Pythagorase õpetus oli salajane ja õppetöö ainult suuline. Alles hiljem avaldati mõned teosed. Maailma tervikuna hakkas Pythagoras esimesena nimetama kosmoseks. Pythagoras arvas, et Maa ei saa olla lame ta peab olema kerakujuline, sest kera on kõige täiuslikum ja ilusam kehade seas. Tema arvates on ka Maa alumine pool asustatud.
Anaximenes(umbes 585 eKr – umbes 527 eKr) oli vanakreeka filosoof Mileetosest, Anaximandrose õpilane. Anaximenes ei ole nii omapärane kui tema eelkäija, kuid teeb mõnes tähtsad edusammud. Tema meelest oli ürgaineks õhk. Anaximenes arvas, et Maa on ümmargune ketas, mida ümbritseb õhk.Maa ujub nagu ketas õhumeres ja taevas on poolkera kujuline kristallvõlv, mille küljes asuvad tähed nagu naelad. Ta on üks esimesi, kes nimetab maailma KOSMOSEKS. Anaximenese ratsionaalsel maailmakäsitlusel on ilmne mütoloogiline taust – õhk on kõikehõlmav elustav maailmahing, millest kõik tekib ja milleks kõik taas muutub. Õhk on piiramatu, kõikjale laialivalguv ning üha liikuv element, mis ühtlasi täidab kogu maailma. Hing on õhk; tuli on hõrendatud õhk; õhu kondenseerumisel tekib kõigepealt vesi, siis maa ja lõpuks kivi. Nii sõltub kõigi ainete koostis kontsentratsioonist, s.t. algaine suuremast või vähemast tihedusest
Koolis valitses täielik Pythagorase autoriteet ja kõik püüdsid järgida tema poolt kehtestatud reegleid. Kui keegi aga milleski kahtles, siis oli kaalukaks argumendiks: "Tema ise ütles" (kr autos epha). Pythagorase õpilased ei tohtinud oma õpetajast rääkides teda nimepidi nimetada, vaid pidid ütlema: "See mees" või "Tema". Pythagorase õpetus oli salajane ja õppetöö ainult suuline. Alles hiljem avaldati mõned teosed. Maailma tervikuna hakkas Pythagoras esimesena nimetama kosmoseks (kr kosmos `kord, kordaseatu', kr kosmeo `sean korda, ehin'; võrdle kr kosmetike 'kaunistuskunst') korra tõttu, mis on talle omane. Pythagoras arvas, et Maa ei saa olla lame ta peab olema kerakujuline, sest kera on kõige täiuslikum ja ilusam kehade seas. Tema arvates on ka Maa alumine pool asustatud. Maa asub maailma keskel ja ümber tema liiguvad teised taevakehad: Kuu, Päike, viis planeeti (Veenus, Merkuur, Marss, Jupiter, Saturn) ning kinnistähtede sfäär
Antiik-kreeklaste müütide järgi Enne maailma algust oli kreeklaste meelest Kaos (Chaos), segadik. Sama mis ,,tohuvabohu", mis Piibli loomisloos valitses enne maailma loomist. Kaos ei olnud eimiski. Kuid siiski ka mitte midagi enamat. Sest ei olnud eelnevat ega jrgnevat, ülemist ega alumist, paremat ega vasakut, eesmist ega tagumist. Ega õige ja vale reegleid. Et maailmast saaks maailm, tuli luua kord. Seda nimetasid kreeklased Kosmoseks ja kosmos thendab ka ,,midagi ilusat", mingit kaunistust. Kreeklased armastasid korrastatud maailma mägede, tasandike, jõgede ja meredega, loomade ja taimedega ning inimeste linnadega selle sees. Inimeste seadustel ja tavadel põhinev kord peegeldas looduse korda. Ent kord ei jää kunagi alatiseks püsima, nagu ütles poliitiline kogemus: kodanike või linnade vahel võisid puhkeda sõjad, need olid veel hullemad, kui
