Arvatavsti valitsesid neis preester-kuningad. Ka losside omavahelised suhted on meile teadmata, kuna lossid ja linnad olid kindlustamata, siis tuleb arvata, et sõjategevus ei mänginund toona erilist rolli. Kreekas aga kerkisid esile kindlustatud lossid. Nende seast kuulsaim, Mükeene, on tuntud massiivsete kiviplokkidest müüride ja kindlustatud väravatega. Nagu Kreetalgi, paiknesid losside juures laoruumid ja töökojad, kuid Kreetast erinevalt polnud ümber losside suuremaid linnu. Tõenäoliselt oli ka iga suurem loss omaette riigi keskus ja võimsad kaitseehitsed osutavad sellele, et riigid omavahel sõdisid. Kreeta ja Mükeene religiooni kohta on raske midagi lõplikku väita ja võib teha ainult oletuslikke järeldusi arheloogilise ainese, näiteks toonaste piltide ja kujukeste põhjal. Me ei tea toonasest Kreetast ühtegi müüti ega ühtegi jumaluse nime. Kuid piltide ja kujukesete põhjal võib
· freskodel puuduvad sõja- ja jahistseenid, mis annavad mõista, et ühiskond polnud sõjakas. · lineaarkiri A- siiamaani desifreerimata · puudusid templid · kombetalitusi saatsid läbi perekonna- ja riigipead · austati emajumalannat, kelle viljakuskultuslikuks partneriks oli sõnn · oliivipuid ja madusid peeti pühaks · hauda panti surnutele kaasa relvi, ehteid ja nõusid · ajavahemikus 1500-1480 toimus vulkaanipurse millest suur osa kreetast hävines ning ülejäänud kreetast hävines 1400 eKr kui tulid peloponnesuselt ahhailased ning vallutasid selle. · avastajateks olid Schliemann ja Evans · losside ümbert puudusid müürid ning neid ümbritsesid suured linnad · domineerivaks sooks ühiskonnas oli naissugu Mükeene kultuur ja periood · esimesed jäljed 1550 · lineaarkiri B- silpkiri · tekstides mainitakse Zeusi ja Herat, Poseidonit, Artemist, Hermest
religioosseid pidustusi ja sportlikke võistlusi. Minoilise tsivilisatsiooni elurõõmsale rahumeelsusele ei leia vastet ei Egiptuse ega Mesopotaamia kultuurist. Suur vahe on ka kunstis, piltide sisu on mõlemas erisugune. Kreetas valitsevad mütoloogilised, ornamentaalsed motiivid ja rahuliku elu kujutused. Mükeenes leidub väga harva säärase sisuga pilte, need on tavaliselt sõja- ja jahipildid. Me ei tea toonasest Kreetast ühtegi müüti ega ühtegi jumaluse nime, kuid piltide ja kujukeste põhjal võib arvata, et kreetalased austasid eelkõige jumalannasid. Olulisel kohal Kreetal oli härg, kes oli tõenäoliselt üks tähtsamaid kultusloomi. Kreetal kuulus naine kõrgesse positsiooni, seal näidati neile välja ka suurt lugupidamist. Ka Mükeene kultuuris austati ilmselt mitmeid minoilisi jumalannasid ja jumalaid. Kuid kõik see kohandati oma sõjakale ühiskonnatüübile ja meelelaadile.
