Riigikaitse Täna räägin ma teile riigikaitsest. Õigus- ja korrakaitse tagab inimese igapäevase julgeoleku ning seaduslike õiguste austamise. Riigikaitse kõrgeimaks juhiks on president. Kaitsevägi ja vabatahtlikud riigikaitseorganisatsioonid kuuluvad Kaitseministeerimui valdusalasse. Tavaliseslt räägitakse sellest valdkonnast kui riigi sisejulgeolekust, mis kuulub siseministeeriumi ning justiitsministeeriumi valitsemisalasse. Nagu termin riigikaitse ütleb, on eesmärgiks kehtiva riigikorra ja riigi iseseisvuse tagamine. Eesti kaitsejõudude olulisemad osad on kaitsevägi ja Kaitseliit. Ajalooliselt vanim riigi julgeolekustruktuur on ilmselt armee ehk sõjavägi. Tänapäeva Eestis on kaitseväeteenistuse kohustus üldine ja kehtib 16- 60-aastastele tervetele Eesti meeskodanikele. Ajateenistusse kutsutakse 18-27- aastased terved Eesti kodakondsust omavad noormehed. Ajateenistus kestab 8
· Õigusemõistmine: ...poolte ärakuulamine ...otsuse tegemine 9. Selgita kes on ja miks on: Advokaat kohtualuse kaitsja, kelle ülesandeks on esindada kohtualuse huve. Prokurör ehk süüdistaja. Jurist, kelle ülesandeks on kohtualuse süü tõestamine. Kaasistuja kohtu koosseisu kuuluv kohtunikuga võrdseid õiguseid omav kriminaalasju lahendav isik. Riigikaitse ja riiklik julgeolek. 1. Mis on riigikaitse ja miks seda vaja on? Riigikaitse on valdkond, mis kaitseb riiki. Seda on vaja, et tagada kehtiva riigikord ja riigi iseseisvus. 2. Selgita mis on sisejulgeolek ja välisjulgeolek? Sisejulgeolek valdkond, mis tagab inimese igapäevase julgeoleku ning seaduslike õiguste austamise. Sinna kuulub õigus- ja korrakaitse. Välisjulgeolek valdkond, mille eesmärk on tagada riigi rahva kaitse võimaliku kallaletungi korral. 3. Selgitage kaitsevägi ja kaitseliit. (mis on sisu + ülesanded)?
KAITSEJÕUD Markus Andreas Henrik Link 08.12.2010 Sisukord 1) Kaitsejõudude jagunemine 2) Kaitseväe peamised ülesanded 3) Maavägi 4) Merevägi 5) Õhuvägi 6) Kaitseväeteenistuse kohustus 7) Kaitseliit 8) Ajateenistus 9) Kaitsepolitsei 10) Eesti Kaitseväe tehnika Kaitsejõud Kaitsejõud on riigi sõjaväeliselt korraldatud relvastatud struktuurid. Kaitsejõudude ülesanne on tagada pidev sõjaline valmisolek ja riigi kaitse. Kaitsejõudude olulisemad osad: Kaitsevägi Kaitseliit Maaväg Mereväg Õhuväg Eriorganisatsioon i i i Malevad id Kaitseväe peamised ülesanded
Põhiseadusega on tagatud Eesti Vabariigi õiguslik järjepidevus. Põhiseadus sätestab riigi eesmärgid, määratleb kodanike õigused, vabadused ja kohustused, kirjeldab valitsemise struktuuri, võimuasutuste ülesandeid ja nende moodustamise korda. I peatükk Üldsätted, II peatükk Põhiõigused, vabadused ja kohustused, III peatükk Rahvas, IV Riigikogu, V Vabariigi President, VI Vabariigi valitsus, VII Seadusandlus, VIII Rahandus ja riigieelarve, IX Välissuhted ja välislepingud, X Riigikaitse, XI Riigikontroll, XII Õiguskantsler, XIII Kohus, XIV Kohalik omavalitsus, XV Põhiseaduse muutmine. Põhiseaduse muutmine on keeruline. Põhiseaduse Paragrahv 163 sätestab Põhiseadust saab muuta seadusega, mis on vastu võetud: 1) rahvahääletusel; 2) Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt; 3) Riigikogu poolt kiireloomulisena. Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu arutatakse Riigikogus kolmel lugemisel, kusjuures
Opositsioon erakonnad, kes pole valitsusega seotud PRESIDENT Eesti riigipea, valib Riigikogu või valimiskogu Ülesanded: · Esindada EV rahvusvahelises suhtluses · Kuulutada välja Riigikogu valimised ja seadused · Määrata peaministrikandidaat; nimetada ametisse ja vabastada ametist valitsuse liikmeid · Teha Riigikogule ettepanekuid kõrgete riigiametnike nimetamiseks; nimetada kohtunikud ja Eesti Panga president · Olla riigikaitse kõrgeim juht Valitakse Riigikogu salajasel hääletamisel. Võiduks vajab kandidaat 2/3 häältest e. 68 häält. Kuna sellist toetust on väga raske võita, tuleb korraldada uus valimisvoor. Võib korraldada kuni 3 hääletusvooru, 3. voorus võistlevad vaid 2 eelmises voorus enam hääli kogunud kandidaati. Kui 3. hääletusel ei kogu kumbki kandidaat 68 häält, kutsub Riigikogu esimees kokku valimiskogu, kus on umbes 350 valijameest. Võiduks on vajalik osalejate häälteenamus.