Ära ole oma tervise vaenlane. Ära sule puhkama heites silmi enne, kui oled päeva jooksul tehtu läbi arutanud. Teadus võttis esmakordselt kasutusele kirjutise 2laeva + 2laeva = 4laeva asemel abstraktse kirjutise 2 + 2 = 4, mis võis käia kõigi asjade kohta. kolmnurga sisenurkade summa on kaks täisnurka avastas nn Pythagorase arvud (3² + 4²= 5²; 5² + 12²= 13 ²;...) avastas muusikateraapia Pythagoras oli esimene, kas hakkas maailma tervikuna kutsuma kosmoseks, kuid arvas, et Maa on maailma keskel ja ülejäänud planeedid ja taevakehad tiirlevad tema ümber Samuti oli Pythagoras see, kes arvas, et Maa ei saa olla lame, vaid peab olema kerajas, kuna just seda pidas ta kõige täiuslikumaks ja ilusamaks kehade seas Kõige tuntum teoreem on tal siiski Pythagorase teoreem täisnurksete kolmnurkade kohta Pythagorase teoreem: Täisnurkse kolmnurga kaatetite ruutude summa võrdub hüpotenuusi ruuduga Eeldus:
Kosmos 1. Mida nimetatakse universumiks? Tähendus (ladina keeles). Kõik see, mida me näeme taevas koos Maa ja meie endiga, moodustabki maailma ehk universumi. Ladina keelne tähendus- kõiksus. 2. Mida nimetatakse kosmoseks? Kõik see, mida me näeme taevas koos Maa ja ma meie endiga, moodustabki maailma ehk kosmose. 3. Mis on astronoomia? Astronoomia on teadus, mis uurib taevase maailma ehitust ja seadusi. 4. Kes on astronoomid? Astronoomid on astronoomiaga tegelejad ehk täheteadlased. Nad uurivad taevase maailma ehitust ja seadusi. 5. Milleks kasutatakse teodoliiti? Teodoliiti kasutatakse horisondiliste koordinaatide mõõtmiseks või määramiseks. Vertikaalnurka
helikõrgus sõltub selle keele pikkusest (kui kitarril võtta üks keel ja see helisema tõmmata, siis asetades sõrme keelele kõlakastile lähemal tekib madalam heli, kui siis kui sõrm on kõlakastist kaugemal- keele pikkust on omakorda võimalik sel hetkel mõõta ja arvudesse kanda). Ettekujutus arvudest kui maailma olemusest on aluseks ka P. arusaamale taevakehade liikumisest. Just tema olevatki hakanud esimesena kogu maailma tervikuna nimetama kosmoseks (kosmos- kord--->kosmeo-sean korda--->kosmetike- kaunistuskunst-->kosmeetika polegi kosmosest väga kaugel!). Niisiis kosmos kui kord, mis talle omane on ja kaosega võrreldes mitte ainult korrapärasus, vaid ka harmoonia ja kaunidus. Niisiis maailm tervikuna on korrapärane ja kaunis ning sestap ei saa maailm olla ka lapik või silinder nagu varasemad filosoofid ja teadlased arvasid, vaid sootuks kõige täiuslikum ja ilusam geomeetriliste kehade seas- kera
Koolis valitses täielik Pythagorase autoriteet ja kõik püüdsid järgida tema poolt kehtestatud reegleid. Kui keegi aga milleski kahtles, siis oli kaalukaks argumendiks: "Tema ise ütles" (kr autos epha). Pythagorase õpilased ei tohtinud oma õpetajast rääkides teda nimepidi nimetada, vaid pidid ütlema: "See mees" või "Tema". Pythagorase õpetus oli salajane ja õppetöö ainult suuline. Alles hiljem avaldati mõned teosed. Maailma tervikuna hakkas Pythagoras esimesena nimetama kosmoseks. Pythagoras arvas, et Maa ei saa olla lame ta peab olema kerakujuline, sest kera on kõige täiuslikum ja ilusam kehade seas. Tema arvates on ka Maa alumine pool asustatud. Maa asub maailma keskel ja ümber tema liiguvad teised taevakehad: Kuu, Päike, viis planeeti (Veenus, Merkuur, Marss, Jupiter, Saturn) ning kinnistähtede sfäär. Taevakehade liikumine on ühtlane ringjooneline. Liikudes läbi eetri (kr aither `kõrge ja puhas õhukiht, taevas'), tekitab iga taevakeha teatud heli
