Lühend: Al Alumiinium on hõbevalge metall tihedusega 2,7 g/cm³ ja sulamistemperatuuriga 660 °C. Aatomi ehitus Al: + 13|2)8)3) Alumiiniumi saadakse boksiidist elektrilise rafineerimise teel. Al füüsikalised omadused Alumiinium on hõbedavalge läikiv metall, peegeldab hästi valgust suhteliselt kerge(tihedus 2,7 g/cm³) suhteliselt kergesti sulav(sulamistemperatuur umbes 660C) hea elektri ja soojusjuhtivusega plastiline ja mehhaaniliselt hästi töödeldav suhteliselt pehme, kergesti kriimustatav. Al looduses Alumiinium on metallilistest elementidest looduses kõige enam levinud. Suure aktiivsuse tõttu ei leidu teda vabalt, vaid ainult ühenditena savide ja mineraalide koostises. Al eelised kergus, vastupidavus õhuhapniku ning vee suhtes( tavatingimustes), hea elektri ning soojusjuhtivus Al puudused pehmus, vähene mehhaaniline vastupidavus, keemiline aktiivsus hapete suhtes Al kasutamine Alumiiniumi aksutatakse: akendes, ustes, torudes, autode, vagunite ja lennukite
ka savid. Puhast valget savi tuntakse kaoliini nime all ja kasutatakse portselani valmistamiseks. Alumiiniumi füüsikalised omadused on: · Alumiinium on hõbedavalge läikiv metall, peegeldab hästi valgust, · suhteliselt kerge(tihedus 2,7 g/cm³), · suhteliselt kergesti sulav(sulamistemperatuur umbes 660 kraadi), · hea elektri- ja soojusjuhtivusega, · plastiline ja mehhaaniliselt hästi töödeldav, · suhteliselt pehme, kergesti kriimustatav. Reaktsiooni võrrandid: Reaktsioon happega: Al2O3 + 6HCl 2AlCl3 + 3H2O Reaktsioon leelisega: Al2O3 + 2NaOH + 3H2O 2NaAl(OH)4 Kasutatakse: Kuna puhas alumiinium on liiga pehme, kasutatakse ehitus- ning konstruktsioonimaterjalina peamiselt alumiiniumi sulameid. Alumiiniumi sulamid on palju paremate mehhaaniliste omadustega kui alumiinium. Kõvaduselt on nad lähedased terasele, olles seejuures terasest mitu korda kergemad. Alumiiniumi tähtsaim sulam on duralumiinium. Peale alumiiniumi
ja soojuskiirgust peegeldavate katetena. Tänapäeval on enamus peegleid tehtud alumiiniumist. Füüsikalised omadused Alumiinium on hõbedase värvusega läikiv metall. Peegeldab hästi valgust. Suhteliselt kerge(tihedus 2,7 g/cm³) ning suhteliselt kergesti sulav(sulamistemperatuur umbes 660°C), hea elektri- ja soojusjuhtivusega. Plastiline ja mehhaaniliselt hästi töödeldav ning samas suhteliselt pehme ja kergesti kriimustatav. Keemilised omadused Alumiinium kuulub suhteliselt aktiivsete metallide hulka ehk reageerib ta nii happega, veega(veeauruga), hapnikuga ning temast vähemaktiivsete metallide sooladega. 1) Reageerimine hapnikuga 4 Al+3 0 2 AlO 2) Reageerimine happega 2 Al+6 HCl 2 AlCl+3 H 3) Reageerimine veega t° 2 Al+3 HO AlO+3 H 4) Reageerimine sooladega 2 Al+3 PbS AlS+3 Pb
Moodustab 8,2% maakoore massist Lihtainena looduses ei leidu Looduslik alumiiniumoksiid esineb korundina Kuulub ka vulkaaniliste kivimite koostisesse Maakoores on iga kahekümnes aatom alumiinium Tähtsamad ühendid on boksiit (pildil )(Al2O3*nH2O) ja kaoliin (Al2O3*2SiO2*2H2O) Füüsikalised omadused Peegeldab hästi valgust Tuhm pind Kergmetall Suhteliselt kergelt sulav Hea elektri-ja soojusjuhtivusega Suhteliselt pehme Kergesti kriimustatav Plastiline Mehaaniliselt hästi töödeldav Keemilised omadused Keemiliselt aktiivne metall Teda katab tihe oksiidikiht Õhus püsib tavalisel temperatuuril muutumatuna Reageerib veega oksiidikihi eemaldamisel või kõrgemate temperatuuride tõttu: 2Al+6H2O=2Al(OH)3+3H2 Reageerimine hapnikuga: 4Al+3O2 -> 2Al2O3 Reageerib kergesti halogeenidega: 2Al+3Cl2=2AlCl3 Ei astu reaktsiooni lämmastikhappega Kasutusalad
Nii betoon kui tellis on haprad materjalid. Puit 1150 kg/cm2 (tõmbel, pikikiudu), 440 (survel), 790 (paindel) 2) KÕVADUS on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele ja sissetungimistele. Kivimaterjali kõvadus MOHS'I skaala (10 palli, 1 kõige pehmem, 10 kõige kõvem). Looduskivi 67 MOHS'i skaalal. SKAALA 1 TALK kergelt küünega kriimustatav 2 KIVISOOL küünega kriimustatav 3 KALTSIIT noaga kergelt kriimustatav 4 SULAPAGU noaga kriimustatav 5 AKVATIIT noaga kriimustatav, kuid ise klaasi ei kriimusta 6 ORTOKLAAS noaga kriimustatav, kriimustab kergelt klaasi 7 KVARTS noaga kriimustatav, kriimustab kergelt klaasi 8 TOPAAS noaga ei saa kriimustada 9 KORUND lõikab klaasi 10 TEEMANT saab lõigata erinevaid materjale, sh. Klaasi 3) HÕÕRDUVUSEKS nim. Materjali massi ja mahu vähenemist horde tulemusel.
