Värviring K+P=ORANZ P+S=VIOLETT S+K=ROHELINE Oranz,violett ja roheline on II ast me värvid Itteni värviring Primaar ja sekundaarvärvide segamisel saame kolmanda järgu (korralduse) värvid Värvitoonid Põhivärvide segamisel saadakse uusi värvitoone Lähistoonid Kromaatilisus Kromaatilised värvid ehk värvilised värvid Akromaatilised värvid ehk värvitud värvid Kromaatilised värvid loovad kromaatiliste värvide abiga paberil värvide maailma Värvide heledus Primaarsed ja sekundaarsed värvid Akromaatilised värvid Viimased võimaldavad värve helestada ja tumestada Heleduse ja tumeduse astmed
Inimene ei tahu seda helina, vaid peapöörituse, valu kõrvades, tugeva väsimuse saatel. 3. Kompimine. Suhtlemisdistantsid. Kompimine on tunnetada puudutusi ja temperatuuri, kompitakse terve kehaga. Suhtlemisdistatse on neli tükki: ühiskondlik distants (üle 3m, turvamehed), Ametlik distants (1,5-3m, õpetaja), isiklik distants (1-1,5m) ja intiimne distants (0-1m, kaaslane) 4. Nägemine. Nägemisillusioonid, daltonism, kromaatilised ja akromaatilised värvid. Ambivalentsed kujundid(nt vaas ja nägu), võimatud(saab joonistada, ei saa teha kolmemõõtmeliselt) Nägemine- Nägemisillusioonid. Eksitaju, tegelikkuse eksisteerivate objektide või nähtuste moondundu. -- või >----< daltonism Saltonism- Kromaatilised värvid- värviringid kuuluvad värvid( punane, sinine, kollane jne...) Akromaatilised värvid- ei kuulu värviringi (must, valge ja hall)
7. Nelikõla (ruut, ristkülik) 8. Pastelseid pigem rohkem korraga 9. Jõulisi, puhtaid pigem vähem 10. Pits viina HARMOONIATE MÕJUTAJAD • Valgus • Materjal • Vorm, proportsioonid • Faktuur • Disain • Stiil • Kultuuritaust (religioon, rahvus, piirkond) • Eesmärk PÕHILINE Primaarvärvid Kollane Punane Sinine Sekundaarvärvid Violet Oranž Roheline Kromaatilised ehk värvilised värvid Akromaatilised ehk värvitud värvid
Värviring on üles ehitatud kolmele põhivärvile. Värviringi vasakul poolel asuvad külmad värvitoonid, värviringi paremal poolel soojad värvitoonid. Värviringis vastakuti seisvaid toone nimetatakse komplementaar- ehk täiendvärvideks: kollane-violett, kollakasoranz-sinakasviolett, oranz-sinine, punakasoraz-sinakasroheline. Need värvide paarid moodustavad omavahel suurima kontrasti. 4. Kromaatiline, akromaatiline? Kromaatilised värvid kõik värviringis olevad värvid. Akromaatilised e värvitud värvid valge, must ja kõik halli varjundid. 5. Värvikontrast? Too välja 2-3 näidet. Värvikontrast Värvikombinatsioonid sisaldavad endas suuremaid või väiksemaid kontraste. Kaks kõrvuti asuvat värvi erinevad teineteisest alati oma toonilt, heleduselt ja ereduselt. Hele-tume, soe-külm, : kollane-violett, kollakasoranz-sinakasviolett, oranz-sinine, punakasoraz-sinakasroheline. 6
Tundis hästi serialismi põhimõtteid, kuid leidis, et see tee talle ei sobi kõlalise tulemuse arvelt ei saa struktuuri tähtsustada. Samas ei sobinud talle ka John Cage'i kontrollimatuse-filosoofia. Vastandas end serialistidele, luues ühena esimestest täiesti sonoristlikku muusikat, kus meloodia, harmoonia ja rütm on tagaplaanil ning teos põhineb massiivsete helikobarate ehk klastrite liikumisel, tämbril ja selle muutumisel. Ligeti helimassiivid on ülitihedad, kromaatilised, koosnevad mikrointervallikast (nt veerandtoonidest) ise nim seda mikropolüfooniaks, st `üksikud hääled ja rütmijoonised pole enam iseendana tajutavad, vaid on allpool ähmastumispiiri'. Kõla kõrval on Ligeti teostes alati väga oluline ka muusikalise materjali struktureeritus. Lux aeterna (1966) on teos 16-häälsele segakoorile, mis valmis aasta pärast Requiemi ja mida võib pidada selle jätkuks. Teosele on iseloomulik meetrumitunde kaotamine
