kriminaalmenetlust välistavad asjaolud või kui puudub alus lõpetada kriminaalmenetlus otstarbekuse kaalutlusel. Seejuures on oluline, et otstarbekuse kaalutlusel on võimalik alustatud kriminaalmenetlust üksnes lõpetada, kriminaalmenetluse alustamise enese suhtes aga kehtiva õiguse kohaselt selline kaalutlusõigus puudub ja siin toimib kohustuslikkuse põhimõte reservatsioonita (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. aprilli 2010. a otsus nr 3-1-1-19-10, p 8.2). Kõnealust põhimõtet täpsustades märgitakse KrMS § 193 lg-s 1 ja §-s 194, et kriminaalmenetluse alustamiseks peab olemas olema ajend (kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave) ja alus (kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis). 8. Tuleb nõustuda kassaatoriga, et kuritegevusevastases võitluses ei saa õiguskaitseasutused piirduda üksnes passiivse kaitsetaktikaga ja
Selles mõttes on kehtiv õigus germaaniõiguslik. Analoogsele seisukohale on asunud ka Riigikohus29, mida tuleb pidada revolutsiooniliseks otsuseks just seetõttu, et lahend baseerub tol ajal kehtinud Kriminaalkoodeksile. Tuleb tõdeda, et sisu, sõnastuse ja suhtumise muutus tõi kaasa endas ametniku ja eraisiku võrdsustamise Karistusseadustiku ees, mida Kriminaalkoodeksist nii üheselt tõlgendada ei 29 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus 17. juunil 1997.a. nr. 3-1-1-70-79 M.M. kriminaalasjas KrK § 15 lg 2 - § 165 lg 1 järgi. - RTIII, 01. august 1997, 23, 244 20 saanud. Kusjuures lubadustega on Riigikohus jõudnud seisukohale30, et need ei pruugi ega pea olema reaalselt täidetavad. Seega ametnikule turismireisi Kuule pakkudes ja selle eest tema ametiseisusest tulenevas teo kokkuleppele jõudes on koosseis täidetud sõltumata
PakS-e õiguskeel on nii täielike õigusnormide kui ka mittetäielike õigusnormide osas koostatud täpselt, arusaadavalt, kergesti loetava ja mõistetavana. Õiguslikud tagajärjed, mis seadusest tulenevad, on üheselt mõistetavad. 18 12. PAKENDISEADUSE RAKENDAMISE PRAKTIKA PakS-e rakendamise kohta õnnestus leida järgmist: Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-83-06, 13.oktoober 2006. a Keskkonnainspektsioon karistas 15.septembril 2005. a OÜ Violia Team'i kiirmenetluse otsusega PakS-e § 30 lõike 2 järgi 1500 krooni suuruse rahatrahviga. Kiirmenetluse otsuse kohaselt laekus 30.augustil 2005. Keskkonnainspektsiooni Harjumaa osakonnale väärteoteade, mille kohaselt ei võta Viimsi Nelgi tee 1 asuv OÜ-le Violia Team kuuluv kauplus vastu pandimärgiga pakendeid. Kontrollimisel tuvastati, et kõnealuses kaupluses
"puhtsüdamlik ülestunnistus" ei kasuta, kuid kohtupraktikas tähistatakse sellega isiku (kahtlustatava, süüdistatava) menetlejale tehtavat vabatahtlikku avaldust, milles ta Prokuröri abi eksam, 06.12.2010 võtab süüteo omaks. Selleks, et menetlejale antav informatsioon oleks tõendamisel kasutatav, peab see olema mõne menetlusseadustikus lubatud tõendiliigi kujul (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-105-06; p 11). KrMS § 63 lg-st 1 tulenevalt vormistatakse kahtlustatava või süüdistatava poolt menetlejale antav suuline informatsioon vastavalt kahtlustatava või süüdistatava ülekuulamise protokollina. Asjaolu, et tegemist on ülestunnistusega, iseloomustab üksnes ütluste sisu ega anna alust nende vormistamiseks mingi muul viisil. Asjaolu, et initsiatiiv ütluste andmiseks tuleb isikult endalt, on võimalik fikseerida ülekuulamise protokollis