· Al tootmine elektrivoolu abil, muutis Al suhteliselt odavaks ja kättesaadavaks metalliks. Füüsikalised omadused : · Hõbevalge läikiv metall, peegeldab hästi valgust, suhteliselt kerge (tihedus 2,7 g/cm 3) · Suhteliselt kergesti sulav (sulamistemp. ~ 660º C) · Hea elektri- ja soojusjuhtivusega · Plastiline ja mehhaaniliselt hästi töödeldav · Suhteliselt pehme, kergesti kriimustatav Al: +13 | 2)8)3) Al 3e- Al3+ Al3+: +13 | 2)8) Alumiinium reageerib kiiresti õhus oleva hapnikuga. Selle tulemusena tekib tema pinnale õhuke, kuid väga tihe oksiidikiht. See oksiidikiht kaitseb metalli edasist oksüdeerumist, muutes ta vastupidavaks nii õhu kui vee suhtes. 4Al + 3O2 2Al2O3 Veega ei reageeri Al kaitsva oksiidikihi tõttu ei tavatingimustes ega ka mõõdukal kuumutamisel. Hapetega reageerib Al energiliselt
Reageerib paljude lihtainete ja hapetega, hapetest tõrjub vesiniku, tekib sool Reageerides hapnikuga, tekib tema pinnale õhuke ja tihe oksiidikoht Alumiiniumi füüsikalised omadused Hõbevalge värvusega, läikiv Tihedus on 2,7 g/cm³ Sulamistemperatuur on 660 °C Keemistemperatuur 2519 ºC Peegeldab hästi valgust Suhteliselt kerge Hea elektri- ja soojusjuht Hästi töödeldav Pehme ning kergesti kriimustatav Alumiinium Tekkis loodusesse kosmiliste kiirte mõjul Alumiiniumiühendeid leidub paljude kivimite ja setete koostises Keemilise aktiivsuse tõttu looduses lihtainena ei esine Alumiiniumi saadakse boksiidist, mida leidub kõige rohkem Austraalias, Guineas ja Brasiilias Alumiiniumi toodetakse enam Hiinas, Venemaal ja USA's Alumiiniumi kasutamine Raua järel teine enam kasutatav metall Valmistatakse ka aknaid, uksi, peegleid jne.
Ristlõikes pärissäsikiired nähtavad läikivate ribadena. LEPP Puit on punakaspruuni värvusega. Ristlõikes on väärsäsikiired nähtavad tuhmide, läiketa ribadena. Puitu on kerge lõigata. Laiad säsikiired puuduvad KASK Puit on punakas või punakasvalge. Sooned on ristlõikes nähtavad heledate täppidena. Esineb pruune väärsäsisid. HAAB Puit on valge ja pehme (küünega kergesti kriimustatav). Aastarõngad on hästi eristatavad. 4 Joonis 1. Näide puiduliikide makroskoopiliseks määramiseks 5
Järjenumber on 13, aatommass 26,98154. Alumiiniumi sulamistemperatuur on 660°C ja keemistemperatuur 2060°C. Füüsikalised omadused · Alumiinium on hõbedavalge läikiv metall, peegeldab hästi valgust, · suhteliselt kerge(tihedus 2,7 g/cm³), · suhteliselt kergesti sulav(sulamistemperatuur umbes 660C), · hea elektri- ja soojusjuhtivusega, · plastiline ja mehhaaniliselt hästi töödeldav, · suhteliselt pehme, kergesti kriimustatav. Tähtsamad ühendid või sulandid Alumiiniumi tähtsaim sulam on duralumiinium. Peale põhikoostisaine( alumiiniumi) sisaldab see vähesel määral vaske, magneesiumi ja veel mõnda metalli. Duralumiiniumil on eriline koht lennukiehituses aga ka laevadetailide valmistamisel, ehituses ja mujal. Tähtsamateks alumiiniumiühenditeks on boksiit (Al2O3 * nH2O) ja kaoliin (Al2O3 * 2SiO2 * 2H2O). Boksiit on tuntuim alumiiniumimaak ja ta on alumiiniumoksiidi hüdraatunud vorm.
