Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kreml". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
1380: . , . . . IV . . : 1) ; 2) , ; 3) . I (1325 1340) ( ) , , . . , ( ) , . 1327 . , , () . , . , . , . , , . , ( 40 ) . , (13401353) II (13531359) . (13591389) : , . 1377 ., 1378 . . 8 1380 . , . . , . 1382 . 100 . , . I (13891425), . 14251453 . . II (14251462) , . II , ( ), . . , , II , , . . . XII . « ». , . «» . . : , . . XII XIII . - . , --, , . , , . . , , , . - . . - « ». «
Poliitiline ajalugu Suur Rahvasterändamine(375-568), selle põhjused ja käik: Põhjused: kliimamuutus, elanikkonna juurdekasv ja sellest tingitud maapuudus, hõimude sõjakus ja seiklushimu. Ajendiks on edasitungivad hunnid, kes hävitavad Musta Mere äärse Ida-Gootide riigi. Käik. . II saj. algasid germaanlaste rüüsteretked Rooma aladele, vallutati Rooma piirialasid (ka Daakia). Roomlaste ja germaanlaste sõjad hoogustusid III sajandil. 375 hunnid purustasid tänapäeva Ukrainas asunud idagootide riigi. Läänegoodid liiguvad Ida-Rooma aladele, nende pealikuks saab Alarich. [Adrianoopoli lahingus 378 läänegootide väed võitsid Rooma keisririigi vägesid, hukkus (Ida-)Rooma keiser Valens.] Läänegoodid avasid tee Balkani poolsaarele. IV sajandil asus osa goote ja franke Rooma riiki elama, sõjaväereformiga sattusid nad Rooma sõjaväe koosseisu (foederati= föderaat barbarite hõim, mis pidi andma Rooma riigile sõjaväe-teenistust.). V. sajandil hõivasid germaanlased s
, , -, « », , - ( ). , , , . , 15 1157 , , , . , -. . , , : , , . 2. . , - , , . 13 , . , , . , , III , . , 1319 , , , - . , " ", , , , , . , , . (1326 ). , 15 () , , . . . 1238 . 1365 . , 1380 ( «», 10 . ) , - . , 2 , 1382 , , . , , . 3. 1917 . 1918 () , , , , 15 -. . , . . 1924 , 1933 . 1935 . 1939 . , , , . 1931 , 400 , . : , , , . ( 20- 50- ) . , , , , . 4. 1605 I. 1606 , . 1608 1610 II, .
aastal Vladimiri linna asemel Moskva. Suurvürst Ivan I Kalita jätkas väiksemate vene maade ja vürstiriikide ühendamist Moskva võimu alla, kasutades selleks Kuldhordi toetust, kes soodustas tugeva vasallvõimu loomist Venemaal. Ivan kasutas Suurvürstiriigi piiride laiendamiseks nii sõjalist jõudu, kui ka maade ja linnade ostmist vaesuud osalis-ja naabervürstidelt. Dmitri Donskoi ajal sõdis Moskva Suurvürstiriik aktiivselt Kuldhordiga ja lõi Kulikovo lahingus 1380. aastal otsustavalt mongoli-tatari vägesid. Vassili I ajal liideti Suzdali ja Nizni-Novgorodi vürstiriik. 1480. aastal vabanes Venemaa mongoli-tatari ikkest. 15. sajandi II veerandil puhkenud sõda riigi jagunemise pooldajatega, kelle eesotsas seisid Galiitsia vürstid, lõppes Vassili II võiduga. 1478 liidendati Novgorodi Vabariik, 1485 4 5
-- , - , - - , . , - -- , . . -- 27,5 . -, - -- , -- . , (II . .). - , ( I . .) , , , . -. 1147 . 1156 850 3 . 16- 18 5 . 14,5 7 . . , . 1238 - . 1264 . 1339 . -- , -- « », 1330 , -- « ».[1] 1933 . , ( ) . XV . 1830--40 . , 1365 , , . , . 1483 . . 1501--03 , . XX , , 1905 . , . 1929 . 1367 , , ( , ). -- « ». XV . (1475--79), (1484--89), (1487--91), (1505--08) -- ( ) . 1485--95 , III, : , . 1508-- 16 , . , . XVII--XIX , . 1
Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 19 12 -4 20 11,
, 10. , , , , , . 100 , : , , , , , , , , . " ": -, , , , , , , . - , : , - - , , , - , - , - , . , , , , , . , , . , , , , , . . . . - , , -, . - , 27,5 . , - - , - . , , . , , . -. 1147 . 1156 850 3 . 16-18 5 . 14,5 7 . . , . 1238 - . 1264 . 1339 . -- , - « », 1330 , -- « ».[1] 1933 . , ( ) . XV . 1830--40 . , 1365 , , . , . 1483 .
