Aktiivne immuunsus tekib kui organism on haiguse kergelt läbi põdenud. Passiivne immuunsus tekib kui organismi viiakse haiguse vastaseid antikehi. Peale vaktsineerimist on organism haiguse vastu immuunne. Oled vaktsineeritud b-hepatiidi vastu. Puuduliku immuunsüsteemiga inimene ei tohi haigestuda, sest isegi lihtlabane nohu võib talle surmavalt mõjuda. Inimene peab ennast hoidma ja teatud ravimeid võtma. Lümfiringe: Lümfisooni esneb kaelal, kaenlaalustes, kõhuõõne keskosas ning kubemepiirkonnas. Nad on veresoontest eraldi. Lümf on lümfisoontes olev vedelik. tekib vereplasma filtreerumisel kapillaaridest. Lümfi koostises on lümfotsüüdid, koevedellikku ja rasva. Põrn asub keha vasakpoolses osas ja kuulub lümfisüsteemi. Phastab organismi, lagundab kasutuks muutuneid punaseid vererakke.
IMMUUNSÜSTEEM Lümfiringe Lümfisoontes liikuvat vedelikku nimetatakse lümfiks. Tekib vereplasma filtreerumisel kapillaaridest. Lümf on värvitu läbipaistev kehavedelik, mis sisaldab: lümfotsüüte koevedelikust pärit olevaid aineid rasvaosakesi. Lümfisõlmed Lümfisoonte koondumiskohtades. Hävitavad ümbritsevatest kehaosadest kohalekandunud baktereid ja võõrkehasid. Suuremad lümfisõlmed on: kaelal, lõua all, kõhuõõne keskosas, vaagnaõõnes, kaenlaaugus ja kubemepiirkonnas. Põletiku korral lümfisõlmed suurenevad Põrn Põrn asub kõhuõõne ülemises vasakpoolses osas ning kuulub meie keha lümfisüsteemi. Puhastab organismi mürkainetest, hävitab haigustekitajaid ning lagundab kasutuks muutunud punaseid Seetõttu suureneb põrn mõnede nakkushaiguste ajal. Antikehad Lümfotsüüdid toodavad antikehasid, mis võitlevad haigustekitajatega. Iga haigustekitaja vastu oma antikeha. Immuunsus
Lümfisoonte teedel asuvad lümfisõlmed. Lümfisõlmede ülesanne: täidavad vereloome funktsiooni, neis moodustuvad leukotsüüdid ehk valged verelibled. õgirakud hävitavad vedelikus olevaid mikroobe ja võõrkehi. moodustub ka valgulise iseloomuga antikehasid immuunglobuliine ehk tähtis osa haigusimmuunsusest. Suuremad lümfisõlmed asuvad kaelal lõua all kõhuõõne keskosas vaagnaõõnes kaenlaaugus kubemepiirkonnas. Lümfis leidub ka fibrinogeeni, mistõttu on võimalik lümfi hüübimine. Soolte piirkonnast kogunev lümf on rasvarikas ja piimja välimusega. Lümfisoontes liikudes imendub osa vedelikust kudedesse tagasi, mistõttu lümf muutub südamele lähenedes paksemaks. Inimese lümfi ja koevedeliku koguhulk on ligi 25 % kehamahust. Lümf liigub soontes aeglaselt: keskmiselt 30 cm/min; kiirus suureneb pärast söömist ja kehalise töö ajal
Lümfisoonte teedel asuvad lümfisõlmed. Lümfisõlmede ülesanne: täidavad vereloome funktsiooni, neis moodustuvad leukotsüüdid ehk valged verelibled. õgirakud hävitavad vedelikus olevaid mikroobe ja võõrkehi. moodustub ka valgulise iseloomuga antikehasid immuunglobuliine ehk tähtis osa haigusimmuunsusest. Suuremad lümfisõlmed asuvad kaelal lõua all kõhuõõne keskosas vaagnaõõnes kaenlaaugus kubemepiirkonnas. Lümfis leidub ka fibrinogeeni, mistõttu on võimalik lümfi hüübimine. Soolte piirkonnast kogunev lümf on rasvarikas ja piimja välimusega. Lümfisoontes liikudes imendub osa vedelikust kudedesse tagasi, mistõttu lümf muutub südamele lähenedes paksemaks. Inimese lümfi ja koevedeliku koguhulk on ligi 25 % kehamahust. Lümf liigub soontes aeglaselt: keskmiselt 30 cm/min; kiirus suureneb pärast söömist ja kehalise töö ajal
