Täielik vaktsineerimine kaitseb enamus inimesi, kuid osad inimesed võivad siiski haigestuda vaktsiinile mittereageerides. Kui polioviirus on end juba soolestikus sisse seadnud, siseneb see vereringesse ning tungib kesknärvisüsteemi, levides mööda närvikiudusid edasi. Paljunedes hävitab viirus närvirakke, mis aktiveerivad lihaseid. Neid närvirakke ei saa taastada ning mõjutatud lihased ei funktsioneeri enam. Jalalihased on mõjutatud tihemini kui käelihased. Jäse muutub lodevaks ja elutuks seisund, mida nimetatakse teravaks lotendavaks paralüüsiks (ingl. k. acute flaccid paralysis). Kõige raskematel juhtudel (bulbaarne polio) ründab polioviirus aju varre mootorneuroneid, vähendades hingamisvõimet ning põhjustades raskusi neelamise ja rääkimisega. Ilma respiratoorse toeta võib bulbaarne polio lõppeda surmaga. Kasutatud kirjandus: http://www.polioeradication.org/disease.asp http://www.hot.ee/ematehnik/Hinfo/lastehalvatus.html
M pectoralis major ---> algus + kinnitus + funkt M rhomboideus, supraspinatus, infraspinatus (laibal) Serratused rühm hingamislihased M deltoideus ---> algus + kinnitus + funktsioon ©pipu M biceps brachii ---> algus + kinnitus + funktsioon M coracobrachialis, teres major (laibal) M triceps brachii ---> algus + kinnitus + funktsioon Küünarvarre lihas kirjalikus ei tule, laibal tuleb ---> kõõluste järgi Käelihased kirjalikus testis ei tule, laibal tulevad ---> kõõluste järgi M gluteus maximus algus + kinnitus + funktsioon o Tractus iliotibialis Reie tagumise rühma lihased kinnitus + algus + funktsioon Reie adductorlihased o Eraldi M grazilis algus + kinnitus + funktsioon M sartorius algus + kinnitus + funktsioon M quadtriceps femoris algus + kinnitus + funktsioon (laibal ka) (jalgpalluri lihas )
3) Silelihased-vooderdavad siseelundite seinu, tõmbuvad kokku aeglaselt ja meie tahtest sõltumata Lihaste töö: · Vajavad töötamiseks energiat · Töörütm · Koormus · Pidev sundasend PEALIHASED-näolihased KERELIHASED(5)+KAELALIHASED- kaelalihased, trapetslihas,suur rinnalihas, välimine kõhu põiklihas,kõhu sirglihas,seljalihas VÖÖTMELIHASED 1) Õlavööde-deltalihas, 2) Alavööde-suur tuharalihas,rätsepalihas JÄSEMETE LIHASED 1) Käelihased, õlavarre 2pealihas, õlav. 3pealihas 2) Reissirglihas,külgmine pakslihas,keskimine pakslihas,pikk varvaste sirutajalihas,reie kakspealihas,käksiksääremarjalihas
1.Ajukolju:kuklaluu,kiiruluud(2),laubaluu,oimuluud,kolj Õlalihased Deltalihased Liigutavad u põimikluu. 2.Närvikolju:ülalõualuud, õlavart. alalõualuud,sarnaluud,ninaluud. tuharalihased Suured Tõmbavad reit Selgroog-koosneb selgroolülidest ja nende vahel asuvad tuharalihased taha kõhres kattekesed. Selgroog jaotatakse piirkondadesse. käelihased Õlavarre kaks ja Painutavad kätt Kaelapiirkond(7l) kolm pea lihas ja liigutavad Rinnapiirkond(12),Nimmepiirkond(5),Ristluupiirkond(5k sõrmi. okkukasvand luud)õndrapiirkond(4-5) Jalalihased Reielihased, Liigutavad jalga. Käeluud-õlavarreluu, kodarluu, küünarluu, randmeluud, sääremarja kämblaluud,sõrmeluud
tuju suusata ja tal ei meeldi enam suusatada. Lapsevanem peab lapsele selgitama, et kui lähed suusatama, peab ennast soojasse riidesse panama, kuna võib ta jääda haigeks. 1 Esialgul, kui laps hakkab suusatada õpima, keppe kätte ei saa. Lapsed muidugi tahavad, et oleks nagu päris. Siis võib vahel lasta neil proovida. Päris ruttu saab selgeks, et kepid ainult segavad. Ka püsti tõusta on raskem, kui kepid on käes. Laste käelihased on nõrgad ning varsti tulevad nõrgemad kurtma, et käed on väsinud. Kui libisemine on juba selge ja tasakaal hea, siis tulevad mängu ka kepid. Esialgu muidugi tuleb selgeks saada, kuidas kepid üldse kätte käivad ja kuidas nendega tõugata. Ilma keppideta saab nii tõusu kui laskumise tehnika hoopis kiiremini selgeks.2 1 2 Igasugune õpetus kannab paremini vilja, kui see käib läbi mängu. Nii saab näiteks suuskadel mängida jalgpalli ja muid laste lemmikmänge. Suusad
