lainepikkusega valguse käes. 3D printer Kolmemõõtmelist printimist kasutatakse kiirprototüüpimiseks peaaegu kõigis tööstusharudes: alates ehte- ja meditsiinitööstusest, lõpetades kosmosetööstusega. Kolmemõõtmeline printimine on kasutust leidnud ka arheoloogias väärtuslikest esemetest koopiate valmistamisel. Antud juhul tehakse algsest esemest 3D-skänneriga mudel arvutisse ning seejärel prinditakse mudelist koopia. Kriminoloogias on eelnevalt kirjeldatud tehnoloogiat kasutatud kannatada saanud asitõendite taastamiseks. https://www.youtube.com/watch? v=ePtUAf1iKfw 3D print disain Esimesena võttis kasutusele 3D-printimist oma töödes kunstnik Bathsheba Grossman. Kes valmistab skulptuure pronksist ja terasest kasutades arvuti abil projekteerimist ja neid printides kolmemõõtmelisena. !!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! Aitäh!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! !!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!
rikkamad ja haritumad on kuritegelikud inimesed, seda suuremaid kuritegusid suudetakse toime panna. 19.sajandi lõpuks ja 20nda sajandi alguseks kujunesid välja mitmed erinevad koolkonnad kes kõik püüdsid inimese kriminaalsust käsitleda ise nurga alt. Psühhoanalüütiline koolkond eesotsas Sigmund Freudiga (1856-1939) leidis, et kalduvus kuritegevusele on täheldatav praktiliselt kõikide inimeste juures. Freudi psühhoanalüütilise kontseptsiooni rakendused kriminoloogias seonduvad peamiselt kriminaalse käitumise motivatsiooni uurimise ja seletamisega. Oldi 5 seisukohal, et kuriteos realiseeruvad inimese amoraalsed instinktid ja tegu toimub tänu sellele, et inimese alateadvus väljub nö. superego kontrolli alt. Arvati, et valdav osa kriminaalse käitumise motiividest langeb kokku tavainimese soovide ja püüdlustega. Erinevus on ainult selles, et kurjategija
Tekstis toetub ta väga paljudele uuringutele ning tuntud sotsioloogidele. Ta leidis 273 artiklit sugude ja kuritöö teemal. Ta kogus artiklid 25-st ajakirjast ning kahest igaastasest ülevaatest alates aastast 2011, mil Steffensmeier&Allan avaldasid nende uuringu ja kokkuvõtte. Ta grupeeris artiklid kõige levinumate lähenemisviiside, mis uurisid naisi ja kuritegusid ning kõige levinumate teemade alusel, mis ilmusid feminstide uuringutes kriminoloogias kuni selle ajani. Daly & Chesney-Lind on 1988. aastal fokusseerinud varajastes uuringutes naiste ja kuritegude kohta kaks põhilist joont – soo suhtarvu probleem, mis üritab selgitada probleemi sugude erinevates kuritegudes, ning üldistamise probleem, mis uurib, kas samad teoreetilised konstruktsioonid saavad selgitada nii naiste kui ka meeste kuritegude põhjuseid. Autor jaotas leitud artiklid subjektiivselt ning klassifitseeris need. Kõigepealt ta hindab tulemusi
