mittevastavust Euroopa Liidu õigusele, see tähendab, et siseriiklikku õigust tuleb tõlgendada vastavuses EL-i õigusega 2. vastuolu korral siseriikliku ja EL-i õiguse vahel on siseriiklikud ametkonnad kohustatud jätma kõrvale siseriikliku õiguse ja kohaldama Euroopa Liidu õigust ( EL- i õiguse ülimuslikkuse põhimõte). 3. kui isiku tegevus on kooskõlas vahetult kohaldavate sätetega, ei saa tema puhul kohaldada haldus- või kriminaalvastutust, kuigi see võib nii olla sätestatud siseriiklikus õiguses. 4. liikmesriigid peavad kõraldama siseriiklikust õigusest need sätted, mis on vastuolus vahetult kohaldatava õigusega. EÜ asutamislepinguga loodi uus õiguskord Liikmesriigid delegeerisid ühendustele osa oma suveräänsusest. Hilisemate siseriikliku õiguse normide kohta ei kehti põhimõte lex pesterior derogat priori.
Kohtutäitur vastutab ka pärast ametist vabastamist tahtlikult/süüliselt tekitatud kahju eest tööl oleku ajal. 2) Distsiplinaarvastutust - Kohaldada saab Justiitsministeerium ja Aukohus - Süüteoks võib olla vääritu käitumine/tegu, õigusnormide rikkumine - Karistuseks võib olla rahatrahv (max 6400), noomitus, ametist tagandamine või ametiteenuste osutamise õiguse äravõtmine kuni 3 aastaks. 3) Kriminaalvastutust Kohtutäituri kriminaalvastutuse saavad kaasa tuua ametialased kuriteod. Kõne alla võivad tulla: - ametiseisundi kuritervitamine - ametialane lohakus - pistis - altkäemaks - vara teadvalt ebaseaduslik arestimine ja müük 4) Kohtutäituri tasu, täitekulud Kohtutäituri ametitoiming on tasuline. Kohtutäituri tasumäärad kehtestatakse seadusega. Tasu
eluaastast, võivad sisaldada selliste kuritegude elemente, mille eest vastutus algab juba 14-aastaselt (banditism 16-aastaselt, kuid see võib sisaldada röövimist, rüüstamist, mõrva, mille eest vastutus algab 14-aastaselt). Näiteks 14-aastased bandiidid võetakse vastutusele mitte banditismi, vaid teiste tegude eest. Kui alaealine on kuriteo toimepanemise ajal vaimses arengus mahajäänud ega suuda mõista oma teo faktilist iseloomu või ühiskonnaohtlikkust, ei ole tal kriminaalvastutust. Sellisel juhul räägitakse seaduses alaealisest, kes kuriteo toimepanemise ajal oli oma vaimses arengus maha jäänud vanusest, millest algab kriminaalvastutus. Kui tekib kahtlus ühiskonnaohtliku teo toime pannud alaealise vaimse arengu suhtes, viiakse läbi psühholoogiline või psühholoogiline-psühhiaatriline ekspertiis. 6 4.ALAEALISTELE RAKENDAVATE KARISTUSTE VIISID JA NENDE MÄÄRAMISE KORD
Igaühel on õigus koonduda mittetulundusühingutesse ja -liitudesse. Erakondadesse võivad kuuluda ainult Eesti kodanikud. Relvi valdavate, samuti sõjaväeliselt korraldatud või sõjalisi harjutusi harrastavate ühingute ja liitude loomiseks on nõutav eelnev luba, mille andmise tingimused ja korra sätestab seadus. Keelatud on ühingud, liidud ja erakonnad, kelle eesmärgid või tegevus on suunatud Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele või on muul viisil vastuolus kriminaalvastutust sätestava seadusega. Ainult kohus võib õiguserikkumise eest ühingu, liidu või erakonna tegevuse lõpetada või peatada, samuti teda trahvida. § 30. Ametikohad riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes täidetakse seaduse alusel ja korras Eesti kodanikega. Kooskõlas seadusega võib neid ametikohti erandkorras täita ka välisriigi kodanike ja kodakondsuseta isikutega. Seadus võib piirata mõne kategooria riigiteenistujate õigust
