· Kutselise teatrina aastast 1911 · Teatri rõdult kuulutati 1. maailmasõja ajal Eesti Vabariik · 2. maailmasõja ajal sai maja kannatada nong 2001. aasta detsembril avati see uuesti Endla teater · 565-kohaline suur saal · Black box nimega Küün-150 vaatajat · Aastas annab teater ligi 300 etendust · Endla eripäraks on 1968. aastal algatatud suvine hooaeg, kus mängitakse statsionaaris Pärnu puhkajatele. · Näitegrupis 17 näitlejat ja 2 lavastajat Von Krahli teater · Sai alguse 1992. aasta tänase teatrijuhi Peeter Jalaka ja tema toonase trupi Ruto Killakund initsiatiivil. · Aastal 1998 sai alguse Von Krahli teatri püsitrupp · Alates 2000. aastast on saadud riigipoolset toetust Von Krahli teater · Aastas 100-150 etendust · Peamine rahastaja Eesti Kultuurministeerium · Tegemist on erialgatusega · 6-liikmeline trupp professionaale Mida vaadata? · Endla teatri "Titanicut" · See on komöödia · See tundub väga huvitav olevat
Von Krahli teater Henrik Ibseni "Hedda Gabler" Lavastaja Mara Kimele tõlgendus Ibseni draamast "Hedda Gabler" oli Von Krahli teatritudengite esituses energiline ja tempokas, eriti kuna kõiki rolle oli kaks (v.a. Berte). Noored näitlejad tulid oma rollide veenva esitamisega väga hästi toime, ning ehk just tänu nende noorusele on eriti selgelt näha, et Ibseni kaasaja inimese psühholoogilised vastuolud on ka tänapäeval aktuaalsed. Lavastuse nimikangelanna, Hedda Gableri puhul on tegemist on väga jõulise naiskarakteriga, kuulsa kindral Gableri tütrega, kes olles pärit nn. aristokraatlikust
Eesti ooperid Sten Marten Lahek, Skaidrite Mäesalu, Kaspar Põtter 29. November 2012 Tabasalu Ühisgümnaasium Mari ja Mihkel Helilooja: Gustav Ernesaks Koomiline ooper oli 3 vaatuses, seda orkestreeris Paul Karp. Esitleti esimest korda teatris Vanemiune aastal 1965 28. märtsil. Libretod olid: Ardi Liives, August Sang ja Kersti Merilaas. Tuleaed Helilooja on Tõnu Kõrvits. Seda kammerooperit esitati 2006 aastal 20. aprillil Tallinnas Von Krahli Teatris Libreto: Maarja Kangro Esiettekanne: Kädy Plaas (sopran), Helen Lokuta (metsosopran), Tallinna Kammerorkester, dirigent Tõnu Kaljuste, lavastaja Peeter Jalakas. Pirnipuu Helilooja on Leo Normet. Seda koomilist ühe vaatuse ooperit esitati esmakordselt aastal 1973 13. oktoobril teatris Estonia. Libreto: Leo Normet Betti Alveri poeemi ainetel Esiettekanne: lavastaja Arne Mikk, dirigent Eri Klas. Iirise tango: Viivika Vasar (metsosopran), Teater
«Maarja kuulutamine». (Theatrum). Meesnäitleja auhind · Marius Peterson Sergei Basin lavastuses «Linn». (Theatrum). Naiskõrvalosa auhind · Piret Laurimaa Eleonore ja Esme (vanem) lavastuses «Rock'n'roll». (Endla). Meeskõrvalosa auhind · Rain Simmul sinjoor Capuletti lavastuses «Romeo ja Julia». (Emajõe Suveteater). Kunstniku auhind · Liisi Eelmaa lavastuse «Mis juhtus pärast seda, kui Nora oma mehe maha oli jätnud ehk Ühiskondade toed» kujunduse eest Von Krahli teatris. Zürii eriauhind · Ain Saviauk elukutseliste ja harrastusnäitlejate tulemusliku ühtesulatamise eest lavastuses «Rasputin» Põltsamaa teatris Ellunäod. Reet Neimari nimeline kriitikaauhind Alates 2009. aastast Eesti Teatriliidu poolt väljaantav ja Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali rahastatav iga-aastane teatriauhind. · Valle-Sten Maiste artikkel «Mõtlema panev natsionalism» ajakirjas Teater.Muusika.Kino nr 2, 2008. Muusikalavastuste auhind