petmiste puhul et kuidas inimene sai nii naiivne ja loll olla et ta selle pettuse ohvriks langes. Sekundaarne viktimatsiooni termin väljendabki yhiskonna hoolimatust kuriteo ohvriks langenud inimeste suhtes. Ebaadekvaatsed reaktsioonid- kiputakse ohvrit haletsema. Sellest tulenevalt võib ohvri seisukord veelgi halveneda- ja taastumine-kui see yldse võimalik on- pikeneda. Teaduslikku huvi ohvri vastu hakati tundma alles 20 sajandil. Kriminoloogias sai eest vedajaks interaktsionism- see on suund kus kriminaalse kuritegeliku käitumise uurimisel lähtutakse suhetest inimeste vahel. Selles plaanis vaadati Ohvri ja kurjategija omavahelisi suhteid enne kuriteo toimumust ja kuriteo toimumise ajal. Leiti et osade signaalidega ohver lausa kutsub esile kuritegu. – nt Sutherland vaatles ohvri erilist rolli ja leidis et ohvrit saab ka iseloomustada talle
24.Kus kasutatakse 3D printereid ? · Kolmemõõtmelist printimist kasutatakse kiirprototüüpimiseks peaaegu kõigis tööstusharudes: alates ehte- ja meditsiinitööstusest, lõpetades kosmosetööstusega. Kolmemõõtmeline printimine on kasutust leidnud ka arheoloogias väärtuslikest esemetest koopiate valmistamisel. Antud juhul tehakse algsest esemest 3D-skänneriga mudel arvutisse ning seejärel prinditakse mudelist koopia. Kriminoloogias on eelnevalt kirjeldatud tehnoloogiat kasutatud kannatada saanud asitõendite taastamiseks 25.Mis on nanotrükk ? · Trükiviis mille kaudu on võimalik trükkida nano suuruseid detaile. Värv tulistatakse tüüslitest kuumale alussilindrile mis kuivatab selle ja siis kannab edasi paberile · Väga kvaliteetne, kiire, suur värviruum, Jugatrüki kasutusalad Jugatrükk on leidnud viimasel ajal väga laialdast kasutust. Siin on toodud kasutusalad,
see suudaks täita seda ravimi funktsiooni? Referaadiks kasutatud kirjandus: - Morrison, K. (2006). Marx, Durkheim, Weber: formations of modern social thought. Second edition. London (etc): Sage. - Mitendorf, A. (2004). Hälbiva käitumise kujunemine kriminaalhooldusaluste tõlgendusel. Magistritöö: Tartu Ülikool, sotsiaalteaduskond, sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika osakond. - Ginter, J. (1991). Klassikalised sotsioloogilised teooriad kriminoloogias. Tartu: Tartu Ülikool. - Ginter, J ja Kaugia, S. (1998) Emil Durkheim ja hälbekäitumise sotsioloogia. Juridica nr 5. 256-257.
Peter Aggletoni raamat "Deviance" esitleb seda, kuidas sotsiaalteadustes käsitletakse deviantsust. Märgib, et eesmärgiks pole deviantsust õigustada, vaid mõista. 1) absoluutsed (arusaam, et teatud tegevused on iseenesest deviantsed) 2) relatiivsed (vaheldub erinevate ü/k-de vahel mis on deviantne, seda defineeritakse sotiaalselt) definitsioonide vahel. - Biol & psühh. seletused: varem: meditsiinis, kriminoloogias otsiti deviantsuse põhjusi isiku omadustest. - sotsiaalsed seletused: deviantsuse uuringud 1930:test aga eriti 50 ja 60. aastatel. Merton: vastuolu eesmärke ning nende saavutamise vahendeid puudutavate väärtuste ja normide vahel. Anoomia mõiste - interaktsionism: deviantsus areneb tembeldamise kaudu. 7. Sekundaarse deviantsuse tekkimine- Primaarne, sekundaarne: alguses vastuolu, seejärel omistatakse isikule deviantne identiteet, ja lõpuks ta võtabki selle omaks 8
