Esimeseks kosmiliseks kiiruseks nim. kiirust,mis tuleb anda kehale,et keha hakkaks tiirlema tehiskaaslasena ümber Maa. .Elastsusjõu suund on alati vastupidine deformeeritava keha osakeste nihke suunale.elastsusjõud tekib kui tahket keha deformee rida,siis aatomite ja mol.vahelised kaugused muutuvad ning nende vahelised tõmbe-või tõukejõud püüavad aatomeid algasendisse tagasi viia.hooke seaduse järgi arvutatakse elastsusjõudu F=-kx.Keha deformeerisel tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha pikenemise ja tema suund on vastupidine deformeeritava keha osakeste nihke suunale.keha impulsiks nim. suurust, mis võrdub keha m ja tem a kiiruse korrutisega(i=mv).jõu imp. Nim. jõu ja aja,mille vältel jõud mõjutab keha,korrutist(I=Ft).impulsi jäävuse seadus seisneb selles,et suletud süsteemi kuuluvate kehade impulsside geomeetriline summa on nende kehade igasugusel liikumisel ja vastastikmõjul jääv. reaktiivliik. nim. liikumist,mille põhjustab kehast...
(R+h)2 (R+h)2 Keha kaaluks nimetatakse judu, millega keha mjutab alust vi riputusvahendit. Keha kaal on oma olemuselt elastsusjud. Keha on kaaluta olekus, kui ta ei mjuta alust vi riputusvahendit. Kui keha liigub htlaselt a=0, siis P=mg Kui kiirendus on les, siis P=mg+ma Kui kiirendus on alla, siis P=mg-ma Kui keha liigub vabalangemise kiirendusega a=g (vabalangemine), siis P=mg-mg=0 Esimeseks kosmiliseks kiiruseks nimetatakse niisugust kiirust, mis tuleb kehale anda, et ta jks Maa mber ringorbiidile tiirlema (7,9 km/s). Millest sltub hrdeju suurus? 1. Libisevate pindade materjalist 2. Pinna ttluse kvaliteedist 3. Pinna puhtusest 4. Mrdeainest 13. Kuidas arvutatakse liugehrdejudu (lisada valem)? F = hrdejud, = hrdetegur, N = toereaktsioon (N) Fh = N gt2 h= ---- l = v0 t 2
m v2 m = G mM 2 , ( RM + h ) ( RM + h ) G mM v= , RM + h kus m on tehiskaaslase mass. Kui tehiskaaslane liiguks maapinna kõrgusel (h = 0), siis G mM vI = RM ja vI = 7,9 10 m/s. Seda kiirust nimetatakse esimeseks kosmiliseks kiiruseks. 3 Hõõrdumine Hõõrdumine nähtus, mis esineb kokkupuutuvate kehade vahel ja takistab nende omavahelist liikumist. Paigalseisuhõõre teineteise suhtes paigalseisvate kehade vahel esinev hõõrdumine. Liugehõõre teineteise suhtes liikuvate kehade vahel esinev hõõrdumine. Hõõrdejõud ( h ) hõõrdumisel esinev jõud, mis sõltub kokkupuutuvate pindade siledusest, F
mööda lennanud Luna 1. Selle olemasolu kinnitas ka järgmine Luna-seeria automaatjaam Luna 2, mis sama aasta septembris Kuule suunati. Kuu on ka hiljem päikesetuule uuringutega seotud olnud, nimelt siis, kui Apollo astronaudid seal päikesetuulest proovide kogumiseks alumiiniumfooliumi üles riputasid. Nende Kuu pinnal tegutsemise ajal sinna kogunenud päikesetuule osakesi said niiviisi teadlased hiljem laboratooriumis uurida. Esimeseks õnnestunud kosmiliseks päikeseuurijaks loetakse 11. märtsil 1960 startinud ning Veenuse ja Maa vahelisele orbiidile jõudnud USA automaatjaam Pioneer 5, mille pardal olnud aparatuur registreeris ligi kahe kuu jooksul päikesetuult. Huvi päikese vastu kestab siiani. Üsna mitu uut Päikese uurimiseks mõeldud tehiskaaslast-automaatjaama jõudis kosmosesse 2006. aastal. Kõiki aegade jooksul Päikest vaadelnud tehiskaaslased ja automaatjaamad mainitud ei saanud. Neid on märksa rohkem ja kindlasti tekib ka aegade
