kristiina ukse taha ja palus kristiinalt et ta politseisse helistaks,kui ema laupäeva öösel kell2 koju tuli siis lasi kristiina emale vannitoas vell näole ja ta ema tuigerdas voodisse,jannu ja kristiina läksid järgmisel päeval kelgutama ja kohtasid seal sveni ja kes tüdrukud koju saatis,oli tulnud jannu lasteaia pidu ja kristiina ema islmus sinna purjus peaga aga ta aeti välja öösel sai kristiina teada et ta ema on haiglas,hommikul läksid kristiina ja jannu ema haiglasse vaatama jaema oli palunud kristiinal isale helistada kuna ema omaoli ära varastatud,siis läksid tüdrukaud koju ja kristiin ategi omaõele süüa ja siis läksid na magama. 9.sven kutsus kristiina kooli jõulupeole aga ta ei olnud nõus,kristiina proovis õele nukku varastada aga jäi martinu emle vahele ja turvamees püüdi ta kinni triinu ema tuli mulle järgi ja viis mind koos
Nad puudutasid korraks Kristiina ja Erlendi teemat, siis aga jäi Laurits sügavalt mõttesse. Ta mõtles, et tema pole iial saanud tunda säärast armastust. Tema pidi meheks minema juba siis, kui ta oli alles poisike ja veel naisele, kes oli temast vanem. Naine oli tahtnud temalt seda, mida mees ei tahtnud anda, kuid siiski andis. Mõne aja pärast tunnistas Ragnfrid, et ka tema polnud neitsi, kui ta Lauritsale mehele läks. Laurits ei osanud midagi öelda. Ta oli löödud sellest, et tema pidi poisikesena juba tegema mehe asju. Ja veel hullem tema ei saanud iial kogeda seda, mis tunne on olla koos oma armastatuga. Ragnfridi ja Lauritsa jutust tuli veel välja, et ka nende esimene poeg polnud Lauritsa oma. Lauritsa küsimusele, miks Ragnfrid varem sellest ei rääkinud, ütles Ragnfrid, et tal oli häbi ning veel enam ta ju nägi, kuidas Laurits suhtus Erlendisse
külma vett peale. 30. Ema tuigerdas oma voodisse. Olin unustanud, et pean oma õele sussi sisse kommi panema. 31. Jannu oli hommikul vaimustatud, kui tal sussis kommid olid. 32. Läksime Jannuga kelgutama, kohtasime seal Sveni, kes ka meiega liitus ja siis meid koju saatis. 33. Jannu lasteaiapidu. Mu ema ilmus sinna purjus peaga ja ta aeti minema. Öösel sain teada, et mu ema on haiglas. 34. Käisime Jannuga ema vaatamas ja ema soovitas meil isale helistada ja abi paluda, sest meil ei ole enam üldse raha. Teel koju mängisime Jannuga lumesõda, kui ära lõpetasime, nägime me Jürgenit ja Riksi, kes mind solvasid, et kellega mul laps õnnestus. 35. Tegin õele süüa ja siis läksime magama. Proovisin ka isale helistada, aga Erika võttis vastu ja ma panin toru ära. 36
Rehepapp Andres Kivirähk 1) Koera Kaarel küsis rehepappilt aka Sandrilt nõu, et mida teha oma seepi söönud sulase Jaaniga. 2) Räägu Reinu tütar Liina vahetas oma hõbeprossi Luisega parunessi tagant varastaud surikleidi vastu. Õhtul pärisid hingedepäeva puhul küll tulnud hinged selle kadumise kohta ja tüdruk valetas. 3) Aidamees Oskari kratt oli mässama hakanud, nii et mees käskis tal leivast redel ehitada ja pani hiljem põlema
