Leidsid 18 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kreemid ja magusad kastmed". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kreemastme, zelatiinakao, vanilli, vahustareemid, mahluumuta, vahukoor, seguga, sidrunikreem, jahutaastmeid, sabayonastet, marjadeedetakse, vahustatakse, suhkruga, veele, vahukooreoored, jahtunudoorestakaod, sidrunimahla, melba, marjade, vanillikasteoostajareemidereeme, esmalt, maitseained, vormidesse, sidrunit, 200gkobaratena ( sõstrad, viinamarjad). Puuviljadest ja marjadest võib koostada ka assortiisid. Sel juhul valitakse maitselt ja värvuselt sobivad viljad, kooritakse ja tükeldatakse need ning serveeritakse portsjonitena. Värskeid puuvilju ja marju serveeritakse kas suurtel alustel või portsjonnõudes koos lisanditega. Puuviljade ja marjade lisanditeks sobivad: · Tuhksuhkur · Suhkrusiirup · Mesi · Piim · Rõõsk koorc · Vahukoor · Puuvilja- ja marjasiirupid · Magusad kohupiimamassid · Jäätis · Mandlilaastud · Pähklipuru · Magusad kastmed: vanilli-, sokolaadi-, karamelli- jt kastmed · Alkohoolsed joogid kastmena · Tarretised · Kondiitritooted Igale sööjale arvestatakse 100- 150 g puuvilju koos lisandiga. Salatid puuviljadest ja marjadest Puuviljasalateid valmistatakse värsketest ja konserveeritud puuviljadest. Neid võib valmistada ühest
kuumutatakse koos leotusvedelikuga, keedetakse tasasel tulel + lisad ja m.a · II moodus Leib pruunistatakse praeahjus koos suhkru ja võiga. Lisatakse vesi, lisad ja m.a ja keedetakse läbi . Lõpus lisatakse mahl · Leivasuppe serveeritakse...... Magusad kastmed · Puuviljadest ja marjadest Kuumutatud kastmed- mahl või püree+ tärklis, võib kasutada ka mune ja vahukoort Kuumutamata kastmed- mahl või püree+ munavalge või vahukoor, maitsestamine.. Melba kaste- 2/3 maasikapüreed ja 1/3 vaarikapüreed, maitsestamine... Magusad kastmed · Vahukoorest- maitsestamine ..... · Hapukoorest- maitsestamine ..... · Jogurtist- maitsestamine .... · Veinikastmed- maitsestamine ..... Sabayon- munakollane ja vein, kuumutatakse vesivannil · Piimakastmed- maitsestamine Vanillikaste- piim, vaniljekaun, munakollased Karamellkaste, kohvikaste Tarretised · Puuviljad, marjad, puuvilja-, marjamahlad,
Valmistatakse toormahlast, püreest või mehust. Toormahlast ja püreedest valmistatakse nii kuumutatud ja kuumutamata magusaid kastmeid. Kuumutatud kastmeid valmistatakse nagu mahlakisselle. Tärklist arvestatakse 1 l kastme valmistamiseks 20-40 g. Neis võidakse kasutada ka mune , vahukoort või mune ja vahukoort koos. Munad vahustatakse koos suhkruga, lisatakse mahl, maitseained ja tärklis ning kuumutatakse, vahustades, kuni segu pakseneb. Ei keedeta. Lisatakse vahukoor. Kuumutamata kastmete valmistamiseks lisatakse maitsestatud mahlale vahustatud mune või munavalgeid, vahukoort või hapukoort. Maitsestatakse sageli riivitud sidrunikoore, likööri, 4 konjaki, lahustuva kohvi või kakaoga. Nt: Melba kaste- 2/3 maasikapüree ja 1/3 vaarikapüree. Maitsestatakse likööriga. 5
