool "evidentsemalt, selgepiirilisemalt ja selgemait". 15 Prantsuse versioonis: "...erinevusest inimese hinge ja keha vabel". 7 tähelepanelikumalt vaadelda, siis selgub, et ta pole midagi muud kui mingi tunnetusvõime rakendamine kehale, mis on selles võimes seesmiselt kohal ja seetõttu eksisteerib. Et seda täiesti selgeks teha, uurin kõigepealt kujutlemise ja puhta mõistmise [intellectio] vahet. Näiteks kui ma kujutlen kolmnurka, ei mõista ma seda kindlasti üksnes kolme joonega haaratud figuurina, vaid ma ühtlasi kaen [intueor) oma vaimusilmaga [acies mentis] neid kolme joont justkui kohalolevaina, ja seda ma nimetangi kujutlemiseks. Kui aga tahaksin mõtelda tuhatnurgast, siis mõistan seda ju niisamuti figuurina, mis koosneb tuhandest küljest, just nagu ma kolmnurkagi mõis- tan figuurina, mis koosneb kolmest küljest
Päevauned ehk ärkvel või pooleldi suigatades tekkivad kujutluspildid ilmuvad aga enamasti ettekavatsematult. Need võivad anda tunnistust ühest küljest tugevast motivatsioonist mingi loominguline ülesanne lahendada, samas võib olla ka üleväsimus. 3. Fantaseerimisvõtted: assotsiatsioonide leidmine, aglutinatsioon, hüperboliseerimine, aktsentueerimine, skematiseerimine. Assotsiatsioonide leidmine fantaseerimise ehk loova kujutlemise põhiliseks tooraineks on arvukad mõtteseosed ehk assotsialtsioonid, mis ülesande kallale asumise järel hakkavad tekkima. Mis tahes sõna, tajukujundi võib teadvusesse ilmudes tekitada kohese kajaefekti uue ilmuma sõna või kujundi näol (öeldes järv meenub nt peegel). Loovale fantaasiale on omane värskete, tavatute, üllatavate assotsiatsioonide teke. Aglutinatsioon kujundiloome lihtsaimaks mooduseks on mitmesuguste argielus tavaliselt lahus seisvate elementide,
heidutavast reaalsusest. Päevauned- ehk ärkvel või pooleldi suigatades tekkivad kujutluspildid ilmuvad aga enamasti ettekavatsematult. Need võivad anda tunnistust ühest küljest tugevast motivatsioonist mingi loominguline ülesanne lahendada, samas võib olla ka üleväsimus. 3. Fantaseerimisvõtted: assotsiatsioonide leidmine, aglutinatsioon, hüperboliseerimine, aktsentueerimine, skematiseerimine. Assotsiatsioonide leidmine- fantaseerimise ehk loova kujutlemise põhiliseks tooraineks on arvukad mõtteseosed ehk assotsialtsioonid, mis ülesande kallale asumise järel hakkavad tekkima. Mis tahes sõna, tajukujundi võib teadvusesse ilmudes tekitada kohese kajaefekti uue ilmuma sõna või kujundi näol (öeldes järv meenub nt peegel). Loovale fantaasiale on omane värskete, tavatute, üllatavate assotsiatsioonide teke. Aglutinatsioon- kujundiloome lihtsaimaks mooduseks on mitmesuguste argielus tavaliselt
kosmopoliitsed usundid. Rahvuslikud piirduvad ühe rahvuse esindajatega-nende järgi sünnitakse mitte ei saada elu jooksul. Kosmopoliitsed kuuluvad erinevatesse etnilistesse rühmadesse- nt kristlus. Nendesse ei pea sündima, vaid saadakse elu ajal. - Personaalne rajaja või mitte: enamasti ajaloolised isikud- kui suur on nende roll usundi rajamisel. Kristlust ja budismi peetakse klassikaliselt rajatud uskudeks. - Jumala kujutlemise järgi: teistlikud- monoteistlikud kui polüteistlikud; mitteteistlikud usundid-mingi kujutus jumalast, aga jumalal ei ole usundis keskset kohta. On ka selliseid usundeid, mis on vahepealsed-henoteism. See on ajaloos levinuim vorm. · Miks religiooni uuritakse: Religioon on üks kultuuri osa ning mõjutanud tugevalt inimkonna ajalugu; religioon mõjutab üksikisiku tasandil tema käitumist jne; puutume
