suhtes üksteist endast parema ning ilusamana. See tähendab, et tüdruk arvab, et poiss on ilusam ning parem, ning poiss arvab, et tüdruk on parema südamega ning ilusam. Nii mõnegi suhte põhjal vastavad need mõlemad väited tõele, nüüd aga on küsimus, et kumb neist siis on parem või ilusam, nende endi arvamuste põhjal? Tüdruk on ju ilusam ja parem, sest poiss ütles nii. Aga samas poiss on ju ilusam ja parem, kui tüdruk, sest tüdruk ütles nii. Kosmoloogilised paradoksid põhinevad muul. Kunagi on loodud kindlad seaduspärasused, mis töötasid ning planeetide peal katsetamisel ka toimisid, kuid kui hiljem neid samu seaduspärasusi universumile rakendati, oli tulemus sootuks vale ning ei käinud kokku loogikaga. Sellega tekkisidki vastuolud, mida hakati nimetama kosmoloogilisteks paradoksideks. (Kasak 1998) Olbers’i ehk fotomeetriline paradoks Fotomeetriline paradoks on üks paradoksidest, mis puudutab kõiki, kes armastavad õhtuti tähti
Häädemeeste Keskkool Kosmoloogilised alused ehk universumi tekkimine ja areng Füüsika referaat. Häädemeeste 2008 SISUKORD 1.Kosmoloogiline printsiip 2.Suur pauk 3.Suure paugu teooria kronoloogia 4.Antroopsusprintsiip 5.Heisenbergi määramatusprintsiip 6. Täielik kosmoloogiline printsiip ja kosmoloogilise printsiibi võimalik rakendatavus aja suhtes 7.Läbipaistev universum 8.Kasutatud kirjandus Kosmoloogiline printsiip Tegelikult me teame, mis on lõpmatu ruum. Me tajume ruumi nägemismeele abil ja lõpmatu on see ruum, kus igast meile nähtavast esemest kaugemal (tagapool) on veel teisi esemeid. Me ei saa näha kõiki lõpmatus ruumis olevaid asju, järelikult ei saa me neid ka tundma õppida. Kuigi maailm on lõpmatu, näeme me temast siiski vaid lõplikku osa. See, mida me näeme (galaktikad) on kõigis suundades ja kõigil kaugustel ühesugune. Meil pole mingit põhjust oletad...
2014 Mis on ja millest koosneb? gravitatsiooniliselt seotud tähesüsteem koosneb tähtedest ja nende jäänustest, tähtedevahelisest tolmust ja tumedast ainest leidub, alates kääbusgalaktikatest (sisaldavad umbes kümme miljonit tähte), kuni hiid-galaktikateni (sisaldavad sadu triljoneid tähti) galaktikad võivad ka koosneda mitmetest tähesüsteemidest, tähekogumitest Moodustumine praegused kosmoloogilised mudelid varasest universumist põhinevad suure paugu teoorial umbes 300 000 aastat pärast suurt pauku hakkasid moodustuma vesiniku ja heeliumi aatomid, peaaegu kogu vesinik oli tavaolekus ja neelas kergesti valgust (tähti polnud) sellise esialgse mateeria tiheduse kõikumised oligi põhjuseks, miks suuremad struktuurid hakkasid tekkima Liigitamine ajalooliselt on liigitatud galaktikaid kuju järgi
Ta käis loenguid pidamas nii Pariisis kui ka Napolis (Taavi Laanepere mag. Töö, Tartu 2004;34). Ta selgitas paljusid Aristotelese ideid lahti ning arendas neid edasi. Samuti tegi ta palju originaalseid täiendusi Aristotelese filosoofiale. Thomase paljude saavutuste hulgast võib esile tõsta tema ``Viis teed``. `See on kõige selgem ning tabavam katse tõestada Jumala olemasolu loogiliste argumentidega. Katoliku kirikus on Aquino kosmoloogilised ja ontoloogilised argumendid siiani aktsepteeritud, vaatamata sellele, et tänapäeva filosoofid on enam- vähem üksmeelselt Aquino Thomase kõik viis Teed kõrvale lükanud (Philip Stokes``100 tähtsamat mõtlejat`` 52;53). ``Viis Teed`` Esimeses osas räägib ta sellest, et asjad maailmas muutuvad ja nad ei saa iseenesest muutuda, vaid see muutumine peab olema millegi muu tulemus. Nagu ütleb Aquino:``Kui käsi ei liiguta keppi, ei liiguta kepp ka midagi muud``