1) 2 Eesti kunstnikku * Priidu Aavik. Maalikunstnik. Tema loomingusse kuuluvad peamiselt maastiku ja olustikumaalid (kalurite eluolu). * Kristiina Kaasik. Maalikuntsnik. Väärtustab oma teostes värvimaagiat. 2) 2 Briti kunstnikku * George Dawe. Portreekunstnik * John William Waterhouse 3) 3 kuulsat rezissööri välimaal * Randolph Severn Parker III. Üks South Parki loojatest. * Clint Eastwood 4) 5 kuulsat Eesti filmi * Nimed marmortahvlil * Klass * Viimne Reliikvia * Vallatud kurvid * Kevade 5) 2 Eesti dirigenti * Gustav Ernesaks * Eri Klas 6) 2 balletitansija nime * Age Oks * Toomas Edur 7) Eesti teatrid Eesti Draamateater Eesti Nuku- ja Noorsooteater Emajõe Suveteater Endla Teater Estonia Fine 5 Tantsuteater Kanuti Gildi SAAL Kuressaare Linnateater Pärimusteater LOOMINE R.A.A.A.M Rakvere Teater Salong - Teater Saueaugu Teatritalu Smithbridge Productions Stuudioteater Ilmarine Tallinna Linnateater Teater NO99 Teater Varius Theatrum Ugala...
• Tema nõrkuseks on popkorn • Koolide suhtes kriitiline • Tähtsustab eelkõige vaimset kapitali Haridus • Tallinna Inglise Kolledž • Tallinna Ülikool – audiovisuaalne meedia • Viljandi Kultuuriakadeemia – lavastaja http://bit.ly/2prE4zq Tegevusalad • Kirjanik, lavastaja, saatejuht, näitleja • Näidendid, lühiproosad, luule • Ajakirjad Vikerkaar, Värske Rõhk, Vihik, ZA/UM • Juhtinud telesaateid „OP!” ja „Pöffihunt” • Von Krahli Teater – lavastaja, näitleja, dramaturg • „Malev” - Liivimaa kuningas Kaupo, operaatori abi Teosed • Näidendid: “Portselansuits”, “Nagu poisid vihma käes” • Raamatud: “Ma olen elus olemise tunne”, “Kehade mets” “Armastuskirju teatrile” "Ma olen elus olemise tunne" http://bit.ly/2qKmJpo http://bit.ly/2prUKqD Tunnustused • Näidend “Portselansuits” – innovatsiooniauhind, Heidelberger Stückemarkt 2009
vahelisi suhteid ja tõelisust ja näilisust. “Nagu poisid vihma käes” (2007) näidend- on näidend mehekssaamise raksustest. Tegevus toimub kinnises raviasutuses, kuhu on vabatahtlikult tulnud kolm noormeest, et saada mehelikeks meesteks. Ravitakse põhiliselt füüsilise vägivalla ja alanduse kaudu. “Ma olen elus olemise tunne” (2011) romaan- tegeleb kolme noore inimese keeruliste suhetega ja iseseisvumisküsimustega. Aastast 2013 töötab Jim, Von Krahli Teatris. Jim Ashilevi “Nagu poisid vihma käes” “Ma olen elus olemise tunne” Kasutatud kirjandus https://www.google.ee/search?q=jim+ashilevi&b iw=1680&bih=949&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei= uF8lVfSfG4qRsgGl7YKoCw&ved=0CAYQ_AUoAQ#tbm=is ch&q=ma+olen+elus+olemise+tunne https://www.google.ee/search?q=jim+ashilevi&b iw=1680&bih=949&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei= uF8lVfSfG4qRsgGl7YKoCw&ved=0CAYQ_AUoAQ
Ta on üks kohtunikest saatedes `'Eesti talent'' ja `'Eesti otsib superstaari''. Ta on ka saate `'Kolmeraudne'' saatejuht Kirjaniku karjäär Aastal 2008 ilmus tema autobiograafia `'Musta pori näkku'' , milles kujutab rokkansamblites mängimise aega 1980. aastatel. 2010 ilmus põnevusromaan `''Sinine on sinu taevas'' Ta on avaldanud ajakirjanduses ka muusikaga mitte seonduvaid arvamuslugusi. 2012. esietendus Von Krahli Teatris Mihkel Raua debüütnäidend "Järgmine voor". Raamatud Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level