harjutus, sümbol ja reegel on põhielemendid lapse mängu arengus. Sensomotoorne mäng üksi mängimine; vastab sensoorse arengu astmele ja toimub kahel esimesel eluaastal Sümboliline mäng mäng üksi, kujutlusvõime ; vastab eeloperatsionaalse mõtlemise astmele lapse kognitiivses arengus ning vältab teise eluaasta lõpust kuni kaheksanda eluaastani; selles eas on laps võimeline sümbolitega ümber käima ja sümbol on siin reaalsuse asendajaks kujutlemise kaudu Süzeeline mäng Loovmäng arendab lapse sõnavara ja mõtlemist, avaneb fantaasiamaalik Liikumismängud Rollimängud mäng eakaaslastega või üksi; laps võtab endale mingi rolli, nt ema, isa, arst vms Reeglitega mängud Murdeiga Murdeiga on üleminek lapseeast täiskasvanuikka on seotud psühholoogiliste, sotsioloogilised ja bioloogiliste muutustega. Murdeea bioloogilised muutused algavad 2 aastat enne kui sekundaarsed muutused ilmnevad.
ainest. Piibliainelisi seotud tekste on rohkem nt Raudsepal, Tassal. Ja on ka rahvalikku mütoloogilist ainest (Kitzberg, Särgava, Reiman). Ka Oskar Lutsi puhul võib öelda, et mingit kokkukõla sümbolistliku kallakuga on. Võime öelda, et draamas on väga palju erinevaid näiteid. 20ndate algupool viibib uusromantilises hämaruses. Suurte alustekstidega seoses rõhutus ka allegooriline alge (ütlen üht, aga mõtlen muud). Alasti elu kujutlemise taotlust väga ei näe. Ekspressiunimi mõju võib näha umbes aastast 1923-1930(algused). 20ndatel aastatel on välja tuua paar üksikut teost. August Kitzberg Ajastu juhtautor, kuid pole, sest ta ei kirjuta näidendeid. A. H. Tammsaare · 1921 Juudit (palju ajastuomaseid tunnuseid piibliainelisus, armuloo pahumpidi pööratud ekspressiivsus, ühiskondliku teema allegooriline käsitlemine, psühholoogilise usutavuse printsiip)
kodust. Naine sünnitas, mees tuli tagasi. 1910 (83a) otsustas, et vastuolu jutu vahel liiga suur ning pere vähese toetuse tõttu lahkus oktoobris kodunt. Otsustas ära sõita, aga jäi haigeks, kopsupõletikku. Astapova jaama jäi. Ei lubanud naist surivoodilegi mitte. 2 november 1910 suri. Tütre sõnul oli isa teotahteline, optimistlik, hakkaja. Ema oli pigem muretseja loomusega. Mõned lapsed ka surid. Teoste peategelane on TÕDE. Püüdles elu tõepärase, realistliku kujutlemise poole. Tõde kasvab ebaolulisest detailidest üldistuseks. Oluline roll on psühhologiseeritusel. Loomingut läbib enesetunnetuse, kasvatuse joon. Just headuse ja tõe nimel. Uskus, et inimene on suuteline ennast ja seeläbi ka maailma parandama. „Anna Karenina“ - otsing õnne järele. Kas ühiskonna normidest hoolimata tasub oma õnne järele püüelda? Teised daamid olid tegelikult Anna peale kadedad, sest et ta julges teha, mida
annaabi.ee 