seepärast, et õiguse subjektide käitumisvariatsioon on ühiskonnas nõnda laialdane, seda nii positiivses kui ka negatiivses mõttes. Kuna käesoleva töö uurimisobjektiks on KarS, siis toob autor siinkohal näitena välja Riigikohtu lahendi, kus õigustrakendavalt on orienteeritud just nn. ühiskonnas sisalduvatele käitumisvariatsioonidele, mis on negatiivsed ning seega õigusvastased süüteod. Järgnevalt esitab autor kokkuvõtvalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtulahendi, mis käsitleb tapmist vastavalt KarS'i § 113. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsus lahendi49 näol, mis käsitleb kriminaalasja Vanda Danilova (edaspidi: V. D) süüdistuses KarS § 113 järgi. V. Danilova tunnistati süüdi selles, et olles alkoholijoobes, nõudis ta samuti alkoholijoobes olevalt A. A.-lt alkoholi hankima minekut. Kui kannatanu sellega ei nõustunud, siis lõi V. Danilova teda tapmise eesmärgil korduvalt näkku ja kehasse, mille tagajärjel A. A. kukkus
Asjaolu, et kriminaalmenetluse üldine eesmärk on tõe tuvastamine, väljendub ka KrMS §-s 21: „kohtueelse menetluse eesmärk“, millest nähtub, et kohtueelse menetluse eesmärk on koguda tõendusteavet ja luua kohtumenetluseks muud tingimused ning uurimisasutus ja prokuratuur peavad selgitama kohtueelses menetluses välja nii kahtlustatavat ja süüdistatavat ... Kaebused ja taotlused - § 207, § 228. Eeluurimiskohtunik, § 21. riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahend 3-1-1-41-08, eeluurimiskohtuniku ülesandeks on garanteerida kriminaal... Prokuröri ja kohtu luba nõudvad toimingud: - Läbiotsimine - Asitõendi üle 6 kuu hoidmine - Posti- või telegraafisaadetise arest ja läbivaatus (ainult kohus) - Tunnistaja anonüümseks muutmine (ainult kohus) - Laiba väljakaevamine - Deponeerimine (ainult kohus) Uurimistoimingute reguleerimise eesmärk:
üldkohtu pädevusest ei pruugi olla alati kerge ja üheselt tuvastatav ning seega on halduskohtu pädevuse küsimusega seotud vaidlused Riigikohtu menetlusse jõudnud halduskohtu- ja tsiviilkohtupidamise seadustikes pädeva kohtu määramiseks mõeldud menetluste kaudu. Halduskohtu pädevuse küsimust on korduvalt käsitlenud oma lahendites nii Riigikohtu halduskolleegium, tsiviilkolleegium kui ka haldus- ja tsiviilkolleegiumi vaheline ning haldus- ja kriminaalkolleegiumi vaheline erikogu, kuid ka Riigikohtu üldkogu. (Halduskohtu pädevus ja piiritlemine üldkohtute pädevusest (Riigikohtu 2003- 2005 praktika põhjal ) 2005:1286). Kaljumäe asub seisukohale, et kohtupädevuse määratlemine on menetlusõiguslik küsimus, mille lahendamisest sõltub, milline kohus on pädev asja arutama . Seega peaks asja kohtu pädevuse küsimuse otsustamiseks saatma haldus- ja tsiviilkolleegiumi erikogule üldjuhul madalama astme kohus ise
06.2001.-RT I 2001, 61, 364; RT I 2009, 39, 261 23. Kriminaalmenetluse seadustik 12.02.2003.-RT I 2003, 27, 166; RT I 2009, 39, 261 24. Vangistusseadus 14.06.2000.-RT I 2000, 58, 376; RT I 2009, 39, 262 25. Strafvollzugsgestez. 16.03.1976 (BGBI. I S. 581, 2088); 29.07.2009 (BGBI. I S. 2274). Arvutivõrgust kättesaadav: http://www.gesetze-im-internet.de/stvollzg. (09.09.2009) 32 KOHTULAHENDID 26. Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi otsus 13.05.2004 kriminaalasjas 3-1-1-40-04 - http://www.nc.ee/ 27. Riigikohtu Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus 06.10.1997 põhiseaduslikkuse järelevalve asjas 3-4-1-3-97. - http://www.nc.ee/ 28. Euroopa Inimõiguste Komisjoni 04.02.1971. otsus asjas nr 4324/69. X v. Saksamaa. 29. Euroopa Inimõiguste Komisjoni 07.07.1992. otsus asjas nr 19969/92. Dax. V ELEKTROONILISED ALLIKAD 30. Hääletustulemused. 15.06.2009
TsMS § 175 lg 1: kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses o mis on põhjendatud ja vajalik ulatus? (varem oli 5% hagihinnast, aga see on ebamõistlikult väike) o RKh kriminaalkolleegiumi praktika (koos EIÕK praktikaga) määrab mh, kui keerukas on asi, milline on vastaspoole tegevus, kellest või millest on tingitud istungite arv ja keskmine turuhind TsMS § 175 lg 3 valitsus kehtestab piirmäärad 66. Kohus vabastas kostja oma advokaadile tasu maksmisest, kuna kohus leidis, et advokaat põhjustas kostja kohtukulude suurenemise kohtusse mitteilmumise tõttu. Kas kohus tegi õigesti?