Tänapäeval oskavad lineaarkirja B teadlased lugeda. Piltidel on lineaarkiri B 4 Mükeenlastest valitsejate keele kirjapanemiseks kohandati oma tähestik ümber, ning sellest arenes lineaarkiri B, mis eelmise sajandi keskpaigas desifreeriti. Lineaarkirjas B tähistasid lühikesed jooned sõnavahesid, kirjutati horisontaalsete ridadena vasakult paremale. Kiri koosnes sarnaselt lineaarkirjale A silbimärkidest ning logogrammidest. Arhidektuur Erinevalt Kreetast olid Mükeene asulad kindlustatud, elati pidevas konfliktiohus. Mükeene hiilgeajast 13. sajandil pärinevad linnamüürid Mükeenest, Arnest, Tirynsist ja mujalt. Ehitised olid nii võimasad, et ehitajateks peeti klükloope. Pildil on Mükeene linnamüür, mis on ehitaud neljast hiiglaslikust kivirahnust. Minose mõju ei ulatunud Mükeene arhitektuurini ning Mükeene lossid erinesid Kreeta õhulistest ja valguseküllastest lossidest. Peamise
Prometheuse . TEEMAD · Kreeta-Mükeene kõrgkultuur Kreeta saarel kujunes üks Euroopa varasemaid kõrgkultuure. Kreetas olid suurepärased lossid, millest tähtsaim oli Knossos. Kreetlastel oli ka oma kiri, mida ei osata lugeda tänapäeval.Teadlased on kindlad et kreetlased olid head meresõitjad, neil oli kaubavahetus foiniiklastega, egiptlastega ja babüloonlastega. Kreeklased jäid Kreetast natuke maha, kuid peagi jõudsid järgi ja nii tuli ka neil mükeene loss. Kreeklased õppisid palju kreetlastel ja nende kultuur on väga sarnane, seetõttu nimetatakse ka kreeta saare ja kreeklaste kultuuri kokkuvõtvalt Kreeta-Mükeene kultuuriks. · Homerose eeposed - Kuigi mükeene kõrgkultuur oli hävinud meeldis hellenitele meenutada vanu aegu ja sageli meeldis laulda trooja sõjast, need laulud levisid põlvest
ajalugu ja kultuuri. 2. Kreeklased ei ole Kreeka põlisrahvad. Kreetalased kasutasid savitahvlitele vajutatavat silpkirja , kuid seda ei osata tänapäeval lugeda. Seetõttu ei teata tänapäevalgi ühtegi valitsejat ega sündmust, ei tunta ühtegi seadust ega kreeka kirjandust. Kreeta tsivilisatsiooni nägu kujundasid eelkõige lossid. Neid oli saartel mitu, tähtsaim ja tuntuim oli Knossos. 3. Kreetast erinevalt puudusid mandri losside ümbert suuremad linnad, kuid luksusliku sisustuse ja eredavärvliliste freskodega, aga ka arvukate tarbeesemeteb kujundamisega matkiti selgelt oma Kreeta eelkäijaid. Kõik olin kohandatud kreeklaste sõjakale vaimule. Losse ümbritsesid kiviplokkidest nn kükloopilised müürid. Kirjas oli kasutusel linaarkiri B. 4. Kreeka- Mükeene kultuuri häving oli põhjalik. Purustatuid losse ei ehitatud uuesti
sarnased. Algul tõmmati krohvi pinnal kujutatava maali piirjooned kas graveerimisega või värvidega. Hiljem maaliti pinnad punase, sinise või kollase värviga. Ka musta ja rohelist värvi kasutati. Valge värvi korral jäeti krohvi pind värvimata. Iseloomulikumad pildid olid vaasikandja pilt, mis leitud ühest käigust, kus oli terve rida freskomaale, kujutades mehi, kes kannavad terava põhjaga ohvrivaase, nagu neid Kreetast sadade kaupa kätte on saadud. Meeste ihuvärvus on tume ja nad kannavad ainult kintspükse. Maalide värvid olid üllatavalt selged kui need möödunud sajandi algul avastati. Maalidel kujutatud naised kannavad seelikud erivärvilisest siidist. Mükeene ümbrusest on leitud ka omapäraseid maa-aluseid kuppelhaudu, mis annavad tunnistust ehitustehnika edenemisest (nn Atreuse varakambri pseudokaar ja pseudokuppel). Kreeta paleede keerukas ruumidepaigutus sai aluseks ka legendile, kus
