Tähtsamad kreeka jumalad Uranos - Taevas Gaia - Maa Kronos - Aeg Rhea - kõige vanem jumal Hestia - kodukolde jumalanna Pluton (Hades) - allilma, surnute valitseja Poseidon - nn Mere (Vahemere ja Musta mere ning maa- aluste jõgede valitseja Zeus - ülemvalitseja, vihmajumal, käsutas piksenooli Hera - abielu kaitsja Demeter - viljajumalanna Athena - tarkusejumalanna, käsitöö ja põlluharijate kaitsja Ares - sõjajumal Hebe - noorusejumalanna Hephaistos - inetu ja lombakas tulejumal Persephone - Hadese abikaasa Üheksa muusat Kleio - ajaloo muusa Urania - astronoomia muusa Melpomene - tragödia muusa Thaleia - komöödia muusa Terpsichore - tantsu muusa Kalliope - eepilise luule muusa Erato - armastusluule muusa Polyhymnia - jumalatele määratud laulude muusa Euterpe - lüürika muusa Kreeka jumalate rooma vasted Zeus - Jupiter Hera - Juno Poseidon - Neptunus Hestia - Vesta Ares - Mars Athena - Minerva Aphrodite - Venus Hermes - Mercurius Artemis ...
Antarktise tekke tume tõde Ammusel ajal , mil valitsesid jumalad ning inimesed olid enamasti alamad , ümbritses maa lõunapoolsust pea lõpmatuna paistev liivakõrb. Kogu liivakõrb moodustas ühe suure mandri, millel oli vaid üks kuningriik. Selleks riigiks oli tol ajal Venemaa. Venemaad valitses kõikvõimas kuningas Aison, kes oli väga rahulik, aus ja ustav oma perekonna suhtes. Tal oli poeg Lason ja naine Danae. Oma naisega tal oli suur armastus ja tugev suhe. Poeg oli neil laisk ja ükskõikne kuningriigi suhtes, mistõttu Aison ta üsna noorelt ka Puiatu erikooli saatis. Lisaks suhetele, oli tugev ka riik ise. Inimesed austasid Aisonit ja olid rahul selleüle ,kes nad on. Kuid kõigele sellele ilule vaatamata oli Venemaal ka negatiivseid asju. Näiteks polnud Aison rahul sellega, et tema kuningriik asub liivapeal, mistõttu oli põlluharimine ja muu sellega seonduv, peaaegu et võimatu. Riigi peamine rikk...
docstxt/134944484424.txt
· Kükloobid ühe silmaga hiiglased · Nümfid noored naissoost vaimud, keda seostati kindla kohaga · Saatürid - loodusvaimud, metsikud, himurad ja ülemeelikud olendid, keda kujutati pooleldi hobuste taolisena mehe ülakeha, soku jalad ja sarved · Kentaurid inimese kehaga ja hobuse kere ja jalgadega olend · Laistrügoonid hiigelinimsööjate hõim · Graatsiad ilu- ja armsuse kehastused, lõbustasid jumalaid oma veetleva tantsuga. Olid osalised kõikidel pidudel. · Muusad erinevate kunsti- ja teaduse liikide kaitsjad · Pandora laegas sisaldab kõike mis maailmas halba võib olla · Achilleuse kand nõrk koht · Trooja hobune hiiglaslik puuhobune, kus varjasid ennast sõdurid · Penelope kangas tähendab lõpetamatut tööd · Tantalose piinad Zeusi poeg Tantalos raius oma poja tükkideks ja pakkus jumalatele
Kreeka Kunst 09.11.2016 . Kogu kreeklaste kunstielu on seotud nende religioonidega ja müütidega. Jumalate auks peeti pidustusi, ehitati templeid ning skulptuuris kujutati enamasti just jumalaid, Jumaliku perekonda kuulus 12 jumalat, kes elasid olümpose mäel. Kreeka kunsti arengus võib eristada 3 ajastut: 1. Arhailine e. Vana aeg 7-6 saj. eKr 2. Klassikaline e. Õitseaeg 5-4 saj. eKr 3. Hiline e. Hellenistlik aeg 3-1 saj. eKr. Kunstiliikidest on olulisimad: 1. Arhitektuur 2. Skulptuur 3. Maalikunst Kreeka arhitektuur: Arhitektuuri tähtsamaks alaks oli templiehitus
Tartu Kivilinna gümnaasium Jumalad, rituaalid, pühamud ja templiehitus vanas Kreekas Uku Volke Kreeka jumalatest · Lugematu arv jumalaid · Antropomorfsed* · Inimestest eristas surematus ja vägi · Kõik valitsesid mingit osa maailmast Zeus Hera Poseidon * inimese moodi nii välimuselt, kui ka iseloomult. Mõned peamised jumalad · Zeus [taeva-, tormi-, ja piksejumal ning jumalate valitseja] · Hera [Zeusi abikaasa ja õde ning taeva kuninganna] · Poseidon [Zeusi vend, merejumal] · Hades [Zeusi vend, allmaailma ja surnute valitseja] Rituaalid
11) Hammurapi-Vana-Babüloonia kuningas 18.saj eKr 12) Anu-Mesopotaamia taevajumal 13) Enlil –Mesopotaamia tuule-, tromi-, vihma- ja piksejumal 14) Enki-Mesopotaamia maa aluste vete ja sügavuse jumal 15) Apsu-mageda vee maa-alune jumal, kellest said alguse jõed ja järved 16) Tiamat-mere jumal 17) Ištar-päikesejumal 18) Marduk-Babüloni kaitsejumal, kuningavõim 19) Nebukadnetsar-Uus-Babüloonia valitseja 1) Kirjelda üldiselt Egiptuse ja Mesopotaamia jumalaid (kuidas neid kujutati,millist rolli mängisid ühiskonnas jne.) Egiptus: Osa jumalaid kehastasid loodusnähtusi, osad olid pühalikustatud loomad/linnud, kohaliku tähtsusega Mesopotaamia: Jumalaid eristas rahvast vägevus ja surematus, rahvapärasem. Nad olid seotud usuga, mis omakorda seostati riigivõimuga, ning sellega kontrolliti rahvast 2. Miks võib Mesopotaamia religiooni pidada rahvapärasemaks kui Egiptuse oma? Valitsejaks on