1) Subjekt -deliktivõimeline /vastutusvõimeline/ isik. (Organisatsioon saab olla õigusrikkujaks ainult oma tegevusvaldkonnas); 2) subjektiivne külg (isiku suhtumine oma teosse tahtlik /otsene või kaudne/; ettevaatamatus /kuritegelik hooletus/); 3) objekt; 4)objektiivne külg (s.t. et teol on õiguserikkumise tunnused; juriidilise vastutuse välistavad hädakaitse ja hädaseisund). Eristatakse *tsiviilvastutust; *haldusvastutust; *kriminaalvastutust, *distsiplinaarvastutust. 5.5 Õigussuhte objekt. Juriidilised faktid ja nende liigituse alused - Isikute käitumine võib olla nii õiguspärane kui õigusvastane. Kui käitumine pole õigusega reguleeritud, on see õiguspärane käitumine. Õigusrikkumine on juriidiline fakt, mis kujutab endast süülist õigusvastast tegu, mille on toime pannud deliktivõimeline isik. See on nagu tõestatud. Õigussuhte objektiks on asjad, mille üle vaidlus käib
1) lõpetada õiguserikkumine ja taastada esialgne olukord; 2) peatada kohustuslikele nõuetele mittevastava või saate- või müügidokumentideta kauba või teenuse müük; 3) vabandada avalikult tarbija ees. (RK s 26.06.96 nr. 207 jõust.26.07.96 - RT I 1996, 49, 953) (2) (Kehtetu - RK s 26.06.96 nr. 207 jõust.26.07.96 - RT I 1996, 49, 953) Paragrahv 16. Füüsilise isiku vastutus Käesoleva seaduse rikkumise eest kannab füüsiline isik distsiplinaar-, tsiviil-, haldus- või kriminaalvastutust seaduses ettenähtud korras. Paragrahv 17. Juriidilise isiku vastutus tarbijakaitseseaduse rikkumise eest (1) Juriidilise isiku poolt: 1) käesoleva seaduse või teiste seaduste alusel tarbijakaitse alal riiklikku järelevalvet teostava asutuse ametiisiku ettekirjutuse mittetäitmise või 2) kauplemisel käesoleva paragrahvi 2.-4. lõikes ja käesoleva seaduse paragrahvis 17.1 sätestamata käesoleva seaduse rikkumise eest - määratakse rahatrahv kuni 10 000 krooni.
39) Kellel on õigus koonduda mittetulundusühingutesse ja -liitudesse? Igalühel on õigus koonduda mittetulundusühingutesse ja -liitudesse 40) Kes võivad kuuluda erakondadesse? Erakondadesse võivad kuuluda ainult Eesti kodanikud 41) Millised ühingud, liidud ja erakonnad on keelatud? Keelatud on ühingud, liidud ja erakonnad, kelle eesmärgid või tegevu on suunatud Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele või on muul viisil vastuolus kriminaalvastutust sätestava seadusega 42) Mis põhjusel võib kohus lõpetada või peatada ühingu või erakonna tegevuse? Kohus võib seda teha õiguserikkumise eest 43) Kes võib lõpetada või peatada ühingu või erakonna tegevuse? Kohus võib lõpetada või peatada ühingu või erakonna tegevuse 44) Kas igaühel on õigus säilitada oma rahvuskuuluvus? Jah, igalühel on see õigus 45) Kas vähemusrahvustel on õigus luua rahvuskultuuri huvides omavalitsusasutusi?