Pythagoras- Õpilaste arvates oli ta välimuselt nagu Kreeka valgusjumal Apollon. Ta asutas Krotoni linnas kooli, kuhu võisid astuda nii mehed kui ka naised, mis oli tol ajal tavatu. Viis aastat pidi kandidaat kuulama ning kõik kuulud vaiedlematult osaks võtma. Need olid akusmaatikud. Peale seda sai kooli täieõiguslikuks liikmeks- Matemaatikuks. Õpilased ei võinud Pythagorast nimepidi koolis kutsuda. Õppetöö oli salajane, suuline. Pythagoras hakkas kogu maailma kutsuma kosmoseks. Ta arvas, et Maa ei sa aolla lame, et se eon kerakujuline, Maa alumine pool on asustatud. Arvas, et Maa asub maailma keskel ja tema ümber liiguvad teised kehad. Helis suurus sõltub taevakeha kõrgusest ja kiirusest. Kuul on kõige kõrgem heli, saturnil madalaim. Tuntuim on Pythagorase teoreem täisnurkse kolmnurga kohta: Kaatetite ruutude summa on võrdne hüpotenuusi ruuduga. Zenon Eleast- Sai kuulsaks apooriatega- Argumentidega, et pole võimalik paljusus ja liikumine
koorest taevas ja maa-alune. Kreeka-Maailma loomine antiik-kreekla ste müütide järgi Enne maailma algust oli kreeklaste meelest Kaos (Chaos), segadik. Sama mis ,,tohuvabohu", mis Piibli loomisloos valitses enne maailma loomist. Kaos ei olnud eimiski. Kuid siiski ka mitte midagi enamat. Sest ei olnud eelnevat ega jrgnevat, ülemist ega alumist, paremat ega vasakut, eesmist ega tagumist. Ega õige ja vale reegleid. Et maailmast saaks maailm, tuli luua kord. Seda nimetasid kreeklased Kosmoseks ja kosmos thendab ka ,,midagi ilusat", mingit kaunistust. Kreeklased armastasid korrastatud maailma mägede, tasandike, jõgede ja meredega, loomade ja taimedega ning inimeste linnadega selle sees. Inimeste seadustel ja tavadel põhinev kord peegeldas looduse korda. Ent kord ei jää kunagi alatiseks püsima, nagu ütles poliitiline kogemus: kodanike või linnade vahel võisid puhkeda sõjad, need olid veel hullemad, kui
Rääkida võib 20ndate lõpu ja 30ndate alguse avangardi taltsutamisest. 20ndatel aastatel tekkis rühmitus, mis nimetas end biokosmistideks ja kes toetus Fjodorovi filosoofiale. Fjodorov oli religioosne, aga sellest hoolimata peale revolutsiooni populaarne. Ta kirjutas looduse ja inimühiskonna sisemisest amoraalsusest, mis väljendub selles, et ühed on toiduks teistele ja ühtede sünd on seotud teiste surmaga. Usub, et surma on võimalik võita. Surelik maailm tuleb kujundada surematuks kosmoseks. Väga eriline, sest kõik filosoofid on sinnani surma tunnistanud, isegi need, kes kõike muud eitavad. Samas väga aktivistlik, väljendab suurt usku inimese teadvusesse ja mõttevõimesse. Samas ei ole üldse agressiivne, on ainult kõige selle vastu, mis inimese hinge surmab. Usub tehnika arengusse ja on oma elustamisidees väga materialistlik (usub, et tehnika areneb nii kaugele, et surnud molekule saab ellu äratada). Biokosmistide manifestis esinevad sarnased ideed
Maailm koosneb vastuoludest. Sellest tuletasid pütaagorlased 10 põhivastuolu piiratud ja piiramatu, sirge ja kõver, üks ja palju, parem ja vasem, mehelikkus ja naiselikkus, paigalolev ja liikuv, pimedus ja valgus, otsene ja kaudne, hea ja kuri ning ruut ja püstkülik. Pütaagorlased väitsid, et seda vastuolulisust kannab maailmas mingi ürgne harmoonia, milles kogu vastuolulisus ja mitmekesisus moodustab ühtse harmoonilise terviku, mida pütaagorlased nimetasid ,,kosmoseks". Pütaagorlased leidsid veel ühe võimaluse sidumaks muusika kosmoloogiaga. Selleks on ,,sfääride muusika". Liikudes läbi eetri, tekitab iga taevakeha teatud heli. Selle heli kõrgus sõltub taevakeha suurusest ja liikumise kiirusest. Näiteks Kuu poolt tekitatud heli on kõige kõrgema tooniga, Saturni poolt tekitatud heli aga kõige madalama tooniga. Kõik taevakehad üheskoos moodustavad aga harmoonilise terviku, kõlades nn. sfääride muusikana. Meie seda