· Vältida riigivõimu kuritarvitamist. Eespool on mainitud abinõusid, mis võimaldavad neid eesmärke saavutada: esiteks parlamendi, valitsuse ja riigipea vastastikune seotus, teiseks rahva võimalus poliitikas kaasa rääkida. Põhiseaduse ja seaduste järgimist kontrollib õiguskantsler. Riigi majandustegevust ja riigivaraga ümberkäimist kontrollib riigikontroll. Riigi julgeolekut ja põhiseaduslikust korrast kinnipidamist jälgib kaitsepolitsei. Kontrollorganite moodustamisel ja nende pädevuse määratlemisel peetakse demokraatlikul maal kinni kahest printsiibist võimude lahususest ja seaduse ülimuslikkusest, mis tähendab, et tegutsetakse ainult seaduse alusel. Eestis väljenduvad need õigusriigi ja esindusdemokraatia ideed selles, et 1. kontrollorganid on teistest valitsemisasutustest (parlamendist, valitsusest) sõltumatud; 2. riigikontrolöri ning õiguskantsleri nimetab ametisse ja vabastab ametist parlament;
Nato North Atlantic Treaty Organization Tallinn 2008 Sisukord 2 1. Riigikaitse struktuur ja juhtimine 3 2. Eesti Kaitsejõud Kaitsejõud on riigi sõjaväeliselt korraldatud relvastatud struktuurid. Kaitsejõudude ülesanne on tagada pidev sõjaline valmisolek ja kaitse. Kaitsejõudude komplekteerimise isikkoosseisuga tagavad ajateenistus, mis on kohustuslik kõigile meeskodanikele, lepinguline tegevteenistus kaitsejõududes, kohustuslik teenistus reservis ja vabatahtlik teenistus Kaitseliidus. Kaitsevägi on vabariigi valitsuse alluvuses olev sõjaväeliselt korraldatud täidesaatva riigivõimu asutus
ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpetamisel. Riigikaitse valikainekava asub Kaitseministeeriumi koduleheküljel www.kmin.ee © Kaitseministeerium ISBN 9985-9339-9-0 Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 1 Sisukord Saateks ....................................................................................................... 7 1
(edaspidi töötaja) tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse tegevteenistuses olevate kaitseväelaste teenistustingimuste ning kaitseväe, Kaitseliidu, politsei, päästeasutuste ja piirivalve töötajate töö suhtes niivõrd, kuivõrd eriseadustega või nende alusel kehtestatud õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti. (3) Käesolevat seadust kohaldatakse ka: 1) kinnipeetava tööle vanglas vangistusseaduses sätestatud erisustega; 2) õpilase ja üliõpilase tööle õppepraktikal; 3) juriidilise isiku juhatuse või seda asendava juhtorgani liikme tööle;
Perekond abielupaar koos järglaste ja lähisugulastega . Leibkond ühise majapidamisega inimesed kes ei pruugi olla sugulased. Ülalpeetav laps,pensionär , puudega tööealine inimene too kes ise palka ei saa . Tööealised ja võimelised inimesed moodustavad ühiskonna tööjõu . Sotsiaalne kihistus ,e. hierahia e. paremusjärjestus. Inimeste mitmekesised huvid. Plurarism inimeste huvide mitmekesisus. Ühiskonda , kus on lubatud mitmesugused vaated,ideoloogiad , organisatsioonid, omandivorrmid,kultuurid, sotsiaalsed grupid nim .pluralistlikuks . Identiteet ühiskonna või kogukonnaliikmete vaimne ühtekuuluvus tunne . Tolerantsus sallivus . Nulltolerants täisleppimatus . Demokraatlik poliitika järgib pingete ja vastuolude lahendamisel järgmisi põhimõtteis : · tegutseda tohib ainult seadusega lubatud raamides · sõlmitud kokkulepet tunnustavad mõlemad osapooled