Meeste varjupaik Kuna ma kuulsin eelnevalt, et teater No lavastus Kajakad ei meeldinud kellelegi, siis otsustasin ma, et ma ei lähe seda vaatama. Ma usun, et ma jõudsin arukale lahendusele, sest ega Von Krahli Kajakad mulle ka eriti ei meeldinud. Selle korvamiseks läksin ma VAT teatrisse Meeste varjupaika vaatama ja nautima. Senistest käikudest meeldis see mulle väga kuid Hirvekütt oma matsliku kõnepruugi ja huumoriga ületas seda. Hommik algas mul veidi raskelt, sest eelnev öö kurnas mind ära. Kuid ma ei lasknud end pohmellist ja väsimusest häirida, sest etendus meeldis mulle väga palju. Eriti rõõmus olin ma istmete üle, sest need olid pehmed ning mugavamad kui eelnevad. Ning
Kaljuste has been a conductor of the Estonian National Opera. He has worked with many orchestras and choirs all over the world for exsample the Swedish Radio Choir and the Netherlands Chamber Choir. Since 2001 he has worked internationally as a freelance conductor During the 2004-05 season, there were stagings of three of Joseph Haydn's operas, Jaan Tätte's play "Lantern" and Veljo Tormis' "Estonian Ballads", the later in a co- production with the Von Krahli Theatre. The 2005-06 season of the Nargen Opera will include two chamber operas by composer Tõnu Kõrvits.
1843 Vana-Vändras Miks tähistatakse emakeele päeva 14. märtsil? Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeva auks Mis ansambel esitas 2004. a Eesti eurolaulu ,,Tii"? Neiokõsõ Kelle järgi sai nime Niguliste kirik? Püha Nikolause Kes on Eesti hümni viisi autor? Fredrik Pacius Kes on jutustuse ,,Minu esimesed triibulised" autor? Eduard Vilde Kes on Sipsiku ja Naksitrallide väljamõtleja? Eno Raud Kelle sõnadele on loodud laul ,,Saaremaa valss" Debora Vaarandi Kes on VAT Teatri ja Von Krahli Teatri rajaja? Peeter Jalakas Kes on loonud Kadrioru rannas oleva mälestusmärgi ,,Russalka"? Amandus Adamson
Etendus: Ooper "Carmen" Teater Vanemuine Käisin Vanemuise teatrisvaatamas Georges Bizet ooperit Carmen. Pealkiri: Carmen Helilooja: Georges Bizet Teater: Vanemuine Žanr: Ooper Muusikajuht ja dirigent: Paul Mägi Dirigent: Erki Pehk Lavastaja-koreograaf: Giorgio Madia (Itaalia) Kunstnik: Maarja Meeru Videokunstnik: Mikk-Mait Kivi (Von Krahli teater) Osades: Aleksandra Kovalevitš (Ooperiteater Helikon, Moskva), Boldizsár László (Ungari), Janis Apeinis (Läti Rahvusooper), Diana Higbee (Prantsusmaa), Märt Jakobson, Pirjo Jonas, Karmen Puis, Taavi Tampuu, Simo Breede, Rasmus Kull, Jaan Willem Sibul, Dina Sõritsa või Triinu Heinsoo jt. Kestvus: 2,25 tundi ja üks vaheaega Minu hinnang: 4/5 Etenduse toimumise aeg: 04.03.2018 Carmen põhineb Merimee samanimelisel novellil Carmen, mis jutustab loo
inimeste majamuuseumid, kus saame tutvuda nende elu ja loominguga. Järgmine koht, kus saab tutvuda ajalooga, on Pirital, kus asuvad Pirita kloostri varemed, mille ajalugu ulatub aastasse 1407. Veel üks huvitav ajalooga tutvumise paik on Rocca Al Mare Vabaõhumuuseum, kus saab tutvuda 18.-20.sajandi taluhoonete, puukabeli, külakoolimaja ja tuulikutega. 3.Tallinn on 2011.aasta kultuuripealinn. Siin on palju teatreid: Rahvusooper Estonia, Draamateater, Vene Teater, NO99, Von Krahli teater, mitmeid kinosi: Coca Cola Plaza, Solariskino, Kino Kosmos, Artis, palju konserdihalle: Linnahall, Nokia Konserdimaja, Saku Suurhall jne. Tallinna Lauluväjakul korraldatakse iga nelja aasta tagant laulu- ja tantsupidu, mis on üks tähtsamaid kultuurilisi sündmusi. 4.Tallinnas on väga head transpordivõimalused. Trammid, trollid, bussid liiguvad graafikuliselt varahommikust hilisõhtuni. Ühissõidukitega saab peaaegu kõigisse võimalikesse sihtkohtadesse