Leonardo da Vinci 15.Aprill 1452 Itaalia-2.mai Prantsusmaa Leonardo elulugu Leonardo elu saab jagada viieks erinevaks perioodiks: *Tema lapsepõlv ja noorusaastad Firenzez ja Itaalias *Tema esimene Milano periood aastal 1482-1499 *Teine Firenze ajajärk *Teine Milano ajajärk *Viimased kuus aastat. (Veetis võrdselt Roomas ja Prantsusmaal) Leonardo sündis Vinci külas 1452 aasta 15. aprillil vallaslapsena. Isa oli notar Ser Piero Vincida ja ema külatüdruk Caterina. · Lapsepõlv ja noorus · Esimesed eluaastad elas Leonardo ema juures, kuid 1457 läks isaga vanaisa majja elama. 1457-66 käis Vincis koolis, kus õppis lugema ja kirjutama, arvutama korrutustabeli ja vähesel määral ka ladina keelt. Säilinud kinnituste põhjal olevat Leonardo koolis "selle paari kuu jooksul, mis ta pühendas arvutamisele, teinud nii palju edusamme, et ta oma lakkamatute kahtlemiste ning raskete küsimustega ajanud õpetaja pidevalt segadusse". · 1466. aastal kolis ta isag
HALJALA GÜMNAASIUM 11. KLASS NIMI SANDRO BOTTICELLI Referaat Haljala 2010 SANDRO BOTTICELLI FAKTE ELUAEG: 1445-1510 Filippo Lippi õpilane Sandro Botticelli oli itaalia vararenessansi maalikunstnik. See omapärasemaid, sügavamaid ja geniaalsemaid renessansi meistreid oli Filippo Lippi õpilane, kuid on saanud mõjutusi ka Verrocchiolt ja Antonio del Pollaiuololt. Tema luulelistes teostes on graatsiat ja mahedust, kauneid hingestatud nägusid ning liigutuste sujuvust. Tema enda olulisemaks õpilaseks sai hiljem Filippo Lippi poeg Filipino Lippi. Alessandro di Mariano Filipepi, kunstnikunimega Sandro Botticelli sündis 1445. aastal Firenze lähistel nahaparkal Mariano di Filipepi pojana. Ta oli pere neljas laps. Hüüdnime Botticelli, mis tähendab tünnikest,
Kuressaare Gümnaasium Sandro Botticelli Referaat Koostaja: Liina Kungla Klass: 11e 2008.a Sisukord 1. Sissejuhatus......................................................................................................................................3 2. Stiili arenemine............................................................................................................................4 3. Botticelli tuleks kunsti............................................................................................................4 4. Sandro Botticelli elulugu ning ühiskonnaga kaasnevad mõjutused loomingus.................5 5. Sandro Botticelli teosed.................................................................................................8 6. Maalide tõlgendused................................................................................