saa heita valgust asjade seisule väljaspool neid raame (induktsiooniprobleem). Heterogeenses ruumis võib väha hästi olla homogeenseid ja isotroopseid piirkondi (kuigi nad peavad olema jaotunud ebareeglipäraselt ja ebaühtlaselt). Nii võib Maa paikneda säärases homogeenses ja isotroopses piirkonnas (mis on siiski nii tohutu suur, et ulatub meie senistest vaatlustest väljapoole), mis ise paikneb veel palju suuremas heterogeenses universumis. Piiratud kosmoloogilised vaatlused on üldiselt näidanud, et suurematel heleduskaugustel on suurem energiatihedus. Tihedamaid ja vähem tihedaid piirkondi heterogeenses jaotuses saab avastada üksnes juhul, kui selle struktuur jääb nii kauaks stabiilseks, et valgus jõuab erinevate osade vahelt läbi tulla.Kui heterogeenne universum peaks avastatama, leitaks tõenäoliselt üks kahest järgnevast:Sama diameetri ja nurkmõõtmetega galaktikatel on oluliselt erinevad
Läbiminemise asemel need järk-järgult ühinevad, moodustades ühe suurema galaktika. Ühinemisel võib galaktikate kuju muutuda märgatavalt, võrreldes nende esialgse kujuga. Kui üks galaktika on teisest tunduvalt suurem, siis suurem galaktika jääb suhteliselt muutumatuks, kuid väiksem galaktika hävitatakse, seda tuntakse galaktikatevahelise kannibalismina. Moodustumine Kunstniku visioon noorest, ainet koguvast galaktikast Praegused kosmoloogilised mudelid varasest universumist põhinevad suure paugu teoorial. Umbes 300 000 aastat pärast seda sündmust hakkasid moodustuma vesiniku ja heeliumi aatomid. Peaaegu kogu vesinik oli tavaolekus ja neelas kergesti valgust, tähti ei olnud sel ajahetkel veel moodustunud. Sellise esialgse mateeria tiheduse kõikumised oligi põhjuseks, miks suuremad struktuurid hakkasid tekkima. Selle tulemusena hakkasid baronid kondenseeruma külma tumeda aine halodes. Need
Vesinikust raua tegemine ehk sünteesimine osutub aga maistes tingimustest ebareaalseks. Heeliumi tuuma osakestel on suhteliselt suur seoseenergia ja seepärast sobib 4 osakesest koosnev heeliumi tuum sünteesireaktsiooni lõppsaaduseks. Hariliku vesinikus pole heeliumi moodustamiseks hädavajalikku neutronit. Sellepärast ei saa seda isotoopi, mida kõik ookeanid täis on tuumkütuseks kasutada. Teisest küljest, kui see nii ei oleks, siis poleks universumi kujunemise kosmoloogilised protsessid meile sellisel hulgal vesinikku ka jätnud. Loodusliku vesiniku hulgas on 0,015 % nn rasket vesinikku ülaindeks 2 H ehk deuteeriumi, mille tuum koosneb ühest prootonist ja ühest neutronist. Kahe deuteeriumi tuuma ühendamisel saamegi ülaindeks 4 H tuuma. Selles reaktsioonis eraldub soojusena nii palju energiat, et kasutades mereveest eraldatud deuteeriumi tuumkütusena, saaksime ühest liitrist veest sada korda rohkem energiat kui ühe liitri petrooleumi põletamisest
kasutama igapäevaste ülesannete lahendamisel. On loomulik, et pikaajaliste taevavaatluste jooksul püüdisd nad luua ka ettekujutust maailmast kui tervikust. Soov oli sedavõrd tõsine, et kus jäi puudu teadmistest, seal täiendati pilti oletuste ja usuga ning nii näemegi, kuidas erinevad hõimud astuvad üksteisest sõltumatult sarnase sammu igapäevaelu piiratud tegelikkusest kujutluste loomiseni Universumist kui tervikust - sünnivad inimühiskonna esimesed kosmoloogilised arusaamad. Esimestena võimaldasid luua maailma tervikpilti, ja sellega astuda üle igapäevaelu kitsaste raamide, müüdid. Seejuures lähtuti sageli Taevast ja Maast kui kahest elusolendist. Aja jooksul asendus see kaksikpilt suhtumisega loodusse kui ühtsesse organismi, keda esmalt kujutleti mingi loomana, hiljem omistati talle aga inimlikke jooni. Esimeste müütide iseloomulikuks jooneks oli seejuures kõige igapäevase ja tavalise piiramatu laiendamine kogu maailmale
