Kelle eon vaja kohalikku omavalitsust Maakonnas eksisteerib kaks omavahel osaliselt kattuvate funktsiooniga institutsiooni maavalitsus ja omavalitsusliit. Maavalitsus riigiasutusena ise kätkeb omavahel sisemises konfliktis olevat probleemide kompleksi (1) riigi huvide esindamine maakonnas nagu riiklik järelevalve kohalike omavalitsuste üksikaktide üle, riiklike eraldiste sihtotstarbelise kasutamise kontroll, kriisireguleerimine jmt. ning (2) maakonna elanikkonna ühishuvide ehk maakonna tasakaalustatud arengu tagamine. Viimane omakorda on selgelt omavalitsusliku iseloomuga protsess, kuivõrd eeldab elanikkonnalt saadud mandaati, mida maavanemal aga paraku ei ole. Ka maakondliku omavalitsusliidu ülesannete hulgas on vastutus maakonna tasakaalustatud arengu eest. Kuna maakonna tasakaalustatud arengu tagamine on ülesandeks nii maavanemale kui maakondlikule omavalitsusliidule, on nende vastutus ja rollid hägustunud
Psühholoogiline kaitse Psüühilise ja füüsilise seisukorra parandamine Tahte kasvatamine ja edendamine Mentaliteedi kujundamine Majanduslik kaitse Majanduse teovõime säilitamine Infrastruktuuri rakendamine riigikaitse huvides Kriisivarude kogumine, autonoomia säilitamine Tsiviilkaitse - Sisejulgeolek Mittesõjaliste ülesannete täitmine Kriisireguleerimine Tsiviilvalmidus - Seotud tihedalt tsiviil ja majandusliku kaitsega Riigi ressursside kasutamine kõige otstarbekamalt sõja olukorras ( et meditsiin, transport jne töötaks) Sõjaline kaitse Preventiivsus Vastupanu piisavus Koostöövõimelisus
Levikutee, mille kaudu stressor levib 4. Eksponeeritus - stressori jõudmine sihtmärgini 5. Sihtmärk objekt, mida mõjutatakse 6. Mõju- muutused, mida stressori toime põhjustab sihtmärkidele Riskianalüüsi metoodika etapid · Riskituvastus · Riskide analüüsimine tagajärgede hindamine tõenäosuse hindamine kontrollmehhanismide hindamine riskitaseme määratlemine · Riski tasemehindamine (kaalumine) Hädaolukord ja kriisireguleerimine · Hädaolukord on sündmus või sündmuste ahel või elutähtsa teenuse katkestus, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist, põhjustab suure varalise kahju, suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus, rakendada tavapärasest erinevat juhtimiskorraldust ning kaasata tavapärasest oluliselt rohkem isikuid ja vahendeid.
tseki koos kaubaga ÜRO(1945)-1.tagada rahvusvaheline rahu ja julgeolek,2. arendada riikidevahelisi sõbralikke suhteid Eesti liitus ÜROga 1991 Eesti osaleb rahu ja julgeoleku tagamisel , inimõiguste kaitse NATO(1949)-1.kaitsta rahvaste vabadust,kultuuripärandit 2. soodustada stabiilsust ja heaolu Põhja- Atlandi piirkonnas Eesti liitus Natoga 2004 Eesti on osalenud sõjaväelistes operatsioonides: Bosnia ja Hertsegoviinas; Kosovo, Afganistan, Iraak OSCE(1975)- 1.konfliktide ennetamine 2. kriisireguleerimine ja kriiside ohjamine, sh relvastuskontroll 3. Inimõiguste tagamine Eesti liitus OSCEga 1992 OEDC(1961)-aidata kaasa maailmamajanduse arengule ja maailmakaubanduse laienemisele.Eesti liitus 2010 Euroopa Nõukogu(1949)- edendada demokraatiat ning kaitsta inimõigusi ja õigusriigi põhimõtete Euroopas.Eesti liitus 1993 WTO(1995)-on rahvusvaheline kaubandusorganisatsioon, mis reguleerib riikide omavahelist kaubandust. Eesti liitus 1999 EL-kujunes Schumani(prantsuse välisminister)poolt
inimõiguste järgimise edendamine maailmas NATO – Põhja Atlandi Lepingu Organisatsioon 1949 NATO eesmärgid: soodustada stabiilsust ja heaolu Põhja-Atlandi piirkonnas; ühendada oma jõupingutused kollektiivseks kaitseks ning rahu ja julgeoleku säilitamiseks EL – Euroopa Liit 1951 EL põhieesmärk: rahva elatustaseme tõstmine majandust ja kaubandust arendades OSCE - Euroopa Julgeoleku- ja Koostöö Organisatsioon 1975 OSCE eesmärgid: konfliktide ennetamine; kriisireguleerimine ja kriiside ohjamine, sh relvastuskontroll; kaasaaitamine konfliktijärgsele sotsiaalsele taastustööle, sealhulgas inimõiguste tagamisele OECD - Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon 1961 OECD eesmärk: aidata kaasa liikmes- ja mitteliikmesriikide majandusarengule; koguda andmeid ja koostada nende põhjal analüüse ja soovitusi paremaks riigivalitsemiseks 2. Nimetage kaks rahvusvahelist organisatsiooni, mille liige Eesti on.