1) Osa 1. 0,2 F + P ....P... P + T´´ P + T´´ + Le .........Le .....Le + T Fe-Fe3C faasidiagramm ja sulamite struktuuriosad toatemperatuuril 2. Ledeburiit (Le) - On eutektne segu C-sisaldusega 4,3%, mis tekib vedelfaasi kristalliseerumisel temperatuuril 1147 °C. Temperatuurivahemikus 727°C kuni 1147 °C koosneb ledeburiit austeniidist (A) ja tsementiididist (T), alla 727 ° - ferriidist (F) ja tsementiidist (T). Perliit (P) - On ferriidi (F) ja tsementiidi (T) eutektoidne segu C-sisaldusega 0,8%, mis tekib austeniidi (A) lagunemisel selle aeglasel jahutamisel alla 727 °C. Beiniit (B) On ka ferriidi (F) ja tsementiidi (T) eutektoidne segu. Tekib temperatuuridel alla 500 °C. Martensiit (M) C üleküllastatud tardlahus a-rauas. Maksimaalne C-sisaldusnon võrdne lähtefaasi austeniidi C-sisaldusega. 3. C sisaldus 0,2% T, °C 1) Ferriit hakkab tekkima. 2) 1495°C Peritektne tasakaal ja vede
Leonardo Da Vinci 14521519 Leonardo sündis Vinci külas 1452 aasta 15. aprillil vallaslapsena. Isa oli notar Ser Piero Vincida ja ema külatüdruk Caterina. Oli maalija, skulptor, Leonardo Da Vinci graafik, arhitekt, 1452-1519 teadlane-leidur, kirjanik, luuletaja, improvisaator jms. Oli rahutu, tujuka temperamendiga isik, keda huvitas peamiselt katsetamine ja uute võimaluste otsimine. Kirjutas paremalt vasakule. Tema maale on säilinud vähe ja neistki on mitmed kannatanud värvide halva kvaliteedi tõttu. Leonardo elu saab jagada viieks erinevaks perioodiks: Leonardo Da Vinci tema lapsepõlv ja noorus Firenzes , Itaalias ; 1452-1519 tema esimene Milanoperiood aastatel 14821499 ; teine Firenze ajajärk ja teine Milano ajajärk ning tema viimased kuus aastat, mil ta veetis võrdselt ae
Ristisõjad: Paavstivõimu tõusuga koos kasvas usuline vaimustus. See avaldus muu hulgas ka soovis vabastada Kristuse püha haud Jeruusalemmas moslemite käest. Sõdade ajendiks sai Bütsantsi keisri palve Rooma paavstile tulla appi moslemite vastu võitlema. Eesmärgid- vallutada Jeruusalemm ja Püha maa, luua ülemaailmne paavstiriik, liita Ida-ja Läänikristlus; Põhjused- levitada katoliku usku, usuline fanatism, võimuiha, Idamaade rikkused, eneseteostus, talupojad-soov saada maad ja vabadust; oli 8 ristisõda-180 aastat, 1096- 1270(XI-XIII saj), I 1096-1099 õnnestus vallutada Jeruusalemm (40 000 osavõtjat, 6000 rüütlit ja 34000 jalameest), II 1147-1149, III 1189-1192(GB ja Pr vallutajad), IV 1202- 1204(Konstantinoopoli vastu), V-VIII kuni 1270. Plussid-laiendasid eurooplaste silmaringi, elavnes Vahemere kaubandus, Eurooplased tutvusid uute põllukultuuridega, islamimaailm liitus tugevamalt, usuline sallivus juurdus, käsitöö areng. Miinused-täielik ebaõnn, vaenu süvene
REFORMATSIOON INGLISMAAL Kuningavõimu tõus 16.saj. Poliitiliste ja majanduslike vastuolude domineerimine usuliste probleemide üle. 15.saj. 2 poolel (1455-1485) oli Inglismaa üle elanud Rooside sõja - dünastiline sõda (Lancasteri dünasti vapil punane, Yorkidel valge roos). Kodusõja lõppedes sai troonile Tudori dünastia, esimene kuningas oli Henri 7 (1485-1509). Suurim samm - feodaalide relvastatud kaaskondade laialisaatmine parlamendi aktiga 1503 aastal, feodaalide ajal ehitatud kindlused lammutati. Relvastatud salkdade likvideerimise järelvalveks loodi nn Tähekoda. Majanduslik areng 16.saj arenesid kiiresti kapitalistlikud suhted. Tootmise alal muutus olulisemaks manufaktuuritööstus, mis haaras rauasulatamist, laienesid klaasi ja seebi tootmine, tina ka plii oli ka oluline. Lambakasvatuse laienemine, villa hind tõusis. Aeti laiali talupoegi ja vahel ka külasi, et feodaalid saaks lambaid kasvatada. Seda protsessi nimetati tarastamiseks, sest lamba karjamaad piirat