n 3839 elavate inimeste ajukolpa. n Kokku küsitles ja uuris ta 26 886 kurjategijat, keda ta võrdles 25 447 tudengi, sõduri ja teiste seaduskuulekate inimestega. Kurjategijate tüpoloogia: n Mõrtsukad n Vargad n Vägistajad Sulid Enrico Ferri (1856-1929) oli Lombrosoõpilane Ferri pakkus kurjategijate jaotust viieks rühmaks: n Vaimuhaiged n Sünnipärased n Harjumuslikud n Juhuslikud Kire kurjategijad Momendil võib kriminoloogias eristada järgmiseid suundi (raamatust S. Cohen.Against Criminology): n Konservatiivne n Administratiivne n Liberaalne n Sotsialistlik (Vasakpoolne Realism) n Abolitsionism Teoreetiline Kuritegevuse mõõtmine Levinuimad informatsiooni allikad kuritegevuse kohta n Õiguskaitsega tegelevate ametkondade teave. n Ohvrite antud teated. n Eneseraporteeritud (self-report) andmed kuritegude kohta. Lisaks kasutatakse: •
lõikamisoskusega "piiravad" (restriction) ensüümid tükeldavad DNA lõikudeks Erinevatel inimestel asuvad sarnased mustrid eri paikades s.t. tükeldamisel tekivad erineva pikkusega (polümorfsed) DNA fragmendid Elektriväljas ja kindla tihedusega meedias (geel elektroforees) liiguvad erineva pikkusega fragmendid erineva kiirusega tekib võrdluse võimalus · Kriminoloogias kasutatakse VTNR (Variable Number Tandem Repeat) meetodit, otsides kindlaks märgitud kohtades korduvaid nukleotiidide järjestusi (n. CAG-CAG-CAG- CAG vmt) · Microchip ehk SNP microarray sisaldab (tihti kogu genoomi ulatuses) eristuvaid DNA geeniregioone nagu andureid, mis kirjeldavad proovides vastavate geenivormide olemasolu või puudumist kasutatakse diagnostikas Tüvirakud · Universaalsed rakud · Loote arengus
Märgib, et iga kord polegi probleemiks see, et kurjategija ei järgiks norme, vaid et ta teeb seda vastuoluliselt. 10. Millised on neli erinevat deviantsuse seletusetüüpi? Tooge palun igaühe juurde 1. Bioloogiline ja 2. Sotsiaalne 3.Interaktsioonilised 4. Strukturaalsed psüholoogiline positivism seletused seletused positivism näide! Absoluutsed seletused: 1.-2. Varem: meditsiinis, kriminoloogias otsiti deviantsuse põhjusi isiku omadustest (nt. itaallane Cesare Lombroso 19. saj: mõõtis kurjategijate pealuid). Hiljem: otsitakse, mis läks inimese sotsialiseerumisega viltu. Sotsiaalsed seletused: deviantsuse uuringud 1930., aga eriti 50. ja 60. aastatel (Mertoni anoomia). Relatiivsed seletused: 3. Interaktsiononilised seletused a) Deviantsus areneb tembeldamise kaudu (Howard S. Becker „Outsiders: Studies in the
On levinud arusaam, et keele matematiseerituse aste väljendab seda, kas tegu on teadusega või mitte. Ühiskonnateadused aga uurivad kvalitatiivselt, mitte kvantitatiivselt. Uurimisobjekt on inimene tema ühiskondliku olemise eri vormides ja ilmingutes, seega peab olema ka keel mitmemõõtmeline, nt sõnas ,,kuritegu" põimub vähemalt kolm dimensiooni: materiaalne (tegu kui nähtus), aksioloogiline (teatavast väärtusest lähtuv hinnang teole), formaal-juriidiline (tegu kui karistatav). Kriminoloogias on teaduskeel siiski alles algusfaasis Kriminoloogia kui teaduse seosed teiste teadustega (kriminaalõigusteadus, sotsiaalteadused, hingeteadused) Kuriteo ja kurjategijate vastu tunnevad huvi eelkõige kriminaalteadused, teisalt pakub see ja muu sotsiaalne patoloogia ka sotsiaalteadustele. Kriminaalteaduste seos kriminoloogiaga: tegemist on teatavas mõttes üksiku ja üldise vahekorraga. Iga üksik kriminaalteadus jõuab oma tunnetustegevuses ja arengus varem või