Kui mu ema koju jõudis, prantsatas ta esikusse maha ja ma viisin ta vannituppa ning lasin talle külma vett peale. 30. Ema tuigerdas oma voodisse. Olin unustanud, et pean oma õele sussi sisse kommi panema. 31. Jannu oli hommikul vaimustatud, kui tal sussis kommid olid. 32. Läksime Jannuga kelgutama, kohtasime seal Sveni, kes ka meiega liitus ja siis meid koju saatis. 33. Jannu lasteaiapidu. Mu ema ilmus sinna purjus peaga ja ta aeti minema. Öösel sain teada, et mu ema on haiglas. 34. Käisime Jannuga ema vaatamas ja ema soovitas meil isale helistada ja abi paluda, sest meil ei ole enam üldse raha. Teel koju mängisime Jannuga lumesõda, kui ära lõpetasime, nägime me Jürgenit ja Riksi, kes mind solvasid, et kellega mul laps õnnestus. 35. Tegin õele süüa ja siis läksime magama. Proovisin ka isale helistada, aga Erika võttis vastu ja ma panin toru ära. 36. Sven kutsus mind kooli jõulupeole, aga ma ei olnud nõus. 37
Edasipüüdlikkus, kavalus ja soov/oskus valitsevaile oludele meele järele olla, kui on sobiv hetk. Saame hakkama igasugustes keerulistes oludes. 2. Suuremad kratisõltlased: kindlasti Aida-Oskar, kelle kratid läksid kiiresti rikki, sest ta nõudis neilt liiga palju ja liiga tihti. ,,Sa ei oska kratti pidada, sihuke mahv ajab looma lolliks" (lk.20), manitseb Rehepapp. Mees tegi nii suure krati, et too ei mahtunud väravastki välja, vaid jäi postide vahele kinni. Vanapaar Imbi ja Ärni olid ise kõige suuremad kratid, oma tohutu ahnuse orjad. ,,Elaksid võõrastes aitades ja varastaksid sipelgapesast okkadki ära"(lk.6), ütles rehepapi kratt Joosep. 3. Tegelikult olidki nad kõik lihtsalt vargad, võeti sealt, kust võtta oli ja isegi sealt, kust suurt midagi võtta ei olnud (näiteks Rehepapi aidast, kus Imbi ja Ärni käisid).Aga kuna seda tegid kõik ja nii-öelda vaikival kokkuleppel, viidates sellele, et..."Meil pole, millega maksta. On
Becky Nukk Orbude kodu lapsed läksid majja elama.Seal oli sünge ja pime kuni Gätlin pani tule põlema. Kõik lapsed said endale oma toa isegi Kristiina. Selle mille toa Kristiina valis oli kõige imelikum. Selles toas oli üks uks mis viis ühte teise ruumi ja seal oli veel üks uks ning seal ukse taga oli tool millel istus üks nukk. See nukk vaatas nii imelikult Kristiinat et ta pani ukse kinni.Kristiina vaatas veel seal toas ringi ja ta märkas et see uks oli uuesti lahti tulnud. Kui
Rehepapp Andrus Kivirähk Andrus Kivirähk on Eesti kirjanik, kes on sündinud 17.augustil 1970. Andrus Kivirähk õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste esmaavaldatakse. Tema raamatut ,,Rehepapp" on 2004. aastaks müüdud 25 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks Eesti kirjanikuks. Raamatu ,,Rehepapp" kaane on kujundanud Mari Kaljuste. ,,Rehepapp" algab Koera Kaarli sulase Jaani kõhuvalu kirjeldusega - rumal Jaan on mõisa sahvris seepi söönud. Kutsutakse rehepapp Sander, kes õpetab, kuidas hädalist ravitseda. Räägu Liina ostab mõisateenijalt Luiselt vanaproua tagant näpatud kleidi ja tasub selle eest oma isa hõbeprossiga. Liina isa Rein kahtlustab hõbeprossi varguses kiltrit ja käib tuulispea kujul tema kodu läbi otsimas; kui viimane tuleb samal moel kätte maksma, saab Rein temast jagu ja surmab vastase. Koera
8. Kui Urmas Kadrile esimest korda külla tuli, Kadri koristas tuba, triikis, pesi pesu, küpsetas kooki 9. Kaldamäel juhtunud õnnetusest rääkis direktorile Kadri, Urmas, Anne, Entu 10.Vitja tõi kaltsudeks lõikamiseks ema seeliku, isa püksid, õe dressid, venna kampsuni 11.Tädi Elsa elas koos emaga, lapse ja mehega, ema ja isaga, üksi 12.Urmast kutsuti Papaks, sest tal oli palju õdesid-vendi, kandis prille, oli teistest vanem, oli teistest suurem 13.Urmas ei osanud hästi vene keelt, matemaatikat, eesti keelt, inglise keelt 14.Isa tõi soolaleivapeole sokolaadi, võileibu, pirukaid, limonaadi 15.Kadri oskas hästi lugusid jutustada, laulda, tantsida, võimelda 16.Isa tuli Kadrile esmakordselt külla, kui tüdruk sai kahe, jäi auto alla, jäi haigeks, oli sünnipäev 17.Kadril oli emast mälestuseks sõrmus, kaelakee, pilt, salmik 18.Kadrit süüdistati Milka salli varguses. Tegelikult oli sall koolilaua sahtlis, riidehoius, Imbi varastas, kodus