youtube.com/watch?v=v-BhRWAjY Poola · 1385 Krevo unioon Poola ja Leedu vahel (Poola kuninganna Jadwiga ja Leedu suurvürst Jogaila) · 1569 liitus Leedu Poolaga ühtseks riigiks · Poolale allus ka Valgevene ja suur osa Ukrainast. · XVI sajandil kujunes Poolas aadlivabariik - Rzeczpospolita · XVII sajandi alguseks ulatus riik Peipsi järvest Musta mereni. Venemaa · XIV sajandil hakkas Vene vürstiriikidest esile kerkima Moskva · 1380 Kulikovo lahingus purustati mongolite vägi. · Ivan III (1462-1505) Algas Vene alade ühendamine 1480 "Ugral seismine" Vahetas suurvürsti tiitli tsaari vastu "Kolmanda Rooma teooria" Abielu Bütsantsi printsessiga Kremli väljaehitamine Ivangorod Moskva suurvürstiriigi laienemine Novgorodi alistamine Ivan III poolt · Ivan IV Julm (1533- 1584) Vallutussõjad Volga khaaniriigid, Liivimaa Võimutäiuse saavutamiseks alustas
Veneedid võisid olla juba varased slaavihõimud, nad asusid Visla jõe ümbruses lääneslaavlased. Dnestri, Kesk-Doonau, Viska ülemjooksu vahel paiknesid sklaviinid lõunaslaavid. Dnepri ja Dnestri vahel olid Andid idaslaavlased. Tähtsamad kaupmeeste asulad: Vana-Laadoga, Novgorod, Pihkva, Polotsk, Kiiev. Normannistlik teooria Vana-Vene riigi lõid viikingid. Antinormannistlik Russide hõim kes elas Dnepri lisajõe Rossi ääres andis nime kogu vene riigile ja rahvale. 882 koondas Oleg P-Vene hõimude väed ja vallutas Kiievi ja pani aluse Vana-Vene riigile. Uskumustes olid tähtsad: surnute austamine, esivanemate kultus, majavaim ja loodusvaimud. Svarog ja Sazbog päiksejumal. Veles karjajumal. Perun - pikse ja sõjajumal. Stribog tuulejumal. Mokosa viljakusejumalanna. 980 Vladimir üritas viia lähi muinasusu reformi ja püstitas Kiievisse panteoni, selle keskele Peruni kuju. 988 Venemaa ristiusustamine bütsantsi õigeusku. Bulgaariast võeti
Renessanss (14-16 saj) · Renessanss - prantsuse sõnast renaissance 'taassünd`. · Eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. · Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat. · Hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renessansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina. · 14. saj. roomakatoliku kirik kriisis. · Kirik lakkas olemast inimese maalimapildi kesktelg; usk ja kirik teadvuses eristuma. Euroopa vaimukultuuri ilmalikustumine. (koguni irooniline hoiak kiriku suhtes) · Renessansliku maailmavaate keskmeks on humanism veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui isikuomaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt. Oluliseks muutus isikuvabadus sõltumatus keskaegsetest kollektiividest, ka autoriteetidest,
Merovingian Dynasty Merovech 447-58 Childeric I 458-82 Clovis I 482-511 Childebert I 511-58 Clothaire I 558-62 Charibert 562-66 Sigebert I 562-75 Chilperic I 566-84 Clothaire II 584-628 Dagobert I 628-37 Clovis II 637-55 Clothaire III 655-68 Childeric II 668-74 (St) Dagobert II 674-78 Theuderic III 674-91 Clovis III 691-95 Childebert II 695-711 Dagobert III 711-16 Chilperic II 716-21 Theuderic IV 721-37 Childeric III 743-51 Carolingian Dynasty Pepin I, the Elder* 628-39 Pepin II*
