ägeda bronhiidi puhulgi - pneumokokk, hemofiilus jt.. Kroonilise bronhiidi tüsistusteks võivad olla: kopsupõletik, bronhide liigne laienemine, mäda-lagukolle kopsus, krooniline kopsude- ning südamepuudulikkus. SÜMPTOMID EHK AVALDUMINE Ägeda bronhiidi puhul esineb äge köha rögaeritusega, röga võib olla limas- mädane või isegi verine. Köhimisel võib esineda valulikkus rinnaku taga. Kaasneda võivad ka kurguvalu, palavik, peavalu, lihas-liigesvalud. Kroonilisele bronhiidile iseloomulikud tunnused on köha, rögaeritus, hingeldus. Röga võib olla limane, vahutav, mädane; värvus on sageli hallikas või mustjas; mis on tingitud suitsetamisest ja ka keskkonna saastatusest. 2 DIAGNOOSIMINE EHK MILLISEID UURINGUID VÕIDAKSE TEHA JA MIKS Esmase läbivaatuse ja küsitluse tulemusel kinnitatakse bronhiidile iseloomulike vaevuste - köha, rögaeritus- esinemine.
süvenedes kuhjuvad jääkained organismi ja põhjustavad mitmeid tüsistusi. Pea kahe kolmandiku kroonilise neerupuudulikkusega haigete neerud on kahjustada saanud diabeedi (suhkruhaiguse) või hüpertoonia (kõrgvererõhktõve) tagajärjel. On teisigi tõbesid, mis võivad põhjustada neerude haigestumist: väljaravimata mandlipõletikud, viirushaigused, korduvad kusepõiepõletikud ja kroonilised kuseteedeinfektsioonid. Kroonilisele neerukahjustusele viitavad sümptomid on algstaadiumis väga tagasihoidlikud: võib esineda väsimust, söögiisu langust, unehäireid, naha kuivust, jalgade paistetust, sagenenud urineerimist, hommikul ärgates võib oma silmade ümber näha turseid. Neerupuudulikkuse süvenedes võivad tursed veelgi süveneda, kehakaal ja ka vererõhk tõusta. Sageli tekib haigel iiveldustunne. Haiguse süvenedes kuhjub organismi järjest enam jääkaineid, tekitades aneemiat ehk kehvveresust
toitumine, kaitse, energeetiline reserv, vere normaalne hüübimine ning palju muudki. Albumiin töötatakse välja maksas, toetab vereõhku, varustab elundeid ning kudesid vajalike rasvade ja süsivesikutega. Transpordib bilirubiini, rasvhappeid, kaltsiumi ja paljusid ravimeid). Norm: 3050 üh. Immuunglobuliinid vastutavad immuunkaitse eest. Kõrgenenud näitajad viitavad neeru, maksa, sooletrakti ning naiste suguorganite kroonilisele põletikule, tõuseb ka vedelikukao ja vedelikupuudumisel, langeb ka põletuste, verejooksude puhul. Creaktiivne valk tõuseb ägedate põletikuliste protsesside puhul., bakteriaalsed, viiruslikud põletikud, infarkti, traumade, stressi korral Kusihape kajastab neerude tööd. Tõuseb pneumoonia, leukeemia, paastu puhul. Langeb raske maksahaiguse puhul. Tõusulangust mõjutavad ka paljud ravimid ( aspiriin, diureetikumid j.p.m)
suuremat ringleva veremahu kaotust. Hgb alla 100g/L tõstab ajuinfarkti ja südameinfarkti riski arterihaigetel. Leukogrammis lümfotsüütide arv annab infot haige immuunsüsteemi ja paranemise kohta- kui vähe lümfotsüüte siis kiiret paranemist ei ole oodata. Kõikide vereelementide järsk kadumine on infektsioonile (algavalesepsisele) viitav leid, kui ei ole olnud suurt verekaotust ja šokki. Trombotsüütide kõrge arv viitab kroonilisele, pikalt kulgenud infektsioonile. Biokeemiline seerumi analüüs CRP- põletiku näitaja, mis normaalselt arterite proteesi kasutamisel tõuseb alati üle 100 ja jääb püsima kõrgeks infektsiooni korral. AB ravi efektiivsuse näitaja infektsioonide korral. CRP ei tõuse madala immuunsusega ja valguvaeguses olevatel patsientidel infektsiooni korral. K+ madal kaaliumi sisaldus organismis põhjustab jõuetust, isutust, uimasust ja võib