Tundis hästi serialismi põhimõtteid, kuid leidis, et see tee talle ei sobi kõlalise tulemuse arvelt ei saa struktuuri tähtsustada. Samas ei sobinud talle ka John Cage'i kontrollimatuse- filosoofia. Vastandas end serialistidele, luues ühena esimestest täiesti sonoristlikku muusikat, kus meloodia, harmoonia ja rütm on tagaplaanil ning teos põhineb massiivsete helikobarate ehk klastrite liikumisel, tämbril ja selle muutumisel. Ligeti helimassiivid on ülitihedad, kromaatilised, koosnevad mikrointervallikast (nt veerandtoonidest) ise nim seda mikropolüfooniaks, st `üksikud hääled ja rütmijoonised pole enam iseendana tajutavad, vaid on allpool ähmastumispiiri'. Kõla kõrval on Ligeti teostes alati väga oluline ka muusikalise materjali struktureeritus. "Apparitions" (1960) ja "Atmosphères" suurele orkestrile; "Requiem" (1965) sopr, metsosopr, 2 segakoorile, ork. "Lux aeterna" (1966) 16-häälsele segakoorile a cappella
ÄRRITAJA SIGNAAL, MIS MÕJUTAB MEELEORGANEID. DALTONISM OSALINE VÄRVIPIMEDUS; INIMENE EI SUUDA ERISTADA PUNAST JA ROHELIST VÄRVUST NING NEED NÄIVAD TALLE ÜHTVIISI HALLIKAD. KANAPIMEDUS INIMENE NÄEB HÄMARAS JA PIMEDAS ÄÄRMISELT HALVASTI; KAASNEB VANANEMISEGA, OSADEL JUBA SÜNDIDES. AKROMAATILISED VÄRVITOONID VÄRVITUD VÄRVID (MUST, VALGE, HALL). KROMAATILISED VÄRVITOONID KÕIK VÄRVID (PUNANE, SININE JNE). ABSOLUUTNE LÄVI KÕIGE SUUREM ERINEVUS ÄRRITAJATE VAHEL. ERISTUSLÄVI KÕIGE VÄIKSEM ERINEVUS ÄRRITAJATE VAHEL. KOMPENSATSIOON ÜHE AISTINGU KORVAMINE TEISEGA. ADAPTATSIOON ÄRRITAJAGA KOHANEMINE. SÜNTEESIA KUJUTLUSE TEKE TEISE MEELEELUNDI ÄRRITAMISEL. TAJU KONSTANTSUS PÜSIVUS; INIMENE TAJUB OBJEKTI MUUTUMATUNA SÕLTUMATA KONTEKSTI MUUTUSEST
· valgus läbides prisma moodustab spektri Põhivärvid ja kõrvalvärvid · punane · kollane · sinine nimetatakse ka primaarvärvideks põhivärvide omavahelisel segamisel saadakse kõrval- ehk vahepealsed ehk segu hek sekundaarvärvid põhivärvide ja kõrvalvärvide omavahelisel segamisel saame uusi värvitoone, tekivad kõrvlvärvid ehk kromaatilised värvid Ülesanne nr1 1. joonestada kasks ristkülikut esimesse ristkulikusse kavandada matemaatilisetest elementidest koosnev kompositsioon, kromaatilistes toonides ja värvilistest vätvidest. 2. Teise ristkülikusse kavandada kõverjoontest koosnev kompositsioon. 3. Vajaminev A4 paber. Paigutus · värviringis asuvad vastamisi vastandtoonid ehk täiendvärvused, ehk korntrasttoonid
Punane + kollane = oranz Sinine + punane = lilla Punane + roheline = pruun Ja nii edasi... Kollane, punane ja sinine on põhivärvid, neid ei saa ise segada, need peavad potis valmis olema. Põhivärve omavahel segades saame kõiki teisi värve. Kromaatilised värvid ehk värvilised värvid. Akromaatilised värvid ehk värvitud värvid. Akromaatilised värvid võimaldavad värve helestada ja tumestada. Soojad ja külmad toonidSinine assotseerub külma ja jääga, oranz sooja lõkke ja päikesega.Kõige soojemaks loetakse oranzkollast, kõige külmemaks lillakassinist.Sinine ja tema läheduses asuvad toonidOranz ja tema läheduses asuvad toonid