Lümfimassaazi infoleht Mis on lümf? Lümf ehk lümfivedelik on lümfisüsteemi teedes olev enamasti värvitu kehavedelik, mis on rikas valgete vereliblede ehk lümfotsüütide poolest. Need rakud mängivad olulist rolli meie immuunsüsteemis, kaitstes meie keha infektsioonide vastu. Lümfotsüüdid tekivad ja ladestuvad lümfisõlmedes, peamised punktid asuvad kaenla all, kubemepiirkonnas ja kaela ligiduses. Inimesel on umbes 600-700 lümfisõlme, mis paiknevad enamasti rühmiti. Nende läbimõõt on 0,3cm-3cm, kujult ovaalsed, ümmargused või neerukujulised. Lisaks filtreerimisele on lümfisõlmede ülesanne lümfivedeliku rikastamine kaitserakkudega, mis oleksid suutelised kehale kahjulikke sissetungijaid ära tundma ja hävitama. Lümfiringe aeglustub inimesel magades, samuti liikumisvaeguse, ülekurnatuse ja ühekülgse füüsilise töö puhul
Noored saavad iseseisvaks alles 3-5 aasta vanuselt, mil nad endale oma isikliku territooriumi otsivad. 5.ERIKOHASTUMUS Amuuri tiigri talvekarvastik on erinevalt punakasoranzist suvekarvastikust kollaka värvusega. Heleda karva toon meenutab lumega kaetud taiga värvi. Kuna Amuuri tiiger peab elama kohtades, kus temperatuur langeb -45° C, on ta karv pikem ja tihedam kui neil tiigritel, kes elavad soojades piirkondades. Amuuri tiiger on ainus tiiger, kelle kõhul, külgedel ning kubemepiirkonnas on viie sentimeetri paksune rasvakiht, mis teda jäise tuule ja äärmiselt madalate temperatuuride eest kaitseb. 6.AMUURI TIIGRI ISELOOMULIKUD OMADUSED Kõrvad: Väikesed, ent kuulmine on äärmiselt terav. Silmad: Tiiger eristab värve. Öösel näeb ta viis korda paremini kui inimene. Karvastik: Karvastiku põhivärvus talvel on kollane, mustade vöötidega. Valge karv kõhul ulatub kubemeni. Kehaehitus: Tiiger on suur, lihaseline ja väga tugev.
juhade ja munandimanustega. Munandikotil on munandikotiõmblus. · Spermatosoidid küpsenud seemnerakud, väljunud seemne Suguline areng · Sugulist arengut on nii poistel kui ka tüdrukutel traditsiooniliselt hinnatud Tanneri skaala järgi viiest arengustaadiumist. · Esimest staadiumi peetakse murdeeale eelnevaks etapiks, siin pole suguelundite areng veel alanud. · Teises staadiumis hakkab suurenema munandimaht, tekib kerge karvakasv kubemepiirkonnas. · Kolmandas ja neljandas staadiumis on põhirõhk peenise pikkuskasvul, munandimahu suurenemisel, karvkatte laienemisel (karvakasv tekib ka näol ja kaenlaalustes). Iga arengustaadiumiga omandab poisi keha aina rohkem täiskasvanulikke jooni, kuni lõpuks viiendas staadiumis on suguline areng lõppenud ja murdeiga läbi saanud. Karvakasv võib küll jätkuda ka peale murdeiga, ent sellel pole sugulise arenguga enam midagi pistmist.