2. Mõisted: Vägi- Arvati, et inimesed ja üldse kõik elusolenid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge või jõudu. Hing- oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks. 3. Milline oli muinaseestlaste suhtumine loodusesse? Muinaseestlaste elu oli väga tigedalt seotud loodusega. Loodusobjektidesse suhtumisel lähtusid meie esivanemad seiokohast: „nagu mina talle, nii tema minule“. 4. Kirjelda lühidalt muinaseestlaste jumalaid ja jumalusi. Jumalaid oli palju. Setumaal oli Peko, Viljandis oli Metsik, Saaremal oli Taara, Eestis oli veel ka palju haldjaid. 5. Millised olid ja on eestlaste ohvripaigad. Ohvripaigad olid hiid või üksikud puud, allikad, kivid, harvemini mõned järved jõed. Pühadeks puudeks peeti eelkõige tammesid ja pärnasid 6. Kas ristiusk oli muinaseestlaste jaoks tundmatu või mitte? Eesti haoks pole ristiusk päris tundmatu. Eestlased on olnud psna elavas
poolt. Homerose päritolu pole kindlaks tehtud.Tema kodulinnaks võis olla Smyrna,vana linn, mis paiknes kreeklastele kuuluval Aasia alal. "Ilias" ja "Odüsseia" on oluliselt kujundanud Euroopa kirjandust ja euroopalikku maailmapilti.Need kaks meistriteost on huvitavad ja tähtsad. Teda peetakse 2 suure eepose "Ilias" ja "Odüsseia" autoriks. Praegu peetakse mõlema eepose autoriks Väike-Aasias Joonias elanud luuletajat. Ka arvati ekslikult, et Homeros on jumalaid ülistavate eepiliste luuletuste autor ( Homerose hümnid ) Pärimustes kujutatakse Homerost pimeda raugana. Homeros oli Vana- Kreeka pime laulik, ta elas arvatavasti 8. sajandil.Tema elu ja tegevus pole teada, osalt kaheldakse üldse tema olemasolus, pidades suurteoseid kompositsioonilise ebatasasuse tõttu mitme autori tööviljaks. Maailmakirjanduse raskemaid probleeme on "Iliase" ja "Odüsseia" saamislugu, mis üldiselt tuntud niinimetatud Homerose küsimuse nime all.
neid kandvad maod ja lohed hävitavad maailma. Neid alguses juhtis Loki, et anda õpetust ülejäänud jumalatele tema põlgamise eest, kuid asjad läksid kontrolli alt ning ta sai selle käigus ka ise surma. On suur kaos ja häving, kuid siis tuleb ülalt ilmade lõpust tugevaim vaim, kes tasandab ja talitseb segaduse ning ravib maailma. Peale seda sünnib puhastunud maailm ja kõik jumalad taasärkavad. Põhja mütoloogias on palju jumalaid, kuid tähtsaimad Vanem-Eddas on: · Odin aasist jumal, kellel oli mitu nime; pea-, valguse-, tarkuse- ja sõjajumal · Frigg Odini naine; maa ja maa saatuse, armastuse-, viljakuse- ja abielujumalanna · Thor aasist jumal, kellele kuulus imevasar, millel oli kohutav jõud ja põhjustas kõud; piksejumal · Baldr aasist jumal, Nanna mees; looduse täiustamise võrdkuju maa peal · Freyr vaanist jumal; külluse, arenemise ja õitsengu jumal
Usk Roomas Nagu teada, olid roomlased iidsetest aegadest alates kõrgema kultuuritasemega etruskide ja kreeklaste mõju all. Seetõttu on raske eristada Rooma jumalaid võõrastest mõjudest. 1. Varasel ajal austasid roomlased loodusjõude ja vaime. Jumalate tegevusalad olid lihtsad ja kindlad: künnijumal, külvijumal, lõikusejumal, põllupiiride jumal jne. Esialgu ei kujutanud roomlased jumalaid inimesesarnaste olenditena. 2. Üsna vara tekkisid Roomas ka üldised jumalad, näiteks Janus - uste, piiride, lõpu ja alguse, ka sõjajumal, keda kujutati kahe vastassuunas vaatava näoga. Januse templi kaks vastassuunas avanevat ust oli avatud sõja ajal ja suleti rahu saabudes. Talle olid pühendatud päeva algus, esimene kuupäev ja temalt sai nime jaanuarikuu. 3. Enamik rooma jumalaid oma iseloomulike tunnustega on kujunenud etruski ja kreeka
Solidaarsus kui inimeste füüsiline tugi Solidaarsus on ühtsus mis põhineb normidel ja sümpaatiatel. Solidaarsus tekib erinevate subjektiivsete elementide pinnalt, näiteks sõpruse ja hoolimise. Solidaarsust on nähtud juba antiikaja kodanike seas, kus austati kõiki, eriti jumalaid. See tuleb kaasa meiega juba sündides, mil hakkame armastama oma ema, kes meid siia ilma tõi. Aja möödudes oleme õppinud üha rohkem ja rohkem solidaarsust välja näitama, kuid seda oma valgustatud ekraanide tagant. Kuidas on riigid ja elanikud näidanud viimaste suursündmuste ajal solidaarsust? Hea ülevaate tänapäeva solidaarsusest saab hiljuti juhtunud Pariisi terrorirünnakust ning ühe
Kreeka ja Idamaade religioonide sarnasused ja erinevused Kreeka ja Idamaade religioonis võib leida palju sarnasusi ja erinevusi. Kuid pean neid siiski pigem sarnasteks, kuna enamasti austati paljusid jumalaid. Erandiks olid vaid iisraellased, kes on alati austanud vaid ühte jumalat- Jahvet. Nii Egiptuses, Mesopotaamias kui ka Kreekas austati paljusid jumalaid. Egiptuses on neid ühes tekstis loetletud lausa 740, kuid ilmselt võiks loetelu olla veelgi pikem. Tihti olid nad omavahel sugulussidemetes. Kreekas ja Mesopotaamias kujutati jumalaid lausa suure perekonnana ning neil oli ka perepea . Mesopotaamias peeti jumalate isaks Anu, Kreekas oli võimsaim jumal Zeus, kellele kuuletusid ülejäänud jumalad. Nii Zeusist kui ka Anust peeti väga lugu ning neist põlvnevad paljud teised jumalad.