Haldjatants Referaat Koostaja: Eva Hein 9. Klass Juhendaja: Hele Kriisa Laagi 2009 Sisukord Sissejuhatus 1. Raamatu autor 2. Raamatu tegevusaeg ja koht 3. Sisututvustus, põhiprobleemid 4. Tegelased 5. Lemmikraamat 6. Kasutatud materjal Sissejuhatus "Miks sa seda tegid?" Vaikisin ja põrnitsesin vistrikku naispolitseiniku vasakul põsel. Mis vahet seal on, kas ütlen midagi või ei, nagunii ei saa mitte keegi mitte millestki aru. Poevargusega vahelejäämine oli lõpp. Kõik oli purunenud. "Koolist öeldi, et sa oled tubli tüdruk. Sinu klassijuhataja oli täiesti endast väljas, kui kuulis." Nii, kool samuti. Sinna ei saanud ma ka enam minna. Kõik teed olid püsti ees. Põrnitsesin oma käsi. Küünealused olid mustad, sinine veresoon tuksles vasakul käelabal otsekui väike oja, mille vabadus oli liiga kitsasse sängi aheldatud. See katkend on raamatu algusest ja kirjeldab, kuidas
Becky nukk Orbudekodu lapsed läksid majja elama.Seal oli sünge ja pime, kuni Gätlin pani tule põlema. Kõik lapsed said endale oma toa, isegi Kristiina. See tuba, mille Kristiina valis, oli kõige imelikum. Selles oli üks uks, mis viis ühte teise ruumi ja seal oli veel üks, uks ning seal ukse taga oli tool, millel istus üks nukk. See nukk vaatas nii imelikult Kristiinat, et tüdruk pani ukse kinni .Kristiina vaatas veel seal toas ringi ja ta märkas, et see uks oli uuesti lahti tulnud. Kui Kristiina uksest sisse piilus, oli nukk oma asendit muutnud, aga Kristiina ei teadnud, kuidas. Ta pani ukse lukku ja hakkas minema, kui korraga käis krigin. Uks oli lahti tulnud ja Kristiina hakkas kartma. Ta võttis voodi pealt lina ja pani selle nuku peale ning pani ukse uuesti kinni. Kui ta toast ära hakkas minema, käis uuesti üks krigin, aga Kristiina oli liiga hirmunud, et taha vaadata ja jooksis minema. Kui ta teistele rääkis, siis keegi ei u
Räägu esivanem, kes hingedepäeval ennast vihtuma tuleb, tahab kohe näha ka oma varandust, ning avastab kohe, et üks pross on puudu. Liina väidab, et selle viis üks kratt ära, kellele ta veepangedega tuppa tulles peale sattus - äbrite tôttu ei saanud vastu maad ka lüüa (kui kolm korda vasaku jala kannaga vastu maad lüüa, sureb kratt ära ja kaup, mida ta pole jôudnud veel oma peremehele viia, tuleb koju tagasi). Vaimud asutavad ennast sauna minema, kuid satuvad kokku Imbi ja Ärniga (kellel oli nagu alati igaks juhuks tühi kartulikott kaasas), kes üritavad välja nuhkida, kuhu Räägu-pere varandus maetud on. Vaimud käsivad neil minema kasida ja lähevad sauna. Järgmisel päeval räägib Joosep rehepapile, et tegelikult tapavad ikka paljud kratid oma peremehed ära kui viimastel neile enam tööd anda ei ole, rehepappi ei taha ta aga tänulikkusest tappa, sest rehepapp korjas ta tee äärest üles peale