pole lepinguga ühinenud · ohtlikud ja soovimatud isikud on kantud Schengeni infosüsteemi (SIS) · EL liikmetest pole Schengenis Suurbritannia ja Iirimaa · Kolmandatest riikidest on Norra ja Island · 2007 ühines 9 riiki: Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tehhi, Slovakkia, Malta, Sloveenia Välis-ja julgeplekupoliitika: · 1997 määratleti nn Petersbergi ülesanded: humanitaar-ja päästeülesanded, rahuvalve, kriisireguleerimine · välis-ja julgeolekupoliitika koordineerija Javier Solana-endine NATO peasekretär · 2003 võttis EL Makedoonias rahuvalve NATO-lt üle Monnet ja Schuman algatasid Euroopa ühenduse loomise. -9.mai- Euroopa päev- 9.mai1950 Schuman esines deklaratsiooniga, kus olid kirjas EL põhialused: Prantsusmaa ja Saksamaa peavad alatiseks ära leppima, eesmärk rahu, heaolu ja majanduslik edu 1992 Maastrichti lepinguga praegune Euroopa Liit, leping jõustus 1993 pärast
Amet. 17. Hädaolukorra riskianalüüsi regionaalne ja kohalik tasand - 18. Päästeameti juhitavad hädaolukorrad -Päästeasutuse tegevuse planeerimise põhialuseks on piirkondlikud ohutegurid. Ohuteguriks peetakse isikut, nähtust, protsessi, objekti või muud näitajat või nende koosmõju, mille piirkondliku paiknemise ja esinemissageduse põhjal võib pidada tõenäoliseks ohu teket. 19. Kriisreguleerimine, selle neli faasi – Kriisireguleerimine on meetmete süsteem, mis hõlmab hädaolukorra ennetamist, hädaolukorraks valmistumist, hädaolukorra lahendamist ning hädaolukorrast põhjustatud tagajärgede leevendamist. Ennetamine, valmistumine, taastamine, lahendamine. 20. Elutähtsad teenused, nende kriitilised tegevused - Elutähtis teenus - teenus, mis on hädavajalik eluliselt tähtsate ühiskondlike toimingute, tervishoiu, turvalisuse, julgeoleku ning inimeste majandusliku ja sotsiaalse heaolu korraldamiseks. 21
o Rahvusvaheliste suhete ennustatavus ja stabiilne julgeolekuruum o Julgeolekuruumi laiendamine, partnerlussuhete arendamine o Tugev ja tegutsemisvõimeline NATO o Tugev Euroopa Liit, sealhulgas tulemuslik EL ühine välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) ja Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika (EJKP) o Regionaalne stabiilsus ja koostöö; ulatuslik kahepoolne koostöö o Tugev liitlassuhe USA-ga o Rahvusvaheliste kriiside ennetamine ning kriisireguleerimine, osalemine kriisilahendamisoperatsioonides o Uute ohtude (terrorism, massihävitusrelvade levik, ohud küberruumist jne) tõkestamine 5.2 Eesti majanduse toimimise eelduste tagamine, liberaalsed majandussuhted ja majandusruum. Alameesmärgid: o Toimiv EL siseturg o Eesti majanduse usaldusväärsus o Tõhus rahvusvaheline investeeringute kaitse süsteem o Soodus keskkond rahvusvaheliste kaubandus-majandussuhete arendamiseks 5
¨ tagab riigi välise julgeoleku. 18) Keda esindab maavanem ning kuidas ta ametisse saab? Nimeta maavalitsuse ülesanded (4) V: Maavanem esindab maakonnas riigi huve. Maavanema kinnitab ametisse valitsus 5 aastaks. Maavalitsuse ülesanded: Korraldada ja koordineerida riiklikku haridust Käsutada riigivara Korraldada ühistransport, tervishoid, kultuur ja haridus Planeerida regiooni arengut Kriisireguleerimine 19) Milline roll on kohalike omavalitsuste volikogudel? Kuidas saadakse volikogu liikmeks? V: Kandideerida volikogu liikme kohale võib ainult Eesti kodakondsust omav vähemalt 18- aastane inimene. 20) KOV ülesanded. V: Põhi- ja gümnaasiumiharidus Noorsootöö Vanurite hoolekanne Sotsiaalabi ja-teenused Ühistransport ning kohalike teede ja tänavate korrashoid