Nad roostetavad kergesti niiskes õhus ja vees. Eriteras nendesse on sulatamise käigus viidud lisandeid , tavaliselt siirdemettalle. Roostevaba teras sisaldab põhilisandina kroomi ja niklit. Alumiinium levinuim mettalliline, tähtsuselt teisel kohal raua järel. Alumiiniumi omadused- hõbevalge läikiv metall, peegeldab hästi valgust, suhteliselt kerge, suhteliselt kergesti sulav, hea elektri-ja soojusjuhtivusega, plastiline ja meh. Hästi töödeldav, suhteliselt pehme, kergesti kriimustatav, reageerib kuumutamisel hapnikuga, veega ei reageeri ka mõõdukal kuumutamisel, hapetega reageerib energiliselt, tõrjub vähemaktiivseid metalle nende soolade lahusest välja. KASUTAMINE: elektrijuhtmed, alumiiniumfoolium, peeglid, peene alumiiniumi pulber hõbevärvi pigmendina, alumiiniumnõusid toidu valmistamisel. Mitmete metallide n. kroomi tööstuslik tootmine põhineb vastavate mettallide oksiidide reageerimisl alumiiniumiga. Reaktsioonisegus tekkiva kõrge temp. tõttu nim
teiste mineraalide koostises. Suure keemilise aktiivsuse tõttu esineb alumiinium vaid ühendite koostises. 2. Alumiiniumi füüsikalisi omadusi. ● Hõbevalge läikiv metall, peegeldab hästi valgust ● Suhteliselt kerge (tihedus 2,7 g/cm³) ● Keskmise sulamistemperatuuriga (~660 ºC) ● Hea elektri-ja soojusjuhtivusega ● Plastiline ja mehhaaniliselt hästi töödeldav ● Suhteliselt pehme, kergesti kriimustatav 3. Selgita, miks peab alumiinium hästi vastu vee ja õhuhapniku toimele. Alumiinium reageerib hapnikuga, mille tulemusel tekib tema pinnale õhuke, kuid väga tihe oksiidikiht. See oksiidikiht takistab metalli edasist oksüdeerumist. 4. Iseloomusta alumiiniumi omadusi. (+) Kerge, vastupidav õhuhapniku ning vee suhtes, hea elektri-ja soojusjuht, madal hind. (-) Pehme, vähene mehhaaniline vastupidavus, keemiline aktiivsus hapete suhtes. 5
Alumiinium on hõbevalge läikiv metall, mis peegeldab peegeldab hästi valgust (ligi 70 % peegeldub tagasi alumiiniumi lõikepinnale langenud valgusest). Reaaslelt on aga alumiiniumi pind tuhm, kuna ta on kaetud õhukese oksiidikihiga. Alumiinium on kergmetall (tihedus 2,7 g/cm³) ja suhteliselt kergesti sulav metal (sulamistemperatuur 660ºC), hea elektrijuhtivusega (umbes 60 % vase elektrijuhtivusest), hea soojusjuhtivusega (ligi 3 korda parem kui raud), suhteliselt pehme, kergesti kriimustatav, plastiline ja mehhaanilselt hästi töödeldav (traadiks venitatav, õhukesteks lehtedeks valtsitav) metall. 4.KEEMILISED OMADUSED Alumiinium on keemiliselt aktiivne metall, kuid tegelikkuses on alumiiniumi keemiline aktiivsus mõnevõrra väiksem teda katva tiheda oksiidikihi tõttu. Oksiidikiht kaitseb alumiiniumit edasise oksüdeerumise eest ja see muudab alumiiniumit ka vastupidavamaks nii õhu, vee kui ka mõnede hapete suhtes
metall maa koostises. Maakoores on seda väga palju, 8,8% kogu massist. Alumiiniumi füüsikalised omadused Alumiinium on plastiline, kerge, valge metall, või mattjas-hõbedane tänu oksiidilisele kihile, mis tekib kohe, metalli õhuga kokku puutel. Metalli tihedus on 2,7g/cm3. Alumiinium on keskmise sulamistemperatuuriga ~660 Celsiuse kraadi. Alumiinium on hea elektri ja soojusjuhtivusega.ta on plastiline ja mehhaaniliselt hästi töödeldav metall.Alumiinium on suhteliselt pehme ja kergesti kriimustatav metall. Alumiiniumi keemilised omadused Alumiinium on suhteliselt aktiivne metall. Alumiiniumi oksüdatsiooniaste ühendites on III. Normaaltingimustel (õhu käes) on alumiinium alati kaetud õhukese oksiidkihiga ning sellepärast ta ei reageeri (ilma kuumutamiseta) klassikaliste oksüdeerijatega. Tänu sellele on alumiinium praktiliselt korrosioonivaba.Alumiinium hästi reageerib lihtainetega. Hapetega alumiinium reageerib ainult kuumutamisel ning seejuures lahustub täielikult
1) laiad säsikiired esinevad: PÖÖK: puit on ühtlase punakasvalge värvusega. Ristlõikes pärissäsikiired nähtavad läikivate ribadena. LEPP: puit on punakaspruuni värvusega. Ristlõikes nn väärsäsikiired nähtavad tuhmide, läiketa ribadena; puitu kerge lõigata 2) laiad säsikiired puuduvad: KASK: puit punakas või –valge. Sooned ristlõikes nähtavad heledate täppidena; esineb pruune väärsäsisid. HAAB: puit on valge ja pehme (küünega kergesti kriimustatav), aastarõngad hästi eristatavad. Okaspuud Kuusk: Küpspuiduline. Puit valge, mõnikord nõrga kollaka varjundiga, nõrgalt läikiv. Puit võrdlemisi kerge ja pehme. Välispuit lai, ei erine värvuselt küpspuidust. Aastarõngad nähtavad kõikides lõigetes. Sügispuit erineb kevadpuidust veidi tumedama värvuse poolest ja on sellest kitsam. Vaigukäike pole eriti arvukalt, ristlõikes nähtavad heledate täppidena, pikilõikes tumedamate joontena. Mänd: Lülipuiduline