servalt veidi kõrgemal ja väljapoole Pikk pihulihas Pihukilekõõlus Painutab kätt Sõrmedesirutaja Õlavarreluu lateraalselt II-V sõrme selgmine Sirutab kätt ja II-V sõrme, aitab neid põndapealiselt pind harali ajada Käelihased-üldistavalt Alajäse Suur tuharalihas* Niudeluu välimise Reieluu Tõmbab reit taha, pöörab väljapoole, M.GLUTEUS MAXIMUS pinna tagumine osa, tuharaköprus eemaldab; sirutab painutatud keret ristluu tagumine pind Keskmine tuharalihas* Niudeluult Reieluu ülaosa Eesmine osa viib reit ette, pöörab sisse, M
-selle kuu jooksul kasvab lode kiiresti 20 RASEDUSNÄDAL -lootele kasvavad juuksed -arenevad hambad -moodustub lootevõie mis kaitseb loote nahka -käed ja jalad on hästi välja arenenud -loode saab ema verest kaitsvaid aineid, mis kindlustavad tema vastupanuvõime haigestumisele esimestel elunädalatel -loode on väga aktiivne tema esimesed liigutused on tuntavad õrna siputusena 24 RASEDUSNÄDAL -rasvkude puudub seetõttu on loode väga kõhn -nahas moodustuvad higinäärmed -jala- ja käelihased on hästi arenenud ja loode treenib neid pidevalt -loode suudab köhida ja luksuda, luksumist on tunda koputava liigutusena -silmalaud on endiselt suletud -loode on võimeline sinu häält kuulma ja võib ärgata valju muusika peale 28 RASEDUSNÄDAL -loote nahk on punane ja krimpsus, kuid naha alla hakkab ladestuma rasvkude -loode tunneb valu ja reageerib sellele -lootel on keelel palju enam maitsepungi kui vastsündinul -loote kopsud ei ole veel täielikult välja arenenud 32 RASEDUSNÄDAL
1. Riski- ja ohutusõpetuse tähtsus ettevõtte töötingimuste tagamine Õpetatakse välja spetsialiste, kes tagavad ohutuse töökohtadel. Ollakse teadlik, kuidas ning milliseid nõudeid tuleb täita. Õppeaine on oluline, et tööõnnetuste hulk jääks aina väiksemaks ja et töötamine erinevatel töökohtadel oleks ohutu ning ei kujutaks erilist ohtu inimeste tervisele. 2. Riski- ja ohutusõpetuse seos teiste teaduslike distsipliinidega keemia, füüsika Keemia - arvestatakse ja uuritakse erinevate ainete mürgisust ning mõju inimesele. Füüsika - arvestatakse füüsikaseadustega tagamaks inimeste ohutust töökohal. 3. Riski termin ohu tõenäosus. Tõenäosus, et kahjustus tekib kasutamistingimuste ja/või kokkupuute tõttu, ja kahjustuse võimalik ulatus. 4. Riskide muutumine ajaloo vältel riskid on teisenenud, erinevad aspektid (IT, autod jne) Tekkinud on juurde uusi töökohti ja ülesandeid, mida varem ei eksisteerinud, nagu näiteks IT, autod, lennukid, arv...
transport kiiremaks ja tõhusamaks. Teismelistel soovitatakse aeroobset treeningut teha vähemalt kolm korda nädalas 20-30 minutit korraga. Trennis käijatel muutub süda tugevamaks ning sa oled suuteline sportima üha rohkem, ilma et sa väsiksid. Mõned aeroobsetest spordialadest on: ujumine, korvpall, jalgpall, hoki, aerutamine. Tugevam lihas kaitseb paremini luid ja liigeseid traumade eest - Erinevad harjutused ja spordialad arendavad erinevaid lihaseid. Näiteks aerutajatel on tugevad käelihased. Jalalihaste arendamiseks on vaja jalgrattaga sõita, matkata, joosta või sõita rulluiskudega. Regulaarne treening suurendab ka keha painduvust-Kui inimene on painduv, siis on tema lihased ja kõõlused vastupidavamad ning ülevenitusi ja rebendeid tekib vähem. Painduvust suurendab võimlemine. Samuti parandab painduvust idamaiste võitluskunstidega tegelemine – karate, judo jne. Head on ka ballett, jooga, iluvõimlemine. Regulaarne sportimine teeb head mõistusele, kuna aju vajab oma