Ajutüve pitsumise ohtu Lülisamba lumbaallülide vaheketaste survet närvidele x Meningeaalärritusnähtude olemasolu Mis on kaebus? Valige üks: See, mis patsienti vaevab x See, mida patsient arstile või õele räägib See, milline haigustunnus patsiendil on Koputuskõlal eristatakse kolme põhivarianti, need on... Valige üks või mitu: lk 7, 13 x Tume kõla x Tümpaaniline kõla x Normaalne kopsukõla Karbikõla Kroonilisele bronhiidile on pigem iseloomulikud: ... Valige üks või mitu lk 14 Kiuned x Urinad Vilinad Räginad Okulotsefaalne refleks ehk nukusilmade fenomen väljendub... Valige üks lk 18 x Komatoosse haige intaktse ajutüve korral liiguvad silmad pea pööramisel vastupidises suunas Komatoosse haige intaktse ajutüve korral liiguvad silmad pea pööramisel peaga samas suunas
lõpuks hukkuvad. Tervele inimesele on järgmisel päeval pärast alkoholi tarvitamist alkohoolsed joogid vastikud. Kes aga tunneb vajadust "peaparanduse" järele, selle juures on hakanud arenema krooniline alkoholism ja nüüd on valida vaid kaks võimalust - kas absoluutne karskus ja töörõõmus elu või alkoholi kuritarvitamine ja hukkumine. Kolmandat teed ei ole, sest niipea, kui on tekkinud kalduvus kroonilisele alkoholismile, ei saa inimene enam kunagi piirduda ainult mõõduka alkoholi tarvitamisega. Sageli hakatakse alkoholi tarvitama jõudetundidel. Harimata inimeste juures oli sellise "ajaviite" vormi kasutamine varematel aegadel teatud määral võib-olla paramatus, kuid tänapäeval võib vaba aja sisustamiseks leida hoopis paremat. Nagu teada, on alkoholi varemalt nimetatud ka "laiskade mõnuaineks". Kes tahab aga meist tänapäeva teguderohkel ajal olla logeleja? Praegu on
) poolt nõrgestatud immuunsüsteemiga haigetel. Aspergillus võib tekitada nakkuskoldes mütsetoomi (aspergilloomi) tekke. Viimane koosneb tihedast hüüfide võrgustikust, milles hüüfid jagunevad 35-45-kraadise nurga all. Elusad on ainult mütsetoomi välimise kihi hüüfid, seesmiste kihtide hüüfid on surnud, moodustades koos lagunenud koega pruunika massi. Aspergilloomi ümbritseb ringjalt eosinofiilne mass, mida omakorda piirab kroonilisele põletikule iseloomulik granulatsioonikude eosinofiilidega. Aspergillus Aspergillushallitust esineb tavaliselt tolmus ja siseõhus, kuid ka toiduainetes. Tähtis aspergilluse allikas on hein. Aspergillushallitus mõjutab peamiselt allergiliseks reaktsiooniks peetava pneumomükoosi teket, kuid sellel võib olla mingi osa ka teist tüüpi allergiliste reaktsioonide vallandumises. Olulisim invasiivne haigusetekitaja on Aspergillus Fumigatus, mis põhjustab tähtsaimat
Rahatähtedel kujutati palju ornamentikat ja kiri oli vanaaegne. Käibel olid 1-rublaline, 3-rublaline, 5-rublaline, 10- rublaline, 25-rublaline ja 100-rublaline. 1970. aastatel hakkas Nõukogude Liidu majandus väsima. Järgmisel kümnendil sai lõplikult selgeks, et keskselt planeeritav käsumajandus ei ole suuteline lääneriikidega edukalt võistlema ja uuendustega kaasa minema. 1980. aastate teisel poolel lisandus kroonilisele kaubapuudusele raharingluse kiire lagunemine ja katastroof oligi käes. Pärast iseseisvuse taastamist 1991. aasta augustis, kuulus Eesti edasi rublatsooni. 22.01.1991 avaldati Gorbatsovi ukaas, millega kõrvaldati ringlusest 50- ja 100-rublased. Raha sai vahetada ainult kolme päeva jooksul töökoha kaudu kuupalga ulatuses, kuid mitte rohkem kui 1000 rubla. Pensionärid said vahetada 200 rubla või ühe kuu pensioni. Limiteeriti ka pangahoiuste kasutamist.