Noom väikene riik Skarabeus egiptlaste püha mardikas , kelle kujukest kasutati amuletina Reljeef skulptuurteos , mille puhul kujutis on saadud mingi pinna süvendamise teel Dünastia rida samast suguvõsast üksteise järel põlvnenud valitsejaid Hieroglüüfkiri egiptlaste endi välja mõeldud kiri Vaarao egiptuse valitseja Egiptuse poos poos , kus kehajaladnägu on külgvaates ja silm otsevaates Polüteistlik usutakse ja austatakse paljusid jumalaid Antropomorfne inimesetaoline Palsameerima laiba lagunemise vältimiseks tehtud protsessid laibaga Muumia palsameeritud laip Mastabas muumiate säilitamiseks ehitatud hooned , mis koosnesid maaalustest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast kiviehitisest RIIKIDE TEKKIMINE Egiptuses ei saja peaaegu kunagi vihma ja põlluharimine on olnud võimalik ainult Niiluse orus . Niiluse igaastaste üleujutuste ajal hakati vett koguma hoidlatesse ja hiljem
2. Usk! EGIPTUS o Egiptuse kõige haritum osa olid Preestrid o Nemad kujundasid ka egiptlaste vaimuelu ja mõttemaailma o Usuliste tõekspidamiste täpsem sõnastamine oli preestrite ülesanne o Usuti jumalatesse. Valitseja on sama, kes jumal o Usuti et jumalad on reaalselt olemas o Usuti et elu jätkub ka peale surma MESOPOTAAMIA o Usuti et jumalad on surematud ja inimesed surelikud o Jumalad olid inimese kujulised, taevakeha mille mõju teda valitses o Jumalaid seostati ilmastikunähtustega o Neid oli samamoodi hästi palju nagu Egiptuseski o Mesopotaamias oli ka usk seotud riigivõimuga 3. Jumalad! EGIPTUS o Muistsete egiptlaste tähtsaim jumal oli Amon-Ra. Egiptlased kujutasid jumalaid loomadena. Tähtsamad jumalad olid Thoth, Ra, Hathor, Anubis, Osiris, Isis ja Horos. o Egiptlased austasid väga paljusid jumalaid, ligi 470 o Peaasi oli jumalaid karta ja austada ning kohusetruult usukombeid täita. Siis
Teatri asemel tõusis esiplaanile luule, mida tuntakse Aleksandria luule nime all. Kui klassikalisel ajajärgul olid esmatähtsad kodanikkonda liitvad usupidustused, siis hellenistlikul perioodil tõusid nende asemele jumalaga lähemat isiklikku kontakti pakkuvad müsteeriumid. Müsteeriumide abil loodeti saavutada hinge surematus ja pärida igavene elu. Erinevused olid ka uskumises jumalatesse. Klassikalisel perioodil kummardati vaid Kreeka jumalaid, näiteks Zeusi, Aphroditet või Poseidonit. Hellenismi perioodil hakati vahemere- äärsetel aladel austama ka Idamaade jumalaid. Tekkis palju uusi usulahke, mis võtsid omaks teiste rahvaste jumalaid ja usulisi ettekujutusi. Seda hakati nimetama sünkretismiks. Leian, et religioonide segunemine oli põhjustatud kreeklaste massilisest väljarändamisest hellenismiajastul pärast Aleksander Suure vallutusretki. Kreeklased hakkasid uskuma selle
olemasolusse. Tihti juhtus, et mõni surelik suhtus jumalatesse ülbelt. Tuntum sellise juhtumi kohta on lugu Talantose piinadest. Talantos, Zeusi ja Pluto poeg, sai tänu oma jumalikule päritolule istuda jumalatega ühes lauas ja einestada nendega. Kuid ta kasutas seda kurjalt ära: hooples lihtsurelike ees selle privileegiga, varastas lauast toitu, rääkis jumalate saladusi välja ja kahtles nende jumalikes võimetes. Need kõik olid patud, mis teenisid karmi karistust, sest jumalaid pidid kõik surelikud austama. Talantose suurimaks pahateoks oli oma enda poja jumalatele sissesöötmine. Selle peale olümpose elanikud loomulikult vihastasid ja otsustasid ta jumalikult söömaajalt välja kihutada. Kuid see polnud kõik. Nad panid ta veel kannatame igavest nälga nii, et toit on kogu aeg talantosele väga lähedal, kuid ta ei saa seda kunagi süüa. Nagu igas vanakreeka müüdis on ka selles moraal. Selles jutustuse õpetus: Talantose piinu peab
- Olümpose jumaluste ring - Kaksteist jumalat Jumalate sünd Kreeka mütoloogias puudus ainuisikuline jumalik looja. Maa ja Taevas "tekkisid" tühjusest ning tõid koos ilmale maised eluvormid. Alguses oli Kaos, kuju ja valguseta korrapäratus. Kaosest tekkis Gaia (Maa-Ema), tulevane elupaik jumalatele ja inimestele; sügaval tema all keerlesid Tartarose udud Seejärel ilmus Eros, ilma tema jõuta poleks sündinud jumalaid, gigante, loomi ega inimesi. Korratusest tekkisid ka kaks pimedat jõudu: Erebos (allmaailm) Gaia all ning Nyx (öö) tema kohal. Nyxi ja Erebose ühtimisest tekkis Aitheri (õhk), ning Hemera (päev). Titaanide sünd Üksildane Gaia lõi endale kaaslase, Uranose (taevas) ja kohe peale seda lõi ta mäed, mered ja jõed. Võimule tulid titaanid ehk gigandid. Pärast titaanide laste mässu nende endi vastu, tulid
Miks asendus polüteism monoteismiga? Vana-Roomas oli varasest ajast alates neist kõrgema kultuuriga etruskide ja kreeklaste mõju tõttu mitmejumalakultus. Nende usk oli hingestatud, usuti loodusjõude ja vaime ning iga looduse asi või elusolend sisaldas endas jõudu, mida tähistati terminiga nuumen. Majadel olid kaitsevaimud, kellest tähtsamad, laarid, kehastasid esivanemate hingi. Samuti austasid roomlased antropomorfseid jumalaid, kellest tähtsaimaks võib pidada panteoni eesotsas seisvat taeva-, pikse- ja tormijumalat Jupiteri. Enamus Rooma jumalatest vastasid mõjutuste tõttu Kreeka jumalatele. 1. sajandil pKr hakkas aga laialt levima kristlus, mis jõudis peagi Rooma ja nii nagu mujal maailmas, suutis ka seal püsima jääda. Kuidas usk järk-järgult muutus? Paljud inimesed ei suutnud kummardada nii paljusid jumalaid 14 tähtsat, 21 vähemolulist ja