3 Kust need tulevad? Enamus galaktilisi kosmilisi kiiri on arvatavasti kiirendatud supernoovade jäänuste plahvatuslainetes. See ei tähenda, et supernoova plahvatus ise osakesed sellisele kiirusele saab. Plahvatuse jäägid, laienevad gaasipilved ja magnetväli võivad kesta tuhandeid aastaid ja see kiirendabki kosmilisi kiiri. Põrgates edasi ja tagasi jääkide magnetväljas laseb suvaliselt mõnel osakesel koguda energiat ja saada kosmiliseks kiireks. Lõpuks koguvad nad piisavalt kiirust ja jäägid ei suuda neid enam endas hoida ja nad põgenevad Galaktikasse.[2] Kuna kosmilised kiired lõpuks lahkuvad supernoova jääkidest, saavad nad kiirendada ainult teatud maksimaalse energiani, mis sõltub nende kiirenduse suuruse alast ja magnetvälja tugevusest. [2] Aeglasemad kiired, mis pärinevad Päikeselt põhjustavad virmalisi Maa atmosfääri ülemistes kihtides. [3]
Siit valemist järeldub, et vaba langemise kiirendus ei sõltu langeva keha massist. Katseliselt tõestas selle Galilei, läbitehtud tuletuskäigu abil tõestas selle Newton. Märkus. Valem (4.4) kehtib ainult selliste proovikehade korral, mille mass on taevakeha massis väga palju väiksem. Siis me ei pea arvestama seda kiirendust, mille saab taevakeha proovikeha gravitatsioonijõu mõjul. 4.1a Esimene kosmiline kiirus. Kepleri seadused (iseseisvalt) Esimeseks kosmiliseks kiiruseks nimetatakse sellist kiirust, millega peab liikuma proovikeha mingi taevakeha gravitatsiooniväljas, et jääda tiirlema ringikujulisele orbiidile. M Fg m Fkt r
Süsteemis K aga liigub punkt A 3 3 2 2 KT võrdsed, siis on Lissajous’ kujundid. Ühe vajalikku kiirust nim. teiseks kosmiliseks valgussignaalile vastu, kuna keha B peab k= 1,38*10 J/K – Boltzmani konst. p=nkT. - 23 lihtsama võrrandid: kiiruseks
Elektronloendur registreerib täidisgaasi ioniseerivaid impulsse. 4 RADIOKTIIVSE KIIRGUSE LAHUTAMINE MAGNETVÄLJAS RADIOAKTIIVSE KIIRGUSE LÄBIMISVÕIME 5 TUUMA RADIOKTIIVNE ALFA- JA BEETALAGUNEMINE Inimesi tabavad nähtamatud kiired, mis tulevad maailmaruumist või Päikeselt ja mida nimetatakse kosmiliseks kiirguseks.Tegemist on väga suure energiaga kiirgusega, sest kosmilise kiirguse sagedus on veel suurem kui gammakiirgusel.Maa peal ei leidu ühtegi kohta, kuhu inimene võiks kosmilise kiirguse eest varjuda. See kiirgus kutsub esile aatomite elektrilisi muutusi, põhjustades ioniseerivat kiirgust. Juhul, kui üks osake või gammakvant kohtub mingi aatomiga, on väga suur tõenäosus, et see muutub positiivseks iooniks. Aatomis välisest kihist
kergetele kehadele kui ka rasketele kehadele. I.Newton oletas, et valgus tõmbub massiivsete kehade poole. Sellest oletusest algabki mustade aukude ja nende hämmastavate omaduste avastamise eellugu. P.Laplace oli kuulus prantsuse matemaatik, kes oli üks esimesi, kes üldse ennustas mustade aukude olemasolu. Kuidas ta seda ennustas ning kuidas sai see kinnitust? Laplace arvutas Newtoni gravitatsiooniteooria abil tähe pinnal valitseva suuruse, mida meie nimetame teiseks kosmiliseks kiiruseks. Teine kosmiline kiirus on kiirus, mis tuleb anda mis tahes kehale selleks, et keha ületaks külgetõmbe ja lahkuks tähelt või planeedilt igaveseks kosmilisse ruumi. Kui keha kiirus on teisest kosmilisest kiirusest väiksem, peatab gravitatsioon keha ja too langeb gravitatsioonikeskme poole tagasi. Massi kasvades gravitatsioonijõud tugevneb ja gravitatsioonikeskmest kaugenedes gravitatsioonijõud nõrgeneb
keha inertset massi min ja rasket massi mg. Katsete tõestusel saame järeldada, et suhe mg/min osutub samaks kõikide kehade puhul. Seega kõikide kehade inertne ja raske mass on omavahel võrdelised. Inertse ja raske massi suhte abil on nt välja arvutatud Maa mass. Kosmilised kiirused Selleks, et mingi keha saaks Maa kaaslaseks, peab talle andma kiiruse v1, mida nim esimeseks kosmiliseks kiiruseks. v1 = gRM . Sellest kiirusest piisab, et keha maapinnale ei langeks aga, et keha viia maa gravitatsiooni mõjuväljast välja vajame teist kosmilist kiirust. Selle leidmiseks tuleb arvutada töö, mille peab sooritama Maa külgetõmbejõudude vastu keha, mis mM M eemaldub maapinnalt lõpmata kaugele. dA = Fdr = dr . Kogutöö teel r=RM kuni r2