Lümfisoontes liikuvat vedelikku nimetatakse lümfiks. Tekib vereplasma filtreerumisel kapillaaridest. Lümf on värvitu läbipaistev kehavedelik, mis sisaldab: · lümfotsüüte · koevedelikust pärit olevaid aineid · rasvaosakesi. Lümfisõlmed: Lümfisoonte koondumiskohtades. Hävitavad ümbritsevatest kehaosadest kohalekandunud baktereid ja võõrkehasid. Suuremad lümfisõlmed on: kaelal, lõua all, kõhuõõne keskosas, vaagnaõõnes, kaenlaaugus ja kubemepiirkonnas. Põrn: Põrn asub kõhuõõne ülemises vasakpoolses osas ning kuulub meie keha lümfisüsteemi. Puhastab organismi mürkainetest, hävitab haigustekitajaid ning lagundab kasutuks muutunud punaseid Seetõttu suureneb põrn mõnede nakkushaiguste ajal. Antikehad: Lümfotsüüdid toodavad antikehasid, mis võitlevad haigustekitajatega. Iga haigustekitaja vastu oma antikeha. Immuunsus: Immuunsus on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke.
Edasi juhitakse uriin mööda kusejuha põide kust uriin väljutatakse kusiti kaudu. 23. Nahk ja udar Nahk on katteelundkonda kuuluv elund. Nahk on enamasti kolmekihiline: marras, päris ja alusnahk. Nahal tervikuna on hulgaliselt ülesandeid. Esmalt kaitseb ta organismi sisekeskkonda väliskeskkonna mõjude eest, reguleerib vee ja soojuse tasakaalu organismis jne. Udar on põllumajandusloomade piimanäärmete kogumik. Mäletsejaliste udar paikneb kubemepiirkonnas, tagajäsemete vahel, sea udar aga ulatub samalt kohalt eesjäsemeteni. Nisa sisaldab kiulises sidekoes kolmesuunalisi (piki, põiki ja radiaalselt kulgevaid) lihasekiude. Noorlooma udar moodustub rasvkoest koos selles saarekestena esinevate näärmesagarikega. Viiendast tiinuskuust alates on lehma udaras rasvkude peaaegu kadunud. 24. Kude Kude on organismi ehitusmaterjal; ühetaoliste ja ühesuguse päritolu ning talitlusega rakkude
Vöötlihaskude punane, moodustab kindla alguse ja kinnituskohaga, tahte järgi liigutatavaid organed lihaseid. Udar - põllumajandusloomade piimanäärmete kogumikku, mis tekkelt kuulub nahaderivaatide, talitluselt aga suguorganite hulka. Talitlusvõimelisena esineb ta vaid emasloomadel. Loomade sigimise seisukohalt vältimatu organina võiksime udarat nimetada emaslooma lisasuguorganiks ehk sekundaarseks emassugunäärmeks. Udara jaotus ja ehitus - Mäletsejaliste ja mära udar paikneb kubemepiirkonnas, tagajäsemete vahel, sea udar aga ulatub samalt kohalt eesjäsemeteni. Noorlooma udar moodustub rasvkoest koos selles saarekestena esinevate näärmesagarikega. Viiendast tiinuskuust alates on lehma udaras rasvkude peaaegu kadunud. Udara involutsioon ehk taandareng, kus udarasisesed ehituslikud muutused, vähendavad udara suurust ja sekretsioonivõimet. Nisa sisaldab kiulises sidekoes kolmesuunalisi (piki, põiki ja radiaalselt kulgevaid) lihasekiude.