Leonardo da Vinci õhukruvi Lisaks sellele, et Leonardo da Vinci oli maalikunstnik ja arhitekt, oli ta ka kuulus leiutaja. Tema üheks suurimaks unistuseks oli lendamine. Selle vastu hakkas ta huvi tundma juba oma noorusaastatel Firenzes. 1490. aastatel oli Leonardo märkmikus lisaks veejõu uurimisele teine valdav uurimisteema lendamise müsteerium. Ta vaatles, kuidas linnud lendavad ja oma tiibu lehvitavad ning ilma pingutuseta kõrgel õhus liuglevad. Ta joonistas neid oma märkmikusse ja tõstatas enda jaoks küsimuse, kuidas nad seda teevad. Ta arvas, et kui linnud suudavad lennata, siis suudavad seda teha ka inimesed. See eeldus viiski teda lendavate masinate kavandamiseni. Tema üks leiutis on „õhukruvi“. 1485. aasta paiku ehitatas ta õhukruvi, mida võib pidada heli
TARTU ÜLIKOOL AJALOO JA ARHEOLOOGIA INSTITUUT KUNSTIAJALOO ÕPPETOOL MADALMAADE KUNSTI LÄTTED. BURGUNDIA, PARIIS, WESTFAAL, REINIMAA, TŠEHHIMAA Referaat Juhendaja: Juhan Maiste Tartu 2015 SISUKORD Sissejuhatus 3 Madalmaade kunst 5 Prantsusmaa kunst 7 Saksamaa kunst 10 Böömimaa kunst 12 Kokkuvõte 15 Kirjanduse loetelu 16 2 SISSEJUHATUS Nii Itaalias kui ka riikides põhja pool Alpe taandub XV sajandil gooti kunstilaad realismi ees. Ometigi võib öelda, et realism arenes Euroopa põhjapoolsetes riikides välja hoopis teistsuguses suunas ja Itaaliast täiesti iseseisvalt. Kui renessansina võtta antiigist mõjustatud kunstilaadi, tuleb see ühes gootika taandum
KESKAEG Haridus ja kultuur Marii Rikken Katoliku hariduselu · Keskaegne kool oli lahutamatult seotud kirikuga. · Koolitamine algas seoses vallutustega · Katoliku kiriku rüpes tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid. Toomkool Ülikooli Kõrgem Kloostri- Linna- id XII saj. d XV ladinakoo koolid koolid saj. l XVI saj. Ilmalikke *Õppetöö *Täpsemalt teadmisi - toimus kõigi teatakse ainult algteadmisi *Õpiti majandusest. toomkapiitlite *Taheti Tallinna peamiselt juures - Tartus, asutada, et ka dominiiklaste Saksamaa *Linnakirikute Vana-Pärnus ja ja Kärkna
Monomahh. 1237. aastal tungis Venemaale mongoolide tatarlaste väed. 1252.aastal sai Vladimir suurvürsti jarlõki endale ja vürstiks sai Aleksander. Moskva tugevnemine 14. sajandil Moskva vürst asus võitlema suurvürsti jarlõki pärast. Ivan(I) Kalita sai suurvürstiks. 14.sajandil kõige suuremaks konkurentsiks sai Leedu suurvürstiriik. Leedu vürst püüdis Moskvat vallutada kuid see ei õnnestunud. Võitlus tatarlastega 1380.aastal võimule pääsenud väepealik Mamai, Moskva oli vallutatud Ivan III valitsemiseaeg (14621505) Ivan III valmistus Novgorodi alistamiseks, mis tal ka õnnestus. 1480.aastal saabus suur tatarlaste vägi Venemaale. Kiri ja õigeusk muutus Vene riigile tähtsaks Kujunes välja vene ungari ja valgevene rahvused Kirik ja õigeusk olid aegade jooksul saanud vene rahvale oluliseks. 1439.aastal võttis Firenze kirikukogu vastu