Kehaline aktiivsus seisneb tavaliselt päevases liigutuste hulgas, mida mõõdetakse kulutatud energiahulga kaudu. Kehaline tublidus näitab aga kui hästi me suudame sooritada liigutusülesandeid.(J. Lokko, 2001). Inimese normaalseks arenguks ja füüsilise tervise säilitamiseks on tütarlastel vaja neli ja poistel seitse tundi efektiivset kehalist tegevust nädalas.(Hussar, 2002) Ebapiisav kehaline aktiivsus täiskasvanueas on aga riskiteguriks mitmele raskele kroonilisele haigusele nagu südamelihase infarkt, jämesoole kasvaja, depressioon, suhkruhaigus, kõrgvererõhutõbi, luude hõrenemine jt. Ja kuigi lapseeas sportija liikumisaktiivsus võib mingil eluperioodil väheneda, on tal oluliselt hõlpsam, võrreldes kogu elu sportimisest eemalehoidnuga, oma kehalist aktiivsust jälle suurendada.(Harro,2002) Aktiivsete ja tervislike eluviiside kujundamine on väga vajalik. Järjest rohkem on lapsi ja noori,
arvukus) . Arvukust iseloomustavad asustustihedus, ka sagedus, ohtrus ja katvus. 60. Ökotoksikoloogia teadus, mis tegeleb mürkide muutumise ja mõjuga looduses. Toksikoloogia haru. 61. Bioakumulatsioon on nähtus, kus organismi kogunevad toksilised ained suurema kiirusega kui need ainevahetuse käigus organismist eritatakse[viide?]. Seega, mida pikem on mingi ainebioloogiline poolestusaeg, seda suurem on risk kroonilisele mürgistumisele. Biakumulatsioon võib ilmneda ka pideva reostusallika olemasolul ainete puhul, mille püsiva seondumise võime organismi kudedega on väike [1]. Näiteks võivad bensiinitankla lekkivad mahutid põhjustada põhjavee kaudu nii joogivees, toidus kui ka selles piirkonnas elavate inimeste organismides püsiva MTBE (bensiinilisandina kasutatava antidetonaatori) sisalduse ning tekitada mitmesuguseid ainevahetuse
surma). Toksilisust mõjutavad tegurid: kontsentratsioon (aine hulgast sõltub tema efekt ravimina); ekspositsiooniaeg (lühi/pikaajaline); manustamise viis (kopsude, naha, suus kaudu). · IARC klassifikatsioon- Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus. · Bioakumulatsioon- nähtus, kus organismi kogunenud toksilised ained suurema kiirusega kui need metabolismi käigus organismist eritatakse. Mida pikem on mingi aine bioloogiline poolestusaeg, seda suurem on risk kroonilisele mürgistumisele. Bioakumuleerumise näiteks on pliiühendite akumuleerumine inimorganismi, mis mingi kontsentratsiooni juures hakkab negatiivsle mõjutama inimroganismi, ja mille lõpptulemusena inimene võib surra. · POPd- looduses laialt levinud keemilised ühendid, mis on keskkonnas äärmiselt püsivad ning enamasti ka elustikule toksilised. Püsivad orgaanilised saatseained satuvad loodusesse väga erinevatel viisidel, kuid põhiliselt on nende teke seotud
Ogarakuline vähk on keratinotsüütide pahaloomuline kasvaja, mis kasvab läbi basaalmembraani allolevatesse kudedesse ja võib metastaseeruda. (või ogarakuvähk metastaseerub regionaalsetesse lümfisõlmedesse ja kaugemalegi). Seda soodustab eelkõige päikese UVB- kiirgus, kuid ka röntgenkiirgus ning seespidiselt kasutatud kartsinogeensed ained, nagu arseenik, mida varem kasutati psoriaasi raviks. Ogarakuline vähk võib tekkida ka kroonilisele haavandile või põletusarmile, mis välimuselt võib meenutada paksu, koorikuga kaetud kiirguskeratoosi. Esinemiskohad on nägu, käeseljad ja alahuul, millede ravi on kirurgiline. (Bogovski jt 1989.) Naha derivaatide healoomulised kasvajad Miilium on keratiinitsüst, mis esineb kõige sagedmini näol, eriti silmade ümber. 16