/vastutusvõimeline/ isik. (Organisatsioon saab olla õigusrikkujaks ainult oma tegevusvaldkonnas); 2) subjektiivne külg (isiku suhtumine oma teosse tahtlik /otsene või kaudne/; ettevaatamatus /kuritegelik hooletus/); 3) objekt; 4)objektiivne külg (s.t. et teol on õiguserikkumise tunnused; juriidilise vastutuse välistavad hädakaitse ja hädaseisund). Eristatakse *tsiviilvastutust; *haldusvastutust; *kriminaalvastutust, *distsiplinaarvastutust. 21. Mida tähendab õigussubjektsus (Kama 40) õ objektiks on asjad, õigussubjektiks e. õigussuhtest osavõtjaks on isik (inimene füüsiline isik, seaduse alusel loodud õigussubjekt on juriidiline isik). Õigussubjektsus seega võime osaleda õigussuhtes. Õigussubjektsus kujutab endast isikute võimet olla osavõtjaks õigussuhtest, juriidiliste õiguste ja kohustuste kandjaks. Üksikisikud võivad olla subjektiks
§ 48. Igaühel on õigus koonduda mittetulundusühingutesse ja -liitudesse. Erakondadesse võivad kuuluda ainult Eesti kodanikud. Relvi valdavate, samuti sõjaväeliselt korraldatud või sõjalisi harjutusi harrastavate ühingute ja liitude loomiseks on nõutav eelnev luba, mille andmise tingimused ja korra sätestab seadus. Keelatud on ühingud, liidud ja erakonnad, kelle eesmärgid või tegevus on suunatud Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele või on muul viisil vastuolus kriminaalvastutust sätestava seadusega. Ainult kohus võib õiguserikkumise eest ühingu, liidu või erakonna tegevuse lõpetada või peatada, samuti teda trahvida. § 49. Igaühel on õigus säilitada oma rahvuskuuluvus. § 50. Vähemusrahvustel on õigus luua rahvuskultuuri huvides omavalitsusasutusi vähemusrahvuste kultuurautonoomia seaduses sätestatud tingimustel ja korras. § 51. Igaühel on õigus pöörduda riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende
printsiibid (esmasuse printsiip, C-3-199-11 kohtuotsus). Nüüd ka suurem ja tihedam seostumus teiste EL õiguse valdkondadega, toimub aina suurem integratsioon teiste valdkondadega. Poola ja Saksamaa pole senini tunnistanud EL õiguse ülimuslikkust. 83(2) – kuidas tõlgendada, millal peaks kasutama kriminaalõiguslikke sanktsioone? Öberg rõhutas, et vorme võib kohaldada alles siis, kui varasemalt on ühtlustamist rakendatud. 325 iseseisvalt? Õigus on luua kriminaalvastutust, aga millal seda luua? Millistel kaalutlustel jne. Siiani olnud vastus konkreetsetele probleemidele. Edaspidi võiks õigusloome põhineda konkreetsetel põhimõtetel ja võiks olla pikemalt tulevikku vaatav. Kes võiks kriminaalõigust kujundada? Euroopa Ülemkogu – aluslepingus ELTL art 68 - määratleb seadusandliku ja operatiivtegevuse kavandamise strateegilised suunised vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala piires.
5. Laiaulatuslikkus / demokraatia kaitse demokraatia vaenlase vastu - Laiaulatuslikkus: KOV valitsemise peab olema vahetult legitimeeritud, mitte keskvõimu poolt paika pandud Demokraatia peab olema läbipaistev, stabiilne, kaitsemehhanismidega (§48 (3) Keelatud on ühingud, liidud ja erakonnad, kelle eesmärgid või tegevus on suunatud Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele või on muul viisil vastuolus kriminaalvastutust sätestava seadusega.) Tõlgendades kriminaalvastutust tuleb hoolikas olla (nt Toobali kirjad) - Demokraatia vaenlased: Rahumeelselt karismaatilise liidriga erakond, kes toetab iseseivuse kaotamist ning valijaskond toetab, siis kas see erakond peaks olema keelatud (ei kasuta vägivalda). Lubama ei peaks erakondi, kes soovivad muuta põhiseaduse aluspõhimõtteid.