8. klassis oli neid ainult 17 õpilast. Poisse oli 7 ja tüdrukuid 10. Kaks peamist põhjust, miks neid nii vähe järgi oli jäänud: ei suudetud õppemaksu maksta, kuna tollel ajal oli 8. klass tasuline ja paljudel jäi sinna seetõttu minemata.10 ning vene keel pidi kõigil rangelt selge olema. 1946. aastast hakkas Eesti NSVs kehtima 11-klassiline keskharidus eesmärgiga õpetada paremini vene keel selgeks.11 Kuna osad õpilased ei osanud hästi vene keelt, siis vene keele õpetajad hakkasid neid kiusama. Seega läksid need õpilased koolist ära. Erna loobus edasi õppimisest, kuna tal ei olnud võimalik keskkooli eest maksta. Sellega lõppes ka haridustee. 2.3. Töö ja oma pere12 Minu vanaemal vedas ja ta sai kiirelt tööd, kuna põhikooli ajal meeldis ta vene keele õpetajale ja vene keele õpetaja sokutas ta samasse kooli arveametnik-asjaajajaks. Seal ta ei
"Rehepapp" Andrus Kivirähk Tegelased: · Rehepapp e. Sander - tark ja kaval, ravitseja · Kose Kaarel - Rehepapi sôber, talumees · Jaan - Kaarli sulane, loll ja labane, talle meeldib hirmsasti Luise · Joosep - Rehepapi kratt · Kupja-Hans - môisa kubjas, varastab palju jôuab · Aidamees Oskar - môisa aidamees, vôistleb môisast varastamises Hansuga · Räänu Rein - talumees, vihkab môisa, ahne · Liina - Reinu tütar · Luise - on môisas teenija · Imbi ja Ärni - vanapaar, kes tahab kogu aeg tohutult varastada · Moosel - kirikuôpetaja · Muna Ott - endine pops, 10 aastat Vanapagana juures töötanud, nüüd kirikus · Timofei - kiltri pere juures elav vanamees · toapoiss Ints - môisas, arvab, et kôik môisnike vara kuulub tegelikult eestlastele, kuna need on ebaausas vôitluses eestlastelt ära vôetud Tegevus: Kaarli sulane on lolli peaga môisas seepi söönud ja arvab, et on suremas.
Kuid katk polnud nii rumal, ta taegi ka teise katse. Ta muutis end kas mündiks või muuks esemeks ja ta tuli üles leida ja ahjus ära põletada. Ainult tuli hävitas katku. Nõid- Nõia juurde mindi siis kui Rehepapilt abi ei saadud. Näiteks kui kilter Lembit soovis teada saada kes tema majas nuhkimas on käinud, või sulane Jaan, kes armurohtu käis otsimas. Nõid segas kokku erinevaid võlurohtusid. 2) Kõige koomilisemad oli minu meelest see kuidas Imbi ja Ärni mardisanti käisid jooksmas ja kogu oma kraamist ilma jäid. Oli mardipäev ja Imbi ning Ärni käisid mööda küla uste taga. Aida oskar neid sisse ei laskunud ja nad olid pahased. Kui nad Rehe-Sanderi juurde jõudsid, otsustasid nad, et varastavad puid, panevad puud kelgule ja veavad koju, kuid Rehepapi kratt nägi seda pealt, ning tormas peremehele teatama. Sander saatis kratt Joosepi neid teelt eksitama. Joosep ajas nad eksiteele ja nad jõudsid
Pildid joonistanud Kirke Kangro Mahukas raamat lasteluulega. Raamat hõlmab endas autori kirjutatud luuletusi aastatel 1973-2004. Raamatu kaas ja illustratsioonid lausa kutsuvad ennast lugema.Luuletused on jaotadud huvitavate nimedega alagruppidesse: Kell on kolmveerand kakssada Sära, küünal! Palju õnne sünnipäevaks! Vaarikas, va rikas Õuna lõunanaba Koera kaerajaan Trumm ei tunne muhke Pudrupäike Tere sipelgas Sõidame jalutama! See raamat peaks igal õpetajal varnast võtta olema. Leidsin sellest raamatust ka endale seoses tulevase emadepäevaga sobivaid luuletusi. Eriti meeldis luuletused „Kes on meie ema?“, „Kõige ilusam“ ja „Iga lapse isamaaa“, mida oleksin tahtnud õpetada oma lastele emakeelepäeva raames