häbemepilu külgedelt piiravast vertikaalsest häbememokast.Häbe on pärakust eraldatud lahkliha kaudu. 17. Udar Udar - põllumajandusloomade piimanäärmete kogumikku, mis tekkelt kuulub nahaderivaatide, talitluselt aga suguorganite hulka. Talitlusvõimelisena esineb ta vaid emasloomadel. Loomade sigimise seisukohalt vältimatu organina võiksime udarat nimetada emaslooma lisasuguorganiks ehk sekundaarseks emassugunäärmeks. Udara jaotus ja ehitus - Mäletsejaliste ja mära udar paikneb kubemepiirkonnas, tagajäsemete vahel, sea udar aga ulatub samalt kohalt eesjäsemeteni. Noorlooma udar moodustub rasvkoest koos selles saarekestena esinevate näärmesagarikega. Viiendast tiinuskuust alates on lehma udaras rasvkude peaaegu kadunud. Udara involutsioon ehk taandareng, kus udarasisesed ehituslikud muutused, vähendavad udara suurust ja sekretsioonivõimet. Nisa sisaldab kiulises sidekoes kolmesuunalisi (piki, põiki ja radiaalselt kulgevaid) lihasekiude. 18. Süda
alguse ja kinnituskohaga, tahte järgi liigutatavaid organed – lihaseid. Udar - põllumajandusloomade piimanäärmete kogumikku, mis tekkelt kuulub nahaderivaatide, talitluselt aga suguorganite hulka. Talitlusvõimelisena esineb ta vaid emasloomadel. Loomade sigimise seisukohalt vältimatu organina võiksime udarat nimetada emaslooma lisasuguorganiks ehk sekundaarseks emassugunäärmeks. Udara jaotus ja ehitus - Mäletsejaliste ja mära udar paikneb kubemepiirkonnas, tagajäsemete vahel, sea udar aga ulatub samalt kohalt eesjäsemeteni. Noorlooma udar – moodustub rasvkoest koos selles saarekestena esinevate näärmesagarikega. Viiendast tiinuskuust alates on lehma udaras rasvkude peaaegu kadunud. Udara involutsioon – ehk taandareng, kus udarasisesed ehituslikud muutused, vähendavad udara suurust ja sekretsioonivõimet. Nisa – sisaldab kiulises sidekoes kolmesuunalisi (piki, põiki ja radiaalselt kulgevaid) lihasekiude.
Pulsi palpeerimine. Pulsi sagedus vastab üldiselt südame kokkutõmmete sagedusele. Kui süda lööb väga kiirelt, siis ei tarvitse kõik lained nii tugevad olla, et neid oleks võimalik palpeerida – pulsi defitsiit. Pulsi palpeerimiskohad on need, kus suuremad arterid on keha pinnale lähemal. Nendeks on kodararter (arteria radialis ehk radialispulss), oimuarter (eriti lastel) ja unearter (eriti täiskasvanutel). Randmearterilt mõõtes võib kergemini eksida. Reiearter kubemepiirkonnas, hästi tunda ka kõhuaordil. Väikestel lastel võidakse pulssi leida ka põlveliigese tagapinnalt, hüppeliigese sisepinnalt. Südametegevuse ja talitluse regulatsioon Regulatsioon toimub kahe süsteemi kaudu: närvisüsteemi ja humoraalse süsteemi kaudu. NS-i osas reguleerib vegetatiivne NS. Süda saab nii sümpaatilist kui parasümpaatilist innervatsiooni. Parasümpaatilist uitnärvi kaudu, mis lähtub piklikust ajust. Sümpaatilist innervatsiooni saab seljaaju