hävitatakse, seda tuntakse galaktikatevahelise kannibalismina. [redigeeri]Moodustumine ja areng Galaktikate tekkimise ja evolutsiooni uuringud üritavad vastata küsimustele, kuidas galaktikad tekkisid ning kuidas on nad arenenud läbi universiumi ajaloo. Paljud teooriad on tänaseks aktsepteeritud, kuid see on ikkagi suuresti astrofüüsikute tööpiirkond. [redigeeri]Moodustumine Kuntsniku visioon noorest, ainet koguvast galaktikast. Praegused kosmoloogilised mudelid varasest universumist põhinevad suure paugu teoorial. Umbes 300 000 aastat pärast seda sündmust hakkasid moodustuma vesiniku ja heeliumi aatomid. Peaaegu kogu vesinik oli tavaolekus ja neelas kergesti valgust, tähti ei olnud sel ajahetkel veel moodustunud. Sellise esialgse mateeria tiheduse kõikumised oligi põhjuseks, miks suuremad struktuurid hakkasid tekkima. Selle tulemusena hakkasid baronid kondenseeruma külma tumeda aine halodes. Need esialgsed struktuurid
näilikkuse, mis valitseb kõiki. Usaldades meeltel põhinevat arvamust, ei suuda me tabada aga asjade tõelist olemust. See tähendab, me hakkame mitmekesisust ja muutlikkust pidama ehtsaks reaalsuseks. Eelnevat ei tuleks aga mõista kui skeptsitsismi. Xenophanes arvas ainult, et ei tule piirduda meelelis-vaadeldavaga, kuna see ei anna veel asjade tõelise olemuse tunnetust, mis muutub arusaadavaks ainult mõtlemise kaudu. [1:76] 3.1.6 Kosmoloogilised kujutlused Need meenutavad mitmeti Anaximandrose vaateid ega lisanda neile midagi uut. Maa olevat sündinud merest ja võivat taas merre kaduda koos kõigega, kes temal elavad. Kuid ei ole võimatu, et ta taas merest esile kerkib. Sel puhul sünnivad temale ka uued inimesed. [5:22] 3.2 Parmenides Tema näol on tegemist filosoofiga, kellest teatakse kõige vähem filosoofia ajaloos. Ta sündis umbes 515 eKr (võib-olla ka juba 540 eKr) Phokise koloonias Eleas Lõuna-Itaalia
Budism Jaapanis Budism, mis sai alguse Indias, jõudis Jaapanisse läbi Hiina ja Korea 6. Sajandil pKr. Läbi sajandite tekkisid ja arenesid erinevad sektid, kus Jaapani usuliikumistest enam levinud on Tendai ja Shingoni esoteerilised budistlikud usulahud miljonite järglastega. Vaatamata oma ühisosale rahvusliku ususüsteemiga oli uuel religioonil shintoismiga rahutu side. Budism kaotas ametliku toetuse 1868. aastal, kuid puhkes taas õide pärast teist maailmasõda. Kosmoloogilised usulised tõekspidamised ja budistlik moraal on tänapäeval Jaapani elus väga levinud, eriti zen-budismist lähtuv vaimse kontrolli rõhutamine. KEEL Jaapani keel (nihongo), mis kuulub altai keelte rühma on Jaapani ametlik keel ja domineeriv suhtlemiskeel. Üle maailma räägib seda 127 miljonit inimest. Jaapani keeles kirjutamiseks kasutatakse kombineeritult nelja erinevat süsteemi hiina kirjal põhinevat kanji't, silpkirju hirangat ja katakanat ning mõningatel juhtudel ka ladina
Lähim täht - Päike. Päikese atmosfääri ehitus. Aktiivsed moodustised Päikese atmosfääris. Tähtede siseehitus. Tähtede põhikarakteristikud: temperatuur, heledus, raadius, mass. Hertzsprungi-Russeli diagramm. Muutlikud tähed ja noovad. Valged kääbused, neutrontähed, mustad augud. Gaas-tolmuudukogud. Tähtede areng. Linnutee koostisosad ja struktuur. Täheparved. Galaktikad. Galaktikate parved. Universumi ehitus ja evolutsioon. Kosmoloogiline printsiip. Kosmoloogilised mudelid. Suur Pauk. Antroopsusprintsiip. Teadusliku maailmapildi kujundamine, aluseks õpitu KORDAMINE. Gümnaasiumi füüsika laiendatud ainekava õpitulemused 3.4.1. Üldised õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja: teab füüsikaliste nähtuste ja objektide iseloomulikke tunnuseid ja nähtuste ilmnemise tingimusi. Oskab füüsikanähtusi seletada kasutades õpitud seadusi ja seaduspärasusi. Toetudes loodusteaduslikule meetodile ja mõtlemisviisile, oskab näha ja leida olemuslikke seoseid