(Idioot)", kus tema mängis Parfjom R. Mõlemad etendusid teatris "Ugala". Alates 1985.aastast tegutses Dan Põldroos harrastusnäitlejana kirjandusteatris "Varius". 1992 1999 oli ta Eesti Draamateatri näitleja. 2000. aastal oli Dan Põldroos Nõmme põhikoolis õpetaja, kus ta õpetas suhtlemist. Dan Põldroosi rollid teatris: Juku ( Saluri "Meie kallis osmik", 1992. aastal "Ugalas"; Osaline ( Õunapuu ja Saarepera "Sannikovi maa", 1993. aastal Von Krahli Teatris); Jörgen Tesman ( Ibseni "Hedda Gabler", 1993); Kolmas politseinik Fox jt. (O´Brieni "Kolmas politseinik",1995); Sebastian ( Baueri "Uhe võõra silmades", 1995 ); Ants Laikmaa ( Sarapuu "Sinine puri", 1995 "Variuses"); Joseph Porter Pitt ( Kushneri "Inglid Ameerikas", 1996), Johannes Brahms ( Holmi "Shumanni öö", 1996),; Aadam ( Kivirähki "Atentaat", 1997),; Gustaf Fröding ( Sarapuu "Legend Graalist", 1997 "Variuses") Dan Põldroosi rollid filmis: 1992
"Kirurgia" "Jonõts Tsehhovi näidendid Eesti teatris Onu Vanja" "Kirsiaed" (2005; Eesti (1980;Vanemuine;) Muusikakooli Kõrgem "Kajakas" (1990;) Lavakunstikool) "Kirsiaed" (1993; Ugala;) "Kajakas" (2006; Eesti "Onu Vanja" (2002; Muusikakooli Kõrgem Ugala) Lavakunstikool) "Kirsiaed" (2002; "Kajakas" (2007; Von Krahli Vanemuine;) Teater) "Kajakas" (2001; Ugala;) "Kirsiaed" "Kolm õde" (Eesti Draamateater; (esietendus 7.veebruaril 2010; diplomilavastus) Eesti Draamateater; lavastaja Hendrik Toompere jr ) Teoste iseloomulikud jooned Anton Tsehhovi loomingule on iseloomulik argielu ja olustiku täpne kirjeldamine, tugev alltekst, sümbolid. Teoste tegelased otsivad elumõtet ja igavlevad seda leidmata,
paanikas toodi publiku püüdmiseks järjest välja kergekaalulisi komöödiaid; koondati truppe ja suurendati lavastuste arvu. Õnneks kestis otsene kriis vaid paar hooaega. Institutsiooniliselt on tänu jooksvale riiklikule toetusele ja eriprojekte rahastavatele fondidele (iseäranis Kultuurkapitalile) säilinud püsiteatrite harjumuspärane süsteem, aga nüüd täiendab seda kasulikult väikeste erateatrite võrk. Enamik viimastest on keskendunud lastelavastustele, kuid mõned (nt. ,,Von Krahli Teater" ja ,,Theatrum") taotlevad ka muid eesmärke. Tänaseks on muutunud ka teatrielu väline pool: rahvusvahelised rännud ja õpingud on nüüd noorema põlvkonna kogemuse endastmõistetav osa. Eestisse on tulnud palju külalislavastusi, ja Eesti teatrid on ise edukalt esinenud rahvusvahelistel festivalidel. Ideede ja mõjude vahetus tundub küllalt elav, ja enamik praegusi maailmateatri nähtusi on meilgi mingil moel esindatud
seemendamist assisteerima, kuid Jani meelest oli töö loomadega mõnus. Enne armeeteenistust jõudis Jan töö-tada veel trükkali ja pottide-pannide müüjana. Sõjaväes tuli vara tõusta ja kõvasti trenni teha. Jani arvates on armeeteenistus igati kiiduväärt asi. Ta oleks üleajateenijaks jäänud, kuid lavaka sisseastumiskatsed olid juba edukalt läbitud. Lavaka-ajast on pärit ka tema tutvus praeguse elukaaslase, Von Krahli teatri näitleja, Helgi Sallo tütre Liina Vahtrikuga. Jan on teinud hiilgavaid rolle Draamateatris, kuid laiema tuntuse tõi talle telesari «Wremja». Seal kehastab ta Jaan Zorrot, Kelgu-Petsi ja Mart Laari abikaasat. Teeb seda mahlaselt ja mõnuga. Haridus Seda, et laulev näitleja Jan olnuks pisikesest saati hiigelkõva laulumees, ei saa tõese ajaloo huvides kuidagi väita. Lasteaiapoisina ei teinud ta ühtegi sooloesinemist, samuti mitte