Kordamisküsimused 1.Iseloomusta Kreeta ja Mükeene kultuuri. (sarnasused ja erinevused) V:Sarnasused: Mõlemal olid oma keskused Kreetal oli Knossose loss ja Mükeenel oli Mükeene loss. Lossides paiknesid peale muude ruumide laod, töökojad ja kultusepaigad. Erinevused: Kreetas austati naisi ja jumalannat aga Mükeenes austati jumalannat ja meesjumalaid. Kreetast erinevalt puudusid mandri losside ümbert suuremad linnad(Mük). Knossose paleel puudusid lossi kindlustused. Mükeene loss oli kaitstud suurte kivist müüridega, lossi peaväravad olid Lõviväravad. 2.Miks rajasid kreeklased kolooniaid? Kuulsamad. V:Kolooniaid rajati, sest 1) kodumaal leidus vähe metalle, eriti rauda. 2) põlluharimiseks oli vähe head põllumaad (kuulsamad kolooniad: Itaalias, Sitsiilias, Prantsusmaal, Hispaanias,P- Aeerikas, Musta mere rannikul) 3
Kreeta kultuuri peamiseks iseärasuseks on kindluste, relvade ja üldise vähimategi sõjakate joonte puudumine. Minoiline kultuur levis Kreetalt mandrile umbes 2 saj eKr., sest siis jõudis rahvas Kreeta saarele oma arengus tsivilisatsiooni tasemele.Hilisem kreeka mütoloogia seostas seda eelkõige legendaarse Kreeta kuninga Minose valitsemisajaga. Kreeka mandril said nüüd majandus- ja kultuurikeskusteks lossid , milledest tuntuim on Mükeene. Kreetast erinevalt oli kogu elu Kreekas kohandatud kreeklaste sõjakale vaimule , mis väljendus selles, et paiknesid siinseteski lossides peale muude ruumide ka laod,töökojad ja kultusepaigad. Ka Mükeene perioodi kohta ei saa kuigi palju teavet kirjalikest allikatest, sest kirjutatud tekstid ei anna meile mingit teavet ei toonaste valitsejate ega ajaloosündmuste kohta.Kirja kasutati ainult majapidamisaruanneteks. Umbes 1200 a. eKr on Kreekat tabanud tõsised vapustused
lubab näha Mükeene tsivilisatsioonis Minose tsivilisatsiooni mugandust Kreeka ühiskonnas. Teiselt poolt osutavad kindlustused ja relvaleiud Kreeka aristokraatia märgatavalt suuremale sõjakusele Minose Kreeta vähemalt näiliselt rahumeelsele ja pigem rituaalidele orienteeritud ülikkonnaga võrreldes. /.../ Kreeka valitsejaid maeti monumentaalsetesse kivist kuppelhaudadesse, nn tholostesse. Mükeene kindluse naabrusest on neid leitud üheksa. /.../ Kreeka keskuseid eristas Kreetast ka suuremate linnade puudus siinsete losside ümber kujunenud hajali asustus ei andnud tõeliste linnade mõõtu välja, mistõttu toonast Kreekat ei saa, Minose Kreetast erinevalt, pidada linnatsivilisatsiooniks. Mait Kõiv. Kreeka ajalugu. Tallinna Ülikooli loengukonspekt. Küsimused: 1) Mille poolest erineb Kreeta saare Minose kultuur Mandri-Kreeka Mükeene kultuurist? a) ..............................................................
· Kreetalased arendasid välja lineaarkirja. · Lossides valitsesid arvatavasti preester-kuningad. · Ei ole teada, kas lossid olid iseseisvad või moodustasid tervet saart hõlmava riigi. · Religiooni kohta võib oletada leitud esemete põhjal. Kreetas oli naine tähtsal kohal, eelkõige austati erinevaid jumalannasid. Olulisel kohal oli ka härg, kes oli selle aja tähtsaim kultusloom. · Mükeene oli ühiskonna- ja kultuuritasemelt Kreetast nõrgem. Küll aga olid nad sõjaliselt väga tugevad (hobused ja sõjakaarikud). · Umbes 1500 ekr vallutasid kreeklased Kreeta saare ja võtsid kiiresti omaks kreetalaste minoilise kultuuri ja kohandasid lineaarkirja endale sobivaks. · Kreekas tekkisid kindlustatud lossid, kuulsaim neist Mükeene( klükoobilised müürid). · Kreekas ei tekkinud ühtset püsivat riiki, losside eesotsas seisid kaks valitsejat kuningas ja sõjaväepealik
kes elasid Olümpose mäel 1. Egeuse e. Kreeta-Mükeene periood: Indoeurooplased. Kreeta e. minose kultuur: Knossose palee, Kunsti iseloomustab rahumeelsus, rõõmsameelsus, naisekesksus. Rahvarohkete linnadega kultuur. Mükeene kultuur: Iseloomulik: sõjakus, linnad paksude müüridega ümbritsetud, arhitektuuri parimaks näiteks lõviväravad. Mükeenes asuvaid losse on kutsutud ka kükloopilisteks nende suuruse ja võimsuse pärast. Skulptuuri parimad näited on Kreetast leitud jumalannade kujud ja reljeefid kaunistustena. Maali parimad näited seinamaalid Knossose paleest, rahumeelsed pildid mereelukatest. Kirkad värvid, hästi säilinud maalid. 2. Tume e. homerose periood 11-9. Saj eKr. 3. Arhailine periood 8-6.saj eKr: Skulptuur esimesel kohal. Kyros-alasti meesfiguur, Kore- riides naisfiguur. Arhailisele ajale iseloomulik poos oli üks jalg ees, käed rusikas, kramplik naeratus. Kreeka kunsti arengus võib eristada 3 ajastut: 1. Arhailine e