Õigusrikkumise subjektiks on õigusrikkuja, kelleks võib olla inimene sõltumata tema seosest riigiga - nii riigi kodanik, apatriid kui ka välisriigi kodanik (delktivõimet omav isik). Õigusrikkujaks saab olla vaid õiguslikus suhtlemises olev isik. Mitmesugused organisatsioonid võivad õigusrikkumise subjektideks olla oma tegevuse valdkonnas, näiteks haldusorgan oma pädevuse ületamisel, äriühing maksuseaduste rikkumisel jne. Kehtiva õiguse järgi ei kanna juriidiline isik kriminaalvastutust. 2. Õigusrikkumise subjektiivne külg. Õigusrikkumise subjektiivne külg hõlmab subjekti suhtumist oma õigusvastasesse teosse ja selle tagajärgedesse. Isiku süü kujutab tahtlust või ettevaatamatust, mis väljendub õigusvastases teos. Seega on tahtlus ja ettevaatamatus kaks süü vormi, nad iseloomustavad isiku psüühilist suhtumist toimepandud õigusvastasesse teosse ja selle tagajärgedesse. Tegu on toime pandud tahtlikult kui isik sai aru oma teo või tegevusetuse laadist ja
ebamõistlikke piiranguid. Piiranguid saab õigustada poliitilise protsessi efektiivse funktsioneerimise tagamiseks. Mida tugevamad erakonnad on, seda efektiivsemalt on nad võimalised osalema parlamendi töös ja seda enam on tagatud nende poliitiline vastutus järgmistel valimistel. PS näeb ette erakondade keeldu, kelle eesmärgid v tegevused on suuvatud Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele või on muul viisil vastuolus kriminaalvastutust sätestava seadusega. Erakonna tegevuse võib lõpetada ka muu õigusrikkumise tõttu. Erakonnad, kes on peamised poliitiliste vaadete kujundajad ühiskonnas ning kelle eksistentsist sõltub otseselt pluralistlike vaadete säilimine, peaksid omama suuremat kaitset. 2.2.4.2 ERAKONDADE VÕRDSUS JA RIIGI NEUTRAALSUS Riik peab kohtlema erinevaid erakondi võrdselt. Selleks, et pluralistlik demokraatia piisavalt
Valimiste peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine, vahendada võimudele kodanike nõudmisi, nad on ka rahva usalduse näitajaks. Korralised valimised Valimised toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes. Erakorralised valimised: ennetähtaegsed valimised põhiseadusega sätestatud juhtudel. Demokraatlikud valimised Valimisõigus on üldine, st hääleõigus on pea kõigil täiskasvanud kodanikel, v.a kriminaalvastutust kandvad ja teovõimetud isikud. Parlamendi- ja presidendivalimiste puhul on ka kodakondsusnõue. Vanusepiirang Eestis Hääletada võivad inimesed alates 18-aastalt Kohalikku omavalitusse kandideerida 18-aastaselt Riigikokku ja Euroopa Parlamenti 21-aastaselt Presidendiks 40-aastaselt Majoritaarne ehk enamusvalimiste süsteem (nt Suurbritannia, USA, India) Moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad, st igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik. Valituks
§ 48. Igaühel on õigus koonduda mittetulundusühingutesse ja -liitudesse. Erakondadesse võivad kuuluda ainult Eesti kodanikud. Relvi valdavate, samuti sõjaväeliselt korraldatud või sõjalisi harjutusi harrastavate ühingute ja liitude loomiseks on nõutav eelnev luba, mille andmise tingimused ja korra sätestab seadus. Keelatud on ühingud, liidud ja erakonnad, kelle eesmärgid või tegevus on suunatud Eesti Põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele või on muul viisil vastuolus kriminaalvastutust sätestava seadusega. Ainult kohus võib õiguserikkumise eest ühingu, liidu või erakonna tegevuse lõpetada või peatada, samuti teda trahvida. § 49. Igaühel on õigus säilitada oma rahvuskuuluvus. §50.Vähemusrahvustel on õigus luua rahvuskultuuri huvides omavalitsusasutusi vähemusrahvuste kultuurautonoomia seaduses sätestatud tingimustel ja korras. 33 § 51
Seadusandja saab otsustada milliseid ühendusi nimetada erakondadeks ehk millistele ühendustele on erakondade seadustega antud eriõigused. Mida tugevamad erakonnad on, seda efektiivsemalt on nad võimalised osalema parlamendi töös ja seda enam on tagatud nende poliitiline vastutus järgmistel valimistel. PS näeb ette erakondade keeldu, kelle eesmärgid v tegevused on suuvatud Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele või on muul viisil vastuolus kriminaalvastutust sätestava seadusega. Riik peab kohtlema erinevaid erakondi võrdselt. Erakonnad oma kogumis on rahav tahte vahendajad, siis ühtede erakondade eelistamine teistele, tähendaks ühtede rahvagruppide eelistam Riigi rahaline toetus. Otsuse selle kohta,millised erakonnad kui palju raha saavad või millistel põhimõtetel raha jagatakse, otsutavad need erakonnad, kes on parasjagu parlamendis enamuses. Oht ebaõiglaseks jaotuseks suur.