Undi teatritekstid on intertekstuaalsed. Tema lavastustele oli omane kummastav iroonia ja rõhutatud teatraalsus. Tema lavastused on sisulisest küljest mitmetähenduslikud ning avatud erinevatele tõlgendustele. Unt armastas liikuda mängu ja tõelisuse piirimail, ähmastades nende vahejoont. Reaalsus pole tema lavastustes terviklik ja usaldatav, vaid ebakindel ning muutlik. ,,Stiil ehk Mis on maailma nimi" (2003), Von Krahli trupiga. Aluseks võetus Peet Vallaku külarealistlik novell ,,Maanaine" ning kirjutas ja lavastas selle ümber arvukate stilistiliste variatsioonidena. See lihtne lugu etendati filosoofiliselt, modernselt, vulgaarselt, unenäoliselt, hüüatuste ning anagrammide abil, teatud tekstitüüpide moodi, nagu ametlik kiri, annotatsioon, ülekuulamine jne, vahepeal aga arutlesid näitlejad eri stiililaadide üle. Nii tõusis suurde plaani stiil
beginning. Theatre is located behind the Solaris Center. Conclusion For a small city like Tallinn, is 8 theatres enough. All the theatres are really different and with different history and age. People in Tallinn are lucky to have so fascinating theatres in their hometown. I think the biggest and most powerful theatre is the Estonian National Opera. References http://vonkrahl.ee/en/teater/teatrist/ajalugu/alustuseks/von-krahli-teater_0 http://www.vatteater.ee/en/teater.html http://www.estoniantheatre.info/eng/theatre_in_estonia/theatres/Russian_Drama_Theatre.theatre _id-12 http://www.nuku.ee/english/nuku/nuku/ http://www.estoniantheatre.info/eng/theatre_in_estonia/theatres/Estonian_Drama_Theatre.theatre _id-3 http://www.linnateater.ee/ http://www.opera.ee/en/rahvusooper/ http://www.estoniantheatre.info/eng/theatre_in_estonia/theatres/Tallinn_City_Theatre.theatre_id- 2 http://www.no99.ee/eng/meist.php
1990ndail tugevnesid Undi reziis postmodernistlikud jooned. Kunstilises plaanis torkab silma paljustiililisus: Unt segas või sulatas ühes lavastuses kokku väga erinevaid stiili- ja zanrielemente, tundetoone ja mänguvõtmeid, taotlematagi terviklikku üldmuljet. Siiralt tundelised ja tõsised kohad vaheldusid peene irooniaga, rollide läbielamine rõhutatud näitamisega, traagika farsiga, popkultuuri märgid klassikaga jne. Üheks uhkemaks näiteks on Von Krahli Teatri trupiga tehtud ,,Stiil ehk Mis on maailma nimi". Unt võttis aluseks Peet Vallaku külarealistliku novelli ,,Maanaine" ning kirjutas ja lavastas selle ümber arvukate stilistiliste variatsioonidena. Undi suhe lavastatavate kirjandustekstidega oli eesti teatri kohta üldse tavatult aktiivne: ta töötles neid, liitis ja lahutas sündmusi ning tegelasi, tõi sisse tsitaate ja viiteid paljudele teistele kultuuritekstidele, asetades teose uutesse seostesse. Näiteks teisendas ta ,,Hamleti
kultuurisituatsiooniks: mitmesugusus ehk pluralism, puudub kindel kese, puudub üldkehtiv normistik. Aluseks on postmodernne tarbimisühiskond. Stiilitunnused: fragmentaalsus, stiilide kokkusulandamine, kõrg ja popkultuuri piiri hägunemine. Maailmapilt: suhtelisus, ebapüsivad ja mitmekordsed identiteedid, erinevuste maailm. Otsitakse ürgset teatrit ehk pärimusteatrit. Hakatakse kasutama teatris tehnoloogiat, uuendusi. Kaotatakse zanrilisi piire. 23. Von Krahli teatri eripära: institutsioon ja esteetika. Von Krahl on esimene erateater taasiseseisvunud Eestis. Kolm esimest aastat tegutseb Krahl kui projektiteater, puudub püsitrupp ja peale Jalaka lavastavad seal ka teisedki. Alates 95 aastast hakkab tegutsema väike omatrupp. Lavastuses kasutatakse erinevaid tehnikaid, tehakse tantsu- ja muusikalavastusi. Alates 98 aastast tegutseb juba püsitrupp. Teatri eripära seisneb selles, et tal on pidev suhtlus välisteatritega