ARVESTUSTÖÖ 1. mis on redutseerimine, hautamine, poseerimine, blanseerimine, kokkukeetmine, confi, brülee kreem, fondant, profitroolid, graavimine, bool, paseerimine, paneerimine, selitamine, moorimine, krepid. Redutseerimine ehk kokku keetmine- Vedelike koguse vähendamine ja maitse kontsentreerimine vee väljaaurutamise abil. Puljongi, supi, kastme, marinaadi jms. keetmine, kuni on aurustunud soovitav kogus vedelikku ja/või tekkinud tugevam maitse. Hautamine- ahjus või pliidil tasasel tulel kaane all kuumutamine, kasutades väheses koguses vett või veeauru. Kombineeritud kuumtöötlemise võte, mille puhul töödeldavad toiduained kuumutatakse esmalt rasvaines, vajadusel kuni pruuni kooriku tekkimiseni, seejärel keedetakse väheses vedelikus tasasel tulel kaane all valmimiseni. Poseerimine- muna ilma kooreta keetmine Blanseerimine- toiduainete lühiajaline töötlemine kuuma vee või auruga, abivõte toiduainete eeltöötlemisel. (N. mõningaid köögivilju blanseeritaks
ja selle toodetest. Zelatiin. TOORVAHUD: puuviljadest,marjapüreedest. 40. keedetud vahud. Kuumut vee ja mahla segu keemiseni, juurde suhkur, maitseained ja segades manna või jahu ja keedetakse paisumiseni. Jahutus 40-50 kraadini ja siis vahustatakse. Jahutamine. 41. kreemid- võib liigitada:* muna piima seguTA/seguGA kreemid. Kasutatakse tarrendainet. Serv 10-14kraadi juures. Seguta kreemid:valm. 35% rõõsast koorest. Koor vahustatakse, lisades suhkrut ja vanilli. Vahustatud koorele segatakse juurde retseptis ettenähtud toiduained ja maitse. Lisatakse tarrendaine. Pannakse kohe tarrenduma. Seguga kreemid: valmistamiseks keedetkase esmalt muna-piimakaste ning jahutatakse see 25 kraadi juurde. Vahukoorele lisatakse jahutatud kaste, maitseained ja ettevalmistatud tarrendaine ning seda pannakse kiiresti serveerimisnõusse v vormi tarduma. 42. pudingud- põhitoorainena: sai, sõmerriis, manna, KV-marjade-PU püreesid, kohupiim, munad, või
petersellilehed, sibula- ja murulauk. 3. Milliseid lisatoiduaineid kasutatakse kohupiimasegude valmistamiseks? Riivitud juustu, kõvaks keedetud munakollast, tükeldatud sinki või vorstitooteid, hapukoort, värskeid riivitud aedvilju, soolatid kalu jne. Rosinaid, värskeid või konserveeritud marju või puuviljatüke, keediseid, pähkleid, riivitud köögivilju(porgandit, kõrvitsat) jne. 4. Milliseid maitseaineid kasutatakse magusate kohupiimasegude maitsestamiseks? Suhkrut, vanilli, tsitruseviljade riivituid koort, essentse, alkohole, melissi, piparmünti. 5. Kuidas valmistatakse kohupiimaklimpe? Kohupiimaklimpe valmistamiseks segatakse peenestatud kohupiima hulka lahtiklopitud munad, jahu või mannat, soola, suhkrut, köömneid või riivitud tsitrusviljade koort. Võidakse lisada ka sulatatud võid. Saadud taignast vormitakse klimbid. 6. Kuidas valmistatakse kohupiimakotlette? Valmistamiseks lisatakse kohupiimale lahtiklopitud munad ja jahu, tavaliselt ka manna.
· Vahutakse emulatsiooni tekkemiseni TOIDUVALMISTAMISE ALUSED ÕLI-ÄÄDIKA E VINEGRETTKASTMED · Kasutamine o Salatikastmeks o Liha ja kala marineerimiseks o Külmroogade lisandiks · Valmistamiseks kasutatakse erivaid õlisid ja öödikaid,kuiva veini,sidrunimahla · Õli-äädikakastmed on ebapüsivad emulsioonid o Enne tarvitamist loksutada. Piimatoodetest kastmed · Koorekaste o vahukoor,sool,suhkur,valge pipar o muud maitseained o pehmelt vahustatud koorele lisatatakse maitseaineid Salsakasted · pärit mehhiko ja tex.mex köögist · tunnuseks vürtsikus ja tükiline konsistents · kasutatakse nii värskeid kui kuumtöödeldud toiduained · roheline ja punane salsa Chutney · pärit India köögist o paks,vürtsikas kaste vvõi hoidis o puuviljadest,köögiviljadest