ÄRRITAJA SIGNAAL, MIS MÕJUTAB MEELEORGANEID. DALTONISM OSALINE VÄRVIPIMEDUS; INIMENE EI SUUDA ERISTADA PUNAST JA ROHELIST VÄRVUST NING NEED NÄIVAD TALLE ÜHTVIISI HALLIKAD. KANAPIMEDUS INIMENE NÄEB HÄMARAS JA PIMEDAS ÄÄRMISELT HALVASTI; KAASNEB VANANEMISEGA, OSADEL JUBA SÜNDIDES. AKROMAATILISED VÄRVITOONID VÄRVITUD VÄRVID (MUST, VALGE, HALL). KROMAATILISED VÄRVITOONID KÕIK VÄRVID (PUNANE, SININE JNE). ABSOLUUTNE LÄVI KÕIGE SUUREM ERINEVUS ÄRRITAJATE VAHEL. ERISTUSLÄVI KÕIGE VÄIKSEM ERINEVUS ÄRRITAJATE VAHEL. KOMPENSATSIOON ÜHE AISTINGU KORVAMINE TEISEGA. ADAPTATSIOON ÄRRITAJAGA KOHANEMINE. SÜNTEESIA KUJUTLUSE TEKE TEISE MEELEELUNDI ÄRRITAMISEL. TAJU KONSTANTSUS PÜSIVUS; INIMENE TAJUB OBJEKTI MUUTUMATUNA SÕLTUMATA KONTEKSTI MUUTUSEST. ILLUSIOON EKSITAJU; TEGELIKKUSES EKSISTEERIVATE OBJEKTIDE VÕI
aastatel toimunud Darmstadi suvekursused ja Donaueschingeni festival • 1960. aastate lõpus ja 1970. alguses tekkis minimalism USA-s ning Euroopas ja Ameerikas arenes sellest postmodernism • Avangardse muusika ajalised piirid olid 1945-1970 John Cage 1912-1992 • USA helilooja, pianist ja publitsist • Üks tähtsamaid avangardismi esindajaid 20. sajandil • Õppimine Henry Cowelli ja Arnold Schönbergi käe all • Esimesed kromaatilised palad Sonaat kahele häälele ja Sonaat sooloklarnetile Varajased loomeaastad • 1937 kolis Seattle’sse • 1938 organiseeris oma esimese löökpilliorkestri • “Esimene konstruktsioon. (Metallist)” 1939 • Ettevalmisatud klaver Sõjajärgne eksperimentaalmuusika • Aleatoorika • „Klaverikontsert “ Ebatraditsioonilised instrumendid • Pole vaja traditsioonilisi instrumente • „Credo in Us“ 1939 • Viie-osaline „Imaginary Landscapes“
murdub valgus normaali poole. N1 peab olema väiksem kui N2 7. Valguse dispersioon: Disperisoon- aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest või sagedusest. Aine absuluutne murdumisnäitaja on seda suurem, mida väiksem on valguse lainepikkus. Laineteooria- valgus on ruumis leviv liikumine Korpuskulaarteooria- valgus on osakeste voog. Värvused jagatakse: Akromaatilised- valge, must, hallid. Kromaatilised- spektri värvid (kirjeldatavad lainepikkusega) Kahe või enama spektraalvärvuse segud.
valjem heli. Tekkiva heli kõrgus sõltub võnkuva keele mõõtmetest ja materjalist; keele lahtises otsas tekkiva põhitooni ning ülemhelide liitvõnkumine määrab ära heli kõlavärvingu. Lõõtspillide liigid: Diatoonilised lõõtspillid Unisonoorsed lõõtspillid (nt: Vene lõõtspillkarmoska) Bisonoorsed lõõtspillid (nt: Melodeon, Eesti lõõtspill) Hübriidlõõtspill (nt: Trikitixa, Schrammeli lõõtspill, Briti lõõtspill) Kromaatilised lõõtspillid (nt: NuppakordionBajaan, Klahvakordion) Kontsertiinad (nt Inglise kontsertiina, Anglokontsertiina, Chemnitzer, Bandoonium) Eesti rahvamuusika viljelemine tänapäeval? Tänapäeval on eesti vanem rahvamuusika elavas pärimuses säilinud vaid üksikutel äärealadel: Setus ja Kihnus. Eesti vanem rahvamuusika oli tänapäeva muusikaga võrreldes erinev süsteem. Muutunud on inimeste eluviis kombed, muutunud on ka muusika kõla, vorm, esitamise olukorrad jm.