ANTIIKUSUNDID Kreeka usundi juured peituvad nii Ees-Aasia kult kui ka Indoeurooplaste uskumustest. Kreeta mütoloogiast kohtab kahte kujundit: härg ja kaksikkirves, mis olid kultussümbolid. Härg sümboliseerib viljakust, jõudu ja õilsust. Paljusid jumalaid kujutasid härjasarvedega. Ning kaksikkirve (labrys) sõnast on tuletatud labürint. Labürint kaksikkirve maja. Suurem osa Olümpose jumalatest austati juba Mükeene ajajärgu ajal. Tekstid mainivad jumalate nimesid vaid äritehingutega. Jumalaid kujut kõikide inimeste pahedena. Jumalaid ja inimesi eristas vaid surematus. Jumalaid nim ka olümplasteks. Olümpose jumalaid oli 12. Kõige olulisem oli peajumal Zeus (jumalate ja Inimeste isa). Zeusi etümoloogia tuleb India
Tänapäeva inimese jumalad Maailmas on mitmeid tuhandeid usundeid, kuid kirik ei oma enam ammu sellist võimu inimeste üle, mis tal oli keskajal. Tänapäeva inimese imetlus ja kummardusobjektideks on pigem maised väärtused ning taevast kui paradiisi ihkavad vaid vähesed. Paljud inimesed arvavad et jumal on suur ja võimas isand taevas ja kes valitseb ja otsustab meie saatuse üle. Aga paljud ei usu seda ja on päris kindlad, et jumalaid pole olemas. Nad kohe väldivad seda teemat ja ei taha sügavalt usklikke inimestega kokku puutuda. Aga tänapäeval on inimeste seal välja kujunenud palju uusi jumalaid. Kõige suurem jumal on inimeste seas ikka rahajumal. Inimesed soovivad ikka alati endale palju raha. Kes seda ei sooviks, aga kas raha eest saab ikka kõike. Vastus on et ei saa. Raha eesti ei saa elus kaht kõige tähtsamat asja osta. Need on armastus ja elu. Inimesed on rahahullusega üle piiride läinud
Religioon VIdamaades. Selles arutluses kirjutan ma sellest ,milline on religioon on Egiptlaste , Mesopotaamlaste , Foiniikilaste ja juutide Egiptuses 41-43: Oli väga religioone, Preestrite ül oli täpsem sõnastamine ja tähtsamate jmalate eest hoolitsemine. Jumalatelt oodati peaasjalikult kogu maad juhtiva valitseja ja temas kehastunud riigivõimu kinnitamist. Lihtrahva vajadustele ei pääranud vaenulik regioon eriti tähelepanu. Jumalaid oli umbes 740 . Usus polnud tähtsad üksikasjad vaid ,et jumalaid asutataks nende rituaalset hoolt kantakse . Hautagune elu : usuti ,et on peale surma teine elu ja ainult nendele kellel olid matuse või kelle kehad säilitati. Mesopot59- 61 : Jumalad on enamasti sumeri päritolu. Jumalaid kujutati ette suure perekonnana,kes elasid muretult. Jumalad kaitsesid iniimlikku õiguskorda ja ka karistasid ülekohtuseid. Igal jumal oli lemmiklinn, Surma kardeti
10 sarnasust Mesopotaamia ja Egiptuse kunsti vahel Koostaja: Murri 1.Mõlemad Mesopotaamia ja Egiptus ehitasid kõrgeid templeid/pühakodasid. 2.Mõlemad kultuurid maalisid vaasidele enda jumalaid. 3.Mõlemad kultuurid ehitasid skulptuure. 4.Mõlemad kultuurid kasutasid kulda ja väärismetalle ilustamaks enda skulptuure. 5.Mõlemad kultuurid valmistasid väärismetallidest endale ehteid. 6.Mõlemad kultuurid maalisid enda jumalaid seintele. 7.Mõlemad kultuurid kasutasid näomaalinguid. 8.Mõlemad kultuurid kasutasid kirjakunsti. 10 sarnasust Mesopotaamia ja Egiptuse kunsti vahel
Miks asendus polüteism monoteismiga? Kuni I sajandini eKr oli Roomas paganausk. Austati loodusjõude ja vaime. Iga loodusnähtus, asi ja elusolend oli roomlaste meelest hingestatud. Nende loodusjõudude ja vaimude kõrval austati ka antropomorfseid jumalaid. Neist tähtsamad olid Jupiter, Juno, Minerva, Neptunus, Vulcanus, Mercurius, Apollo, Venus, Diana, Mars, Saturnus ja Bacchus. I sajandil eKr hakkas polüteism järk-järgult asenduma monoteismiga. Sellel on mitmeid põhjusi ning oma arutluses tahaksingi mõned neist välja tuua. Esiteks oli paganausus liiga palju jumalaid. Igale jumalale toodi ohvreid. Kuna jumalaid oli palju, pidi ka ohvreid tooma suurel hulgal. Inimestele ei meeldinud, et nad peavad suure osa oma saagist annetama jumalatele
Näiteks Zeusi, peajumalat, kujutatakse armumas ühesse naisesse teise järel ja kasutamas kõikvõimalikke võtteid, et varjata oma truudusetust abikaasa Hera eest. Herat jällegi piinas tohutu armukadedus ja ohjeldamatu raev naiste vastu, kellesse Zeus armus. Samuti oli Zeus väga julm ja ebaõiglane Prometheuse vastu, kes andis inimestele tule, ja lasi oma teenritel: Väel ja Võimul Prometheuse kinni võtta ja Kaukasuse mägedesse murdumatute ahelatega kinni neetida. Oli ka teisi jumalaid, kes käitusid ebaausalt. Allilma valitseja Hades varastas maajumalanna Demeteri tütre Persephone ja viis ta endaga varjulisse surmariiki kaasa. Sedasi põhjustas ta Demeterile palju kurbust ja valu. Vana-Kreeka elanikele jaoks ei olnud nende jumalad mitte kauged ja seletamatud, vaid tõelised ja käegakatsutavad. Kuna olümplased olid niivõrd inimeste sarnased tundus kreeklastele, et nad teavad neid kõiki isiklikult. Ka Kreeka kunstnike ja luuletajate teosed näitavad,et kreeklaste