alumiiniumühendite elektrolüüsi), muutus ta suhteliselt odavaks ja kättesaadavaks metalliks. Alumiiniumi omadused Füüsikalised omadused: · hõbedavalge läikiv metall, peegeldab hästi valgust · suhteliselt kerge(tihedus 2,7 g/cm³) · suhteliselt kergesti sulav(sulamistemperatuur umbes 660 °C) · hea elektri- ja soojusjuhtivusega · plastiline ja mehhaaniliselt hästi töödeldav · suhteliselt pehme, kergesti kriimustatav Keemilised omadused Alumiinium on perioodilisustabeli IIIA rühmas 3 perioodis, aatomimass on 26,98154 ja aatomnumber on 13. Ta kuulub suhteliselt aktiivsete metallide hulka. Alumiiniumi aatomid loovutavad keemilistes reaktsioonides küllaltki kergesti oma kolm väliskihi elektroni, moodustades ühendid oksüdatsiooniastmes III. Al: +13|2)8)3) Al: 3 e Al³
alumiiniumi õpiti tootma elektrivoolu abil(kasutades sulatatud alumiiniumühendite elektrolüüsi), muutus ta suhteliselt odavaks ja kättesaadavaks metalliks. Alumiiniumi omadused Füüsikalised omadused Alumiinium on hõbedavalge läikiv metall, peegeldab hästi valgust, suhteliselt kerge(tihedus 2,7 g/cm³), suhteliselt kergesti sulav(sulamistemperatuur umbes 660C), hea elektri- ja soojusjuhtivusega, plastiline ja mehhaaniliselt hästi töödeldav, suhteliselt pehme, kergesti kriimustatav. Keemilised omadused Alumiinium on perioodilisustabeli IIIA rühmas 3 perioodis. Ta kuulub suhteliselt aktiivsete metallide hulka. Alumiiniumi aatomid loovutavad keemilistes reaktsioonides küllaltki kergesti oma kolm väliskihi elektroni, moodustades ühendid oksüdatsiooniastmes III. Al 3 e --> Al ³ Al: + 13|2)8)3) Al ³:+13|2)8) Kuidas saab alumiinium kui üsna aktiivne metall üldse lihtainena püsida ja miks peab ta hästi vastu nii hapniku kui ka vee toimele?
Alumiinium: - ei talu tugevaid puhastusaineid - ei talu abrasiivseid töövahendeid ega puhastusaineid - on kerge - talub vett ja niiskust Klaaspinnad Klaas on pinnakattematerjal, mille puhtana hoidmine nõuab kõige enam tööd. Põhjuseks on see, et klaasilt paistab välja pisemgi mustus. Klaasi valmistatakse erilisest klaasiliivast mida leidub ka Eesits. Klaas on: - sile - läbipaistev - hästi puhastatav - kergelt kriimustatav ja purunev - tundlik leeliseliste puhastusainete suhtes - vastupidav hapetele Klaasi puhastatakse orgaanilist lahustit sisaldava puhastusainega, töövahendina kasutatakse pehmeid lappe, moppe ja kuivatajat. Klaas vajab korralikku kuivatamist. Klaasi ei puhastata päikese käes, sest siis kuivab see liiga kiiresti ja tulemus ei jää korralik. 7 Kasutatud kirjandus Kuura, E. 2003. Puhastus teenindus
Läbipaistvat punase värvusega korundi (lisandiks Crioonid) nim. rubiiniks. Läbipaistvat sinise värvusega korundi (lisandiks Fe ja Tiioonid) nim. safiiriks. Füüsikalised omadused kergmetall (tihedus 2,7 g/cm³) suhteliselt kergesti sulav metal (sulamistemperatuur 660ºC), hea elektrijuhtivusega (umbes 60 % vase elektrijuhtivusest), hea soojusjuhtivusega (ligi 3 korda parem kui raud), suhteliselt pehme, kergesti kriimustatav, plastiline ja mehhaanilselt hästi töödeldav (traadiks venitatav, õhukesteks lehtedeks valtsitav) Keemilised omadused Alumiiniumi kattev oksiidikiht kaitseb edasise oksüdeerumise eest ja see muudab vastupidavamaks nii õhu, vee kui ka mõnede hapete suhtes. 1) Reageerimine hapnikuga (4Al + 3O2 > 2Al2O3) Alumiiniumoksiid veega ei reageeri ning on küllaltki vastupidav nii hapete kui ka leeliste suhtes. 2) Reageerimine teiste mittemetallidega ( 2Al + 3Cl2 > 2AlCl3 )
Ainuke teadaolev stabiilne kulla isotoop on 197Au, mis on ka ainuke looduses leiduv kulla isotoop. Sünteesitud on veel 36 radioaktiivset isotoopi. Nendest kõige stabiilsema, 195Au, poolestusaeg on 186,1 päeva ja kõige ebastabiilsem on 171Au poolestusajaga 30µs. Kulla sulamistemperatuur on 1064°C, aurustumistemperatuur 2856 °C Puhas kuld on väga pehme, Mohsi skaalal kõvadusega 2,5 (küünega kriimustatav), suure tihedusega helekollase värvusega väärismetall. Kuld on plastne ning kergesti töödeldav KULLA AJALUGU Egiptus Kulda peeti jumalikuks ja hävitamatuks metalliks, mida seostati päikesesäraga. Vanad egiptlased sõid kulda hingelise, vaimse ja kehalise puhastumise eesmärgil. Kreeka Peamiselt oli kuld finantsvahend. Kulla salapärast andis siiski aimu alkeemia, nagu ka kulla võtmine sõjasaagiks.