kellel iga tõve tarbeks õige malakas on käepärast, ning Kaarel lootis, et temagi halltõbe taltsutada õnnestub.“ (lk.48) Samuti oli ta väga kaval mees, näiteks jutuajamine Muna Otiga „Räägi, et oled lesk ja vaenelaps, et su maja on maha põlenud ja lapsed surnud .. “ „Mul lapsi polnudki.“ „Mis siis, ega Moosel ei mäleta!“, tänu sellele sai Muna Ott tööd. Oma kavalust kasutab ta ka Imbi ja Ärni varastatuid puid tagasi saades või katku pettes. Enamus külaelanike olid ainult enda eest väljas, kuid Rehepapp üritas kokku viia ka Liinat ja tema suurt armastust Hansu, mis küll ei õnnestunud. Kuid ega Rehepapp ka puhta südamega polnud, ta pettis mitmel korral Vanapaganat, krati tehes ei andnud talle kolme tilka verd, vaid tilgutas sõstraid hoopis. Tänapäeval on selliseid inimesi vähe, kes aitaksid ja raviksid teisi, kas oma teadmiste või kavalusega
Räägu Rein kahtlustab prossi kadumises, aga kiltrit, kellega peale seda on neil pidev üksteise kallal kiusamine, kuni see lõpeb kiltri surmaga. Oskar petab Vanapaganalt välja uue krati endale, kinnitades lepingu vere asemel sõstramahlaga. Muna Ott läheb peale 10 aastat Vanapagana juurest töötamist kirikuõpetaja Mooseli juurde tööle. Toimuvad kiltri matused, kus Timofei teeb mitu korda hirmust püksid täis. Kaarlit kimbutas haigus ja rehepapp soovitas tal viina juua. Imbi ja Ärni, kes kogu loo vältel üritavad kõikide tagant varastada, tahtsid rehepapilt puid varastada, mis ebaõnnestus ja peale kauba jäid nad oma mardisaagist ilma. Hans armub mõisapreilisse ja peagi läheb öösel tema tuppa vaatama, kuidas preili magab. Imbi ja Ärni lähevad merilehmi püüdma. Hiljem pettis Oskar aga lehma endale. Liina, kes libahundina läks mõisa juurde, nägi kuidas Hans preilile armastust avaldab. Kuigi Jaan on Luisesse ära armunud, on Luise
Priit Pedajas) · ,,Uus jõuluvana" (lavastatud Eesti Draamateatris 2003; lavastaja Andrus Vaarik) 3 Ülevaade teosest, probleemid, tegelased: ,,Rehepapp" pajatab lugejaskonnale eesti vanarahva igapäevaelust ühe kuu, novembri, vältel. Peategelaseks on vana Sander ehk Rehepapp. Tema on küla nutikaim mees ja tihti pöördutakse mure korral just tema poole. Tegevus algabki 1. novembril kui Koera Kaarli tares väänleb noor mees põrandal ja oigab hirmsates valudes. Nimelt käis Jaan mõisa sahvrist sakste sööke söömas, kus käivad ka teised küla elanikud. Aga loll sulane sõi seepi (mis lõhnas nagu roos ja maitses nagu pekk) ja nüüd kannatas selle pärast. Teoses elatakse tavalist taluelu mida on kirjumaks teinud krattid, puugid, nõiad, tondid, kodukäijad, loitsud ja mõned teised detailid ning loomulikult Vanapagan ise. Krattide ja
Oskar aga laenab Rehepapi käest punaseid sõstraid ja ja sõidab Vanapagana juurde ja lepivad krati asjad kokku, aga pigistab vere asemel näpust punasesõstra mahla ja nii oligi tegelt leping kehtetu. Pühapäeval lähevad inimesed kirikusse ning Luise ja Liina on seal oma uute asjadega ja näevad ilusad välja, aga Liina esivanem Rein otsib kratti kes varastas tema pere höbe prossi. Rein läheb läbi korstna sahvrisse aga seal oli Ärni ja Imbi kes varastasid piima ja naabri küla kubjas, kes varastas kupja mantlit. Rein aga sealt oma prossi ei leia ja poob pettumusest kupja kassi üles. Kilter aga läheb nöia juurde ja räägib, et Räägu Rein laamendas tema juures. Kilter läheb aga järgmine päev tuulispasana, ehk hingena Reinu juurde, aga Liina leiab Kilteri keha ja keerab jalad üles poole, et ta ei leiaks koduteed. Kiltri pere viib tema keha koju, aga Kilter sureb.