• Deviantsuse seletusetüübid : definitsiooni absoluutne (teatud tegevused on relatiivne (deviantsus on sotsiaalselt tüüp iseenesest deviantsed) defineeritud) seletuse tüüp bioloogiline ja sotsiaalne, interaktsionistlik strukturaalne psühholoogiline positivistlik , positivistlik - Biol & psühh. seletused: varem: meditsiinis, kriminoloogias otsiti deviantsuse põhjusi isiku omadustest (nt. itaallane Cesare Lombroso 19. saj: mõõtis kurjategijate pealuid. Hiljem: otsitakse mis läks inimese sotsialiseerumisega viltu - sotsiaalsed seletused: deviantsuse uuringud 1930:test aga eriti 50 ja 60. aastatel. Merton: vastuolu eesmärke ning nende saavutamise vahendeid puudutavate väärtuste ja normide vahel. Anoomia mõiste - interaktsionism: deviantsus areneb tembeldamise kaudu. Howard S. Becker 1963:
erinevuste ja kuritegevuse üldnäitajate vahel. Samas tuleb kuritegevuse üldnäidajate interpreteerimise osas individuaalsete erinevuste baasil olla väga ettevaatlik, näiteks lugeda mingite individuaalsete tunnustega inimesi aprioorselt kuritegelikumaks kui teisi. Sotsioloogiline kriminoloogia ei pidanud võimalikuks teha teaduslikult põhjendatud ennustusi indiviidide ohtlikkuse ja retsidivismi osas. Nüüdisaegses kriminoloogias on individuaalsete tunnuste baasil kriminaalse käitumise kohta ennustuste, prognooside tegemine saanud igapäevaseks.Konkreetse indiviidi kohta tehtud prognoosid ei ole aga teaduslikult korrektsed, sest tegeliku lõppresultaadi määrab ära lugematu hulk faktoreid. Tänapäevastes käitumis- ja sotsiaalteadustes räägitakse teist laadi nn statistilistest ehk tõenäosuslikest seaduspärasustest ja mudelitest. See tähendab, et nii inimkäitumist kui ka ühiskonna arengut saab ennustada
Väidab, et inimese kognitiivsete võimete evolutsiooni tõukejõuks oli inimlapse üliaeglane areng. Algpõhjuseks hominiidide üleminek püstisele kõnnile (bipedalismile) ca 4 miljonit aastat tagasi. · Miks on inimkäitumist mõjutavate evolutsiooniliste jõudude uurimine vajalik? Inimene põhjustab ohtlikke keskkonna- ja sotsiaalprobleeme. Inimese bioloogilise loomuse uurimine on vajalik: keskkonnakaitses, rahvastikuteaduses, meditsiinis, poliitikas, kriminoloogias, õigusteaduses, sotsiaalteaduses, majandusteaduses, äris ja paljus muus. · Millised on evolutsiooniliste kohastumiste keskkonna (EEA, Environment of Evolutionary Adaptedness) kontseptsiooni (ehk käsituse) põhiseisukohad? 1) Inimene kujunes välja pleistotseenis 2milj. - 10000 aastat tagasi. 2) Oleme veetnud 90% oma evolutsioonilisest ajaloost Sahhara-taguses Aafrikas küttide ja korilastena.