väike. Plii on keskmise levimusega element. Üldjuhul on elemendi hulk või mass maakeral püsiv, aga plii kuulub nende elementide hulka, mille mass Maal kogu aeg suureneb. See on tingitud radioaktiivsusest. Plii tootmise tooraineks on polümetalsed maagid (tavaliselt 1-5 % pliid), mida rikastatakse flotatsiooniga ning kuumutatakse õhu juurdepääsul. Plii on lihtainena hõbevalge, sinaka läikega raskmetall, mis tuhmub kiiresti õhus ja on väga pehme (küünega kriimustatav), jätab paberile halli jälje. Plii on suhteliselt halb soojus- ja elektrijuht (alla 10% hõbeda, mis on parim elektri- ja soojusjuht, elektrijuhtivusest). Plii korral värvub leek leekreaktsioonil ehk leegi värvumisreaktsioonil valkjassiniseks. Pliis neeldub ülihästi nii radioaktiivne kiirgus (ka g-komponent) kui ka röntgenkiirgus. Plii on keemiliselt suhteliselt inertne. Kuigi värske metallipind kattub õhus kiiresti oksiidikihiga, on Pb üsna vastupidav O2, H2O ja hapete suhtes
Enamikus metallidest jääb elektronide võnkesagedus ultravioleti alasse, kuid kulla puhul on sagedus nähtavas spektrialas (peamiselt punases osas, 400—700 nm) nõrga relativistliku efekti tõttu, mis mõjutab kulla aatomi orbitaale. Kuld on lõhnatu ja maitsetu tänu oma inertsusele, sest metallidele annavad maitse metalli ioonid. Kuld on kõige elektronegatiivsem metall. Puhas kuld on väga pehme, Mohsi skaalal kõvadusega 2,5 (küünega kriimustatav), suure tihedusega, helekollase värvusega väärismetall. Kuld on kergesti töödeldav. Ühest grammist kullast on võimalik tõmmata 3,5 km traati või katta 6 10 m2 pinna. Väga õhuke kullaplaat muutub läbipaistvaks, lastes läbi sinakas-rohelist valgust, Kullal on väga suur tihedus: 19,282 g/cm3. Kulla sulamistemperatuur on 1064 °C, aurustumistemperatuur 2856 °C. Keemilised omadused
Tugevus suurendamiseks lihvitakse klaasi servad, kõvadus 5-7 Vead võivad olla struktuuris, pinnakvaliteedis, ekspluatatsioonis. Liigid lehtklaas: läbipaistev, värvitu, kasut aknaklaasina Valuklaas läbipaistmatu, värviline, reljeefne, matt Floatklaas värvitu/line, kasut aknad, fassaadid, peeglid Karastatud klaas termiline: klaas kuum 650C jahut kiiresti suruõhuga. Omab suuremat püsivust tule temp, puruneb kildudeks, on kriimustatav. Keemiline: klaas aset vedelikku, kus toim iooni vahetus, klaasi tugevus tõuseb 3-4X. Töödeldud pinnaga klaas liivapritsiga, -hapetega. Lamineeritud klaas klaasilehtede ühendamine kile abil, servad peavad olema kaitstud õli ja niiskuse eest. Tulekindel klaas peab vastu tulele kindla aja, ei lase leeke ega suitsu läbi.sulab750C, kasut valatud või armeeritud Klaaspaketid valm 2 või enamast kihist, mis suletakse õhukindlalt
Klismos Antiik-Kreekas 5. saj e. Kr välja kujunenud, peamiselt koduseks otstarbeks mõeldud tooli tüüp. Klismos on tugevalt väljapoole kaarduvate jalgadega, tagajalad moodustavad sel moel seljatoega ühtse kurvi. Oli eriti populaarne 4. saj e. Kr. Klismosel istuvaid inimesi on sageli kujutatud Antiik-Kreeka amforatel ja bareljeefidel. Alabaster (lad. k. alabaster, algselt sõna pärist egiptusest) peeneteraline kergelt läbikumav kipsi liik, väga pehme, küünega kriimustatav. Enamasti on alabaster valge, kuid kolmes kohas maailmas (Itaalias, Hiinas, Oklahomas) on leitud ka musta alabastri sooned. Alabastri all on peetud silmas ka marmorit, kuid ilma täpsustuseta tähendab nimetus alabaster tänapäeval kindlasti kipsi. Alabastrit kasutatakse ehiskivina mitmesuguste nikerdiste, kujude jms valmistamiseks. Läbi aegade on sellest valmistatud religioosse tähtsusega esemeid. Juba Vana-Egiptuses tehti alabastrist hauakambritesse kaasa pandavaid kujukesi ja anumaid