sümpol - tähistati terminiga LABRYS - laburintus tähendab siis kaksikkirve kodu. Jumalannasid leiab ka pitsatitel - nt tantsivaid jne. Potnia - emand - tulnud majanduslikest materjalidest/tekstidest. patriarhaalseim religioon on see kreeka-mükeene religioon. ei saa öelda, et naise keskne. pronki aeg lõppes katastroofiga ja siis kujunes klassikaline tsivilisatsioon välja. oluline muutus on vahepeal toimunud. kreeka pante - 12 olympose jumalat - tegelt tähtsaid jumalaid on rohkem kui 12. nüüd alles kerkivad esile templid. kreeka tekstidega on küllaltki arvestatud materjal - müüdid, rituaalid. suht terviklik pilt kreeka religioonist. iseloomulikud jooned: ·linnriigi keskne ühiskond - kreeka religioon oli polise keskne - poliitliline organisatsioon aga oli ka religioosne üksus - kodanikud koos austasid jumalaid. tähtsamate jumalate austamine oli riigi kontrolli all. riik on teatud mõttes kirik. iga
Kreeka mütoloogia ime humaanne maailm, kus inimene on vabastatud hirmust teadmatuse ees. Sageli räägitakse "Kreeka imest", maailma uuest sünnist Kreekas. See oli Kreeka poeetide uus vaatekoht, mille peale varem tulla ei osatud ja mis siiamaani pole kadunud. Uus vaatenurk seisnes selles, et inimesi hakati pidama olulisemaiks teguriks. Inimkond muutus universumi keskpunktiks, tähtsamat olendit inimesest ei olnud. Enne Kreeka jumalaid polnud taevaisadel midagi ühist reaalsusega. Egiptuses olid jumalad ebainimlikuks muudetud inimfiguurid, nagu näiteks naise keha kassi peaga, inimene linnu peaga, lõvi härja peaga, mõlemad kotka tiibadega. Jumalad olid ebareaalsed, hirmuäratavad ja neid tuli karta. Need olendid olid sündinud kunstnike poolt, keda keegi kunagi polnud näinud, isegi loojad mitte, kui vaid oma mõttekujutelmais. Kreeka poeetide uus vaatenurk pani kreeklaste kunsti ja mõtted keskenduma inimolevuse ümber
Kiilkiri Koos esimeste sumeri riikidega, tekkis ka kiri, sest ilma selleta olek riiki võimatu valitseda. Kirja areng Piltkiri -> mõistekiri -> silpkiri Mesopotaamia kirja kutsutakse kiilkirjaks, sest värskele savitahvlile pilliroost pulgaga vajutatud märgid jätsid kiilukujulise jälje. Mesopotaamia suurriigid: Babülooonia Sumerite linnriikide nõrgenedes tekkisid Mesopotaamiasse suurriigid. Nendes riikides kasutati aga endiselt sumerite kiilkirja ja asutati ka nende jumalaid 1. Babüloonia • Sai alguse Babüloni linnast, mille kuningas Hammurapi vallutas teised Mesopotaamia riigid. • Hammurapi lasi ka koostada põhjaliku ja karmi seaduste kogu. • Suurriik lagune Mesopotaamia suurriigid: assüüria. 2. Assüüria • Sõjakas rahvas, kes vallutas meid, et nõuda maske. • Kohtlesid allutatud rahvaid väga karmilt- pealikud tapeti, maa rüüstati nõuti väga kõrget andamit, vangistati ja küüditati -> pidevalt ülestõusud.
Istari värav värava ja rongkäigutänava seinad olid värvilistest glasuuriga tellistest. Eelistati sinist ja kollast. Leidus ka reljeefe, millel kujutati loomi(lõvid), fantastikat(ükssarv) ning oramentikat. Babülon pidi 539 eKr alistuma pärslastele, seega see hävis vms. Kõige kuulsamad püramiidid asuvad Kairo lähedal. Need on Cheops, Chefren ja Mykerinos. ,,Egiptuse poos"- jalad külgvaates, torso vorm otsevaates, näo vorm külgvaates väljaarvatud silm(otsevaates). Vanemaid jumalaid kujutati loomadena, inimese keha looma pea. Uuemaid jumalaid inimeste taolisena.
Polüteism või monoteism? Usk kellegisse pühasse tekkis juba väga ammu. Teadmatuses oli inimestel vaja olukordi ja loodusnähtusi millegagi seletatada ning tekkis usk jumalasse. Polüteism on usk mitmesse jumalasse, selline usk tekkis kõige varem. Erinevad jumalad seostati loodusnähtuste, piirkondade ja eluvaldkondadega. Tihti olid nad inimtaolised, kuid üleloomulike võimetega. Vana Kreekas ol polüteism. Seal oli palju jumalaid, kellele ohverdati ning ehitati altareid, et elu läheks hästi ning jumal ei peaks viha. Vana Kreekas oli küll peajumal, aga kõik teised jumalad olid ka väga tähtsad. Monoteism on usk ainujumalasse. Monoteistlikud usundid on judaism, kristlus ja islami usk. Selles usundis on jumal kõikvõimas üleloomulik olend. Jumal on inimkonna looja ja juhtija. Sellistes usundites tohib austada ja kummardada ainult ühte jumalat. Kristluse keskmeks ongi Jeesus Kristuse elu ja õpetused
1. Mina olen Issand, sinu Jumal. Sul ei tohi olla muid jumalaid minu kõrval. 2. Sina ei tohi Jumala nime ilmaasjata suhu võtta. 3. Sina pead pühapäeva pühitsema. 4. Sina pead austama oma ema ja isa. 5. Sina ei tohi tappa. 6. Sina ei tohi rikkuda abielu. 7. Sina ei tohi varastada. 8. Sina ei tohi valetunnistust anda oma ligimese vastu. 9. Sina ei tohi himustada oma ligimese koda. 10. Sina ei tohi himustada oma ligimese naist, sulast, ümmardajat, kariloomi ega midagi muud, mis on tema oma.