väljastatakse Tartu Hoiu-laenuühitu liikmetele Eesti majanduse elavdamiseks. Järgnevates alapeatükkides keskendutakse eelnevalt kirjeldatud alternatiivrahadele pikemalt. Kuid lisaks eelnevatele tuleb tähele panna, et tegu pole ainsate Eesti alternatiivraha- algatustega: 2009. aastal käivitus Teeme Ära tegemistest välja kasvanud veebipõhine heategude vahetamise koht, Õnnepank, kus 1 heategu = 1 tänutäht ning samal aastal, tuli oma rahaga välja ka Tallinna Von Krahli teater, kus nende raha „kraal“ kehtis maksevahendina teatri baaris ühe etenduse ajal ning käivitamisel on ka Setumaa oma raha. 2.2 Paide P.A.I P.A.I on arvatavasti tuntuim kogukonna alternatiivraha Eestis, mis võeti kasutusel 1.mail 2010. aastal Paide linnas ning mille väljaandjaks on seltsing P.A.I.de Pank. P.A.I on kogukondlik maksevahend ehk kohalik raha, millel on piiratud ringlus. Õiguslikult on tegemist aga pigem väärtpaberiga, mis kehtib ainult Järvamaal.
kindlat repertuaari. Üks maailmas laialt levinud erateatri liik on nn kommertsteater eesmärk pakkuda meelelahutuslikku repertuaari (Eestis nt Smithbridge Production, mis toob Tallinna Linnahallis muusikale lavale). Teatri jagunemine institutsioonidesse sõltub ka sellest, kas institutsioonil on püsitrupp või palgatakse iga uue lavastuse tarvis uued näitlejad: 1) repertuaariteater (suurem osa Eesti teatritest Draamateater, Vanemuine jne) 2) projektiteater (Von Krahli Teater kuigi on ka väike püsitrup) Oluline roll teatri institutsionaalsuse juures on ka majal (hoonel). See on prestiizi küsimus. 5. Defineerige mõisted mõisted näidend, etendus, lavastus. Näidend on teatris esitamiseks mõeldud kirjalik tekst (nt William Shakespeare'i ,,Hamlet") Lavastus on lavateos, mis on loodud lavastaja, näitlejate, kunstniku jt poolt; sageli on lavastuse aluseks näidend (nt Lembit Petersoni lavastus ,,Hamlet" teatris Thetrum, aastal 2003)
9 Peategelaste iseloomustus Eliza Doolittle,Covent Gardeni lilleneiu- Janne Sevtsenko J.Sevtsenko on sündinud 23.august 1970. Ta õppis Tartu H. Elleri nimelises Muusikakoolis lauluerialal, TRK lauluosakonna ettevalmistusosakonnas ning lõpetas ka EMA. On täiendanud end Gerhard Kahry meistrikursustel Tallinnas.Janne Sevtsenko on olnud Estonia kooriartist, aastast ka 2004 solist. Esinenud ka Von Krahli Teatris ja revüüteatris ,,Bel- Etage" (ka M. Sanderi revüüetenduses ,,Beau monde"). Ta on esinenud kontserdilauljana ja laulnud solistipartiid J. S. Bachi ,,Jõuluoratooriumis". Teinud ka koostööd ERSO ja Pärnu linnaorkestriga ning paljude erinevate ansamblitega. Ta on mänginud ka näiteks mängufilmides ,,Georg" ja ,,Minu Leninid" ning lugenud ja dubleerinud teksti animafilmides ,,Haikala lugu","Shrek 3" jne. Henry Higgins, foneetikaprofessor-Rene Soom Rene Soom on bariton
ja suurendab aktiivsust seoses ettevõtete püüdlemisega ühise eesmärgi poole, siis peab OÜ MAITSE ennast kehtestama kaudsetest konkurentidest lähtudes. Kavandatava ettevõtte kaudsed konkurendid on kõik Tallinna linnas asuvad tervisliku toitumise suunitlusega toitlustusasutused. Tabel 3. Ettevõtte kaudsed konkurendid Konkurent Pakutavad Hinnad Lisateenused tooted/teenused 1. Von Krahli Aed Taimetoitlassõbralik, 5.00-15.00 pakub ka lihatooteid 2. African Kitchen Taimetoitlas- ja 7.00-20.00 Saun veegansõbralik, pakub ka lihatooteid 14 Teostatud konkurentsianalüüs näitab, et sisenemisbarjäär on suhteliselt madal, kuigi taimetoitlassõbralikke toitlustusasutusi leidub. Kuna on tegemist siiski konkurentsiolukorraga, algab võitlus turu pärast.