Poliitiline ajalugu Suur rahvasterändamine, selle põhjused ja käik; See oli intensiivse rände periood Euroopas umbes aastatel 400 kuni 800 pKr. See periood tähistab üleminekut hilisantiikajalt varakeskajale. 2 faasi: esimene faas, mis toimus aastatel 300 kuni 500 pKr, teine faas leidis aset aastatel 500 kuni 700. Hunnid purustasid gootide väe, mis omakorda panid Läänegoodid liikuma. Goodid võeti Rooma teenistusse. Läänegoodid rüüstasid aastal 410 Roomat, frangid tulid Rooma maadele, slaavi hõimud asusid Kesk- ja Ida-Euroopasse. Edasi liikudes murdsid hunnid Kesk-Euroopasse, mõjutades liikuma teisi rahvaid. Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast. Olulisemad rahvad, kes rändasid olid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid, germaanlased. Miks?Barbarite rahvaarvu kasv ja sellest tulenev maapuudus (tuli leida uusi elupaiku), üleüldine kliima jahenemine (sundis inimesi liikuma lõunapoole). Adrianopoli lahing 378. Adrianoopoli lahing oli osa 376. kuni 382. aastani kest
1240 purustas Neeva lahingus rootslased 5. aprill 1242 purustas Peipsi järvel jäälahingus Saksa ordu 3. Novgorodi feodaalne vabariik - Tähtsad ametnikud (ka vürst) valiti VEETSEL (täiskasvanud, iseseisvate meeste koosolek) - Suur Novgorod tähtis kaubakeskus (saksa kaupmehed) 4. Moskva tugevnemine - Ivan I Kalita (kalita = rahakott) seadis suhted khaaniga nii, et Moskva sai rikkamaks - Dimitri Donskoi (võitis 1380 a mongoleid Doni lisajõe ääres) - Moskva suurvürst Ivan III (1462 1505) nimetas ennast tsaariks (Rooma Caesari järgi) 1480 lõppmongoli ikkele Ugra lahingus (tegelikult ilma tõelise lahinguta) matkis Bütsantsi liitis uusi maid 2 sõjakäiguga hävitas Novgorodi võimsuse nimetas Moskva kolmandaks Roomaks §25 Reformatsiooni algus: hussiitide liikumine 1. Tsehhimaa 14 15 saj - Rikas ja viljakas maa - Palju linnu
Renessanss 1 Kirjandust · Maailmakirjandus 1. koost J.Talvet · Danthe Alighieri "Uus elu" Tartu 1824 · Renessansi kirjanduse antoloogia Tallinn · Ploom,Ü. "Petrarca: moodsa inimese kriis", 1984 koost V.Alttoa "Looming" nr.3, 1991, lk.357 - 361 · Laanemäe,A. Kultuurilugu I Tallinn 2000 · Thomson,J. "Lääne tsivilisatsioon" Tallinn · Renessansiraamat Tallinn 1994 1997 · Talvet,J. Hispaania vaim Tallinn 1995 · Frank,B. "Cervantes";Tln. 1966 · Keskaja ja vararenessansi kirjanduse · Kurtfeldt,A. "Miguel de Cervantes antoloogia; Tln. 1962 Saavedra" Tartu 1934 · Söderhjelm,W. "Italian renessanssia" · Annikst,A."Shaksespeare" Kirjallisuus- ja kulttuuritutkielmia; Hel
Leonardo da Vinci Leonardo da Vinci on andnud inimkonnale rohkem, kui ükski teine renessansiaja inimene. Kunstihuvilised ja ka tavainimesed tunnevad teda kui maalide “La Gioconda” (rohkem tuntud “Mona Lisa” nime all) ja “Püha õhtusöömaaeg” autorina. Ainuüksi need teosed on Leonardo muutnud igaveseks. Enam kui 300 aastat enne lennumasinate ehitamist tegi Leonardo lennuki ja helikopteri prototüüpide plaane. Tema põhjalikud ja laialdased uurimused anatoomia vallas väljenduvad anatoomilistes joonistes, mida võib lugeda renessansiaja teaduse märkimisväärseimateks saavutusteks. Leonardo oli ka kõrgrenessansi inimeste tüüpilisim ja ka kõige täiuslikum esindaja. Tema loomingulised võimed leidsid endale rakendust peaaegu kõigil vaimse tegevuse aladel. Ta oli maalikunstnik, kujur, insener, arhitekt, kunstiteoreetik, kirjanik, looduseuurija ja tehnik, kusjuures tema saavutused kõigil neil aladel olid