11.5 Lihaste tüübid käävjas, kakspea, kakskõht, kõõlusviirgudega, kahelisulgjas, ühelisulgjas 11.6 Lihaste abiseadeldised Sidekirmed ehk fatsia, Sünoviaalpaunad, Kõõlusetuped, Plokid, Seesamluud 11.7 Lihased Nimeta ning näita joonisel 3 kerelihast, jäsemete lihast ja pea lihast. Kerelihased Selg, rind, Kael, Kõht Jäsemetelihased Õlavööde, vaagnavööde, Õlavars, Reielihased, Küünarvars, Säärelihased, Käelihased, Jalalihased Pealihased Miimilised lihased, Mälumislihased, Suupõhjalihased 11.8 Lihaste talitlus e närvi-lihasaparaadi füsioloogia Alfa-motoneuron ja selle tüübid/Motoorsete ühikute tüübid Lihaskiudude tüübid 53 11.9 Lihaskontraktsiooni füsioloogia 11.10 Lihaskontraktsiooni füsioloogia 3) Postekstsentriline 4) Lihase värvus 11.11 Lihaste kontraktsioon 12 Närvisüsteem 12.1 Üldmõisted
Treeninguga lihasjõud tõuseb. Seejuures ei suurene mitte lihaskiudude arv vaid kiud jämenevad. Lihase kokkutõmbe ulatus oleneb lihase pikkusest, mida pikem lihas, seda suuremaks muutub lihase kokkutõmbumisvõime. 5.6. Lihaste jagunemine Lihased jagunevad kolmeks: kere-, jäsemete- ning pea ja kaelalihased. Kerelihased: - seljalihased - rinnalihased - kõhulihased Jäsemete lihased: - õlavöötme lihased - õlavarre lihased - küünarvarre lihased - käelihased - vaagnavöötme lihased - reielihased 25 - säärelihased - jalalihased Pea ja kaelalihased: - pealihased - kaelalihased 6. Närvisüsteem (W. Nienstedt, jt Inimese anatoomia ja füsioloogia, Medicina, 2001, lk. 532-598) 6.1. Sissejuhatus Inimese organismile avaldab pidevalt mõju teda ümbritsev väliskeskkond. Organismi
tehnilisi eksimisvõimalusi peaks võimalusel vererõhku mõõtma sama inimene. Arvestama peaks ka sellega, et mõõtja isiksus võib mõjutada vererõhu väärtust. (Kupari & Nieminen 2005.) Enne vererõhu mõõtmise alustamist hinnatakse lapse rahuolekut. Laps peab olema rahulik. Vajadusel lastakse lapsel lõõgastuda 15-30 minutit (olenevalt eelnevast füüsilisest koormusest) rahulikus, vaikses keskkonnas. Vererõhu mõõtmise ajal jälgitakse, et patsiendil oleks käelihased lõõgastunud. Välditakse kitsaste varrukatega riideid. (Kunnamo 1999, Eesti ... 2004, Viigimaa 2007, Hockenberry & Barrera 2007.) Objektiivse tulemuse saamiseks arvestatakse, et mansett peab olema südamega ühes tasapinnas. Kui mansett asub märgatavalt südamest all- või ülalpool, tekib hüdrostaatilisest erinevusest tingitud mõõtmisviga. (Kunnamo 1999, Eesti ... 2004, Kupari & Nieminen 2005, Viigimaa 2007, Hockenberry & Barrera 2007.)
kaudu, siis mõõtmisel kasutatakse neid mõjusid. Jõuühikuks on njuuton (N). 1 N on jõud, mis ühekilogrammise massiga kehale mõjudes suurendab selle kiirust 1 sekundi jooksul 1 m/s võrra, ehk annab talle kiirenduse 1 m/S2 31.10.2011 6 Jõud Kui hoiate käes sokolaaditahvlit, mille mass koos pakendiga on 102 g, siis arendavad käelihased jõudu 1 N. Jõuühikule antakse täpne definitsioon keha liikumise alusel. 1 N on jõud, mis ühekilogrammise massiga kehale mõjudes suurendab selle kiirust 1 s jooksul 1 m/s võrra ehk annab sellele kiirenduse 1 m/S2 . Jõu mõõtmiseks võib kasutada vedrudünamomeetrit ehk vedrukaalu. 31.10.2011 7 Töö Tööd tehakse (füüsikalises mõttes) siis, kui
suurusest ja keha massist. Et sõudja oleks suuteline võistlusdistantsi edukalt läbima, peab tal olema küllaltki võimas kehaehitus ja suur lihasmass. On teada, et paljudel spordialadel nagu ka sõudmises sõltub edukus lihasmassi suhtest keha massi. Kui kõik muud bioloogilised näitajad on võrdsed, on eelis suurema lihasmassiga sõudjal. Sõudmises kasutatakse umbes 70% kõigist lihastest, aktiivsed on nii jala-, selja-, kõhu-, õla- kui ka käelihased. Sealjuures ei ole nende lihasgruppide absoluutsed jõunäitajad usutavalt seotud võistlustulemustega. Võistlustulemuse saavutamisel on suur tähtsus jõul, mida suudetakse rakendada aeru taha igal tõmbel, seega jõuvastupidavusel. Jõuvastupidavus on aga seotud keha suuruse ja massiga (joonis 4.1). 41 Tabel 4.1. Maksimaalne jõud ja võimsus 2000 meetri distantsi läbimisel ühestel paatidel (Steinacker 1993 järgi).
annaabi.ee 