Pärast surma tekkis tema kohta palju legende. Nii näiteks omistasid pütagoorlased kõik oma avastused matemaatika vallas koolkonna rajajale, Pythagorasele. Oma koolkonna kaudu on Pythagoras avaldanud järelpõlvedele tugevat mõju. Koolkond püsis uuspütagoreismi kujul seni, kuni kristlus ülejäänud maailmavaated põlustas. Pythagorase õpetus oli salajane ja õppetöö ainult suuline. Alles hiljem avaldati mõned teosed. Maailma tervikuna hakkas Pythagoras esimesena nimetama kosmoseks korra tõttu, mis on talle omane. Pythagoras arvas, et Maa ei saa olla lame – ta peab olema kerakujuline, sest kera on kõige täiuslikum ja ilusam kehade seas. Tema arvates on ka Maa alumine pool asustatud. (Lisa 5) 12 13 7. KOKKUVÕTE Antiikfilosoofiat peetakse tänapäeva filosoofia rajajaks. Kuulsamate antiikfilosoofide mõtteid on kasutatud kui tänapäeva filosoofia valdkondade alusteks. Võrreldes antiikajaga on filosoofia
põhivastuolu -- piiratud ja piiramatu, sirge ja kõver, üks ja palju, parem ja vasem, mehelikkus ja naiselikkus, paigalolev ja liikuv, pimedus ja valgus, otsene ja kaudne, hea ja kuri ning ruut ja püstkülik. Sidudes neid vastuolusid akustikast pärit avastustega, väitsid pütaagorlased, et seda vastuolulisust kannab maailmas mingi ürgne harmoonia, milles kogu vastuolulisus ja mitmekesisus moodustab ühtse harmoonilise terviku, mida pütaagorlased nimetasid ``kosmoseks``. Pütaagorlased leidsid veel ühe võimaluse sidumaks muusika kosmoloogiaga. Selleks on ``sfääride muusika``. Taevakehade liikumisel läbi viienda elemendi -- eetri, tekib heli, mille kõrgus sõltub taevakeha suurusest ja liikumise kiirusest Kõik taevakehad üheskoos moodustavad aga harmoonilise terviku, kõlades nn. sfääride muusikana. Meie seda ei kuule, sest oleme selle sisse sündinud ja sellega lapsest peale harjunud
arv, mis on korrutatud iseendaga", ning et inimese ,,hing on harmoonia". Harmoonia kujutab endast teatud suhet arvude vahel. Nagu juba öeldud, on hinge olemuseks Pythagorase arvates harmoonia. Hingehaigused seisnevad just nimelt selle harmoonia häirituses ning ravida saab neid harmoonilise muusikaga. Ettekujutus arvudest kui maailma olemusest on aluseks ka Pythagorase arusaamale taevakehade liikumisest. Just tema olevatki esimesena hakanud kogu maailma tervikuna nimetama kosmoseks korra tõttu, mis talle omane on. Kaosega võrreldes ei tähenda kosmos mitte ainult korrapärasust, vaid ka harmoonilisust, kaunidust. Niisiis, maailm tervikuna on korrapärane ja kaunis. Pythagoras tegi siit järelduse, et Maa ei saa olla lame, vaid peab olema kerakujuline. Ta lähtus tõenäoliselt puhtmatemaatilisest arusaamast. Nimelt pidas ta kera kõige täiuslikumaks ja ilusamaks kehade seas. 3.2 HERAKLEITOS EFESOSEST (u 544-483) oli Vana-Kreeka filosoof, kes juba antiikajal
on ammendamatu ja hävitamatu. Asjade kaduvuses peitub nende ''meeleparandus''. Nad peavad sellepärast tagasi pöörduma, kuna nad on oma piire ületanud. Asi elab vaid tervikus. Iga üksik eksistents on ebaõiglus. ANAXIMENES 585-527 eKr Ta näeb ürgainena ÕHKU. Täpsemalt hingeõhku. See on kõike elustav maailmahing, millest kõik tekib ja milleks kõik taas muutub. Õhu paisudes ja tihenedes tekib tuli. Ta on üks esimesi. Kes nimetab maailma KOSMOSEKS (kaunis kord). Kõiki kolme mileetoslast ühendab püüd seletada kogu oleva teket ürgainest arheest lähtuvalt. Nad olid esimesed, kes tegid katse leida kõige ürgprintsiip. Müüt asendub siin looduse vaatluse ja lahtimõtestamisega. Pütaagorlased PÜTHAGORAS u 570 (582)-490 Sündis Samose saarel. Tegeles matemaatika, astronoomia ja filosoofiaga. Pärast pikki rännuaastaid oriendis kujundas ta välja oma õpetuse. Ta rajab lõpuks Krotonis, Alam Itaalias oma usulise salaühingu.