5 otsustamises osalemiseks, samuti seda koostööd võimaldavaid ühendusi, võrgustikke ja institutsioone. Kodanikuühiskond tähendab suutlikku avalikku sektorit, tugevat erasektorit ja aktiivset kolmandat sektorit. Kolmanda (ka mittetulundusliku, valitsusvälise) sektori moodustavad kodanike enese algatusel ning kehtivate õigusnormide raames loodud organisatsioonid ja liikumised. Need ühendused peavad olema: legaalsed vabatahtlikud mittetulunduslikud Kolmandas sektoris tegutsevate organisatsioonide vormideks on juriidilise määratluse kohaselt mittetulundusühingud (MTÜ), sihtasutused (SA) ja seltsingud ja neid ühendavad katusorganisatsioonid nagu nt. Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit (www.ngo.ee) Kodanikuühiskond on vajalik kuna: - erinevad huvigrupid saavad selle kaudu oma huve realiseerida, tasandab ühiskonnas olevaid
häälteenamus. Riigikogu tegevus Esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid Arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid Võtta vastu seaduseid Panna ametisse valitsus ja kontrollida selle tegevust Demokraatlikule riigile kohaselt teostab valitsus kõrgemat täidesaatvat riigivõimu, viies ellu riigi sise- ja valispoliitikat. Valitsust juhib peaminister (või riigipea) ja sinna kuuluvad täitevvõimu erinevaid valdkondi (majandus, haridus, kultuur, riigikaitse jne) valitsevad ministrid. Valitsuse struktuur: Peaminister juhib ja esindab valitsust, koordineerib valitsusasutuste tegevust. Minister juhib ministeeriumi, korraldab ministreeriumi valimisalasse kuuluvaid küsimusi, annab seaduste alusel välja määrusi ja käskkirju. Määrusi ega käskkirju ei anna aga nn porfellita minister ehk minister, kes ei juhi ministeeriumi. Ministeerium on moodustatud vastava valitsemisala korraldamiseks. Ministeeriumi igapäevatööd juhib kõrgema
linnatsivilisatsioon arenes välja 19. Ja 20. sajandi vahetusel. Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus : · tööhõive majanduse põhivaldkondades · leibkonnamudel · linna- ja maarahvastiku suhtarv. Tööstuse osatähtsuse kasvu suurenemisel kasvab riigi jõukus, suureneb sissetulek ühe elaniku kohta. Tööstuse kõrval hakkavad arenema teised majandusharud (teenindus). Esimene tööstusharu, kus muutused hakkasid toimuma, oli tekstiilitööstus. Igapäevase riidematerjali järele oli nõudlus kõige suurem. Tööstuspööre algas Inglismaal 1760. aastatel, mehaniseerimine toimus valdkonniti. Esimene valdkond oli puuvillaketramine. Tööstuspöörde peamised eeldused: · tehniline areng, mis võimaldas mehaniseerimist; · põllumajanduspöörde tulemusena tekkiv ostjaskond; kapitalistlik põllumajandus ja linnarahvas vajab tööstuskaupu; · transpordi areng (Murrang saavutati seoses raudteede ehitmisega. Suurbritannias ja
igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud ja takistatud. Kodanikuühiskond - sotsiaalse elu valdkond, mis on vabatahtlik, isekorraldav ja autonoomne riigi suhtes. Aktiivne kodanikuühiskond mõjutab poliitikas tehtavaid otsuseid ja kontrollib riiki. Kodanikuühiskonda kuuluvad: *eramajanduslikud assotsiatsioonid ja ühendused *usuorganisatsioonid (kirikukogudused) *haridusasutused *isetegevuslikud kultuuri- ja harrastusühendused (seltsid) *mittetulunduslikud organisatsioonid (korteriühistud) *kodanikualgatusele pühendunud organisatsioonid. Nende organisatsioonide ühised tunnused: *tegutsevad legaalselt, jälgides ühiskonnas kehtivaid reegleid ja seadusi *tegelevad avalike, ühiskondlikku huvi pakkuvate asjadega *püüavad mõjutada riigivõimu, saavutamaks soodustusi, poliitika muutmist, rahalist toetust vms. *esindavad eri huve ja sotsiaalseid rühmi ning tagavad sellega ühiskonnas mitmekesisuse.