Lisaks veel vererakud: Vereliistakud, punalibled, valgelibled. 29. Nahk (udar) Udar - põllumajandusloomade piimanäärmete kogumikku, mis tekkelt kuulub nahaderivaatide, talitluselt aga suguorganite hulka. Talitlusvõimelisena esineb ta vaid emasloomadel. Loomade sigimise seisukohalt vältimatu organina võiksime udarat nimetada emaslooma lisasuguorganiks ehk sekundaarseks emassugunäärmeks. Udara jaotus ja ehitus - Mäletsejaliste ja mära udar paikneb kubemepiirkonnas, tagajäsemete vahel, sea udar aga ulatub samalt kohalt eesjäsemeteni. Noorlooma udar moodustub rasvkoest koos selles saarekestena esinevate näärmesagarikega. Viiendast tiinuskuust alates on lehma udaras rasvkude peaaegu kadunud. Udara involutsioon ehk taandareng, kus udarasisesed ehituslikud muutused, vähendavad udara suurust ja sekretsioonivõimet. Nisa sisaldab kiulises sidekoes kolmesuunalisi (piki, põiki ja radiaalselt kulgevaid) lihasekiude. 30
· Kuni 38 C on palavik, kus see hävitab haigustekitajaid. (võitleb haigustekitajate vastu) LÜMFIRINGE · Koosneb lümfisoontest ja lümfisõlmedest · Lümf sisaldab: lümfotsüüdid, koevedelikust pärit olevaid aineid, rasvaosakesi. · Puhastatud lümf liigub tagasi vereringesse. · Lümfisoonte koondumiskohtades- lümfisõlmed. · Hävitavad baktereid ja võõrkehasid. · Suuremad lümfisõlmes on: kaelal, lõua all, kõhuõõne keskosa, vaagnaõõnes, kaenlaaugus ja kubemepiirkonnas. OMANDATUD IMMUUNSUS · Lümfotsüüdid toodavad antikehasid. · Antigeenid on haigustekitajad või teised kehavõõrad vormid. · Antikehade tootmine võtab küll rohkem aega, aga hävitab haigustekitaja kindlamini. · Omandatud immuunsus- kujuneb elu jooksul; sissetungijate info salvestatakse. · Vaktsiin- surmatud või nõrgestatud haigustekitajad. Organism toodab antigeenide vastu antikehi ja suudab tulevikus sama haigustekitajat hävitada. NB! Vaata õpik lk 128
• ülitundlikkus Malassezia pärmseene suhtes • Pärilikkus • tugevatoimelised või sobimatud šampoonid: kui kõõm on kadunud, pese pead õrnatoimelise neutraalse või niisutava šampooniga Seboroiline dermatiit Seborroilist dermatiiti iseloomustavad roosakad, paiguti ketendavad laigud rasusemates piirkondades: juustega kaetud peanahk, otsmiku juuste piir, kõrvatagused, väliskuulme käik, nägu, rinnaku piirkond, abaluude vahel, nahavoldid (kaenlaaugus, kubemepiirkonnas jm), naba piirkond. Sageli kaasub sügelus. Haigus võib alguse saada igas eas peale puberteeti, mil rasueritus hakkab intensiivistuma. Seboroilist dermatiiti esineb kõige sagedamini 18-40-aastastel inimestel, meestel sagedamini kui naistel. Lööbed tekivad periooditi, tavaliselt ootamatult. Probleem võib kesta aastaid. Tekkepõhjused ja -mehhanismid Kaua aega peeti haiguse põhjuseks liigset rasu tootmist, kuna haiguskolded tekivad kõige sagedamini rasusemates nahapiirkondades
Nendest väljub aga 1-2 viimasoont. Eristatakse koort ja selle all asuvat säsi. Lümfisõlmes on arvukalt pilujaid ruume – lümfisiinuseid, mida mööda liikudes lümf rikastub lümfotsüütidega. Samaaegselt talitlevad nad ka filtritena, mis hävitavad võõrkehi. Lümfisõlmed on ka lümfotsüütide tekkepaigaks. Lümfisõlmed paiknevad kogumitena, millest suurimad asetsevad. kaelal, lõua all, kõhuõõne keskosas, vaagnaõõnes, kaenlaaugus ja kubemepiirkonnas. Lümf võib läbida enne verre jõudmist mitmeid lümfisõlmi. Lümfisõlmede keerukast urgete süsteemist siirdub puhastatud ja lümfotsüütidega rikastatud koemahl suurematesse lümfijuhadesse (viimasooned), nende kaudu edasi läbi kõhuõõne kulgevasse suurde rinnajuhasse ja väiksemasse paremasse lümfijuhasse, mis suubuvad rangluuveenidesse. Ööpäevas jõuab sealtkaudu verre umbes 2 l lümfi. 19. Nimeta hingamisteed.