asjade iseenese eristus; ka meie „mina“ on asi iseendas; siis teoreetilisele tunnetusele on kättesaamatu. Ei saa teha väiteid „mina“ kohta. Descartesi ideedeloori argument kehtib; ideeloori taga võib asju väita?!?!?!?!. Empiiriline realist ja transtsentsiaalne idealism, kaks iseloomustust – eristus Descartes’ga. Materiaalne idealism, nähtumused mille kohta ei saa väita midagi, va. Jumala olemasoluga. Kõik, mis on ruumis ja ajas antud, on reaalne. 9. seminar. Prg. 50. Kosmoloogilised ideed. Kosmoloogilised ideed. Dogmaatikauim ennem esinenud – alguses oli see, et senine metafüüsika ei põhine teaduslikul. Dogmaatikauimast äratas Kanti Hume. Traditsiooni katkestamine? Uus filosoofia=kriitiline filosoofia. Dogmaatikauim – tõuge, et traditsiooni katkestada. Rääkida esseed erinevatest dogmaatikauimadest. Idee tähendab siin mõistuse- mõistet. Ideel puudub objekt, kuna idee käib selle kohta, mis on väljaspool kogemust; objekt saab olla aga kogemusega seotud
Jagab teadmised (tunnetused) 2 liiki: 1) aprioorsed tunnetus kogemusest sõltumatu, 2) empiiriline tunnetus pärit kogemusest. Tunnetuse astmete abivahendid: 1) MEELED tasand aeg, ruum (meelelise kaemuse vormid), ei eksisteeri reaalsuses - empiirilised 2) ARU tasand kategooriad (üldmõisted) - empiirilised 3) PUHAS MÕISTUS tasand filosoofiline valdkond, saab opereerida ideedega (psühholoogilised, kosmoloogilised, teoloogilised). - aprioorsed Newtoni mehaanika MEELED + ARU tasandil. 23. Kanti esitatud küsimused "Puhta mõistuse kriitikas". Kant kirjutas selle David Hume´le vastu (arutles põhjuslikkusest (mehaanilisest) sündmusele B järgneb A, siis B on põhjus) Kanti meelest ei saa nii järeldada. Põhjuslikust pole olemas. Uuris: 1) mida ma võin teada? 2) Mida ma pean tegema? 3) Millele ma julgen loota? Kanti küsimused?
kogemuse-eelsed vormid). Kanti järgi inimtunnetusel on seega kaks alust: ,,meelelisus ja aru: meelelisuse vahendusel esemed meile antakse, aru abil aga nad mõeldakse". Puhas mõistus opereerib ideedega. Ideed (näiteks idee hingest, idee maailmast kui tervikust ja jumala idee) ei tähista Kanti järgi reaalses maailmas midagi, nad on vajalikud üksnes mõtlemise (mis toimub aru tasandil) reguleerimiseks. Kant eristas 3 liiki ideid: 1) psühholoogilised ideed, 2) kosmoloogilised ideed ja 3) teoloogilised ideed. Kosmoloogilistest ideedest tuletas Kant puhta mõistuse antinoomiad: neli paari teineteisele vasturääkivaid teese. 1. paar: tees: maailmal on mingi piir ajas ja ruumis; antitees: maailmal ei ole mingit piiri ajas ja ruumis, ta on lõpmatu. Teineteisele vastukäivad kategooriad on siin lõplikkus ja lõpmatus. 2. paar: tees: kõik siin maailmas on oma olemuselt lihtne; antitees: ei ole midagi lihtsat, kõik on keeruline (liitne). Teineteisele