mäluhäired, seismisraskused, lihasnõrkus. Psühhootilised häired Psühhootiliste häirete klassifitseerimine · F20 Skisofreenia · F21 Skisotüüpne häire* · F22 Püsivad luululised häired · F23 Äge mööduv psühhootiline episood · F24 Indutseeritud luululine häire* · F25 Skisoafektiivne häire Skisofreenia epidemioloogia(levik) ja etiopatogenees(teke ja kulg) Skisofreenia on kõige sagedasem psühhootiline häire. Raske enamasti kroonilisele kulule kalduv ajuhaigus, mis toob kaasa olulise psüühiliste funktsioonide kahjustuse ja toimetulekuprobleemid koos märkimisväärsete tervishoiu- ja sotsiaalkuludega. Haiguse algus enamasti hilisest puberteedist 20ndate eluaastate keskpaigani. Harvemini algab haigus varasemas või hilisemas elueas. Haigestumine skisofreeniasse: 0,1 kuni 0,5 uut haigusjuhtu 1000 elaniku kohta aastas. Eestis haigestub psühhootilistesse häiretesse igal aastal umbes 400-450 inimest (ca 0,3/1000)
ökoloogia haru. A-t jaotatakse uuritavate keskkonnategurite või organismirühmade ja nende elutalitluse järgi (näit. lindude autökoloogias eristatakse pesitsus- ja toitumisökoloogiat). Bioakumulatsioon - on nähtus, kus organismi kogunevad toksilised ained suurema kiirusega kui need metabolismi käigus organismist eritatakse. Seega, mida pikem on mingi aine bioloogiline poolestusaeg, seda suurem on risk kroonilisele mürgistumisele. Bioakumuleerumise näiteks on pliiühendite akumuleerumine inimorganismi, mis mingi kontsentratsiooni juures hakkab negatiivselt mõjutama inimorganismi, ja mille lõpptulemusena inimene võib surra. Ehkki sageli mõistetakse mõisteid "bioakumulatsioon" ja "biokontsentratsioon" samatähenduslikena, siis viimast on defineeritud ka kui veekeskkonnas elava organismi metabolismi käigus veest võetavate ainete suurem kogus kui eritavate ainete kogus
krooniline. Väsimust defineeritakse mitmeti. Seda peetakse põhiliselt subjektiivseks kogemuseks, mis hõlmab kehalise toimetulekuvõime alanemise ja psühholoogilised häired nagu alanenud initsiatiivi, otsustusvõime ja meeleolu. 66. Krooniline väsimus Kroonilise väsimuse puhul on inimene pidevalt kurnatud ja väsinud. Esimesed kroonilise väsimuse tundemärgid ongi raske, ootamatult pealetulev väsimus ning tüdimus, mis võib lõpuks muutuda krooniliseks seisundiks. Kroonilisele väsimusele ei ole leitud ühest põhjust või seletust, kuigi väga paljud meist on ilmset kogenud väsimushoogusid, mil kogu energia on kuhugi kadunud ja ei jaksa oma igapäevaeluga toime tulla. Vahel on selline väsimus tingitud rängast stressist, näiteks pärast lähedase inimese surma, pärast töö kaotust või suhte purunemist. Kuid võib ka olla, et inimene tunneb ennast kohutavalt kurnatuna ilma mingi nähtava põhjuseta. Krooniline väsimus ja depressioon on kindlasti
ilmselt mitmeid. 1. Teatud keemilised ained, nn kantserogeensed ained kutsuvad esile rakkude mutatsioone. Sellisteks aineteks võivad olla suitsus sisalduvad ained, korduval termilisel töötlusel (praadimisel) lipiidides tekkinud ühendid, olmemürkides sisalduvad ühendid. 2. Viiruste mõju. 3. Radioaktiivse kiirguse mõju. 4. Immuunprotsesside muundumine. 5. Kroonilised põletikud, mis kulgevad rakkude pideva proliferatsiooni ja regeneratsiooniga. Eriti iseloomulikud on need muutused kroonilisele kingamisteede põletikule ehk bronhiidile. Krooniline bronhiit suitsetajal on kindel prekantseroos ehk vähjaeelne seisund. Pahaloomuliste kasvajate tekkes omavad suurt tähtsust soodustavad tegurid, milleks on pärilik eelsoodumus, keskkonna saastatus, kahjulikud harjumused, elukutse , radiatsioon. Kasvajate ravi üldised põhimõtted. 1. Varane diagnostika. Selleks tuleb maksimaalselt ära kasutada elanikkonnas läbiviidavaid profülaktilisi läbivaatusi. 2