viimakäikude kaudu ka otseselt suurematesse juhadesse ja piimatsisterni. Udara jaotus ja ehitus udara anatoomiliseks üksuseks on imeti ehk mammaarkompleks nisa ühes selle juurde kuuluva imetikehaga. Isasloomadel esineb udar rudimentaarsena, olles väljast märgatav üksnes väikeste nisade kujul. Veisel on tagaveerandid esimestest tugevamini arenenud ja piimarikkamad, emisel aga seevastu on rinnaimetid mõnevõrra tugevamad. Mäletsejaliste ja mära udar paikneb kubemepiirkonnas, tagajäsemete vahel, sea udar aga ulatub samalt kohalt eesjäsemeteni. Lehma udar kinnitub vaagnaliidusele ja kõhu ventraalsele seinale udara kandeaparaadi kaudu. Piimanäärmed moodustuvad viimasüsteemist ja näärme-lõpposadest ehk alveoolidest. Mõlemad toimivad piima varupaigana ja näärme-lõpposad on selle kõrval peamisteks sekretsioonipaikadeks. Lakteeriva lehma udara näärme-lõpposad piimanäärme alveoolideks nimetatavad
piimatsisterni. Udara jaotus ja ehitus udara anatoomiliseks üksuseks on imeti ehk mammaarkompleks nisa ühes selle juurde kuuluva imetikehaga. Isasloomadel esineb udar rudimentaarsena, olles väljast märgatav üksnes väikeste nisade kujul. Veisel on tagaveerandid esimestest tugevamini arenenud ja piimarikkamad, emisel aga seevastu on rinnaimetid mõnevõrra tugevamad. Mäletsejaliste ja mära udar paikneb kubemepiirkonnas, tagajäsemete vahel, sea udar aga ulatub samalt kohalt eesjäsemeteni. Lehma udar kinnitub vaagnaliidusele ja kõhu ventraalsele seinale udara kandeaparaadi kaudu. Piimanäärmed moodustuvad viimasüsteemist ja näärme-lõpposadest ehk alveoolidest. Mõlemad toimivad piima varupaigana ja näärme-lõpposad on selle kõrval peamisteks sekretsioonipaikadeks. Lakteeriva lehma udara näärme-lõpposad piimanäärme alveoolideks nimetatavad lõpposad
Udara jaotus ja ehitus udara anatoomiliseks üksuseks on imeti ehk mammaarkompleks nisa ühes selle juurde kuuluva imetikehaga. Isasloomadel esineb udar rudimentaarsena, olles väljast märgatav üksnes väikeste nisade kujul. Veisel on tagaveerandid esimestest tugevamini arenenud ja piimarikkamad, emisel aga seevastu on rinnaimetid mõnevõrra tugevamad. Mäletsejaliste ja mära udar paikneb kubemepiirkonnas, tagajäsemete vahel, sea udar aga ulatub samalt kohalt eesjäsemeteni. Lehma udar kinnitub vaagnaliidusele ja kõhu ventraalsele seinale udara kandeaparaadi kaudu. Piimanäärmed moodustuvad viimasüsteemist ja näärme-lõpposadest ehk alveoolidest. Mõlemad toimivad piima varupaigana ja näärme-lõpposad on selle kõrval peamisteks sekretsioonipaikadeks. Lakteeriva lehma udara näärme-lõpposad piimanäärme alveoolideks nimetatavad
Luustiku tugevus on parem tugevamatel hobustel, kes veavad raskeid veoseid. Veohobustel on suhteliselt lühikesed lihaskiud, aga nad on jämedamad. Pikad ja peenikesed arendavad küll suuremat kiirust, aga nad väsivad ka kiiresti. Karvkate ja nahk peen ja elastne nahk ei täida ainult kaitsefunktsiooni, vaid tal on ka soojaregulatsiooni funkt ja ka jääkainete eralduse funktsioon. Naha paksus ei ole h ühesugune igas kehapiirkonnas. Seljal on ta paksem, aga kubemepiirkonnas ja sapsudes on jällegi õhuke nahk. Naha pindala on tegelikult suurem kui h enda pindala. Kuna nahk mood kurdusid ja voltisid. Sõltuvalt h tüübist võib olla nahk ka erineva paksusega ning ka tõuti. Idamaised h omavad oluliselt paksemat nahka. Täkul on paksem nahk ja pidamis ting oleneb ka naha paksus. Hingamisoraganid Hobune hingab sõõrmete kaudu. Vahesein on sõõrmete vahel. Ja õhu juurdevoolu regul sõrmekanali regulatsiooniga