jätmise vastavust põhiseadusele, vaadatakse asi läbi viieliikmelises koosseisus. (21) Taotluse anda seisukoht, kuidas tõlgendada põhiseadust koostoimes Euroopa Liidu õigusega, vaatab kolleegium läbi 5–9-liikmelises koosseisus. (3) Üldkogu lahendab põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi üleantud asja, kui kolleegium peab vajalikuks asja lahendamist üldkogus. Üldkogu lahendab Riigikohtu haldus-, tsiviil- või kriminaalkolleegiumi või erikogu üleantud asja, kui kolleegiumil või erikogul tekib põhjendatud kahtlus kohtuasja lahendamisel asjassepuutuva õigustloova akti, selle andmata jätmise või välislepingu põhiseadusele vastavuses. (4) Ainult üldkogu lahendab taotluse tunnistada Riigikogu liige, Vabariigi President, õiguskantsler või riigikontrolör kestvalt võimetuks täitma oma ülesandeid, lõpetada Riigikogu liikme volitused või lõpetada erakonna tegevus.
jätmise vastavust põhiseadusele, vaadatakse asi läbi viieliikmelises koosseisus. (21) Taotluse anda seisukoht, kuidas tõlgendada põhiseadust koostoimes Euroopa Liidu õigusega, vaatab kolleegium läbi 59-liikmelises koosseisus. (3) Üldkogu lahendab põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi üleantud asja, kui kolleegium peab vajalikuks asja lahendamist üldkogus. Üldkogu lahendab Riigikohtu haldus-, tsiviil- või kriminaalkolleegiumi või erikogu üleantud asja, kui kolleegiumil või erikogul tekib põhjendatud kahtlus kohtuasja lahendamisel asjassepuutuva õigustloova akti, selle andmata jätmise või välislepingu põhiseadusele vastavuses. (4) Ainult üldkogu lahendab taotluse tunnistada Riigikogu liige, Vabariigi President, õiguskantsler või riigikontrolör kestvalt võimetuks täitma oma ülesandeid, lõpetada Riigikogu liikme volitused või lõpetada erakonna tegevus.
(1) Lihtne SR iga eesmärk, mis eo ole põhiseadusega otseses vastuolus (2) Kvalifitseeritud SR see eesmärk - erandina, mis on seadusreservatsioonis kirjas ( kui piirangu eesmärk tuleneb põhiseadusest endast) - erandina kataloogiväline eesmärk, mis tuleneb põhiseadusest - 0 reservatsioon Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1997. a otsus, ühiskonnas ei saa olla absoluutselt piiramatuid põhiõigusi. (1) piirata saab kõikidel eesmärkidel (2) piirata võib ainult mõne põhiõiguse või muu põhiõiguslikku järku kuuluva õigusväärtuse kaitseks. Legitiimne on ainult piirata see, mis tuleneb põhiseadusest endast põhiõiguse või mõni muu põhiseaduslikku järku kuuluv õigus.
(1) Lihtne SR iga eesmärk, mis eo ole põhiseadusega otseses vastuolus (2) Kvalifitseeritud SR see eesmärk - erandina, mis on seadusreservatsioonis kirjas ( kui piirangu eesmärk tuleneb põhiseadusest endast) - erandina kataloogiväline eesmärk, mis tuleneb põhiseadusest - 0 reservatsioon Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1997. a otsus, ühiskonnas ei saa olla absoluutselt piiramatuid põhiõigusi. (1) piirata saab kõikidel eesmärkidel (2) piirata võib ainult mõne põhiõiguse või muu põhiõiguslikku järku kuuluva õigusväärtuse kaitseks. Legitiimne on ainult piirata see, mis tuleneb põhiseadusest endast põhiõiguse või mõni muu põhiseaduslikku järku kuuluv õigus.
Samuti ei saa kunstivabadus olla piiramatu, sest ka kunstiteosega võib teotada teise isiku au või head nime (§ 17). "Ühiskonnas ei saa olla absoluutseid piiramatuid põhiõigusi. Mistahes põhiõiguse realiseerimisvõimalused saavad piiramatult kesta vaid seni, kuni seejuures ei takistata mingi teise põhiõiguse realiseerimist. Sellises põhiõiguste konkurentsi olukorras tekib paratamatult põhiõiguste piiramise vajadus." (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus 26. augustist 1997, RT III 1997, 28, 285) Põhiseaduse teksti autorite sihiks oli garanteerida mõned põhiõigused veelgi kõikehõlmavamalt kui on seda kvalifitseeritud seaduse reservatsiooniga põhiõigused. Selleks jäeti vastavas sättes mainimata piiranguvõimalus. Kuid isegi kõikehõlmav garantii ei saa tähendada piiramatut vabadust. Nagu ülaltoodud näidetestki nähtub, on iga õigus millegagi piiratud. Et ilma seaduse reservatsioonita õiguste piiramine peab
(2) Kvalifitseeritud piiriklausliga kvalifikatsiooni eesmärk - erandina, mis on seadusreservatsioonis kirjas ( kui piirangu eesmärk tuleneb põhiseadusest endast) - erandina kataloogiväline eesmärk, mis tuleneb põhiseadusest (3) Null klausliga- mõni põhi õigus on piiramise alus, piiramise eesmärk Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1997. a otsus, ühiskonnas ei saa olla absoluutselt piiramatuid põhiõigusi. (1) piirata saab kõikidel eesmärkidel (2) piirata võib ainult mõne põhiõiguse või muu põhiõiguslikku järku kuuluva õigusväärtuse kaitseks. Legitiimne on ainult piirata see, mis tuleneb põhiseadusest endast põhiõiguse või mõni muu põhiseaduslikku järku kuuluv õigus.