Õigusrikkumiste liigid nende õigusharude ja nende kahjulikkuse järgi ja nende rakendatavate mõjutusvahendi iseloomu järgi liigitatakse õigusrikkumised 4 rühma 1) Kuriteod 2) Väärteod 3) Tsiviilõigusrikkumised 4) distsiplinaarõigusrikkumised Juriidiline vastututus on riiklik sunnivahend mis seisneb õigusrikkuja käitumise hukkamõistmises õigusvastase teo toime paneku pärast. Õigusharude järgi liigitatakse vastutust 1) Kriminaalvastutust riiklikke sunnivahendeid mis järgnevad kuritööle 2) Haldusvastutus järgneb väärteole nad on väiksema ühiskondliku ohtlikusega. Arest ja rahatrahv 3) Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus järgneb tsiviilüleastumisele ja seda rakendatakse varalistes suhetes kas lepingu rikkumises või siis kahju tekitamisel. 4) Distsiplinaarvastutus seda kohaldakse töölepingu kohustuste rikkumiste eest(avaliku teenistuse seadus)
MAKSUDE ARVESTUS (Janek Keskküla), Tallinna Majanduskool 8 RP089 (2009/2010) · Osaühingu netovara (bilansi aktiva miinus passivas näidatud kohustused) ei tohi väheneda alla 40 000krooni ega allapoole registrisse kantud osakapitalist. Vastasel juhul võidakse kohaldada juhatuse liikmete kriminaalvastutust. · Osaühing peab esitama iga-aastasi majandusaasta aruandeid ka siis, kui tal majandustegevust ei ole. · Püsiva maksejõuetuse korral on osaühingu juhatus ise kohustatud kohtusse pankrotiavalduse esitama. · Juhatuse liikme vastu, kes oma kohustuste rikkumisega tekitas kahju ühingule, saab 5 aasta jooksul esitada kahju hüvitamise nõude äriseadustiku § 187 alusel. 2. Notar on ettevõtja ja registriosakonna vahendaja - Avalduse, asutamislepingu ja põhikirja
Haldusõiguslikku vastutust käsitlevad sätted ei oma tagasiulatuvat jõudu, v.a. juhul, kui nad kergendavad karistust või kehtestavad teo karistamatuse. Haldusõiguse rikkumine Haldusõiguse rikkumine on süüline tegu, kas tahtlik või ettevaatamatu, mis väljendub tegevuses või tegevusetuses, mille eest seadusega on ette nähtud halduskaristus. Haldusvastutusele võetakse juhul, kui see tegu ei too kaasa kriminaalvastutust. Haldusvastutusele võib võtta isiku, kes enne haldusõiguse rikkumist on saanud 15 aastat vanaks. Haldusõiguse rikkumise subjektiks on küllalt sageli ametiisik, kui see isik on jätnud täitmata temal lasuvad juriidilised kohustused. Ametiisik on isik, kellel on ametiseisund ükskõik millisel omandivormil põhinevas asutuses, ettevõttes või organisatsioonis, kui temale on riigi, kohaliku omavalitsuse asutuse või omaniku poolt pandud haldamis-,
Põhiseaduse muutmise seadus jõustub selles seaduses eneses sätestatud tähtajal, kuid mitte varem kui kolm kuud pärast väljakuulutamist. (PS § 168) 86. Kuidas reguleerib põhiseadus erakondi? Põhiseaduses reguleerib erakondi otseselt § 48. Põhiseaduse § 48 lg1 sätestab, et erakondadesse võivad kuuluda ainult Eesti kodanikud, lg 3, et keelatud on erakonnad, kelle eesmärgid või tegevus on suunatud Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele või muul viiisil vastuolus kriminaalvastutust sätestatava seadusega, lg 4, et ainult kohus võib õiguserikkumise eest erakonna tegevuse lõpetada või erakonda trahvida. Selle paragrahvi kogu konstruktsioonist tuleneb, et erakonna nagu ka tavalise mittetulundusühingu asutamiseks pole riigiorgani eelnevat luba vaja. Põhiseadusega § 30 lg2 lubab piirata mõne kategooria riigiteenustajate õigust kuuluda erakondadesse. Seda võimalust on mitme seadusega ka kasutatud. Kohaliku omavalitsuse