2A grupp: ühendid, mis on tõenäoliselt kantserogeensed inimesele. 2B grupp: ühendid, mis võivad olla kantserogeensed inimesele. 3 grupp: ühendid, mille kantserogeenne toime inimesele pole teada. 4 grupp: ühendid, mis tõenäoliselt pole kantserogeensed inimesele. Bioakumulatsioon on nähtus, kus organismi kogunevad toksilised ained suurema kiirusega kui need metabolismi käigus organismist eritatakse. Seega, mida pikem on mingi aine bioloogiline poolestusaeg, seda suurem on risk kroonilisele mürgistumisele. Bioakumuleerumise näiteks on pliiühendite akumuleerumine inimorganismi, mis mingi kontsentratsiooni juures hakkab negatiivselt mõjutama inimorganismi, ja mille lõpptulemusena inimene võib surra. Kantserogeensed nitrosoamiinid Mõned lämmastiku ühendid (nt. N-nitrosoamiinid, aminoasoühendid, tsüklilised amiinid, karbamadid jt.) on tugevad kantserogeenid. Nitrosoühendid ja nende lähteühendid sattuvad inimese organismi õhu, vee ja toitu kaudu
sümptomid. Võivad esineda valud või teised elutähtsaid funktsioone piiravad sümptomid. Raske on oma meeleolu kontrollida. Enamasti on meeleoluhäiretel negatiivne suunitlus. Depressioon ja ärevushäired. Harvem on tegemist meeleolu kõrgenemisega: ekstaas, eufooria. Enamik kroonilisi haiguse põhjustab tahte aktiivsuses mõjusid. Aktiivsus võib tõusta või langeda. Nõuab igapäevast distsipliini. Kui on valulik haigus, siiss ee valu suurendab ka stressitundlikkust. Kroonilisele haigele ei tohi kindlasti anda mingit kinnitust, milles ei ole 100% kindel. Lähedased küll tihti ütlevad, aga tegelikult ei tohiks öelda: sul läks isegi hästi, diagnoos oleks võinud veel hullem olla; oi kui kurb, aga räägi nüüd millestki positiivsest; sa muretsed üle; ma olen täiesti kindel, et kõik saab korda; muretsemine ei aita jne. Perekond ja haigestunu peres Perekonda võib vaadelda kui süsteemi, millele on omeane pereliikmete pidev mõju üksteisele.
Ta analüüs viitab sellele, et bürood on sotsiaalselt ebaefektiivsed, mis tähendab, et nende eelarved on efektiivse nõudluse suhtes liiga suured. See on hüpotees büroode poolt pakutavate teenuste ja kaupade nõudluse ning pakkumise suhetest. Niskaneni põhiline väide on see, et büroo pakkumine on krooniliselt liiga suur ning sellisel korraldatud teenuste osutamise skeemis sisaldub majandusmehhanism, mis viib vältimatult sellele kroonilisele ülepakkumisele. Niskanen püstitab küll hüpoteesi, mille tõestamiseks ta pakub majandusmehhanismi kirjeldust, kuid selle hüpoteesi kehtivuse empiirilise tõestamisega on hulk probleeme. Ainuke võimalus välja selgitada, kas büroo on liiga väike, suur või paras, on võrrelda ja hinnata avalike teenuste nõudmist ja pakkumist. Seda on aga nende teenuste omaduste tõttu sageli väga raske teha, kuna neil puudub hind.
50% inimestest on seroloogiliselt näidatav varasem infektsioon. Enamasti on infektsioon asümptomaatiline või kerge, põhjustab kestvat köha ja haiglust, hospitalisatsiooni enamasti ei vajata. Tõsisemate hingamisteede infektsioonide puhul on haaratud üks kopsusagar. Teistest atüüpilistest pneumooniatest (Mycoplasma pneumoniae, Legionella pneumophila, viirused) eristada ei saa. Roll ateroskleroosi patogeneesis? Kas nemad põhjustavad ateroskleroosi, tekitades põletikulise vastuse kroonilisele infektsioonile? Diagnostika. Keeruline. Kasvab ainult HEp-2 rakuliinis, mida enamikus kliinilistes laborites ei kasutata. Nukleiinhapete amplifikatsioonitestid on ilmselt kõige paljutõotavamad, praegu kasutatakse enamasti komplemendi sidumist (ei ole C. pneumoniaele spetsiifiline) ja mikroimmuunfluorestsentsi (on spetsiifiline, reageerib EB kui antigeeniga) seroloogilise diagnoosi tegemiseks. Ravi.