· Surnuna Osiris Vaarao Kõrgem ametkond: nomarhid, preesterkond, väepealikud Keskmise ja alamastme ametnikud: kirjutajad (kontrollisid töötegemist), sõjamehed Lihtrahvas: talupojad (tasusid andamit), käsitöölised kõige madalamal asetsesid orjad (kohustuste mittetäitjad või sõjavangid), osakaal oli väike Egiptuse jumalad · Polüteism mitme jumala kummardamine · Egiptuse usumaailmas oli väga palju jumalaid, paljusid neist samastati omavahel · Osa jumalaid kehastasid loodusnähtusi, osad olid pühalikustatud loomad/linnud jne · Paljud jumalad olid kohaliku tähtsusega, suuremad aga üleriigiliselt olulised Ra (Amon-Ra) · Peajumal · Kõikide jumalate isa · Vaaraosid samastati just temaga · Igal ööl sõitis üle taevakaare ja öösel läbis allilma valdused Osiris · Ra võimupärija · Allilma valitseja · Viljakuse jumal (tema tekitas
kolmandik kuulus naisele. Laste puudumisel päris naine peale mehe surma kogu vara. Võimalik oli ka lahutada. Vaaraod pidasid kümnest naisest koosnevaid haaremeid. Tavaliselt tõusis üks naine neist esile, kes oli peanaiseks. Peanaist kujutati kui vaarao võrdset kaaslast ning vahel rääkis ta ka riigiasjade arutamisel kaasa. Naistele kuulus nii perekonnas kui ka ühiskonnas kõrge positsioon. Egiptlased austasid paljusid jumalaid. Neid võis kokku olla üle 740. Osa jumalaid kehastas loodusnähtusi, paljude puhul oli tegu mõne pühaks peetud looma või linnu jumalustamisega. Tavaline oli jumalate samastamine. Pistrikukujuline taevajumal Horos võis olla päikesejumal Ra poeg, kuid neid kahte võidi ka üheks pidada. Jumalaid tuli karta ja austada ning usukombeid täita. Tähtsaim jumal oli Ra, keda kujutati tavalise eaka mehena. Ra oli maailma looja ning esmane valitseja. Teda hakati samastama Teeba jumala Amoniga. Amonit kujutati tavalise inimesena,
kaudu väljendada oma ilusaid tundeid ja lihtsaid maailmaasju. Mis juhtus aga kunstis? Kunstnikke hakkas hellenismiperioodil üha rohkem huvitama inimisiksus, tema välimus ja tunded. See võis olla põhjus, miks hakati üha rohkem kujutama naisekeha. Leian, et kreeklased mõistsid, et alasti meheideaali kõrval on ka õrn naine, kellel on samuti omad nüansid. Muutused toimusid ka religioonis. Vahemere-äärsetel aladel hakati austama ka Idamaade jumalaid. Tekkis palju uusi usulahke, mis võtsid omaks teiste rahvaste jumalaid ja usulisi ettekujutusi. Seda hakati nimetama sünkretismiks. Leian, et religioonide segunemine oli põhjustatud kreeklaste massilisest väljarändamisest. Kreeklased hakkasid uskuma ka selle piirkonna, kuhu nad elama asusid, jumalaid ja uskumusi. Hellenismiperioodil tõusis ka müsteeriumite tähtsus. Müsteeriumid pakkusid jumalaga lähemat isiklikku kontakti.
VANA-ROOMA JUMALAD, NENDE AUSTAMINE, KODUSED JUMALAD. - Varasel ajal austasid roomlased loodusjõude ja vaime. Jumalate tegevusalad olid lihtsad ja kindlad: künnijumal, külvijumal, lõikusejumal, põllupiiride jumal jne. - Esialgu ei kujutanud roomlased jumalaid inimesesarnaste olenditena. Üsna vara tekkisid Roomas ka üldised jumalad. - näiteks Janus - uste, piiride, lõpu ja alguse, ka sõjajumal, keda kujutati kahe vastassuunas vaatava näoga. Januse templi kaks vastassuunas avanevat ust oli avatud sõja ajal ja suleti rahu saabudes. Talle olid pühendatud päeva algus, esimene kuupäev ja temalt sai nime jaanuarikuu. - Enamik rooma jumalaid oma iseloomulike tunnustega on kujunenud etruski ja kreeka
Kui tavalisel meeskodanikul pidi olema vaid üks naine siis vaaraol võis olla neid mitu. Mesopotaamias nagu ka Egiptuses oli perepeaks mees, kellel kül erinevalt Egiptusega oli suurem võim ja samuti võis neil olla naisi mitu ja seksuaalsuhteid ka oma teenijatega. Usk oli tähtsal kohal nii Mesopotaamias kui ka Egiptuses. Mesopotaamia ja Egiptuse usut leiab palju sarnasusi näiteks oli usk seotud riigivõimuga. Egiptuses oli jumalaid väga palju ja egiptlaste jaoks ei olnud tähtis usut aru saada vaid karta ja kummardada kõikki jumalaid. Kui Egiptuses peeti jumalaid kuningateks siis Mesopotaamias olid nad inimliku ja jumaliku maailma vahetalitajad. Samuti oli egiptlaste jaoks küllaltki oluline surmajärgus, nad arvasid, et peale surma inimene jätkab oma elu juhul kui ta keha säilib. Seevastu mesopotaamlased ei pööranud surmajärgsusele suuremat tähelepanu.
spordist. Nagu me kõik teame olid esimesed Olümpia Mängud Kreekas ja see tore spordivõistlus on väga populaarne ka tänapäeval. Eestlastele on Olümpia mängud läbi aegade väga edukad olnud. Vanas- Kreekas võistlesid ainult mehed aga kaasaaegsetes võistlustel osalevad ka naised. Vanasti Kreekas võisteldi ainult üksikutes alades aga praeguseks on neil juba mitu korda rohkem. Kreeka on andnud maailmale veel palju jumalaid ja traditsioone mida osad inimesed jälgivad väga tähelepanelikult ja peavad kinni paljudest traditsioonidest ning austavad paljusi jumalaid. Kreekast on tulnud ka palju võõrsõnu mida väga tihti kasutatakse ja mida kasutatakse palju kõnekeeles. Kreekat võib lugeda üheks suureks avastuste maaks ja seda on ta ka praegu alles eelmisel aastal toimusid seal suurepärased Olümpia mängud. Rooma- praegune Euroopa linn ning Itaalia pealinn oli kunagi võimas Suurriik
moraalireeglite kokkuvõtteks - konkreetsed seadused: raskemate kuritegude puhul kehtis "silm silma, hammas hamba vastu" põhimõte - pedekonnaõigus patriarhaalne - hammurapi seaduste kõrval kõige paremini tuntud mustse Lähis-Ida rahvaste õigusnormide kogum - ... ei rõhutanud ühiskonna kihistumist - ... kajastavad Hammurapi - aegsest Mesopotaamiast mõneti arhailisemat ühiskonda KÜMME KÄSKU 1 - Mina olen Issand, sinu Jumal. Sul ei tohi olla muidu jumalaid minu kõrval 2 - Ära võta võta Issanda, oma Jumala nime asjata suhu 3 - Pühitse hingamispäeva! 4 - Austa oma ema ja isa, et sul käsi hästi käiks ja et sa kaua elaksid maa peal! 5 - Ära tapa! 6 - Ära riku abielu! 7 - Ära varasta! 8 - Ära valeta! 9 - Ära ihalda oma ligimese maja 10 - Ära ihalda oma ligimese naist, sulast, ümmardajat, härga, eeslit ega midagi, mis kuulub temale! Monoteismi kujunemine - Vana Testamendi autorid uskusid, et Jahve on maailma looja, valitseja ja ainus