üht kindlat usulist traditsiooni 31,8% küsimusele vastanud inimestest (29% üle 15 aastatest loendatutest). Kõige sagedamini määratleti end luterlaste (13,57%) ja õigeusklikena (12,79%). Neile järgnesid baptistid (0,54%) ja katoliiklased (0,51%). 0,33% vastanuist tunnistasid end mitte-kristlike traditsioonide järgijaiks. Neist kõige rohkem (0,12%) oli islamiusulisi ning taara- ja maausulisi (0,09%). 34% küsitletuist ütlesid end olevat usu suhtes ükskõiksed, 14,5% ei osanud küsimusele vastata. 6,1% tunnistasid end ateistideks. 7,99% küsitletuist ei soovinud küsimusele vastata. (Ibid) Niisiis määratleb eestlastest 27,41% ennast kristlaseks, mis on teiste religioonidega võrreldes ülekaalukalt esikohal. 6 1.2 Ristimine Ristimist ja sellega seotud nime panekut on käsitlenud Ülo Valk artiklis ,,Ristimise tähendusest eestlasele rahvausundi andmetel."
inimestele erinevad mütoloogilised olendid - Vanapagan, kratid, tondid, libahundid jm. Neid kujutatakse inimeste maailmaga lahutamatult seotuna; inimesed võtavad neid iseenesestmõistetavatena, pea igas peres on varandust kokku kandev kratt ja hingedepäeval võetakse söögilaua ja saunaga vastu surnud esivanemaid. Kivirähk on romaani nappi tegevustikku põiminud hulgaliselt ehtsaid folkloorseid motiive muistenditest ja naljanditest. Romaan algab Koera Kaarli sulase Jaani kõhuvalu kirjeldusega - rumal Jaan on mõisa sahvris seepi söönud. Kutsutakse rehepapp Sander, kes õpetab, kuidas hädalist ravitseda. Räägu Liina ostab mõisateenijalt Luiselt vanaproua tagant näpatud kleidi ja tasub selle eest oma isa hõbeprossiga. Liina isa Rein kahtlustab hõbeprossi varguses kiltrit ja käib tuulispea kujul tema kodu läbi otsimas; kui viimane tuleb samal moel kätte maksma, saab Rein temast jagu ja surmab vastase. Koera Kaarel on hädas piinava
Leemet viimane mees, kes teadis ussisõnu. [8] Pilt 7 3. Raamatu ,,Rehepapp" analüüs Raamat pajatab lugejaskonnale eesti vanarahva igapäevaelust ühe kuu, novembri, vältel. Peategelaseks on vana Sander ehk Rehepapp. Tema on küla nutikaim mees ja tihti pöördutakse mure korral just tema poole. Tegevus algabki 1. novembril kui Koera Kaarli tares väänleb noor mees põrandal ja oigab hirmsates valudes. Nimelt käis Jaan mõisa sahvrist sakste sööke söömas, kus käivad ka teised küla elanikud. Aga loll sulane sõi seepi (mis lõhnas nagu roos ja maitses nagu pekk) ja nüüd kannatas selle pärast. Teoses elatakse tavalist taluelu mida on kirjumaks teinud krattid, puugid, nõiad, tondid, kodukäijad, loitsud ja mõned teised detailid ning loomulikult Vanapagan ise. Krattide ja
Leemet viimane mees, kes teadis ussisõnu. [8] Pilt 7 3. Raamatu ,,Rehepapp" analüüs Raamat pajatab lugejaskonnale eesti vanarahva igapäevaelust ühe kuu, novembri, vältel. Peategelaseks on vana Sander ehk Rehepapp. Tema on küla nutikaim mees ja tihti pöördutakse mure korral just tema poole. Tegevus algabki 1. novembril kui Koera Kaarli tares väänleb noor mees põrandal ja oigab hirmsates valudes. Nimelt käis Jaan mõisa sahvrist sakste sööke söömas, kus käivad ka teised küla elanikud. Aga loll sulane sõi seepi (mis lõhnas nagu roos ja maitses nagu pekk) ja nüüd kannatas selle pärast. Teoses elatakse tavalist taluelu mida on kirjumaks teinud krattid, puugid, nõiad, tondid, kodukäijad, loitsud ja mõned teised detailid ning loomulikult Vanapagan ise. Krattide ja
aus olemine on pealekaebamine. Mitte üksi laps ei anna Entut koolile välja. Ühel teisel päeval taas kelgumäel olles avastavad Urmas ja Kadri, et Entu on ka seal. Entu ja Urmas lähevad kaklema. Kaklus lõppes lõpuks Urmase võiduga. Ta väänas Entu käe seljataha ja väänas teda niikaua kuni Entu oli nõus ise minema koolidirektori juurde ja oma süüd ise tunnistama. Entu läks ja tunnistas oma süü üles. Kadri lähemate sõprade ringi kuuluvad ka klassiõed Imbi, Aime, Rein, Vitja jt. Kadri parim sõbranna Anne on endise klassi üks ilusamaid ja targemaid tüdrukuid. Anne oli see tüdruk, kes tuli Kadrit haiglasse vaatama ja talle tetama, et kaduma läinud sall leiti koolist ülesse ja Kadri sellega seotud ei ole. Teda süüdistati ainult sellepärast, et ta oli vaesest perest ja ei olnud klassis populaarne tüdruk. Vaeseid ja õnnetuid on kerge süüdistada. Kadri hakkab uues klassis ennast paremini tundma ning muutub julgemaks