91 · Peenike, otsene juuksepiiri lõikus, sirgjooneline ja umbes 2,5 kuni 7,5 cm pikkune. · Ümmargune või kulbikujuline sissevajutus, läbimõõduga umbes 3 kuni 19 mm ja sügavusega kuni 6 mm. Lööbed Lööbeid on nähtud kehal kõige enam ülarindkere piirkonnas ja alajäsemetel (reitel ja jalgadel). Paljud lööbed on geomeetrilise kujuga nagu kolmnurk või ring. Teisi lööbeid, mis on sarnased kroonilisele põletikule nagu kohalik psoriaas, võib leida teistest keha piirkondadest. Mitmetel juhtudel on esinenud esimese ja teise astme põletusi ja osadel juhtudel on märgatud naha all ka küsitavaid rasvkasvajaid. ¾ Enamlevinud piirkonnad, mille tulnukad läbi vaatavad Teised meditsiiniliselt kindlakstehtud korduvalt esinevad piirkonnad, mida tulnukad läbi vaatavad, on järgmised: · Ninaõõs · Kõrvad · Silmad · Suguelundid · Naba piirkond naistel
Nimelt esitab see alleel peptiide, mis on pärit lülisamba kudedest, kuid sarnanevad nimetatud haigust põhjustava veel kindlakstegemata patogeeni peptiididega, muutes seega lülisamba antigeensed struktuurid immuunreaktsiooni märklauaks. (9.seminar alates slaidist10) Teisi häireid: MHC I defitsiit on seotud TAP-geeni mutatsiooniga, mille tagajärjel puuduvad immuunsüsteemis Tc- rakud. Selle tagajärjel suureneb vastuvõtlikkus kroonilisele kopsu- ja nahapõletikule. MHC I-ga on seotud näiteks herpesviirus, mis infitseerib epiteeli ja levib sensoorse neuronini, kus persisteerub latentselt. Latentne viirus toodab vähe proteiine ja neid presenteeritakse MHC I kaudu minimaalselt. Kuna neuronite pinnal on MHC I molekule liiga vähe, siis tunnevad Tc-rakud neid halvasti ära. Seega võib madal MHC tase olla neuronitele kasulik vältimaks nende destruktsiooni, kuid muudab nad samas ka vastuvõtlikuks infektsioonidele
Samas P. aeruginosa'l pole AI-2 signaalmolekuli sünteesivat ensüümi. Arvatakse, et selle retseptori abil tunnetab bakter konkureerivate kommensantide olemasolu. 136 Gac-süsteem (global activator of antibiotic and cyanide synthesis) kontrollib AHL ekspressiooni P. aeruginosa'l negatiivselt. Gas-süsteem on olulisem kahekomponentne süsteem, mis reguleerib P. aeruginosa akuutse infektsiooni üleminekut kroonilisele infektsioonile. Gac-süsteemi oluliseks osaks on translatsiooni regulaator RsmA, mis seondub mRNA-dele ning reguleerib translatsiooni. RsmA repressoriteks on sRNA-d RsmZ ja RsmY, mis seonduvad RsmA-ga ning takistavad nii regulaatori seondumist mRNA-dega. Sensor GacS võtab signaali vastu, autofosforüleerub ning kannab fosfaatjäägi transkriptsiooniregulaatorile GacA-le. Fosforüleeritud GacA aktiveerib sRNA-de transkriptsiooni. Signaal, mis tuleb rakku GacS-i kaudu, aktiveerib biofilmi
võõrkeha). Ekspiratoorne vilin – viitab bronhide ja bronhioolide ahenemisele (astma, bronhiit). Kiuned – ekspiiriumi lõpus esinevad lühikesed vilinad tekivad peaaegu sulgunud bronhioolide võnkuvast liikumisest (astma). Urinad – auskultatsiooni ajal väljahingamisel pidevalt kostev urisev norisev või sisisev heli, tekib sekreediosakeste võnkumisest suuremates hingamisteedes (iseloomulik kroonilisele bronhiidile, paranemisjärgus olevale astma ägenemisele). Räginad – tekib enamasti sekreedi kogunemise tagajärjel, võib olenevalt bronhiteede läbimõõdust olla kas suure-, keskmise- või peenemulliline. Kuuldav ainult aeg-ajalt, mitte iga hingetõmbe juures. Peenemulliline rägin (krudin, krepitatsioon) sarnaneb akustiliselt juuste üksteise vastu hõõrumisega, keskmisemulliline rägin sarnaneb mullivanni heliga,
annaabi.ee 