2. Kvalifitseeritud piirklausel ?? a) kvalifikatsioonis sisalduv eesmärk ● erandina, mis on seadusreservatsioonis kirjas ( kui piirangu eesmärk tuleneb põhiseadusest endast) ● erandina kataloogiväline eesmärk, mis tuleneb põhiseadusest ● 0 reservatsioon Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1997. a otsus, ühiskonnas ei saa olla absoluutselt piiramatuid põhiõigusi. 1. piirata saab kõikidel eesmärkidel 2. piirata võib ainult mõne põhiõiguse või muu põhiõiguslikku järku kuuluva õigusväärtuse kaitseks. Legitiimne on ainult piirata see, mis tuleneb põhiseadusest endast põhiõiguse või mõni muu põhiseaduslikku järku kuuluv õigus.
tahte vastaselt. Samuti ei saa kunstivabadus olla piiramatu, sest ka kunstiteosega võib teotada teise isiku au või head nime (§ 17). "Ühiskonnas ei saa olla absoluutseid piiramatuid põhiõigusi. Mistahes põhiõiguse realiseerimisvõimalused saavad piiramatult kesta vaid seni, kuni seejuures ei takistata mingi teise põhiõiguse realiseerimist. Sellises põhiõiguste konkurentsi olukorras tekib paratamatult põhiõiguste piiramise vajadus." (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus 26. augustist 1997, RT III 1997, 28, 285) Põhiseaduse teksti autorite sihiks oli garanteerida mõned põhiõigused veelgi kõikehõlmavamalt kui on seda kvalifitseeritud seaduse reservatsiooniga põhiõigused. Selleks jäeti vastavas sättes mainimata piiranguvõimalus. Kuid isegi kõikehõlmav garantii ei saa tähendada piiramatut vabadust. Nagu ülaltoodud näidetestki nähtub, on iga õigus millegagi piiratud. Et ilma seaduse
ole alust rääkida spetsiaalsuse põhimõtte järgimisest. Letofinil oli lepingust tulenev õigus nõuda pressimiseks antud rapsiseemne kogusest 37% rapsi toorõli ja 62% rapsikoogi üleandmist, ent reaalse omandi saamiseks tulnuks toorõli ja rapsikook nimetatud kogustes ka eraldada. Eraldamine toimus Weroli laost klientidele toodangu väljastamise käigus. Nii on 1 Vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus samas asjas 3-1-1-148-03. 15/67 tunnistaja R.T. selgitanud, et toodangu väljastamisel kaaluti esmalt ära tühi auto, siis laaditi õli tehase mahutist auto mahutisse ja kaaluti ära täis auto. Mõõtmistulemuste järgi vormistati dokumendid, mis kaubaga kaasa läksid. Seega sai tellija kooskõlas AÕS § 92 lg-ga 1 asja omanikuks pärast selle valduse saamist. Harju Maakohtu otsus 23
lõpetavaks vastuväiteks (kohustus on täidetud enne hagi esitamist), nõude teostamise võimatusele tuginevaks vastuväiteks (kohustuse täitmise tingimus ei ole saabunud), edasilükkavaks vastuväiteks (nõue pole muutunud sissenõutavaks), nõuet piiravaks vastuväiteks (vastastikkus täitmise kohustus) ja hagi veenvust vaidlustavaks vastuväiteks ( vaidlustatakse nõude tõendatus). Hagi aegumise peatumine Kriminaalasjas hagi esitamine peatab aegumise kulgemise. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23.02.2011.a. otsus Tamm'e süüasjas (3-1-1-105-10) rõhutab, et isiku tsiviilkostjaks tunnistamine ei ole samastatav tema vastu tsiviilhagi esitamisega. Menetleja määrusega tunnistatakse tsiviilkostjaks isik, kes seaduse järgi kannab varalist vastutust kahju eest, mis on tekitatud vahetult kuriteoga või mille on süüvõimetu isik tekitanud õigusvastase teoga. Selline määrus annab isikule tsiviilkostja menetlusseisundi koos sellest tulenevate õiguste ja
annaabi.ee 