Atlandi piirkonnas; ühendada oma jõupingutused kollektiivseks kaitseks ning rahu ja julgeoleku säilitamiseks. Eesti liitus 2004, Sõjaväelised operatsioonid: Bosnia ja hertsegoviina; Kosovo, Afganistan, Iraak Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Organisatsioon OSCE asutati Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Konverentsi lõppakti alalkirjutamisega Helsingis 1975. aastal. OSCE eesmärgid konfliktide ennetamine, kriisireguleerimine ja kriiside ohjamine, sh relvastuskontroll kaasaitamine konfliktijärgsele sotsiaalsele taastustööle, sealhulgas inimõiguste tagamisele. Erinevalt NATOst pole OSCE käsutuses sõjalisi üksusi. OSCE saadab konfliktiohtlikesse piirkondadesse oma missioone, mis aitavad vaenutsevaid pooli lahus hoida ning normaalset elukorraldust taastada. Eesti liitus 2010 Euroopa Nõukogu CE asutatud 1949, Eesti alates 1993. aastast, EN eesmärk on: edendada
Rahvusvaheliste suhete ennustatavus ja stabiilne julgeolekuruum Julgeolekuruumi laiendamine, partnerlussuhete arendamine Tugev ja tegutsemisvõimeline NATO Tugev Euroopa Liit, sealhulgas tulemuslik EL ühine välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) ja Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika (EJKP) Regionaalne stabiilsus ja koostöö; ulatuslik kahepoolne koostöö Tugev liitlassuhe USA-ga Rahvusvaheliste kriiside ennetamine ning kriisireguleerimine, osalemine kriisilahendamisoperatsioonides Uute ohtude (terrorism, massihävitusrelvade levik, ohud küberruumist jne) tõkestamine 2. Eesti majanduse toimimise eelduste tagamine, liberaalsed majandussuhted ja majandusruum, mis omakorda seab samuti ka alameesmärgid: Toimiv EL siseturg Eesti majanduse usaldusväärsus Tõhus rahvusvaheline investeeringute kaitse süsteem
Iraak. • Eesti on NATO reageerimisjõudude (NRF) koosseisus osalenud 2005 a.-st. • Kokku on erinevatel sõjaväelistel ja rahuvalve missioonidel osalenud 2000 Eesti sõjaväelast. Euroopa Julgeoleku- ja Koostöö Organisatsioon OSCE • Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Organisatsioon OSCE asutati 1975. aastal. • Asukoht: Viin • OSCE liikmete hulka kuulub 53 riiki, alates 1992. aastast kuulub sinna ka Eesti. • OSCE eesmärgid: • konfliktide ennetamine, • kriisireguleerimine ja kriiside ohjamine, sh relvastuskontroll • kaasaitamine konfliktijärgsele sotsiaalsele taastustööle, sealhulgas inimõiguste tagamisele. • Erinevalt NATOst pole OSCE käsutuses sõjalisi üksusi. • OSCE saadab konfliktiohtlikesse piirkondadesse oma missioone, mis aitavad vaenutsevaid pooli lahus hoida ning normaalset elukorraldust taastada. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon - OECD • OECD on tööstuslikult arenenud
............................................................ 23 0.5 Ennetamise osaks olev ettevalmistus..................................................................29 0.6 Kriisireguleerimisplaani vajadus hädaolukorra lahendamisel............................31 0.7 Kriisireguleerimismeeskond...............................................................................32 0.8 Riskianalüüsis hinnatud suuremad tekkida võivad hädaolukorrad Eestis.........34 0.9 Rahvusvaheline kriisireguleerimine................................................................... 36 2. VALITSUSASUTUSTE DOKUMENDI- JA ARHIIVIHALDUSE KRIISIREGULEERIMISE HETKEOLUKORRA ANALÜÜS............................38 2.1 Ankeetküsitluse metoodika ja valimi kirjeldus................................................. 38 2.2 Uurimistulemused ja nende analüüs..................................................................41 2.2.1 Dokumendi- ja arhiivihalduse kriisiks valmisoleku planeerimine