Tooge palun igaühe juurde näide! definitsiooni absoluutne (teatud tegevused on relatiivne (deviantsus on tüüp iseenesest deviantsed) sotsiaalselt defineeritud) seletuse tüüp bioloogiline ja sotsiaalne, interaktsionistlik strukturaalne psühholoogiline, positivistlik positivistlik - Biol & psühh. seletused: varem: meditsiinis, kriminoloogias otsiti deviantsuse põhjusi isiku omadustest (nt. itaallane Cesare Lombroso 19. saj: mõõtis kurjategijate pealuid. Hiljem: otsitakse mis läks inimese sotsialiseerumisega viltu - sotsiaalsed seletused: deviantsuse uuringud 1930:test aga eriti 50 ja 60. aastatel. Merton: vastuolu eesmärke ning nende saavutamise vahendeid puudutavate väärtuste ja normide vahel. Anoomia mõiste - interaktsionism: deviantsus areneb tembeldamise kaudu. Howard S. Becker 1963: Outsiders:
Tooge palun igaühe juurde näide! definitsiooni absoluutne (teatud tegevused on relatiivne (deviantsus on tüüp iseenesest deviantsed) sotsiaalselt defineeritud) seletuse tüüp bioloogiline ja sotsiaalne, interaktsionistlik strukturaalne psühholoogiline, positivistlik positivistlik - Biol & psühh. seletused: varem: meditsiinis, kriminoloogias otsiti deviantsuse põhjusi isiku omadustest (nt. itaallane Cesare Lombroso 19. saj: mõõtis kurjategijate pealuid. Hiljem: otsitakse mis läks inimese sotsialiseerumisega viltu - sotsiaalsed seletused: deviantsuse uuringud 1930:test aga eriti 50 ja 60. aastatel. Merton: vastuolu eesmärke ning nende saavutamise vahendeid puudutavate väärtuste ja normide vahel. Anoomia mõiste - interaktsionism: deviantsus areneb tembeldamise kaudu. Howard S. Becker 1963: Outsiders:
Tooge palun igaühe juurde näide! definitsiooni absoluutne (teatud tegevused on relatiivne (deviantsus on tüüp iseenesest deviantsed) sotsiaalselt defineeritud) seletuse tüüp bioloogiline ja sotsiaalne, interaktsionistlik strukturaalne psühholoogiline, positivistlik positivistlik - Biol & psühh. seletused: varem: meditsiinis, kriminoloogias otsiti deviantsuse põhjusi isiku omadustest (nt. itaallane Cesare Lombroso 19. saj: mõõtis kurjategijate pealuid. Hiljem: otsitakse mis läks inimese sotsialiseerumisega viltu - sotsiaalsed seletused: deviantsuse uuringud 1930:test aga eriti 50 ja 60. aastatel. Merton: vastuolu eesmärke ning nende saavutamise vahendeid puudutavate väärtuste ja normide vahel. Anoomia mõiste - interaktsionism: deviantsus areneb tembeldamise kaudu. Howard S. Becker 1963: Outsiders:
Samuti selgitatakse välja, kas isik allub üldse instrumentaalsele diagnostikale. Kaudse meetodi puhul tuleb sagedamini ette olukordi, kus valetamist peetakse tõeks (P. Ekman) 38.küsimus Kurjategijate karistamise eesmärgid Küllalt sageli lõpeb kriminoloogiline mõte kohas, mida võiks tähistda "pärast kuriteo sooritamist või kurjategija tabamist õiguskaitsetöötajate poolt". Paraku jätkub ahel karistamisega ning selline probleemistik leiab modernses kriminoloogias üha rohkem käsitlemist. Muidugi tulevad selle koha peal mängu olulised moraalsed ja õiguslikud küsimused, millel kriminoloogias tavaliselt ei peatuta. Ka meie vaatleme järgnevalt eelkõige ajaloolisi ja empiirilisi aspekte kurjategijate karistamise, kohtlemise ja kriminaalse käitumise preventsiooni osas. Miks üldse karistatakse kurjategijaid? Kurjategijate karistamise eesmärkidena tuuakse kõige sagedamini välja järgmised seitse: 1
kontrolli. Kuna kindlad loodus- ja ühiskonnaseadused määravad nende jõudude toimimise, siis kriminoloogide ülesannete hulka kuulub ka kuritegevust mõjutavate seaduste avastamine." Loodus- ja täppisteadustes ennast õigustanud metodoloogia mehhaaniline rakendamine ühiskonnaelu nähtustele ja protsessidele, mis sai võimalikuks niivõrd, kui usuti füüsikalise, bioloogilise ja sotsiaalse põhimõttelist sarnasust, panigi aluse determinismile sotsiaalteadustes, sealhulgas kriminoloogias. Determinism kui õpetus sündmuste ja nähtuste põhjuslikust tingitusest sai 19. sajandi alguse ühiskonnateaduses jõudsalt levima hakata sotsiaalstatistika toel. Just suhteliselt hiljuti süstemaatiliselt koguma hakatud sotsiaalstatistilised andmemassiivid tegid võimalikuks inimeste ühiskondliku kooselu ning selle üksikute valdkondade ja protsesside kirjeldamise. Sai võimalikuks hakata uurima seoseid seni vahetule tunnetusele kättesaamatu sotsiaalse terviku elementide vahel.