kes elasid Olümpose mäel 1. Egeuse e. Kreeta-Mükeene periood: Indoeurooplased. Kreeta e. minose kultuur: Knossose palee, Kunsti iseloomustab rahumeelsus, rõõmsameelsus, naisekesksus. Rahvarohkete linnadega kultuur. Mükeene kultuur: Iseloomulik: sõjakus, linnad paksude müüridega ümbritsetud, arhitektuuri parimaks näiteks lõviväravad. Mükeenes asuvaid losse on kutsutud ka kükloopilisteks nende suuruse ja võimsuse pärast. Skulptuuri parimad näited on Kreetast leitud jumalannade kujud ja reljeefid kaunistustena. Maali parimad näited seinamaalid Knossose paleest, rahumeelsed pildid mereelukatest. Kirkad värvid, hästi säilinud maalid. 2. Tume e. homerose periood 11-9. Saj eKr. 3. Arhailine periood 8-6.saj eKr: Skulptuur esimesel kohal. Kyros-alasti meesfiguur, Kore- riides naisfiguur. Arhailisele ajale iseloomulik poos oli üks jalg ees, käed rusikas, kramplik naeratus. Kreeka kunsti arengus võib eristada 3 ajastut: 1. Arhailine e
Savikruus. · Sinuhe reis Süüriasse · Töö Mitannimaal · Sinuhe Babülonis kuninga arstina · Kaptah valekuningana ja sellega kaasnev kohtus õigusemõistmise kohustus · Minea - kuninga uus orjatar · Sinuhe röövib Minea ja Kaptahi, põgeneb Babülonist VII Raamat MINEA I ptk Kuningaks olemine oli uni ja liigne vein. Minea võimleb. Sinuhe keelitab teda temale naiseks olema. Minea pühendatus jumalatele. Minea pärit Kreetast. 2 ptk Paadi jätmine. Tasuta ravi. Nende seltskonda peetakse vaeseks. Mitannimaale jõudmine, peatuvad Naharanis. Hatimaa. 3 ptk Reisimiseks vaja luba. Khattushashi kuninga elamispaik. Tundmatu uus metall raud. Töökodade linn (Khattushashi). Tasu eest võib naine minna teise juurde. Viljatud abielud lahutatakse. Loata ei tohtinud nõidusega tegeleda. Shubbiluliuma kuningas. Arstid on õppimata mehed. Sinuhel palju patsiente. 4 ptk Sadama valvepealiku ravimine. Härgade tantsitamine
. Šuppiluliuma.. Pidin mitu korda seda veerima. “Meie sõpradeks on kõik rahvad, kes end meie võimu alla annavad ja meile makse maksavad. Me laseme neil elada omaette ja me ei puuduta suuremat nende kombeid või jumalaid, kui me vaid nende üle valitseda saame.” lk 254 Täpselt samasuguse suhtumisega olen ka mina meie väikses Eestis, kus elab palju venelasi. 8.raamat “Nüüd pean jutustama Kreetast ja ma tahan jutustada sellest, mida nägin oma silmaga. Pean ütlema, et ma ei ole midagi nii ilusat ja kummalist kusagil maailmas näinud, kuigi olen kõik tuntud maad läbi rännanud.” lk264265 Lause, mis mind ärevaks ajas sest ma isiklikult armastan niinii väga Kreetat, et läheksin sinna kasvõi elama. Kõik mis sellele ka järgnes oli niivõrd tõsi.
Allavoolu kuristik laieneb. Kuristik algab Omalose platoolt ja lõpeb 16 km kaugusel Ayia Roumeli külas. Ayia Roumeli on keskendunud diktamosele- see on ravimteede koostisosaks olev taim ja kri- kri'de (metsikute kitsede) lemmiksöök. Külastajatele on kuristik avatud maist oktoobrini ning jalgsimatk Xyloskalast võtab aega rohkem kui 5 tundi. Veevarusid saab täiendada kohalikest allikatest 12 5. Turism ja tänapäev Ka need, kes Kreetast eriti midagi ei tea, lähevad sinna hea meelega, sest see nimi, see riik ja see rahvas sisendab kuidagi turvalisust ja kodusust. Ja ega teisti ei saagi. See on ju Kreeka. Aastate jooksul on Kreeta läbi teinud mõned olulised muutused. Kreeta turism sai alguse hoopis saare idaosas. Agios Nikolaos ja Elounda on siiani külastajatele valla, kuid saare magnetiks on viimastel aastatel kujunenud lääneosa Hania ümbrus.