1.Manivaldi matused -onu Vootele võttis kaasa. Hõbesõrmus punase kiviga- Meeme andis 2.Leemeti (heleda peaga, kõhn) ema ei söönud leiba ja odrakörti. Isa tahtis elada linnas ema aga metsas. Isa sai tänu emale surma, sest ema sahmerdas karuga. Salme-leemeti õde, viis aastat vanem 3.Öökullimunad olid Leemeti lemmikud. Pärtliga hiiliti linnale lähemale. Kohtuti omavanuse tüdruku(Magdalena) ja ta isaga(Johannes), kes oli külavanem. Onu Vootele ei olnud hämmastunud linnainimeste elust. Onu lubas õpetada ussisõnu. 4.Ussisõnade õppetunnid. Raudmehed tapsid vanaisa. Põhjakonnalt abi ei saadud. Leemetile räägiti võigas lugu oma mürgihammastega vanaisast, kes uputati. 5.Suur sõber Ints(rästik). Hiie isa Tambet ei sallinud Leemetit. Hundid olid inimese teenimiseks. Tambeti naine Mall. Hiie ei suutnud hundipiima juua. Kolati mööda mahajäetuid maju ringi. Põhjakonna kohta pärimine vanakestelt. Valvuritest ja võtmest tuli jutt, tänu millele leida põhjakonn. Võ
ja kugistasin need kiirelt alla. Ütlesin Stiiv-Maikelile "Head aega, ma tulen õhtul." Ta hakkas naerma ja ütles: "Kui sa siis veel elus oled!" "Ha, ha. Hea nali!" Ja olingi läinud. Koju jõudsin umbes kell viis. Ma tulin sisse jooksujalu. Kõik ootasid mind juba. Jäin neile otsa vaatama. "Mu uus boss tuleb täna meile õhtusöögile." "Mida!?" küsisid nad kui ühest suust. "Kuulsite õigesti ta tuleb täna kella seitsmeks meile õhtustama." Mu tütar Helen ütles: "Ma loodan, et ta ei ole paks ja kiilaspäine jobu!" Ma ütlesin vihaselt: "Seda ta on ja vaadake, et te käitute ilusasti. Sest muidu lastakse mind lahti!" "See oleks ju päris hea mõte, sest su kostüüm..." Ma katkestasin oma poja Stiiveni poole lause pealt: "... on väga kena ja mind ei tohi lahti lasta! Saate sellest aru, te ajudeta jõnglased?" "Jah, ema", ütlesid nad nördinult, pead alla vajunud. "Aga nüüd tulge mulle kööki appi!" käskisin neid.
A. KIVIRÄHK ,,REHEPAPP" 12. klass 1. Miks lasid valvurid rehepapi alati läbi, kui too tuli öösel mõisa aiast punaseid sõstraid korjama? 2. Kuidas päästis rehepapp kiltri hinge kuradi käest? 3. Kuidas halltõbi just Koera Kaarli metsas oma võrku püüdis? 4. Miks Jumal ei teinud välja Koera Kaarli sulase Jaani palvetest? 5. Miks läksid Imbi ja Ärni otse läbi metsa mereranda, kaasas pikk ohelik? 6. Miks pidi kubjas Hans ristteel mitu korda Vanatonti hõikama? 7. Miks ei olnud Räägu Reinu tütar Liina nõus Õuna Endlile naiseks minema? 8. Miks tuli Minna Sanderi juurde abi otsima? 9. Miks parun ise käskis aidamehel kiiresti kaduda mõisa aida juurest kottidega, milles tegelikult oli mõisa vili? 10. Miks tulistas Jaan andresepäeval kirikuukse pihta? 1
... tuli uus matemaatika õpetaja, kes sundis arvutama. 7. Enne koju minekut põikas ema koduteel tihti läbi oma ... ... salapoest. ... salatsirkusest. ... salalossist. 8. Siimu ja Sirli perekonnanimi oli ... ... Jalakas. ... Majakas. ... Kajakas. 9. Miks sai Sirli koolis märkuse? Vaidles õpetajaga. Lõi kaaslast. Tal oli kaasas arvutusmasin. 10. Mida Moonika valetas oma vanaisa kohta? Vanaisa haugub koera moodi. Vanaisa oskab lennata. Vanaisa käib jalgpalli mängimas. 11. Kuidas lõppes Siimul isaga esimene kalalkäik? Autol sai bensiin otsa. Leidsid palju seeni. Said ämbritäis kalu. 12. Mida Sirli kirjutas härra Lambale? Trollibussi juhib vanakurat! Loomaaiast on põgenenud ninasarvik. Ettevaatust, vihmaveetorus on lohe! 13. Miks läks kardin põlema? Ema unustas põleva küünla aknale.