Peale põlisjumalate olid vanarooma jumaluste hulgas nn spetsiaaljumalad, kelle poole pöörduti seoses mõne kindla tegevusega, näiteks seoses viljalõikusega. 4 Põlisjumalad Põlisjumalate ja nendele pühendatud pühade iseloom näitab, et muinasroomlased ei olnud üksnes põlluharijad, vaid ka sõdalased. Jumalad esindasid igapäevaelu praktilisi vajadusi. Ettenähtud riitustest ja ohverdustest peeti rangelt kinni. Roomlased vajasid kasulikke jumalaid, mitte lüürilist Apollonit ja sinijuukselisi muusasi. Nii loodi numenid ehk ,,jõud", kes valvasid hälli, hoolitsesid toidu eest jne. Janus ja Vesta valvasid vastavalt ust ja kodukollet, laarid kaitsesid põldu ja maja, Pales kaitses karjamaid, Saturnus külvamist, Ceres viljakasvu, Pomona puuvilju ning Consus ja Ops viljasaaki. Jumalate valitsejat Jupiteri austati sellepärast, et ta oma vihmaga oli põldudele ja viinamarjaistandustele kasulik. Jupiteri tegevusväli oli laiahaardelisem
maid juurde · Naine ja mees olid suhteliselt võrdsed · Mehe võim oli perekonnas suurem · Erinevad ühiskonnakihid (talupojad, · Eristati vabu inimesi ja orje kirjutajad, preestrid...) · Usuti, et hing tuleb pärast surma · Inimene jäi taevasse või põrgusse, tagasi tagasi ei tuldud · Poloteism-palju jumalaid · Monoteism-vähe jumalaid · Piirkonniti usutu erinevaid asju, · Kujuneb välja pühakiri, reeglid pühakirja ei kujune · Kultuur kõrgemal tasemel · Kultuur ei ole nii kõrgele tasemele veel arenenud · Hieroglüüf kiri · Tähestik kiri- foiniiklastelt Sarnasused: · Mõlemad kuuluvad idamaade hulka
Egiptlased olid sügavalt religioossed: nad mõistsid ja mõtestasid maailma üldist korraldust müütide ja religiooni kaudu. Religioossete tõekspidamiste ja tähtsamate jumalate eest hoolitsemine oli preestrite töö. Kõrgeim preester oli vaarao, oma kohustuste elluviimiseks määras ta ametisse preestrid. Nad tegutsesid templites ja valiti ülikkonna seast. Preestrid olid ka valitseja nõuandjad riigijuhtimisel. Jumalad Egiptlased austasid tohutul hulgal jumalaid, üks tekst loetleb neid 740, lisaks on veel teisi mütoloogilisi olendeid. Kindlat süsteemi jumalate kohta ei olnud, lood jumalatest ja nende tunnused kattusid. Jumalad võisid elada ükskõik kus, enamasti neile ehitatud templites. Ra lõi kõigepealt Su (õhujumal) ja Tefnuti (niiskuse jumalanna). Nende lapsed olid Geb (maajumal) ja Nut (taevajumalanna). Geb ja Nut lamasid alguses tihedasti koos,
Vabariik Mitu jumalat. ühiskonna kindel Suured vallutused ( ka Kreeka vallutamine) Lubjamördi kasutamine. koostisosa. Kultuur on komplitseeritum ja Sambad olid dekoratiivsed. Tempel koosneb mitmepalgelisem. Turuplatsil oli suur osatähtsus. peamiselt kandvatest ja Ei tundnud personifitseeritud jumalaid. Linnad olid hästi planeeritud. kantavatest osadest. Jumalad olid üksikutes vormides inimese, Nelinurkse põhiplaaniga Religioossed ehitised, eeskätt aga ühiskondliku tegevuse võrdkujud, jumalakojad. templid. nad oli mõistuse looming, mitte elava Sammaste paigutus on Skulptuure tehes see fantaasia vili. peripteeli järgiv. idealiseeriti, defekte ei
Kõige varasema panteoni eesotsas oli kolmik Jupiter, Mars ja Quirinus (kelle kolm preestrit olid kõige kõrgemat järku preestrid) ning Janus ja Vesta. Varasemal ajal ei olnud need jumalad kuigi isikupärased ning nende abielud ega sugupuud polnud teada. Erinevalt vanakreeka jumalatest ei omistatud neile surelike sarnast elu ning nende tegevusest ei ole palju lugusid. Sedamööda, kuidas Rooma vallutas uusi alasid, võeti omaks teiste rahvaste jumalaid. Vallutatud alade jumalaid austati tavaliselt samamoodi nagu rooma jumalaid. Paljudel juhtudel paigutati uued jumalad Roomas uutesse pühamutesse. Linna elama asunud võõramaalastel lubati jätkata oma jumalate kultust. Tähtsad rooma jumalused samastati lõpuks inimtaoliste kreeka jumalate ja jumalannadega, kellelt võeti üle ka atribuudid ja müüdid. Et mõned templid olid pühendatud Roomale, siis on oletatud, et oli olemas Roma-nimeline jumalus.
Seetõttu kujunesid igal maal elaval rahval oma kultuur ja religioon. Kuidas arenes välja Egiptuse religioon? Eks ikka sedasama teedpidi, mis teistelgi vanaaja rahvastel. Kujunesid usundlikud kujutlused, toimus pidev areng kõikides eluvaldkondades ning läbiti animismi. Üleüldiselt tunneme me Egiptuse maailmapilti ja religiooni läbi preestrite pilgu, sest tol ajal oli nende tööks just usuliste tõekspidamiste kirjapanek. Austati palju jumalaid, sest jumalatel oli võim aidata neid igapäevastes ettevõtmistes. Ka kõiki Egiptuse loomi peeti liialdamata öeldes pühaks, vahe seisnes ainult selles, et kelle eest kanti suurt hoolt ning kelle poole pöörduti palvetega. Mesopotaamia religioon oli ühest otsast Egiptusega sarnane, teisalt aga vägagi erinev. Ka Mesopotaamia usk oli seotud riigivõimuga, austati jumalaid, meie teadmised põhinevad preestrite kirjapanekute põhjal
Samuti oli mõlemas riigis tähtsal kohal küllaltki kõrgelt arenenud kultuur. Egiptuses rajati suuri teravatipulisi obeliske ning vaaraote austamiseks püramiide. Mesopotaamias rajati aga peamiselt tsikuraate. Üheks kuulsamaks ning tähtsamaks kujunes Paabeli torn. Kui Egiptuses kasutati hieroglüüfkirja siis Mesopotaamias kujunes välja juba kiilkiri. Nii Egiptuses kui Mesopotaamias oli ka religioon väga tähtsal kohal. Kui Egiptuses oli jumalaid palju ning usuti, et õige elu algab alles pärast inimese surma, siis Mesopotaamias oli jumalaid vähem ning usuti, et inimese surmaga lõppeb kõik. Seega olgugi, et mõlemad riigid sõltusid jõgede ,,arvamusest" ning et nende kultuur oli kõrgelt arenenud pean mina neid siiski täiesti erinevateks, sest ühe riigi usk oli, et inimeste tõeline elu tuleb pärast surma ning teises riigis usuti, et surmaga lõppeb inimese eksisteerimine siin maailmas.