ohtliku kemikaali künniskogus ning suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohtlikkuse kategooria ja ohtliku ettevõtte määratlemise kord lisa 1 muudatus, mille tulemusel suurendati ettevõtetes käideldavate ohtlike kemikaalide vedelate naftasaaduste nagu mootoribensiin ja toorbensiin (ligroiin) ohtlikkuse alammäära ohtlikule ettevõttele 10 tonnilt 100 tonnini. Kasutatud materjal 1. Anu Kuusk loengu nr 12 konspekt ,,Hädaolukorra lahendamine ja kriisireguleerimine. Maakonna, valla ja linna riskianalüüs" 2. Tallinna hädaolukorra riskianalüüs, Thora 2012, http://www.tallinn.ee/g6793s67175 3. Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, http://www.tallinn.ee/g3566s69451 4. Maa-ameti Geoportaal, http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis
koostöö edasises täiustamises. Demokraatia areng ja heaolu kasv Venemaal on oluline Läänemere piirkonna kui terviku turvalisuse seisukohast. Eesti rakendab jõupingutusi koostöövõimaluste ärakasutamiseks Venemaa ja tema piiriregioonidega, sealhulgas võitluses selliste ühiste ohtudega nagu organiseeritud kuritegevus, terrorism ja keskkonnakatastroofid. 2.5. Osalemine rahvusvahelistes jõupingutustes rahu ja julgeoleku tagamiseks 2.5.1 Rahvusvaheline kriisireguleerimine Eesti julgeolekupoliitika oluline osa on rahvusvaheline julgeolekukoostöö, mille üks elemente on osalemine kriisireguleerimis- ja rahuoperatsioonides. Eesti rahvusvaheline maine julgeolekukoostöö partnerina sõltub otseselt riigi valmisolekust ning võimest panustada NATO ja Euroopa Liidu operatsioonidesse. Eesti on valmis osalema rahvusvahelistes operatsioonides rahu ja julgeoleku tagamiseks ning kriiside lahendamiseks nii NATO ja
§ 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab kriisireguleerimise, sealhulgas hädaolukorraks valmistumise ja hädaolukorra lahendamise ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise õiguslikud alused. Käesolev seadus reguleerib ka eriolukorra väljakuulutamist, lahendamist ja lõpetamist ning kaitseväe ja Kaitseliidu kasutamist hädaolukorra lahendamisel, päästetöö tegemisel ja turvalisuse tagamisel. § 2. Hädaolukord ja kriisireguleerimine (1) Hädaolukord on sündmus või sündmuste ahel, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist või põhjustab suure varalise kahju või suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus. (2) Kriisireguleerimine on meetmete süsteem, mis hõlmab hädaolukorra ennetamist,
erakorralise seisukorra seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus ei sätesta teisiti. (3) Käesolev seadus ei reguleeri sõjalisest ohust tingitud hädaolukorraks valmistumist ja hädaolukorra lahendamist. (4) Teistes õigusaktides sätestatud riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste (edaspidi asutus) ja isikute pädevused ja volitused kehtivad ka hädaolukorraks valmistumisel ja hädaolukorra lahendamisel, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. § 2. Hädaolukord ja kriisireguleerimine (1) Hädaolukord on sündmus või sündmuste ahel, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist või põhjustab suure varalise kahju või suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus. (2) Kriisireguleerimine on meetmete süsteem, mis hõlmab hädaolukorra ennetamist, hädaolukorraks
lahendamist. (4) Teistes õigusaktides sätestatud riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste (edaspidi asutus) ja isikute pädevused ja volitused kehtivad ka hädaolukorraks valmistumisel ja hädaolukorra lahendamisel, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. § 2. Hädaolukord ja kriisireguleerimine (1) Hädaolukord on sündmus või sündmuste ahel, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist või põhjustab suure varalise kahju või suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus.