kohtunik "Eesti otsib superstaari" ja "Eesti talent" saadetes ning juhtinud palju erinevaid jutusaateid nagu näiteks: "Koosolek" ja "Kolmeraudne". Praegu tegutseb ta aktiivselt eestimaises telesous "Me armastame Eestit". 2008. aasta oktoobris ilmus Mihkli autobiografia "Musta pori näkku" mida saatis ootamatult suur müügiedu- seda on trükitud kokku 35 000 eksemplari. 2010. aasta märstis ilmus Mihkli poolt teine raamat- põnevusromaan "Sinine on sinu taevas". 2012. aastal esietendus Von Krahli teatris Mihkli debüütnäidend "Järgmine voor". 2014. aasta kevadel liitus Mihkel Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga ja kandideeris kohe ka riigikokku, kuhu ta 2015. aastal 3229 poolthäälega pääses. Oma elu jooksul on saavutanud ta palju- rääkides väikese Eesti kontekstis. Tuntus üle eesti, on rajatud edukas tele-, kirjaniku- ja muusikakarjäär ning nüüd lisaks saab oodata teda poliitikas imesid tegemas.
· Repertuaariteatrite kõrval on üha enam vabatruppe ja projektiteatreid · Tsensuuripiirangud puuduvad, kuid piirab raha · Üha enam võetakse kasutusele nn leitud mängupaiku · Külalislavastajad ja näitlejad, vähem püsiseoseid kindla trupiga · Festivalid, kontaktid, loomingulised mõjutused Uute teatrite sünd: · Vanad repertuaariteatrid tegutsevad endiselt, kuid teatrielu üldpilti mõjutavad üha enam uued teatrid · Alternatiivtruppe: Von Krahli Teater, Theatrum, NO99, Miks Teater, Tartu Uus Teater · Projektiteatrid (nt Emajõe Suveteater) Eksklusiivsed mängupaigad: · Tööstushooned, jm rõhutatult koledad, kõledad, kuid ootamatud paigad · Kaunid, kuid raskesti ligipääsetavad paigad looduses, kus looduskeskkonnal on oluline roll lavastuse üldise miljöö loomises (Vargmäe, Setomaa, Naissaar ,,Peko", ,,Taarka", ,,Pristan")
maks teguriks saab kaaslaste abistamine ja koos- semiootikast ja dramatiseeringust. Ja muidugi suure töö. ühislavastuse loomine ja etendamine Laulasmaa Resorti vabaõhulaval, kus lavastaja rollis oli Kristel Venno Loosaar oma noortetiimiga tõi laagrisse pro- Elling Von Krahli teatrist. jekti "Küpsistega AIDS-i vastu". Huvitavad testid ja lahedad mängud, eriti aga värvimuusika ja Siiski jäi aega ka selles vahetuses seiklusraja ja tossuga disko meeldisid lastele väga. Selles prog- meeskonnatööga tegelemiseks, rohketeks ühislaul- rammis lõid kaasa ka Merelaagri lapsed. misteks, stiilipidudeks, diskodeks. Vahetuse jook-
Tartu Pauluse Kirik 8 000 000 8 000 000 0 0 0 0 8 000 000 Kuressaare Laurentiuse Kirik 2 000 000 2 000 000 0 0 0 0 2 000 000 Von Krahli Teater 890 000 890 000 0 0 0 0 890 000 MTÜ Eesti Pärimusmuusika Keskus 3 000 000 3 000 000 0 0 0 0 3 000 000
annaabi.ee 