rakendanud rivaalidele. Theravada ehk vanemate munkade õpetus. MUINAS-KREEKA USUNDID Omane suurte jumalate austamine. Kybele jumalanna, keda austasid kreeklased 5. saj eKr. Kolm ajajärku. Mükeene periood olulised rituaalsed keskused olid lossidel. Kõige tähtsam Knossos. Kaksikkirves poliitiline sümbol. Potnija ehk emand. Arhailine periood rituaale tuli järgida ja jumala solvamine oli keelatud. Kreeka kogukond ehk polis (linnriik). Sokrates mõisteti hukka, sest solvas jumalaid. Ekklesia rahvakoosolek kristlikku kirikut tähistav termin. Tempel ehk jumalakoda. Ohvritoomine oli põhiline rituaal. Oraakel ehk õpetlus. Delfis jumalanna, kelle suu läbi kõneles Apollon. Kreeklaste ettekujutus peale surma: tavapärane Odüsseiast versioon sünge sfäär maa all, jõgi, surnu suhu pandi münt. MESOPOTAAMIA Vanimad tekstid (Sumerite teksid) 3500 eKr. Tsikuraat astmik torn, nö kunstlik mägi. Akkad semiidi linnriik. Võeti üle kiilkiri, usunditest osa,
saj alanud kolonisatsiooni käigus lahkusid kümned tuhanded kreeklased oma kodumaalt ja rajasid uusi asulaid esmalt Itaalias ja Sitsiilias ning seejärel ka Musta mere rannikul. -Osaliselt põhjustas vajadus metalli ja raua järele, massilise väljarände põhjustas põlluharimiseks sobiva maa vähesus kodumaal. 1.2 Iseloomusta kreeklaste ühtekuuluvustunnet ühises võitluses pärslaste vastu. (96) *Kokkupuutes teiste rahvastega kujunes kreeklastel rahvuslik ühtekuuluvustunne. Nad austasid jumalaid (ühiseid) ja kõnelesid murdeid. *Kreeklaste ühtekuuluvustunnet suurendas ka ühine võitlus pärslaste vastu 5.saj. algul e.Kr. *Kreeklased nimetasid end helleniteks. Kõiki teisi rahvaid aga barbariteks (sõna "barbar" ei tähistanud kreeklastel madalat kultuuritaset). -Kreeklased pidasid end barbaritest paremaks ning uskusid, et barbarid on loomuselt orjalikud, hellenitele aga on omane kodanike vabadusel põhinev viigivorm-linnriik. 1.3 Aristokraatlik eluviis ja eetika. (98)
Olümpos oli õndsuse paik, kus rahu ei häirinud miski. Sealses paradiisis elaski taevalik perekond, antopomorfsed ehk inimesekujulised omavahel sugulussidemetes jumalad, kes valitsesid inimeste üle, olles samas ka ise inimlikult ekslikud ja sugugi mitte täiuslikud. Tähtsaima, n.ö tuumikperekonna moodustasid 12 jumalat Zeus, Poseidon, Hades, Hestia (keda hiljem asendas Dionysos), Hera, Apollon, Ares, Athena, Aphrodite, Hermes, Artemis ja Hephaistos, aga Olümposel elas veel teisigi jumalaid. Zeus oli ülemvalitseja, taeva jumal, vihmajumal ja pilvede koguja, kes käsutas piksenooli. Tema oli võimsam kui teised kokku. Tema naine oli Hera, kõrgeim jumalanna, abielu kaitsja ja taevajumalanna, kes oli samas ka Zeusi õde. Zeus pettis teda pidevalt ja kuna Hera oli väga armukade, kujutatakse teda mütoloogias põhiliselt Zeusi armukesi ja nende lapsi taga kiusamas. Zeusi ja Hera lapsed olid Ares ja Hephaistos sõjajumal ja sepakunsti jumal.
15. Milliseid ehitustehnilised võtted leiutati Mesopotaamias seetõttu, et seal polnud looduslikku kivi ega kasvanud metsa? 16. Millist ehitusmaterjali kasutati vana Mesopotaamias? Mis oli selle tagajärg? Savitelliseid. Enamus oli neist ainult päikese käes kuivatatud ning nad ei ole ilmastikule vastu pidanud. 17. Mis liiki teoseid loodi mesopotaamia skulptuuris? Mida need tavaliselt kujutasid? Reljeefid ja kujud. Tavliselt kujutasid need kuningaid, mütoloogilisi olendeid, jumalaid. 18. Milliseid Babüloni linna ehitisi tead? Istari värav, Paabeli torn 19. Kirjelda Istari värava ehitust ja kaunistusi. Seinad oli värvilise glasuuriga tellistest, värvidest olid esindatud sinine ja kollane. Palju oli reljeefe, millel oli kujutatud loomi. ( ükssarved, lõvid) 20. Milline ajaloo sündmus tegi järsu lõpu babüloonia kunstile? Pärslaste rünnak, kus nad ühendasid endaga kogu Lähis-Ida(539 eKr.) 21. Millised ajalised piirid on vanaegiptuse kunstil
Vana Egiptuse kunst 1. Egiptuse Ühiskond oli rangelt hierarhiline. Kehtis absoluutne monarhia. Alumisel astmel olid orjad, ning tipus seisis jumalikustatud kuningas– Vaarao. Egiptus oli maaÜhiskond. Religioon oli polÜteistlik ehk austati paljusid jumalaid (nt Amon– Loomingu ja viljakuse jumal. Anubis– Surnute jumal. Anubiseks kehastusid enamasti preestrid) Jumalad võisid olla nii inimese– kui ka linnu või loomakujulised või veel ka poolinimesed, poolloomad/linnud (Sfinks on lõvi keha ja inimese peaga, tähistasid valitsejat või päikesejumalat). Egiptlased olid sÜgavalt usust mõjutatud ja kunst ning arhitektuur oli tugevalt põimunud jumalate austamisega
annaabi.ee 