Religiooni ees on uued küsimused/väljakutsed, kuidas religioon suhestub uue maailmaga (uusimad teadusandmed ja iidsed traditsioonid). Uued kultuurid selleks, et usku saaks levitada tuleb õppida uusi kultuure. Maailm muutub pidevalt: teadus ja religioon, meditsiinieetika, abort/eutanaasia?, millal algab/lõpeb elu?, mis on elu? 2. Müüdiline õpetust antakse edasi juttudes müütides. Müüt on lugu jutt olulisest. Müüdil on algus ja lõpp (kosmoloogilised, eshatoloogilised), sageli räägib inimese algusest, maailma algusest. Müütide mudelid: sageli õpetavad kuidas käituda ning on eeskujuks; annavad teatud prototüübid; põhjendavad mõnda tava, nt miks midagi tuleb teha. Seega müütides rõhutatud väärtused on alati ühiskonna jaoks olulised. Müüt ei ole teaduslik teooria, vaid järeldus, milleni rahvas või inimrühm on jõudnud mõne olulise küsimuse üle arutades. Pühakirja seatakse sageli sisse
olemas. III: Tees: Peale paratamatu põhjuslikkuse on maailmas veel ka tahtevabadus. Antitees: Tahtevabadust ei ole, kõik siin maailmas leiab aset põhjusliku paratamatusega. IV: T: Maailmas on olemas absoluutselt paratamatu olevus. Antitees: Absoluutselt paratamatut olevust ei eksisteeri. Need küsimused on lahendamatud ja mõttetud seetõttu, et käivad kõige kohta, aga kõiksus ei saa olla taju objektiks. (iii) Kant kritiseerib jumalatõestusi, mida ta jagas kolme klassi: ontoloogilised, kosmoloogilised ja füüsikalis-teoloogilised. Ontoloogilised tõestused lükkab Kant ümber väitega, et eksistents pole omadus ja seetõttu ei järeldu jumala mõistest tema eksistents. Kosmoloogilised tõestused lükkab ta ümber väitega, et paratamtult eksisteeriv entiteet (algpõhjus) ei pea olema jumal, see võib olla nt ka mateeria. Kolmandat tüüpi tõestused (maailma korrastatus) lükkas hiilgavalt ümber juba Hume. Religiooni aluseks võib olla eetika, mitte metafüüsika
lugudega. Karjala juttudes alguses meessoost olend. Germaani lugudes tavaliselt alguses muna pole. Noorem Edda: Kõigepealt loojast endast, Odinist. Talle antakse ka muid nimesid, 12 nime. Monoteistlik, ainujumala sarnane. Lõi kõik asjad, inimese, hinge, põrgu. Pahad inimesed põrgu. Küsitakse mida ta enne taeva ja maa loomist tegi. Teises loos Üümir - esimene ürgolend, hallahiiglane. Lõpuks jõutakse Odinini. Kõik need erinevad kosmoloogilised lahendused germaani mütoloogias ei ole üksteisega vastuolus. Proovitakse siia juba kristlikku kosmogooniat ka tuua (Odin). 19.09 1. Universum 1.1 Eimiski (tühjus) 1.2 Miski (aine, substants) 1.2.1 Vesi 1.2.2 Hingus 1.2.3 Heli 1.2.4 Muna (entelehhia) Müteem - võib ükskõik millise astmega universumi loomisel seostada... Von Franz 2. Maa (maa ja taeva eraldumine võib sellele eelneda või järgneda) 2.1 Tükike - tükike maad ennast tihtipeale, homoloogiline substantsiaalsus
ühe tagasihoidliku tähe neist sajast miljardist, mis moodustavad meie spiraalgalaktika, mida me hüüame Linnuteeks. Meie planeet asub Linnutee ühes spiraalharus, umbes 50 000 valgusaasta kaugusel galaktika keskmest. Meie galaktika on üks nn "kohaliku grupi" ca kolmekümnest galaktikast. Ent Universumis on teisigi galaktikaparvi. Mõned koosnevad tuhandeist omavahel seotud galaktikaist On tähendusrikas, et Gn algussalmide kosmoloogilised kujutelmad ei ole teksti kokkuseadja originaallooming. Autor on kasutanud ära omaaegseid parimaid teaduslikke arusaamu maailma ülesehitusest, ent ta kasutab neid nii, et nende kaudu saaks nähtavaks Jumala arm ja vägi. Ehk Gn esimeste salmide mõte ei ole mitte selgitada maailma ülesehitust, vaid osutada sellele, et kõik olev võlgneb oma olemasolu ja allespüsimise Jumalale. Rõhk on Jumala ülistamisel läbi loodud maailmakorra nii nagu see tollal tuntud oli. See on oluline. Kui nii