vahetult selle sõna järel, mille juurde ta kuulub. H 22. Sõnavõistlus. 2002. aastal korraldasid emakeele selts, Euroopa Liidu infosekretariaat, haridusministeerium, eesti õigustõlke keskus ja Postimees välja sõnavõistluse, et täita lünki eestikeelses ELi sõnavaras. 1. ad hoc-komisjon (ld: selleks puhuks) > sihtkomisjon Samuti: sihtotstarbeline laen > sihtlaen, sihtotstarbeline fond > sihtfond 2. Globaliseerumine > üleilmastumine 3. Integratsioon > lõimimine, lõiming 4. Kriisireguleerimine > kriisiohjamine 5. Nulltolerants > täisleppimatus 6. Struktuurifond > tõukefond 7. Task force > rakkerühm (ühe kindla ülesande täitmiseks loodud töörühm, erioperatsiooniks moodustatud väeüksus) 8. Twinning > mestimine (ELi liikmesriigi ametnik lähetatakse kandidaatriiki nõustama kindlat projekti) 9. Valitsusväline organisatsioon > vabaühendus (rahvusvaheline või sisemaine valitsustest sõltumatu organisatsioon) 10
kuivõrd erakorralise seisukorra seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus ei sätesta teisiti. (3) Käesolev seadus ei reguleeri sõjalisest ohust tingitud hädaolukorraks valmistumist ja hädaolukorra lahendamist. (4) Teistes õigusaktides sätestatud riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste (edaspidi asutus) ja isikute pädevused ja volitused kehtivad ka hädaolukorraks valmistumisel ja hädaolukorra lahendamisel, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. § 2. Hädaolukord ja kriisireguleerimine (1) Hädaolukord on sündmus või sündmuste ahel, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist või põhjustab suure varalise kahju või suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus. (2) Kriisireguleerimine on meetmete süsteem, mis hõlmab hädaolukorra ennetamist,
kuivõrd erakorralise seisukorra seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus ei sätesta teisiti. (3) Käesolev seadus ei reguleeri sõjalisest ohust tingitud hädaolukorraks valmistumist ja hädaolukorra lahendamist. (4) Teistes õigusaktides sätestatud riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste (edaspidi asutus) ja isikute pädevused ja volitused kehtivad ka hädaolukorraks valmistumisel ja hädaolukorra lahendamisel, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. § 2. Hädaolukord ja kriisireguleerimine (1) Hädaolukord on sündmus või sündmuste ahel, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist või põhjustab suure varalise kahju või suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus. (2) Kriisireguleerimine on meetmete süsteem, mis hõlmab hädaolukorra ennetamist,
erakorralise seisukorra seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus ei sätesta teisiti. (3) Käesolev seadus ei reguleeri sõjalisest ohust tingitud hädaolukorraks valmistumist ja hädaolukorra lahendamist. (4) Teistes õigusaktides sätestatud riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste (edaspidi asutus) ja isikute pädevused ja volitused kehtivad ka hädaolukorraks valmistumisel ja hädaolukorra lahendamisel, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. § 2. Hädaolukord ja kriisireguleerimine (1) Hädaolukord on sündmus või sündmuste ahel, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist või põhjustab suure varalise kahju või suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus. (2) Kriisireguleerimine on meetmete süsteem, mis hõlmab hädaolukorra ennetamist, hädaolukorraks
· Peakorter: Viin, Austria · OSCE sai alguse 1975.a. · Eesistujariik Leedu ja esimees Audronius Azubalis · Eesti liitus 1991 · Eesti alaline esindaja on suursaadik Triin Parts Eesmärgid: o OSCE on julgeolekualase koostöö organisatsioon. o OSCE tegevus on suunatud rahu ja stabiilsuse tagamisele. o Konfliktiennetus ja kriisireguleerimine. o Eesmärk stabiilse ühiskonna aluseks olevate demokraatlike aluspõhimõtete tugevdamine. o Organisatsioonil on mitmeid inimeste igapäevaelu puudutavaid ja mõjutavaid edukaid ettevõtmisi . o inimõiguste täitmise järelevalve, OSCE valimiskorraldus ja valimisvaatlused, politseinike, piirivalve- ja tollitöötajate koolitus, lepingute kaudu julgeoleku- ja usaldusmeetmete rakendamine, rahvusvahelistel kokkulepetel tuginev järelvalve
annaabi.ee 