Õppimises aitas teda samuti Urmas, sest algebra valmistas Kas veel midagi? Kadrile raskusi. Raskustest vene keelega aitab Kadril hakkama saada sanatooriumis ravil oldud aeg. Siis sai ta tuttavaks vene rahvusest sõbratariga, kes ei osanud eesti keelt. Kadril tuli suhtlemiseks õppida vene keelt. KADRI JA KRISTIINA SARNASUSED KRISTIINA KADRI Kristiina on .... aastat vana. Kadri on teose alguses 13 aastat vana, teose teises pooles 14-aastane. Kristiina sai oma klassikaaslastest läbi Kadri oli koolis tõrjutud, teda narriti tema
Ülevaade teosest · Rehepapp: "Rehepapp ehk November" on Andrus Kiviräha romaan, mis ilmus 2000. aastal. Raamatu andis välja kirjastus Varrak. 2004. aastaks oli "Rehepappi" müüdud üle 25 000 eksemplari, mis teeb Kiviräha 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks. Tähtsamad tegelased: *Rehepapp Sander ja tema kratt Joosep *kubjas Hans ja tema lumememmest kratt *Liina *Räägu Rein *Koera Kaarel *sulane Jaan *toapoiss Ints *nõid Miina *Muna Ott *Aida Oskar *vanapaar Imbi ja Ärni ,,Romaan eesti rahva raskest elust mõisahärrade rõhumise all. Rängas olukorras ei jää rahval muud üle kui krabada endale kõike, mida kätte saab, olgu siis naabri sahvrist, mõisaaidast või teede ristmikul vanakurja käest. Loomulikult on mängus ka kõiksugused kratid, tondid ja kollid, kes varitsevad põõsas, silmad põlemas, et 9 paljukannatanud külainimestele veelgi kurja teha."
Tõrva Gümnaasium Indrek Kadak 10 b klass Nevil Blumberg Retsentsioon muusikast Juhendaja õpetaja Imbi Umbleja Tõrva 2011 Sissejuhatus Kontsert toimus 20. oktoober. Kontsert pidi toimuma kammersaalis, kuid sinna sisenedes teatati meile uut informatsiooni. Nimelt oli antud hetkel käimas seal küttesüsteemide renoveerimine. Seega liikusime kõrvale noortekeskuse hoonesse. Muusikaline ettekanne toimus kolmandal korrusel. Saalis oli pisut rohkem kui 30 kuulajat. Oleks võinud olla palju rohkem, sest väga põnev oli
teema – Kaasused Perekonnaõigus, TÜ 2016 MA Haldi Koit 5. Abieluvararežiimid Janne ja Heldur on abielus ning abielludes vararežiimi ei valinud. Abielludes Jannele kuulusid väheväärtuslikud isiklikud tarbeesemed, Helduril oli aga 5000 euro suurune pangalaen auto ostmiseks (auto on abiellumise hetkel Helduril alles ning selle väärtus on abiellumise hetkel 6000 eurot). Abielu vältel Janne päris emalt 30 000-eurose korteri, milles perekond elama hakkab. Abielu lõppemise hetkeks on auto väärtus vähenenud 2000 euroni ning Helduri pangalaen on tasutud täies ulatuses. Kellel ja mis suuruses on abielu lõppedes tasaarvestusnõue? Vastavalt PKS § 27 lg 2 p 2 on korter lahusvara. Seega korteri vastu Helduril nõudeid ei saa olla
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