Siirup kurnatakse ja valatakse peale kuumalt. Keedetud kompotid- kasutatakse nii värskeid, külmutatud kui ka konserveeritud puuvilju ja marju. Magusamaitselistele marjadele keedetakse siirup 1l veest ja 200g suhkrust. Hapumatele kasutatakse siirupit mis on keedetud 1 l veest ja 500g suhkrust. Kompotist natuke tihedam on kissell mida võib valmistada nii marjadest ja puuviljadest kui ka siirupitest, mehudest, mahladest, veinist ja piimast. Maitsestamiseks kasutatakse kaneeli, vanilli, aniisi, piparmünti, melissi, karemellsuhkrut, veini ,likööre. Magustamiseks sobivad nii suhkur kui mesi ning paksendamiseks kasutatakse tärklist. Konsistentsilt jagatakse kissellid: Vedelad kissellid- 1 kg kissellile lisatakse 20-40 g tärklist Poolvedelad kissellid- 1 kg kissellile lisatakse 40-50 g tärklist Paksud kissellid- 1 kg kissellile lisatakse 50-80 g tärklist. Magusad supid- valmistatakse värsketest või külmutatud puuviljadest või marjadest,
2dl maitsestamata jogurtit (soovitavalt mahejogurt, näit. Saidafarmi) 100gr võid (võimalusel mahedat päritolu) 2 muna (ka siin võib võimaluse korral eelistada mahe põllumajanduse omi) 2tl küpsetuspulbrit Vahusta suhkur ja munad, mikserda parajalt kohevaks. Sulata ja jahuta või ning sega see munaseguga kokku. Lisa müsli (kaerahelbed) ja jahu, kuhu on segatud küpsetuspulber. Lõpuks lisa jogurt. Lase segul mõni hetk seista (5-10 min.) ja täida muffinivormid kuni 2/3 ulatuses seguga. Küpseta 200 kraadi juures ~20 minutit. Muffinid on mõnusaks vahepalaks näljakustutamisel, sobivad kiireks hommikusöögiks või väljasõidule kaasa võtta. IRISE: 1. MUINASJUTULINE PÜREESUPP Kogume kokku kõikvõimalikud juurviljade jäägid, näiteks: 3 kartulit, 1 porgand, 1 brokoli kapsas, 1 mugulsibul. (Lisada võib ka kõrvitsat, tomatit, kaalikat, lillkapsast jne, aga oluline
maitsestatud vette ja keedetakse nõrgas kuumuses 4-5 minutit. Serveeritakse klimbid ja pallid sulavõiga või hapukoorega ülevalatult, magusamad suhkru või meega. Praetud kohupiimaroad-Kohupiimakotlettide valmistamiseks lisatakse kohupiimale munad ja jahu, tavaliselt ja manna. Võib lisada ka keedetud peenestatud kartuleid, hautatud porganditest valmistatud ja mannaga läbi keedetud püreed. Kotletimass maitsestatakse soola, suhkru, köömnetega, magus mass aga vanilli, tsitrusviljade riivitud koorega. Vormitakse ümarad kotletid, paneeritakse need jahus või riivsaias ja praetakse vähese rasvaga kahelt poolt kuldkollaseks, kotletid võib panna 5-7 minutiks ahju järelvalmima. Kohupiimapudingud- Serveeritakse järelroana. Peale kohupiima kasutatakse neis rosinaid, värskeid või kuivatatuid puuvilju ja marju, sukaade. Valmistamiseks lisatakse peenestatuid kohupiimale suhkruga vahustatud munarebud, manna, maitseained ning, muud retseptuuris näidatud ained
Kamatort Põhi: 2-3 muna 0,5 kl suhkrut 3 spl kamajahu 100 g kohviveskis jahvatatud pähkleid Täidis: 2 pakki kohupiima (400 g) 2 pakki vahukoort 4 spl kamajahu 0,5 kl vaarika/pohla püreed, 1,5 kl tuhksuhkrut 3 tl zelatiini. Katteks riivitud kamasokolaadi ja terveid kreeka pähkleid. Vahusta munad suhkruga, lisa kamajahu ja jahvatatud pähklid (parem sarapuu- või maapähkel), Vala tainas võiga määritud ümmarguse koogivormi põhjale ja küpseta 220 kraadi juures 15 min. Vahusta vahukoor osa tuhksuhkruga, sega ülejäänud suhkruga segatud kohupiima, kamajahu ja sügavkülmutatud vaarikapüree/marjadega, lõpuks vees või sidrunimahlas paisutatud ning sulatatud toatemperatuurile jahutatud zelatiiniga. Vala täidis jahtunud koogi põhjale samas vormis ja aseta ööks külmkappi. Ava lahtikäiv vorm ja aseta tort alusele ning riivi peale kamasokolaad paksu kihina, kaunista tervete kreeka pähklite või purustatud sarapuupähklitega. Serveerimisel võid lisada ka vahukoort.