Õigusrikkumise subjektiks on õigusrikkuja, kelleks võib olla inimene sõltumata tema seosest riigiga - nii riigi kodanik, apatriid kui ka välisriigi kodanik (delktivõimet omav isik). Õigusrikkujaks saab olla vaid õiguslikus suhtlemises olev isik. Mitmesugused organisatsioonid võivad õigusrikkumise subjektideks olla oma tegevuse valdkonnas, näiteks haldusorgan oma pädevuse ületamisel, äriühing maksuseaduste rikkumisel jne. Kehtiva õiguse järgi ei kanna juriidiline isik kriminaalvastutust. 2. Õigusrikkumise subjektiivne külg. Õigusrikkumise subjektiivne külg hõlmab subjekti suhtumist oma õigusvastasesse teosse ja selle tagajärgedesse. Isiku süü kujutab tahtlust või ettevaatamatust, mis väljendub õigusvastases teos. Seega on tahtlus ja ettevaatamatus kaks süü vormi, nad iseloomustavad isiku psüühilist suhtumist toimepandud õigusvastasesse teosse ja selle tagajärgedesse. Tegu on toime pandud tahtlikult kui isik sai aru oma teo või tegevusetuse laadist ja
otse selle juriidilise isiku kohta käiva seadusega. Ainult seadus võib piirata igaühe õigust koonduda mittetulundusühingutesse ning asutada selliseid ühinguid. Seaduses sätestatavad piirangud seonduvad eelkõige kas ühingu tegevuse eesmärkidega või liikmete ringiga. Põhiseaduse § 48 3. lõike kohaselt on keelatud ühingud, liidud ja erakonnad, kelle eesmärgid või tegevus on suunatud Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele või on muul viisil vastuolus kriminaalvastutust sätestava seadusega. Mittetulundusühingute seaduse § 5 2. lõike ning erakonnaseaduse § 4 1. lõike alusel on täiendavalt keelatud ka ühingud ja erakonnad, mille eesmärgid või tegevus on suunatud Eesti Vabariigi territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele muutmisele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 37 4. lõike kohaselt ei kanta registrisse asutamisel olevat juriidilist isikut, mille eesmärk on vastuolus seaduse, põhiseadusliku korra või heade kommetega.
otse selle juriidilise isiku kohta käiva seadusega. Ainult seadus võib piirata igaühe õigust koonduda mittetulundusühingutesse ning asutada selliseid ühinguid. Seaduses sätestatavad piirangud seonduvad eelkõige kas ühingu tegevuse eesmärkidega või liikmete ringiga. Põhiseaduse § 48 3. lõike kohaselt on keelatud ühingud, liidud ja erakonnad, kelle eesmärgid või tegevus on suunatud Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele või on muul viisil vastuolus kriminaalvastutust sätestava seadusega. Mittetulundusühingute seaduse § 5 2. lõike ning erakonnaseaduse § 4 1. lõike alusel on täiendavalt keelatud ka ühingud ja erakonnad, mille eesmärgid või tegevus on suunatud Eesti Vabariigi territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele muutmisele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 37 4. lõike kohaselt ei kanta registrisse asutamisel olevat juriidilist isikut, mille eesmärk on vastuolus seaduse, põhiseadusliku korra või heade kommetega.
seonduvalt avalik-õigusliku või eraõigusliku õigussuhtega sõltub, kas on tegemist riigivastutuse või eraõigusliku vastutusega, viimase osas omakorda kas lepingulise või lepinguvälise vastutusega (tsiviildeliktiga). Seega evivad ülaltoodud klassifitseerimise alused ja tulemusena klassifikatsioonid nö võtmetähendust, mis orienteerib õiguse kohaldajat asjakohast vastutuse liiki valima. Vaatamata sellele, et KOV üksuste kui avalik-õiguslike juriidiliste isikute suhtes ei kohaldata kriminaalvastutust, ei välista see neile teatud väärteokoosseisude kohaldamist.(slaidil kirjas, et ei kohaldata ka väärteomenetlust) Märgime, et süütegudest kuriteod on koondatud küll KarS-i eriossa, kuid väärtegudest vaid väike osa, ülejäänud väärteokoosseisud ja vastutus on sätestatud tänaseks paljudes eriseadustes. Näiteks tuleneb töötervishoiu- ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 27¹ lg-st 2, et töötervishoiu ja tööohutuse
annaabi.ee 