murdub valgus normaali poole. N1 peab olema väiksem kui N2 7. Valguse dispersioon: Disperisoon- aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest või sagedusest. Aine absuluutne murdumisnäitaja on seda suurem, mida väiksem on valguse lainepikkus. Laineteooria- valgus on ruumis leviv liikumine Korpuskulaarteooria- valgus on osakeste voog. Värvused jagatakse: Akromaatilised- valge, must, hallid. Kromaatilised- spektri värvid (kirjeldatavad lainepikkusega) Kahe või enama spektraalvärvuse segud. Valguse murdumisel muutub valguse lainepikkus. Üleminekul optiliselt hõredamast kk-st tihedamasse lainepikkus väheneb, vastupidisel levikul suureneb. Täielik sisepeegeldus esineb, kui on üleminek tihedamast keskkonnast hõredamasse. Antud keskkonna murdumisnäitajat vaakumi suhtes nim selle keskkonna absoluutseks murdumisnäitajaks: n= v1/v2. sin/sin=n1/n2. sin/sin= v1/v2 = 1/2. -
Egiptuse hauakambrimaalingud, mis pärinevad ajajärgust umbes 3000 a.ema.on jäädvustanud stiliseeritud kujundid ja ppiratud värvipaleti. Meeste nahavärvi on peaaegu muutmatult maalitud punase ookriga ja naistel kollase ookriga, samuti korduvad ka Niiluse maastikus lihtsad kromaatilised elemendid: punane/kollane kõrb, roheline papüüürus, sinine jõgi ja pleekjassinine taevas. Pilt: EGIPTUSE VÄRVIGAMMA Lisaks põhilisele punasele, kollasele ja pruunile muldvärvile, kipsist saadud valgele ja nõest saadud mustale, kuulusid muistsete egiptlaste kasutatud pigmentide hulka
seotud mingi konkreetse esemega, toiduainega või tükiga loodusest. Nii võime kohata värvitooni edastamiseks järgmisi nimetusi: Ploomlilla Oliivroheline Mereroheline Veripunane Sitikmust Kristallvalge Kohvi koorega Kakaovärvi Asfalt Roostepruun Värvitooniks nimetatakse värvuse niisugust omadust, mis võimaldab inimsilmal tajuda ja määrata punast,sinist, kollst ja muid spektrivärvusi. Kromaatilised värvitoonid tulevad kõige rohkem esile spektri vaatlusel. Päikesespektris lähevad toonid sujuvalt üksteiseks üle:punane oranziks, oranz kollaseks, edasi tulevad heleroheline, tumeroheline ja helesinine, tumesinine ja lõpuks violett. Iga spektrilõigu lainepikkusele vastab eri värv, mille toon on otseselt seotud spektri elektromagnetlaine pikkusega.Neid on võimalik mõõta ja nende mõõtühik on nanomeeter.