Leonardo da vinci Renessansi aja silmapaistev inimene Sissejuhatus Leonardo da vinci ehk Leonardo Vinci külast. Ta oli üks mitmekülgsemaid inimesi oma põlvkonnast. Ta tegeles väga erinevate aladega maalimise leiutamise ja inimkeha uurimisega.Seepärast öeldaksegi et: Leonardo da Vinci on andnud inimkonnale rohkem, kui ükski teine renessansiaja inimene. Kuigi ta ei olnud koolis just parim õpilane hämmastas ta oma teadmistega kõiki. Elulugu Leonardo elu saab jagada kuueks erinevaks perioodiks: tema lapsepõlv ja noorus Firenzes , Itaalias; tema esimene Milano-periood aastatel 1482-1499; teine Firenze ajajärk ja teine Milano ajajärk ning tema viimased kuus aastat, mil ta veetis võrdselt aega Roomas ja Prantsusmaal. ESIMENE AJAJÄRK: Leonardo da Vinci sündis 15.aprillil 1452.aastal talus, mis asus Anchiano`s. Leonardo esivanemad elasid selles piirkonnas alates XIII saj. Leonardo isa, Ser Piero, oli 25
Euroopa hiliskeskajal 27 Must surm XIV saj algul tabas Euroopat lisaks viljaikaldustele ka katku epideemia. 1347-49 aasta epideemia oli üks hullemaid, umbes kolmandik Euroopa elanikest suri. Taud levis rottide ja nende kirpude kaudu. Surijaid oli nii palju, et ei suudetud neid matta. Katastroofiline regeeriti äärmuslikel viisidel, püüti põgeneda jne. Talurahva rahutused Rahva vähenemine vähendas isandate tulusid ja seepärast püüdsid nad tõsta renti. Sellest puhkes suur rahulolematus, mis kulmineerus Prantsusmaal zakeriiga ja Inglismaal Wat Tyleri ülestõusuga. Kuigi ülestõusud suruti maha, viis see Euroopa lähemale pärisorjuse lõpetamisele ja rendilepingute alustamisele. Majanduse ja linnaelu elavnemine Kuigi katkupuhangud käisid korduvalt üle Euroopa, hakkas selle arv taas kasvama. Suurimad ja jõukamad linnad olid Itaalias. Tekivad palgatööl põhinevad kapitalistlikud ettevõtted/manufaktuurid. Tekivad pangad, mõjukamaks pankurite suguvõsaks saab Medicide p
Оглавление Введение 3 История 4–6 Архитектура Кремля 7 Царь-пушка 7 Приложение 8 Истользованная литература 9 2 Введение Москоовский Креомль — древнейшая часть Москвы, главный общественно- политический, духовно-религиозный и историко-художественный комплекс столицы, местопребывание Президента Российской Федерации . Расположен на высоком, левом берегу Москвы-реки — Боровицком холме, при впадении в неё р. Неглинной. В плане Кремль — неправильный треуго
Vana-Egiptuse 18. dünastia Referaat 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. 18. dünastia 3. Valitsejad 4. Kokkuvõte 5. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Mina teen referaadi 18. dünastiast eelkõige sellepärast, et ma ei suutnud otsustada Tutanhamoni ja Thutmosis III vahel. Avastasin, et mõlemad on 18. dünastiast, nii ma otsustasingi teha 18. dünstiast. 18. Dünastia ajal sai Egiptusest Uus riik ja koos sellega tuli palju muutusi. Oma referaadis uurisin selle dünastia ajal olnud elust ja selle aja valitsejatest. 18. dünastia (1550-1307 eKr) 18. dünastia on arvatavasti tuntuim Vana-Egiptuse dünastia. Selles dünastias valitsesid nt Thutmosis I, II, III, Tutanhamon, kuninganna Hatsepsut, Amenhotep I, II, III, IV, , jpt ... 18. dünastial sai Egiptusest Uus riik. Uue riigi ajal muutus Egiptus Idamaade võimsaimaks riigiks. Vaaraode võim tugevnes.