valmis.valtsi.*pressi.&stantsi.> klaasplokk&läätsed*ekstrusi.puhum.&tõmba.>klaaskiu valmis.Liigid:Jää->valmis.pakse.aknakla. Kla.üks külg muudet.liivaprit.abil kared.&kaeta.vedela liimiki`ga.Jää-laseb läbi hajut.valg.&kasut. teda uste&vahesein.klaasi.Float->lamekla.valmis.sula mass tõmmat.vannist otse veega jahutat.`ke valtsi.`le. Saab valmis.reljeefse pin.`ga klaasi.Karast.->Term.karas.valmis.lõig.lehti kuumut.&jahut.kiire.suruõ`ga.Antud klaasi lõig.ei saa,samuti kriimustatav.*kem.karas.>aset.kindla koosti.vedel,kus toi.ioonvah.ved.&kla.vahel,mile tule.tõus.tug.3-4x.Saab lõigata,kasut.seal kus tava.kla.kasut.ohtlik.Selektiiv.->peegel.pika laine.pik.soojuskiirg.tagasi.Soojaisolat.omadus.vastab ta 3xaknale,aga halb heliisolatsi.Valguse läbi.60%
Eriomadustega klaasid. Karastatud klaas · Termiline karastamine Valmislõigatud lehtklaasi lehed kuumutatakse 650o C-ni ja jahutatakse kiiresti suruõhuga. Klaasi pindmised kihid jahtuvad kiiremini ja sisemised aeglaselt, seetõttu tekivad pindmises kihis surve- ja seesmises tõmbepinged. On püsivam temperatuurimuutuste suhtes, kõrgem tulepüsivus. On püsivam temperatuurile, säilitab mehaanilised omadused 300o C juures. Purunedes puruneb peenteks kildudeks. On samuti kriimustatav kui tavaline klaas. Lõigata seda klaasi ei saa. · Keemiline karastamine Klaas asetatakse kindla koostisega vedelikku, kus toimub ioonvahetus vedeliku ja klaasi vahel, mille tulemusena tõuseb klaasi tugevus 3-4 korda. Keemiliselt karastatud klaasi saab lõigata. Karastatud klaasi kasutatakse seal, kus tavalise klaasi kasutamine on ohtlik. Töödeldud pinnaga klaas · Liivapritsiga töödeldud · Hapetega etsitud See klaas on matt- või poolmattklaas. Lamineeritud klaas.
kompaktsete teraliste agregaatidena. K 3-3,5, E 2,8-3. Värvus valge, enamasti sinaka, hallika, harva punaka varjundiga. Tekibpeam. Keemilisel settimisel merelahtedes. Maapinna tingimustes ühineb veega, paisub ja läheb üle kipsiks. Kips CaSO4.2H2O. 32,5% CaO, 46,6% SO3, 20,9 H2O. Kristalliseerub monikliinselt. Kristallid enamasti tahveljad. Iseloomulikud „pääsusaba-kaksikud“. Tihti esineb ka peeneteraliste agregaatidena või asbestitaoliste kiusliste kihtidena. K 1,5-2 (küünega kriimustatav), E 2,3. Värvus valge, üksikud kristallid on vesiselged. Kõige rohkem tekib kipsi kuivavates järvedes või merelahtedes, kus kips kristalliseerub välja vee aurumise algstaadiumis. Kuumutatud kips mood. veega segatult kiirestitarduva massi, mida kasut. ehitustel, kirurgjas jne. Fosfaadid Apatiit – Ca5/PO4/3/F/Cl/. Sageli leidub looduses puhtaid fluorapatiite, harvemini kloorapatiite. Kristalliseerub heksagonaalselt, kuid mood. ka teralisi peitkristalseid ja muldseid agregaate. K 5, E 3,2
, hea temperatuuritaluvus, keemiliselt inertne, kergelt pestav, gaase ja valgust mitteläbilaskev, kerge kaaluga Puudused- ressursikulukas, valel töötlemisel võib olla tervisele ohtlik Eelised odav, kergus ja vastupidavus õhu ja vee suhtes, valgust peegeldav Puudused pehme, kergesti kriimustatav, vähene mehaaniline vastupidavus, keemiline aktiivsust hapete suhtes 28. Miks lakitakse metalltaara pindu Et takistada korrosiooni, toiduainete pakendamise korral selleks, et vältida metalli otsest kokkupuudet toiduga. Välise kattekihi peamiseks ülesandeks on
alumiiniumi õpiti tootma elektrivoolu abil(kasutades sulatatud alumiiniumühendite elektrolüüsi), muutus ta suhteliselt odavaks ja kättesaadavaks metalliks. Alumiiniumi omadused Füüsikalised omadused Alumiinium on hõbedavalge läikiv metall, peegeldab hästi valgust, suhteliselt kerge(tihedus 2,7 g/cm³), suhteliselt kergesti sulav(sulamistemperatuur umbes 660C), hea elektri- ja soojusjuhtivusega, plastiline ja mehhaaniliselt hästi töödeldav, suhteliselt pehme, kergesti kriimustatav. Keemilised omadused Alumiinium on perioodilisustabeli IIIA rühmas 3 perioodis. Ta kuulub suhteliselt aktiivsete metallide hulka. Alumiiniumi aatomid loovutavad keemilistes reaktsioonides küllaltki kergesti oma kolm väliskihi elektroni, moodustades ühendid oksüdatsiooniastmes III. Al 3 e --> Al ³ Al: + 13|2)8)3) Al ³:+13|2)8) Kuidas saab alumiinium kui üsna aktiivne metall üldse lihtainena püsida ja miks peab ta hästi vastu nii hapniku kui ka vee toimele?