toiduainega või tükiga loodusest. Nii võime kohata värvitooni edastamiseks järgmisi nimetusi: · Ploomlilla · Oliivroheline · Mereroheline · Veripunane · Sitikmust · Kristallvalge · Kohvi koorega · Kakaovärvi · Asfalt · Roostepruun Värvitooniks nimetatakse värvuse niisugust omadust, mis võimaldab inimsilmal tajuda ja määrata punast,sinist, kollst ja muid spektrivärvusi. Kromaatilised värvitoonid tulevad kõige rohkem esile spektri vaatlusel. Päikesespektris lähevad toonid sujuvalt üksteiseks üle:punane oranziks, oranz kollaseks, edasi tulevad heleroheline, tumeroheline ja helesinine, tumesinine ja lõpuks violett. Iga spektrilõigu lainepikkusele vastab eri värv, mille toon on otseselt seotud spektri elektromagnetlaine pikkusega.Neid on võimalik mõõta ja nende mõõtühik on nanomeeter. Heledus on värvi pinna võime temale langevaid kiiri suunata ja
1950-nendatel arendati välja bassikitarr kahe olemasoleva pilli põhjal: kontrabass ja kitarr. (Wikipedia, Electric Guitar) Erinevalt harilikust kitarrist on basskitarril tavaliselt vaid neli keelt, mis on põhihäälestuses häälestatud sarnaselt kontrabassiga (E, A, D, G). Seega vastavad nad kitarri neljale madalamale keelele, kuid ühe oktavi võrra madalamal. (Wikipedia, Basskitarr) 2. KITARR TÄNAPÄEVAL 2.1 Ehitus Tänapäevaks välja arenenud kromaatilised kitarrid, kus iga astme vahe on täpselt pool tooni ja seetõttu on võimalik mängida kõigis helistikes. Enamasti on kitarridel 6 keelt, kuid on ka teistsuguse keelte arvuga pille. Kõige tavalisema mänguviisi korral mängitakse kitari ühe käe sõrmedega sõrmlaual keeli alla vajutades ning teise käega keeli sõrmitsedes või plektroniga tõmmates. Kitarr koosneb kerest ja selle külge kinnitatavast kaelast (vaata Lisa 1, lk 10). Kaelal asetsev sõrmlaud on tavaliselt astmetraatide e
Valge on meie elus nagu paus, järelemõtlemine. Valge ei tekita emotsioone. Pikaaegne viibimine valges ümbruses võib põhjustada tühjus- ja üksindustunde. Lapsed, kes end üksikuna tunnevat, võivad peljata valget. Erinevate esemetega täidetud ruumis moodustab valge neutraalse fooni, võimaldades kunstiteostel, mööblil või lilledel mõjule pääseda. Värviliste pindadega vaheldudes loob valge avarus- ja puhtustunde. Valge heleduse kõrval intensiivistuvad ja kirgastuvad kromaatilised värvid. Siiski tuleks vältida paljude erinevate värvide samaaegseid vastandamisi valgega, sest need võivad muutuda ärritavaks ja silmi väsitavaks. HALL Keskmine hall on meie silmadele kõige rahulikumana tajutav värv,
erakordsuse nõue. psühholoogiliselt eriti tugevalt mõjuv assotsiatsioon verega, samuti tule ning tõusva ja loojuva päikesega. 5 VÄRVI AJALUGU Egiptuse hauakambrimaalingud, mis pärinevad ajajärgust umbes 3000 a.ema.on jäädvustanud stiliseeritud kujundid ja piiratud värvipaleti. Meeste nahavärvi on peaaegu muutmatult maalitud punase ookriga ja naistel kollase ookriga, samuti korduvad ka Niiluse maastikus lihtsad kromaatilised elemendid: punane/kollane kõrb, roheline papüüürus, sinine jõgi ja pleekjassinine taevas. 15. juunil 1219 kukkus Tallinna lähedal taevast Taani lipp Dannebrog, mis on Euroopa vanim riigilipp. Tolle legendi järgi oli just Dannebrog see, mis pöördus lahinguõnn taanlaste kasuks ja võimaldas neil lahingu võita. Esmakordselt Suure Prantsuse revolutsiooni ajal heisatud punalipp on rahvusvahelise töölisliikumise ja sotsialistliku suuna sümbol, mis omandas oma seesuguse poliitilise
Lõõtspillide liigid DIATOONILISED LÕÕTSPILLID o Unisoorsed lõõtspillid helikõrgus ei sõltu lõõtsa liikumise suunast, näiteks vene lõõtspill o Bisonoorsed lõõtspillid helikõrgus muutub olenevalt lõõtsa liikumise suunast, näiteks melodeon, eesti lõõtspill o Hübriidlõõtspillid näiteks trikitixa, schrammli lõõtspill, briti lõõtspill KROMAATILISED LÕÕTSPILLID o Nuppakordion näiteks bajaan o Klahvakordion KONTSERTIINAD o Inglise kontsertiina kromaatiline unisonoorne o Anglokontsertiina diatooniline bisonoorne o Chemnitzer o Bandoonium Lõõtspillid Eestis Esimene lõõtspill jõudis Eestisse arvatavasti 19. sajandi keskpaiku. Esimene kirjalik teade lõõtspillist Eestis räägib, et 1886.