nad asustavad paljurahvuselisi külasid. USUND Eenetsi traditsiooniline usund on samanistlike joontega. Usundilisse panteoni kuulub sarnaselt teistele samojeedi rahvastele taevane loojajumal, kelle nimi on Nga biomo. Ta oli tegev inimkonna algusaegadel, kuid hilisemal perioodil 9 ei sekku inimeste igapäevaellu ja tema poole reeglina ei pöörduta. Veel on olulised sellised kosmoloogilised tegelased nagu maaema Dja-minju ja tema poeg Djuba nga, kes annab inimestele jahisaagi. Need kolm olid koos osalised maailma loomisel. Alumises ilmas elavad kurjad vaimud ja sinna lähevad ka surnute hinged, neid saatis sinna samaan oma abivaimude abil vastavate rituaalidega (Vassiljev 1978; Prokofjeva 1953). Nagu teistelgi samojeedi rahvastel on eenetsitel tundras pühapaigad (jõed, järved, künkad), kus ohverdatakse jumalatele. Ka austatakse esivanemaid hingenukkude vahendusel
eksisteerivad näiteks mustade aukude ja ka galaktikate tsentrites. Neid tuntakse ka kui Schwarzschildi pinnana. Kui aga näiteks inimene satub sellisesse erilisse aegruumi piirkonda, siis ei saa see inimene enam olla füüsikalises vastastikuses seoses Universumi paisumisega. Sellepärast, et kahe ruumipunkti vaheline kaugus võrdub sellises piirkonnas ju nulliga. Kuid Universumi paisumine avaldub ju kahe ruumipunkti vahelise kauguse suurenemisel. Seda kirjeldavad ka vastavad kosmoloogilised võrrandid. Võib öelda ka nii, et ,,inimene ei ole enam ruumis, mis paisub". Sellisel juhul ei allu enam inimene Universumi ( meetrilisele ) paisumisele. Selle mõistmiseks vaatame järgmist analoogiat. Kui paat panna jõe peale, kus esineb silmanähtav vee voolamine ( vee tihedus on x ), siis see paat hakkab vee vooluga kaasa liikuma. Kui aga see paat satub jõe peal sellisesse piirkonda, kus vett ei ole ( vee tihedus on 0 ), siis paat enam vee vooluga kaasa liikuma ei hakka
eksisteerivad näiteks mustade aukude ja ka galaktikate tsentrites. Neid tuntakse ka kui Schwarzschildi pinnana. Kui aga näiteks inimene satub sellisesse erilisse aegruumi piirkonda, siis ei saa see inimene enam olla füüsikalises vastastikuses seoses Universumi paisumisega. Sellepärast, et kahe ruumipunkti vaheline kaugus võrdub sellises piirkonnas ju nulliga. Kuid Universumi paisumine avaldub ju kahe ruumipunkti vahelise kauguse suurenemisel. Seda kirjeldavad ka vastavad kosmoloogilised võrrandid. Võib öelda ka nii, et ,,inimene ei ole enam ruumis, mis paisub". Sellisel juhul ei allu enam inimene Universumi ( meetrilisele ) paisumisele. Selle mõistmiseks vaatame järgmist analoogiat. Kui paat panna jõe peale, kus esineb silmanähtav vee voolamine ( vee tihedus on x ), siis see paat hakkab vee vooluga kaasa liikuma. Kui aga see paat satub jõe peal sellisesse piirkonda, kus vett ei ole ( vee tihedus on 0 ), siis paat enam vee vooluga kaasa liikuma ei hakka
mustade aukude ja ka galaktikate tsentrites. Neid tuntakse ka kui Schwarzschildi pinnana. Kui aga näiteks inimene satub sellisesse erilisse aegruumi piirkonda, siis ei saa see inimene enam olla füüsikalises vastastikuses seoses Universumi paisumisega. Sellepärast, et kahe ruumipunkti vaheline kaugus võrdub sellises piirkonnas ju nulliga. Kuid Universumi paisumine avaldub ju kahe ruumipunkti vahelise kauguse suurenemisel. Seda kirjeldavad ka vastavad kosmoloogilised võrrandid. Võib öelda ka nii, et „inimene ei ole enam ruumis, mis paisub“. Sellisel juhul ei allu enam inimene Universumi ( meetrilisele ) paisumisele. Selle mõistmiseks vaatame järgmist analoogiat. Kui paat panna jõe peale, kus esineb silmanähtav vee voolamine ( vee tihedus on x ), siis see paat hakkab vee vooluga kaasa liikuma. Kui aga see paat satub jõe peal sellisesse piirkonda, kus vett ei ole ( vee tihedus on 0 ), siis paat enam vee vooluga kaasa liikuma ei hakka.
annaabi.ee 