Ka nende uskumused võisid seetõttu küllalt erinevad olla. Samal ajal lubab arheoloogiline leiumatrjal aga oletada, et nagu muudes valdkondades, nii ka religiooni osas langesid kreeklased tugeva Kreeta mõju alla ja võtsid sealt nii mõndagi otse üle. Seetõttu vaadeldakse Kreeta-Mükeene religiooni tavaliselt ühtse tervikuna, kus minoilised traditsioonid ilmselt otsustavalt tooni andsid. Me ei tea toonasest Kreetast ühtegi müüti ega ühegi jumala või jumalanna nime. Kuid meie käsutuses olevad pildid ja kujukesed lubavad arvata, et kreetalased austasid eelkõige jumalannasid. See asjaolu haakub hästi naise üldise tähtsusega minoilises ühiskonnas. Mitmel kujutisel seisab jumalanna kõrval meessoost tegelane. Arvatavasti on tegemist mõne jumalaga, kes pildi kompositsiooni järgi otsustades oma tähtsuselt jumalannale siiski alla jäi.
lõunasöögile. Kui Theseus söögilauas liha lõikamiseks oma mõõga tupest välja võttis, tundis Aigeus oma sõjariista ära. Isa ja poeg sööstsid teineteise embusse. *** Ajalooliselt oleme Theseuse looga ajajärgul, mil tänapäeva Kreeka territooriumil oli valitsevaks kreeta-mükeene kunst. Kreeta saar oli siis nii majanduslikult kui kultuuriliselt väga kõrgel tasemel. Just enne seda, kui Theseus isa juurde saabus, oli Ateena sattunud sõltuvusse Kreetast. Kreeta kuningas MINOS sai Poseidonilt kingiks imelise sõõrmeist tuld purskava härja. Minose naine PASIPHAE armus härjasse sedavõrd, et sigitas loomaga MINOTAUROSe härja pea ja inimese alakehaga koletise, keda hoiti spetsiaalselt tema jaoks ehitatud labürindis. Ühel päeval oli Theseus ääretult üllatunud, et terve Ateena linn on nii elevil. Ta kuulis, et valitakse välja seitset väärilist noormeest ja seitset kaunimat neidu, et need laeva peale panna ja
seda pole võimalik tõestada. Knossose lossi väikest trooniruumi peetakse tänapäeval mitte kuninga, vaid preestrinna istmeks. Ka losside omavahelised suhted on meile teadmata. Kuna lossid ja linnad olid kindlustamata, siis tuleb arvata, et sõjategevus ei mänginud toonasel Kreetal olulist rolli. Sõjakate joonte puudumine on üks minoilise tsivilisatsiooni iseloomulikumaid omadusi. Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon : Religioon Me ei tea toonasest Kreetast ühtegi müüti ega ühegi jumaluse nime. Kuid piltide ja kujukeste põhjal võib arvata, et kreetalased austasid eelkõige jumalannasid. See asjaolu haakub hästi naise üldise tähtsusega minoilises ühiskonnas. Tihti kujutati jumalanna kõrval meest, arvatavasti mõnd jumalat, kes kompositsiooni järgi otsustades jäi tähtsuselt jumalannale siiski alla. Jumalannadele ja jumalatele ohverdati loomi, nende auks korraldati pidulikke rongkäike ja esitati hoogsaid tantse.