§6. KOHUS NING JUSTIITSORGANID. JÄRELEVALVE NING JÄRELEVALVEORGANID 65 P.1. ÜLDPÕHIMÕTTED 65 6 P.2. KOHTUTE STRUKTUUR (RAKING) 66 P.3. JÄRELEVALVE INSTITUTSIOONIDE FUNKTSIOONID JA PÄDEVUS 67 TEEMA 7. PÕHIMÕISTED 69 TEEMA 8. TEISED ORGANISATSIOONID - I RÜHM: KOHALIKUD 71 OMAVALITSUSED; RIIGIKAITSELISED ORGANISATSIOONID; KULTUURAUTONOOMIA; KUTSEALADE OMAVALITSUSED; KIRIKUOMAVALITSUS- NENDE JURIIDILINE LAAD, FUNKTSIOONID JA PÄDEVUS §1. KOHALIKUD OMAVALITSUSED - MÕISTE, JURIIDILINE LAAD, FUNKTSIOONID, 71 PÄDEVUS JA STRUKTUUR P. 1. MÕISTE 71 P.2.JURIIDILINE LAAD 71 P.3
Eestlaste poliitilise ärkamise aeg 20. saj algus. Eestlastel ei olnud selle ajani poliitilises elus tegutsemise kogemust. Eestlaste katsed poliitikat teha lakkasid peaaegu täielikult, kui algas venestamine. 1896 Postimehe toimetajaks sai Jaan Tõnisson. 19. saj lõpul ja 20. saj algul oli poliitika tegemine siiski üsna arglik. Rahvamassid jäid poliitikast kõrvale. Pöördepunktiks sai 1905. aasta revolutsioon. Sel aastal läksid poliitilised ideed kõige laiematesse rahvamassidesse, väga kiiresti, järsult, jõuliselt. Demokraatia, vabariikliku riigikorra ja autonoomia soovimise juured olid jõudnud tänu sellele rahva teadvusse. Poliitilise ärkamise aeg lõppes tõenäoliselt 1917. a veebruarirevolutsooniga. I üleminekuperiood 1917-1920-21 omariikluse rajamise aastad 1917 varakevad eestlaste peamised asualad ühendati rahvuskubermanguks, sellele anti laialdased omavalitsuslikud õigused. Kuni sügiseni jäi Eesti Kubermang siiski Vene impeeriumi koosseisu. 15.11.1917
enamlased ja haritlastele tuginevad vähemlased. Baltisaksa aadel ja linnakodanlus asutasid konservatiivse Balti Konstitutsioonilise Partei (tegutses Liivimaal) ja Eestimaa Konstitutsioonilise Partei (Christoph Mickwitz), kes taotlesid tugevat tsaarivõimu. VSDTP kõrval tekkisid Eestis mitme ülevenemaalise partei – kadettide, 17. Oktoobri Liidu (oktobristide), sotsialistide-revolutsionääride (esseeride), Bundi (juudi partei), Õiguskorra Partei – väikesearvulised organisatsioonid, kuid need ei etendanud kohalikus elus märkimisväärset osa. Paremäärmuslikel Vene parteidel oli Eestis vähe toetajaid. Peaaegu kõik Eesti parteid ja liikumised olid valitsusega opositsioonis, nõudsid demokraatiat ja kodanikuõigusi, venestamise lõpetamist, rahvusliku enesemääramise õigust, autonoomiat ja omavalitsust. Vene riigi liitriigiks muutmise ja Eestile autonoomse osariigi staatuse nõudmise esitas 1905. aasta kevadel esimesena sotsiaaldemokraatide (föderalistide) juht P.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