Doris Vahtrik Millal, kus ja kuidas kukuvad eakad? Enamasti kodus - 85% 57% kukkumisi päevasel ajal 16% püstitõusmisel 18% komistamine või trepist kõndimisel 14% kukkus voodist välja 4% istus toolist mööda 3% unustas rulaatorit kasutada (dr Saks loengumaterjalid) . Sümptomid reieluumurru korral Valu puusaliigeses ja kubemepiirkonnas vigastatud jalale ei saa kanda keharaskust vigastatud jalg on tervest jalast lühem ja välisrotatsioonis patsient ei suuda selili asendis sooritada puusa painutust. Ravi operatiivne – luu terviklikkuse taastamine sisemine fiksatsioon (osteosüntees, kruvid) osaline või täielik liigesprotees konservatiivne prognoos: paranemine 6-12 kuud või tüsistused Reieluumurdude postoperatiivne füsioteraapia asendravi, perifeersed liigutused, varajane mobiliseerimine (48h)
intervallidega, valude vahel on pausid ja valu kestusel on piirid. Pausid annavad naisele võimaluse pisut puhata, et siis järgmisele valulainele vastu minna. Kui naine teab, mis temaga toimub, on sünnituseks ettevalmistatud, talub ta valu tunduvalt paremini ning ei kaota kontrolli olukorra üle. Latentses faasis ei ole valu eriti tugev, kui naine on välja puhanud ja selleks valmistunud. Valu tunnetatakse tavaliselt seljas või alakõhus ja kubemepiirkonnas. Samas on selles perioodis valu kõige raskem leevendada ning seetõttu mida pikem on latentsfaas, seda ebameeldivamana valu tajutakse. Aktiivses faasis on valu põhjustatud eelkõige emaka kokutõmmetest ja lapse pea survest emakakaelale, emakakaela avanemisest. Mida kaugemale avanemisperiood jõuab, seda tihedamalt tulevad valud, valu koondub kubemesse, puusadesse, reitesse. Väljutusperioodis tunneb sünnitaja suurt survet ja valu kliitori, kusiti, lahkliha ja pärasoole piirkonnas.
Tähelepanu! Nii nagu iga muu võõrkeha puhulgi, ei tohi patsiendi kehas asuvat nuga enne haiglasse viimist eemaldada. Torkehaavad võivad sageli välja näha väga väikesed, nõrgalt veritsevad ja seega tunduvad ohutud. Ärge usaldage seda muljet. Et vigastuse ulatust õigesti hinnata, on vaja analüüsida järgmisi kriteeriume. Milliseid kehaosi vigastus võib puudutada? Eriline oht esineb rinna-, kõhu-, pea- selja- ja kuklapiirkonnas ning kubemepiirkonnas olevate vigastuste korral. Mitu torkehaava on? Ärge lähtuge kunagi oletusest, et patsiendil on ainult üks torkehaav. Patsient tuleb üleni riidest lahti võtta ja pealaest jalatallani läbi uurida. Näiteks võib olla tekkinud täiendavaid haavu käte kaitseliigutuste tõttu. Olenevalt tera suurusest ja tabatud kehaosast võib esineda ka väljumishaav. Kui pikk oli tera? 475 Kui relv eemaldati pärast teo sooritamist, on eriti oluline küsida tera pikkust. Tähelepanu
annaabi.ee 