Filosoofid soovisid leida algainet seda, millest kujunes terviklik, keeruline loodus. Thales ütleb, et arheeks on vesi, sest seda on lihtne ruumi ümber paigutada. Anaximandros leiab, et arhee asub väljaspool meie kogemust. Selleks on apeiron e mateeria ilma igasuguste meeleliste omadusteta. Apeiron on maailma igavene, kõikehõlmav ja piiritu alge. Anaximenes peab ürgaineks õhku, millest kõik muu tekib. Kõiksust nimetab kosmoseks. Demokritos leidis, et alge koosneb lõpututest pisiosadest aatomitest, mis kombineeruvad ja annavad aluse erinevatele nähtustele. Herakleitos peab maailma algeks ürgtuld, mis põleb ja kustub korrapäraselt. Wittgenstein püüab leida piirid, millest rääkida. Ta on veendunud, et meie keelel on piirid. Me moodusutame keele abil väiteid tegelikkuse kohta, mida kogemuste abil saab tõestada või ümber lükata
· Anaximandros Maa ujub nagu ketas õhumeres ja taevas on poolkera · Anaximenes kujuline kristallvõlv, mille küljes asuvad tähed nagu · THALES naelad. Kinnistähed. 624 546 e.Kr. · Ta on üks esimesi, kes nimetab maailma KOSMOSEKS · Thalest loetakse antiikmaailma "seitsme targa" hulka. (kaunis kord). · Spekuleerides veini ja oliividega sai rikkaks. · KOKKUVÕTE · Oli riigimees. · Kõiki kolme mileetoslast ühendab püüd seletada kogu · Loodusuurija. oleva teket ürgainest aheest lähtuvalt. · Ennustas ette 585 a.e.Kr
Xenokrates Chalkedonist ( 395-314 eKr.). Jaotas filosoofia kolme ossa: dialektikaks (ka loogika ja tunnetusteooria), füüsikaks (natuurfilosoofiaks) ja eetikaks. Vastupidi Aristotelesele väitis Xenokrates, et õnnelikkuseks on paljast teoreetilisest tarkusest vähe, seda on vaja täiendada praktilise tarkusega. Herakleides Pontikosest (390-310): Nii ka keha, mis näib pidevana, koosneb tegelikult pidevuseta elementidest. Aatomid on liitunud kosmoseks jumaliku mõistuse mõjul. Hinged koosnevat heledast eetrilisest ainest ja enne kui asusid maistesse kehadesse, olelesid nad Linnuteel. Eudoxos Knidosest (akmee . 367 eKr.). Uuendab Anaxagorase õpetuse homöomeeriaist. Ülim hüve on nauding. Kõik olendid väldivad kannatust ja taotlevad naudingut. Hiljem kaldus Akadeemia skeptitsismi. SKEPTITSISM Pyrrhon Elisest (360-270eKr). Skeptik ei usu, et üldse mingi kindel tulemus on võimalik, ta loobub ta seisukoha võtmisest.
hoolitsust. Täiskasvanuna alustasid iseseisvat elu. Hiljem pöörduti tagasi apeironisse. Asjade kadumine on meeleparandus (). Asi elab vaid tervikus. Goolise õiguslikud printsiibid on kosmiliselt toimuvad. ANAXIMENES (585-525(527)): ürgaine on õhk (hingeõhk, hingus). See on elustav maailma hing, millest kõik tekib. Tähtis on lõputuse moment. Õhu paisudes tekivad tuli, kivid, muld. Maad kujutatakse kettana, peal on võlv. Kõiksust nimetab kosmoseks (). PYTHAGORAS (570(582)-490) Matemaatik, astronoom, filosoof. Sündis Saamose saarel. Tutvub Mileetose koolkonnaga. Külastab Egiptust, muistset Orienti. Hiljem rändab Alam-Itaaliasse (Eelea) ning rajab Krotoni linna usulise salaühingu, millest kasvab välja koolkond oma aja tarku. Ei tegelenud matemaatikaga matemaatika pärast. Tema meelest on alge tuli, maa, õhk ja vesi. Arv ja geomeetria on omavahel seotud. Tuli=tetraeeder, maa=kuup, õhk=oktaeeder, vesi=ikosaeeder
annaabi.ee 