Karastatud klaas (termiline, keemiline karastamine) – • Termiline karastamine - Valmislõigatud lehtklaasi lehed kuumutatakse 6500C-ni ja jahutatakse kiiresti suruõhuga. Klaasi pindmised kihid jahtuvad kiiremini ja sisemised aeglaselt, seetõttu tekivad pindmises kihis surve- ja seesmises tõmbepinged. On püsivam temperatuurimuutuste suhtes, kõrgem tulepüsivus. On püsivam temperatuurile, säilitab mehaanilised omadused 3000C juures. Purunedes puruneb peenteks kildudeks. On samuti kriimustatav kui tavaline klaas. Lõigata ei saa. • Keemiline karastamine - Klaas asetatakse kindla koostisega vedelikku, kus toimub ioonvahetus vedeliku ja klaasi vahel, mille tulemusena tõuseb klaasi tugevus 3-4 korda. Keemiliselt karastatud klaasi saab lõigata. Karastatud klaasi kasutatakse seal, kus tavalise klaasi kasutamine on ohtlik.
· Termiline karastamine Valmislõigatud lehtklaasi lehed kuumutatakse 6500Cni ja jahutatakse kiiresti suruõhuga. Klaasi pindmised kihid jahtuvad kiiremini ja sisemised aeglaselt, seetõttu tekivad pindmises kihis surve ja seesmises tõmbepinged. On püsivam temperatuurimuutuste suhtes, kõrgem tulepüsivus. On püsivam temperatuurile, säilitab mehaanilised omadused 300 0C juures. Purunedes puruneb peenteks kildudeks. On samuti kriimustatav kui tavaline klaas. Lõigata ei saa. · Keemiline karastamine Klaas asetatakse kindla koostisega vedelikku, kus toimub ioonvahetus vedeliku ja klaasi vahel, mille tulemusena tõuseb klaasi tugevus 34 korda. Keemiliselt karastatud klaasi saab lõigata. Karastatud klaasi kasutatakse seal, kus tavalise klaasi kasutamine on ohtlik.
keraa mika), katalüsaatorina jm.Sn O mustad kristallid , saad ak s e kauds elt (hüdrok siidi, oksalaa di jt. soolad e lagunda mi s el ) kasut. soolad e saa mi s el, musta pigm e n dina klaasit öö stus e s , katalüsa atorina jm. Plii: lihtainena hõb ev alg e , sinaka läikega rask e m etall ; (tuhmu b kiiresti õhus ); väga peh m e (küün e g a kriimustatav),jätab pab erile halli jälje . Pliiga koo s esin ev a d maakid e s Cu, Zn, Cd, vääris m etallid, Bi, Te jt. Looduslik Pb koo sn e b 5 stabiilse st isotoobist : Kuumutataks e õhu juurdep ä ä s ul: 2Pb S + 3O 2 2PbO + 2SO 2 ; PbO reduts e e ritaks e koksiga, kuid otse s elt osale b reaktsioonis pea m . CO: PbO + CO Pb + CO 2 . Suhtelis elt inertne , Kuigi kattub õhus kiiresti oksiidikihiga . ke e mi atöö stu s e sulamid
valtsidele, kus ta jahtub. Siis läheb klaasimass sulatina pinnale, kus ta ebatasasused välja vajuvad. Saadakse mõlemalt poolt sile klaaslint, mis hiljem lõigatakse, lihvitakse ja poleeritakse (peegelklaasi valmistamine). 28. KARASTATUD KLAAS: a) Termiline karastamine: Valmislõigatud lehtklaasi lehed kuumutatakse ja jahutatakse kiiresti sururõhuga. Pindmises kihis tekivad surve- ja seesmises kihis tõmbepinged. Püsivam temperatuurile, purunedes puruneb peenteks kildudeks, kriimustatav, lõigata ei saa. b) Keemiline karastamine: Klaas asetatakse kindla koostisega vedelikku, kus toimub ioonvahetus vedeliku ja klaasi vahel, mille tulemusena tõuseb klaasi tugevus 3-4 korda. Keemiliselt karastatud klaasi saab lõigata, kasutatakse seal, kus tavalise klaasi kasutamine on ohtlik.