o Õhus levivad võnked, mis paneb kõrvas võnkuma trummikile, see annab edasi teistele organitele ning muundatakse närviimpulsiks, mida analüüsitakse ajus. o Inimene kuuleb vahemikus 16 20 000 Hz Inimene kõrgemat (ultraheli= suurem kui 20 000 Hz) ja madalamat (infraheli= vaiksem kui 16 Hz) ei kuule · Nägemine o Annab 90% tajudest o Näeme valgust ja värve o Valguslained o Kromaatilised värvid ehk värvilised värvid o Akromaatilised värvid ehk mittevärvilised värvid (must, valge ja hall) o Daltonism ehk värvipimedad; Nad ei näe punast ja rohelist Meestel 8% Naistel 0,5% Esineb ka täielikku värvipimedust, aga väga palju harvem Mälu · Mälu salvestumine o Info o Sensoorne mälu
Kui see spektririba keerata ringiks, saadakse VÄRVIRING- mis on lihtsaim värvide ja värvuste liigitamise ja korrastamise viis. Värviringis on kolm põhivärvi ehk PRIMAARVÄRVI- KOLLANE, PUNANE,SININE Värviring Põhivärvide omavahelisel segamisel saadakse segu- ehk kõrval- ehk sekundaarvärvid punane + kollane = oranz punane + sinine = violett kollane+ sinine = roheline Värvi põhikarakteristikud Värvitoon (värvus)- Ideaaliks spektrivärvid Küllastus, kromaatilisus Kromaatilised ehk värvilised värvid Akromaatilised ehk värvitud värvid võimaldavad toone helestada ja tumestada Värvide liigitus ja koostis Kõik värvid koosnevad peamiselt värvainest (pigmendist) ja sideainest. Värve saab jaotada vastavalt nende füüsikalistele omadustele, tooraine päritolule või selle järgi, kuidas neid toodetakse. Pigmendid on vees lahustumatud, värvimullad aga lahustuvad. Värvi omadused võib tinglikult jagada kolme gruppi: Füüsikalised omadused
valguskiiri, et võrkkestale tekiks teravalt fokuseeritud kujutis. Võrkkest koosneb kolmest põhilisest kihist; fotoretseptoritest ehk kepikestest ja kolvikestest; bipolaarsetest rakkudest ja ganglionrakkudest, mille aksonid moodustavad optilise närvi. Kaks teist rakutüüpi - horisontaalrakud ja amakriinrakud - võimaldavad lateraalset (külgsuunalist) vastastikmõju (machi triibud). Kepikesed - nõrk valgus (hea hämaras nägemiseks), värvusetud aistingud. Kolvikesed - tugevam valgus, kromaatilised (värvilised) aistingud. Foovea - võrkkesta keskel asuv piirkond, kus on rohkelt kolvikesi ja nägemisteravus on suurim. Kepikesi seal ei ole, need on võrkkesta külgedel. Optiline närv - närvisõlm, mis jookseb kummastki võrkkestast Stiimuliks on valgus. Nägemine on kõige tähtsam meel, infot võetakse kõige tõesemana (kui see seda ka tegelikult pole). ajusse. Kas sina oled ülimaitsetundlik? Kui suur hulk inimestest on ning mida
ad) Rõhuasetus- tähelepanu koondub millelegi (olgu selleks mõni aksessuaar või mõned muud geameetrilised kujundid). Tihedalt paigutatud ilunööbid vestil....... Vahel ei ole millelgi rõhuasetus (nt mõnel klounil)- ei tundu meie jaoks vaadates ilus. b) Värvide valik riietuses: ba) Dominantse värvitooni valik (ükskõik milline toon võib olla dominantne, kuid üks tuleb paletist välja valida). Põhiline värvitoon haarab enda alla kõige suurema ala. Kromaatilised värvid jagunevad põhivärvideks ja nende segunemisel tekkivateks värvusteks. Värvused küllastatuse astmetelt jaotatakse selle järgi kui palju pn neis musta. Heledus tuleb sellest, kui palju on kromaatilises värvuses valget. bb) Piiratud värvide valik. Ilusam on valida riietust nii, et tegemist on vastandvärvidega (sest inimese silm väsib/ärritub- ka triibuliste ja täpiliste peale). Vastandvärve on raske kokku panna- peab domineerima üks värv ja ülejäänud peab olema
annaabi.ee 