Nad ei abiellunud. Theseus hülgab tema ja jätab saarele nälgima. Dionysos armub printsessi ja nad abielluvad. Knossose lossil puuduvad igasugused kaitsemüürid, lisaks see, et loss on ehitatud tohutu suure ja korrapäratu põhiplaaniga. Ei kardetud välis sissetungijaid kuna neil oli tugev laevastik. saare põhjarannikul? asus Phaistos. Hagia triada??? Teise aastatuhande keskpaigas tabab saart maavärin mis on ülitugev. see tuleneb teera saarel pursanud vulkaanist. see on ~60 km kreetast põhjapool, seda peetakse võimsaimaks, sest see poolitas saare. Ohtlik oli see sellepärast, et kogu maa oli vulkaanilist tuhka täis. Sellest algas kreeta allakäik (nad pääsesid tänu merele) Siis algab peloponnesose tõus, seal olevad lossid ja riigid on haialaste omad. need jõuava kesk kreeka ja peloponnesose saarele _ _ _ _ eKr. Nende algkodu oli Doonau tasandikel. Nad olid väga sõjakad. Kreeta lossidel on arvukad seinamaalingud mis kujutavad mänge
Halveneb tehnika. Toon segane ja värv kahvatu. Erandina esineb inim- ja loomafiguure. Reljeefkaunistus puudub, ainus erand nn lõvide värav: kolossaalsetest kividest koostatud värava avause kohal seisavad kaks emalõvi, nende vahel seisab tüüpiline kreeta-mükeene sammas. Haudades hulk kullassepakunsti teoseid, mis sisse veetud Kreetast. Kohalike meistrite poolt on tehtud kuldplekist maske ja ümmargusi plaadikesi. Kivilõikekunsti esindavad tehniliselt täiuslikud poolvääriskivid süvendatult sisselõigatud kujutistega (loomakujutised ja usulised tseremooniad). XII saj eKr tungivad Peloponnesose ps-le uued suguharud - doorlased. Antiikkunst ja Kreeta-Mükeene-Egeuse kunst - mõjutanud kogu
* Kultuuri tasemele jõudsid need samad Kreeka esivanemad umbes aastal 1600 e.Kr. * Nad kasutasid keeleks juba lineaarkiri B-d, mis on ka meie teadlastele juba arusaadavam, kuid need puudutasid peamiselt vaid majapidamist, seega ei saa siiski väga palju infot neist. * Kreeka mandriosas kerkisid esile kindlustatud lossid. * Seda aega tuntakse Mükeene nime all, mis on saanud oma nime võib-olla, et kõige kuulsaime ja samas kõige rohkem uuritud lossi järgi nimega Mükeene. * Kreetast erinevalt polnud nende losside ümber linnu. * Tõenäoliselt oli iga suurem loss omaette riigi keskus. * Võimsad kaitseehitised viitavad, et need riigid olid omavahel alatasa sõjas. * Võib-olla suutis Mükeene teised mõneks ajaks endale allutada, kuid püsivad riiki toonases Kreekas ei olnud. * Lineaartahvlite järgi võib järeldada, et peamiselt seisis losside eesotsas kaks võimukandjat: kuningas ja sõjapealik. * Ka Kreekas oli loss suur majapidamiskeskus.
Enamus losse hävis, kuid jätkuvalt jõukad asulad annavad tunnistust tsivilisatsiooni püsimisest ja Knossos säilitas kreeklaste võimu all oma endise hiilguse. Kreeka soost valitsejad võtsid koos lineaarkirjaga üle ka kreetalaste bürokraatliku lossimajanduse (lineaarkiri B oli põhimõtteliselt lineaarkirja A mugandus kreeka keelele, mis oli tarvilik lossimajanduse korraldamiseks). Samal ajal valitsesid nad Knossosest lähtuvalt suurt osa Kreetast (täpsemad võimupiirid pole siiski teada). Teine kreeka dünastia võis olla võimul Chanias saare lääneosas. Kreeta oli nüüd osa kogu Egeust hõlmavast Mükeene tsivilisatsioonist. Kui kaua Knossose hiilgus kreeklaste võimu all püsis, pole kindlat teada. Osa asjatundjaid dateerib Knossose languse 14. sajandi esimesse poolde, teised aga 13. sajandisse. Ka languse põhjused on selgusetud. Lineaarkirjatahvlite puudumine järgnenud
Kuninga võim siirdus osaliselt kosmide kolleegiumile. Kreeta riigid, mis tekkinud VIII-VII saj., on muutusteta IV-III saj. Põhjuseks dooria hõimude sots.-maj. arenemise eraldatus. Vajadus hoida alluvuses saare arvukat alistatud rahvastikku ja orjade rahutuste oht tingisid kreeta ük. arhailise sõjalis-arist. iseloomu. Tessaalia Olukord sarnane Kreetale. Pol. võim kuulus aristokr. sugukondadele. Orjandus pisut nõrgem kui Kreetas. Maa kogukondliku omandina. Boiootia Erinevalt Kreetast ja Tessaaliast oli Boiootia V saj. liitriik, mille kõik liikmepolised olid vormiliselt võrdõiguslikud. Liitu kuulusid maakonna kõik suuremad linnad. Võim polistes sugukondliku arist. käes. Selle punkti all võib I.A. heaks arvata küsida midagi Peloponnesose sõja kohta, sest mujal ta seda teha ei saa. Toon ära kõige tähtsama, sõjakäiku ei hakka lahti kerima. Peloponnesose sõda (431-404) oli võitlus Sparta ja Ateena vahel hegemoonia pärast Mandri-
annaabi.ee 