armeerida, valmistada reljeefse pinnaga klaasi jne.. karastatud klaas- termiline karastamine- valmislõigatud lehtklaasi lehed kuumutatakse 650 kraadini ja jahutatakse kiiresti suruõhuga. Klaasi pindmised kihid jahtuvad kiiremini ja sisemised aeglaselt, seetõttu tekivad pindmises kihis surve- ja seesmise tõmbepinged. On püsivam temp muutuste suhtes, kõrgem tulepüsivus. On püsivam temp-ile, säilitab mehaanilised omadused 300 kraadi juures. Puruneb peeneteks kildudeks. On samuti kriimustatav nagu tavaline klaas. Lõigata ei saa. keemiline karastamine- klaas asetatakse kindla koostisega vedelikku, kus toimub ioonvahetus vedeliku ja klaasi vahel, mille tulemusena tõuseb klaasi tugevus 3-4x. Keemiliselt karastatud klaasi saab lõigata. Kasutatakse seal kus tavalise klaasi kasutamine on ohtlik. jääklaas- valmistatakse paksemast aknaklaasist. Klaasi üks külg muudetakse liivapritsi abil karedaks ja kaetakse vedela liimikihiga. Seejärel suunatakse klaasitahvlid kuivatisse. Liim
poleeritakse (peegelklaasi valmistamisel). Karastatud klaas *Termiline karastamine Valmislõigatud lehtklaasi lehed kuumutatakse 650oC-ni ja jahutatakse kiiresti suruõhuga. Klaasi pindmised kihid jahtuvad kiiremini ja sisemised aeglaselt, seetõttu tekivad pindmises kihis surve- ja seesmises tõmbepinged. On püsivam temperatuurimuutuste suhtes, kõrgem tulepüsivus. On püsivam temperatuurile, säilitab mehaanilised omadused 3000C juures. Purunedes puruneb peenteks kildudeks. On samuti kriimustatav kui tavaline klaas. Lõigata ei saa. *Keemiline karastamine Klaas asetatakse kindla koostisega vedelikku, kus toimub ioonvahetus vedeliku ja klaasi vahel, mille tulemusena tõuseb klaasi tugevus 3-4 korda. Keemiliselt karastatud klaasi saab lõigata. Karastatud klaasi kasutatakse seal, kus tavalise klaasi kasutamine on ohtlik. 50. Klaaspaketid, selektiivklaasid, klaasplokid, klaasi omadused Klaaspaketid ja isoleerivad klaasid
· Karastatud klaas · Termiline karastamine Valmislõigatud lehtklaasi lehed kuumutatakse 6500C-ni ja jahutatakse kiiresti suruõhuga. Klaasi pindmised kihid jahtuvad kiiremini ja sisemised aeglaselt, seetõttu tekivad pindmises kihis surve- ja seesmises tõmbepinged. On püsivam temperatuurimuutuste suhtes, kõrgem tulepüsivus. On püsivam temperatuurile, säilitab mehaanilised omadused 3000C juures. Purunedes puruneb peenteks kildudeks. On samuti kriimustatav kui tavaline klaas. Lõigata ei saa. · Keemiline karastamine Klaas asetatakse kindla koostisega vedelikku, kus toimub ioonvahetus vedeliku ja klaasi vahel, mille tulemusena tõuseb klaasi tugevus 3-4 korda. Keemiliselt karastatud klaasi saab lõigata. Karastatud klaasi kasutatakse seal, kus tavalise klaasi kasutamine on ohtlik. · Jääklaasi valmistatakse paksemast aknaklaasist. Klaasi üks külg muudetakse
Igapäevane tarbimine täiskasvanutel 4 - 20 mg ööpäevas Ei kogune organismis, defitsiiti pole täheldatud Arvatavasti katalüsaatoriks organismi redoksprotsessides Üldiselt on tina vähemürgine element (v.a. mõned ühendid, näit. SnH 4). Mingi osa vastsündinute organismis, kuid mitte sünnieelselt (tinaioonid ei läbi platsentat). 3.12 Plii Plii (Plumbum) – Pb van. seatina lihtainena hõbevalge, sinaka läikega raske metall (tuhmub kiiresti õhus); väga pehme (küünega kriimustatav), jätab paberile halli jälje Plumbum – Plinius Vanema termin (I saj.) Ammutuntud metall: juba 4000 a. tagasi tuntud Indias ja Hiinas Egiptuses (varem?) vanimad pliimetallurgia jäljed: Lähis-Ida, 7.aastatuhande algus e. Kr. (vt. H.Karik Vask, kuld ja raud olid esimesed. Tln., 1984, lk 124-141) Indias, Kreekas (Ag metallurgias), Roomas (veetorustikud) hiljem sõjanduses, jahinduses jm. – kaua aega suur tähtsus trükitehnoloogias Pb – suhteliselt halb soojus- ja elektrijuht
annaabi.ee 