ENGLAND... Normannid: · William I (vallutaja) 1066-1087 · Henry I 1100-1135 · Stephen 1135-1154 · Keisrinna Matilda 1141 Plantagenets: · Henry II 1154-1189 · Richard I (Lõvisüda) 1189-1199 · John I 1199-1216 · Henry III 1216-1272 · Edward I 1272-1307 · Edward II 1307-1327 · Edward III 1327-1377 · Richard II 1377-1399 The house of Lanchester: · Henry IV 1399-1413 · Henry V 1413-1422 · Henry VI 1422-1461, 1470-1471 The house of York: · Edward IV 1461-1470, 1471-1483 · Edward V 1483 · Richard III 1483-1485 Tuudorid: · King Henry VII 1485 - 1509 · King Henry VIII 1509 - 1547 · King Edward VI 1547
RISTISÕJAD I ristisõda (1096-1099) Põhjendus ja võimalused. Kui seldžukid vallutasid Palestiina ei lubanud nad kristlastest palverändureid Jeruusalemma. Seetõttu otsustas paavst Urbanus II 1095 kutsuda kristlasi üles Püha Maad vabastama. Sõjakäik: Kõigepealt asusid 1096. aasta varakevadel kümned tuhanded prantsuse ja saksa talupojad teele Pühale maale. Seldžukid piirasid retkel olijad ümber pärast seda kui nad olid ületanud Bosporose väina ning hävitasid viimased peaaegu täielikult. 1096. aastal asus teele ka feodaalide vägi (toimus rünnak ilma Heirich IV ja Philippe I osaluseta, sest viimased olid kirikuvande all) – 5000 rüütlit koos 30 tuhande jalamehega. Võitlusvõime ei olnud meestel ühtne ja teel Jeruusalemma tegeldi rüüstamisega. Siiski jõuti kohale ja pärast viienädalast piiramist vallutati püha linn Jeruusalemm (15. juuli 1099). Järgnesid tohutud tapatalgud. Ristisõdijate riigid I ristisõja tulemusena ja Jeruusalemma langemise jä
Tehnomaterjalid II KT 1. Fe-Fe3C faasidiagramm: faasid rauasüsinikesulameis: F, T, A. Faaside omadused. Raud moodustab süsinikuga järgmised metalsed faasid: Piiratud tardlahused: ferriit, austeniit. Keemilised ühendid: Fe 3C jt. Toatemperatuuril on kõikidel tasakaalulistel rauasüsinikusulamite struktuuriosadeks ferriit ja tsementiit (Fe 3C), temperatuuril üle 727°C lisandub neile austeniit. Ferriit (F) (ferrite)- süsiniku tardlahus a-rauas, mis moodustub süsiniku aatomite paigutumisel -raua ruumkesendatud kuupvõre tühikutesse (eelkõige tahkudel olevatesse). Temperatuuril 727 °C lahustub a-rauas kuni 0,02% C (massi%), toatemperatuuril aga kuni 0,01%. Temperatuuridel 0...911 °C esineb -ferriit, 1392...1539 °C-ferriit. Ferriiti iseloomustab: ruumkesendatud kuupvõre (K8), väike tugevus ja kõvadus, suur plastsus. - ferriidi puhul on süsiniku lahustuvus -rauas väga väike: temperatuuril 727 C 0,02%, toatemperatuuril 0,01%. Ferriit on sitk
annaabi.ee 