Shokolaadi põhiained on jahvatatud kakaopulber, kakaoubadest saadud kakaovõi ning suhkur. Tume shokolaad koosnebki ainult nendest põhiainetest, on tugeva mõrkja kakaomaitsega, väga kõva ja värvuselt sügavpruun. Hea tume shokolaad peab sisaldama vähemalt 40% kakaod, eriti headel sortidel ulatub see isegi üle 90%. Piimashokolaad on eelmisest mahedama maitsega, pehmem, heledam ja magusam, sisaldades lisaks põhiainetele ka piima või piimapulbrit ning vanilli, sageli ka pähkleid või mandleid. Valge shokolaad on seda vaid nime poolest, sest ei sisalda üldse kakaod - ainult kakaovõid, suhkrut, piimapulbrit (ja vanilli). Shokolaadi kasutatakse teatavasti mitte ainult maiustamiseks. Ilusalongides on võimalik külastajatel nautida shokolaadimassaazi. Kuigi shokolaadi naudivad inimesed, ei tohi seda maiustust pakkuda loomadele. Näiteks koerale on shokolaad mürk, mis võib suures koguses osutuda isegi eluohtlikuks. Samas pevad
kohupiimaklimpe serveeritakse ka lisandina mahlakissellidele või marjasuppidele. PRAETUD KOHUPIIMAROAD Kohupiimakotletid valmistamiseks lisatakse kohupiimale lahtiklopitud munad ja jahu, tavaliselt ka manna. Võidakse lisada ka keedetud peenestatud kartuleid, hautatud porganditest valmistatud ja mannaga läbi keedetud püreed, riivitud toored porgandid, praetud singi- või vorstikuubikuid. Kotletimass maitsestatakse soola, suhkru, köömnetega, magus mass aga vanilli, riivitud tsitrusviljade koorega. Jahuga ülepuistatud laual veeretatakse taignast 5-6 cm läbimõõduga rull, sellest lõigatakse 1 1,5 paksused rattad. Vormitakse ümarad kotletid, paneeritakse need jahus või riivsaias ja praetakse väheses rasvas mõlemalt poolt kuldkollaseks. Kotletid võib panna ka 5-7 min ahju järelvalmima. Serveeritakse kohe pärast valmimist suupistena või järelroana. Serveeritakse sulavõiga või hapukoorekastme või valgel põhikastmel
1. Kirjelda tarretise valmistamist( toorained, tehnoloogia, kasutamine) Tarretisi valmistatakse puuviljadest ja marjadest, puuvilja- ja marjamahladest, puuvilja- ja marjaekstraktidest, piimast ja piimatoodetest, veinidest. Tarretiste maitsestamiseks suhkrut, riivitud tsitrusviljade koort, kaneeli, vanilli, nelki, alkohoolseid jooke, melissi, piparmünti. Tarrendainena kasutatakse tarretiste valmistamiseks zelatiini(loomne tarretusaine), agar-agarit(taimen tarretusaine), zeleepulbreid. Valmistamine: Mahla lasen keemiseni, võtan mahla pliidilt. Zelatiin panna külmaveega paisuma, sulatan veevannil. Kallan sulanud zelatiini mahla hulka. Kuumutan keemiseni, pidevalt segades. Kallad magustoidukaussidesse ja paned jahedasse tarduma. 2. Kirjelda liha hautamist.
TOIDU NIMETUS portsjoni kaal g valmistatavaid portsjoneid 2 kokku Retsepti kaal Valmistamise kaal Toiduained Ühik 1 brutoKao % 1 neto 2 bruto 2 neto 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 Kokku: 0.000 0.000 Mise en place: 1. Valmistamine 1. Serveerimine: 1. TOIDU NIMETUS Waldorfi salat portsjoni kaal valmistatavaid g portsjoneid 150 kokku 2 Retsepti kaal Valmistamise kaal Toiduained Ühik 1 brutoKao % 1 neto 2 bruto 2 neto 1 juurseller kg 0.044 32 0.030 0.088 0.060 2 õun kg 0.107 30 0.075 0.214 0.150 3 kreeka pähkel (puhastatud) kg 0.010 0.010 0.020 0.020 Kaste 0.000 0.000 0.000
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ SIRJE REKKOR ANNE KERSNA ANNE ROOSIPÕLD MAIRE MERITS TOITLUSTUSE ALUSED KOHANDANUD: ANA KONTOR 2013 1 SISUKORD 1. Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid 4 Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed 4 Kiirtoiduettevõtted 6 Kohvikud 8 Sööklad ja teised suurköögid 10 Restoranid 13 Baarid 19 Catering-ettevõtted 21 2. Toitumise alused
KAUBAÕPE. TOIDUKAUBAD 1.ÜLDOSA 1.1. Toidukaupade omadused Toidukaubad on toit, mida ostetakse ja müüakse hulgi- või jaekaubanduses, toitlustusettevõtetes või eksporditakse või imporditakse. Toit toiduained ja toiduainete segud on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul. Toidukaupade kaubaõppe aineks on toidukaupade tarbimisomadused ning liigitamine ja sortiment. Toidukaupade tarbimisomadused jagunevad sensoorseteks, füüsilisteks, toitelisteks, funktsionaalseteks ja hügieenilisteks. Sensoorsed ehk organoleptilised omadused on määratletavad meeleorganite abil. Nendeks on maitse, lõhn, kuju, värvus, konsistents (kompimise teel määratletav omadus) jt.. Füüsilised omadused on elastsus, poorsus, lahustuvus, sulamis- ja tahkumistemperatuur jt.. Toitelised omadused tulenevad keemilisest koostisest, mis määravad ära toidu toiteväärtuse. Funktsionaalsed omadused on pakend, säilitamise- ja transpordi
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
annaabi.ee 