kontrollida inimest. Zola suures osas kirjutaski nii et halbade vanemate laps ei saanud elada õnnelikku elu. Tänapäeval usume me et inimene võib sellest välja murda kui ühiskond teda aitab. naturalism oli fatalistlik , mis oli väga tugev prantsuse kirjanduses. Sajandi lõpul oli konseptsioon et inimese kurjust näitab tema füüsis: nt madal laup jne. Argumenteeriti et selline inimene ei pruugi olla meeldiv. Sellel ajal oli ka selline konseptsioon kriminoloogias ja seda oli ka kirjanduses. Nt ,,Doktor Jekyll ja Mister Hyde" kus ühes tegelases oli galantne mees ja jälk roimar. Vahel võib vaadata mõnda kurjategijat kes on väga ilus aga tegi palju kurja. Naturalistid muutsid ka keelt. Keelemuutused on 18.sajandi lõpul sees, nt Goethe puhul kes kirjutas talupoegadest kes rääkisid teistsuguselt. Ka Wordsworth leidis et talupoegadest ei saa rääkida kõrgendatud keeles. naturalistid toovad sisse igasugused argood ja slängid. Sümbolism
Ostron: kuidas leida praktilisi lahendusi ühisvaratragöödiale nt kalavarude jagamine? Ainus asi, millega on võimalik ühisvara koguda, on inimese enda prestiiz ja vara, ehk näiteks anonüümselt ei anneta keegi eriti raha) o Rahvastikuteaduses (maailm sigib liiga kiiresti; kuid eeslased sigivad liiga aeglaselt) o Meditsiinis o Poliitikas (nt ksenofoobia on loomulik, kuid see on tekitanud palju pahandust o Kriminoloogias/õigusteaduses (kas surmanuhtlus aitab ära hoida mõrvu?) o Sotsiaalteaduses (võrdõiguslikkus) o Majandusteaduses ja äris (inimestega manipuleerimine) o Igapäevane pereelu (konfliktid laste ja meie vahel on üsna evolutsiooniliste põhjustega, geneetiline konflikt) Inimkäitumise uurimise spetsiifika · Eksperimentaalsed lähenemised komplitseeritud pole võimalik sigimisega eksperimenteerida · Pikk eluiga ning põlvkonnanähtus
võimustruktuuriga. Tabel (Aggleton 1987/1993: 14) Definitsiooni tüüp: absoluutne (teatud tegevused on relatiivne (deviantsus on iseenesest deviantsed) sotsiaalselt defineeritud) Seletuse tüüp: bioloogiline ja sotsiaalne interaktsionistlik strukturaalne psühholoogiline positivistlik, positivistlik - Biol & psühh. seletused: varem: meditsiinis, kriminoloogias otsiti deviantsuse põhjusi isiku omadustest (nt. itaallane Cesare Lombroso 19. saj: mõõtis kurjategijate pealuid. Hiljem: otsitakse mis läks inimese sotsialiseerumisega viltu - sotsiaalsed seletused: deviantsuse uuringud 1930:test aga eriti 50 ja 60. aastatel. Merton: vastuolu eesmärke ning nende saavutamise vahendeid puudutavate väärtuste ja normide vahel. Anoomia mõiste - interaktsionism: deviantsus areneb tembeldamise kaudu. Howard S. Becker 1963:
annaabi.ee 