Siinkohal vaatleme üksnes tehiskaaslase liikumist mööda maalähedast ringikujulist orbiiti. Sellised tehiskaaslased liiguvad umbes (200-300) km kõrgusel ning nende kauguse Maa keskpunktini võib lugeda ligikaudselt võrdseks Maa raadiusega RM. Sel juhul on tehiskaaslasele Maa külgetõmbejõust tingitud kesktõmbekiirendus ligikaudu võrdne vaba langemise kiirendusega g Maa pinnal. Tähistame tehiskaaslase kiiruse maalähedasel orbiidil v1. Seda kiirust nimetatakse esimeseks kosmiliseks kiiruseks. Kasutades kesktõmbekiirenduse valemit, saame tulemuseks ja m/s. Tehiskaaslase liikumist võib vaadelda kui vaba langemist, mis sarnaneb mürskude või ballistiliste rakettide liikumisega. Erinevus seisneb üksnes selles, et tehiskaaslase kiirus on sedavõrd suur, et tema trajektoori kõverusraadius on ligikaudu võrdne Maa raadiusega (tehiskaaslane kukub nö Maast kogu aeg mööda). 8
tihedamaks nagu oleks inimene sukeldunud 50 m sügavusele vees. Asabaadi lähedal asub koobas mis ulatub 50m sügavusele maa alla. Seal on maaalune järv ja kui inimene olles vee pinnal ja tema silmad ja kõrvad sattuvad vette siis tekkib selline valu, et inimene tahes või tahtmata hoiab pead vee peal. See näitab maaaluse järve vee tihedust. Ma ei saa väita seda, et just komeet hally on selleks kosmiliseks vahendiks mis tekitab planeedil maa järjekordse jää-ajastu, sest jää-ajastuid on olnud varem ja tekkivad ka tulevikus. Kuid komeet hally muudab oma lennu trajektoori lähenedes iga korraga maale. Komeet hally möödub järgmine kord planeedist maa 2052a kuid siis ta ei tohiks tekitada kahju planeedile maa. Kuid see on fakt, et üks komeetidest tekitab uue jää ajastu planeedil maa. Kui isoleerida planeet maa kosmilisest energeetilisest kontaktist tekkib maa peal absoluutne 0
1922 Compton uurib röntgenkiirguse footonite hajumist elektronidelt. 1923 Michelson mõõdab interferomeetri abil valguse kiiruseks 299 798 000 m/s. 1923 Louis de Broglie seob osakeste lainepikkuse nende kiirusega. 1924 Arthur Stanley Eddington seob tähtede massi nende heledusega. 1924 Edward Appleton avastab ionosfääri. 1924 Bose ja Einstein esitlevad Bose-Einsteini statistikat. 1925 Millikan nimetab avakosmosest tuleva kirguse "kosmiliseks kiirguseks". 1925 Wolfgang Pauli sõnastab printsiibi, mis käsitleb orbitaalide täitumist aatomis. 1925 Unlenbeck ja Gousmit postuleerivad elektroni spinni. 1925 John Logie Baird kannab esimesena üle televisioonipilti. 1926 Robert Goddard laseb üles esimese raketi. 1926 Erwin Schrödinger arvutab välja ja avaldab vesiniku aatomi lainefunktsiooni. 1926 Paul Dirac tutvustab Fermi-Diraci statistikat.
röntgenkiirgust, siis aina pikalainelisemat (külmemat) kiirgust kuni lõpuks täielikult jahtub (pruun kääbus) – mass kuni 100 Päikese massi või Must auk – mass üle 100 Päikese massi VIII. Mida suurem on tähe mass, seda kiirem on elukaar sünnist surmani (so termotuuma- reaktsioonide lõppemiseni. Must auk Iga (taeva)keha jaoks on olemas kiirus, millega liikudes on võimalik rebida end lahti selle keha raskusväljast. Seda kiirust nimetatakse paokiiruseks (ehk III kosmiliseks kiiruseks). Kuul on paokiirus ca 2,4 km/s Maal on paokiirus ca 11,2 km/s Päikesel on paokiirus ca 618 km/s Musta augu korral ületab paokiirus valguse kiirust so 300 000 km/s Kuna miski ei saa liikuda kiiremini kui valgus, siis satuvad nii valgus kui mistahes muu mateeria, sealhulgas ka informatsioon, musta augu poolt seatud „gravitatsioonilõksu“ ning ei jõua sealt kunagi mustast august väljaspool asuva vaatlejani.
R näeb inimest keeruliselt. Arvestab oma vaadetes ka irratsionaalse teguriga inimese elus. Inimkarakteri tuum on välismaailmast võrdeliselt sõltuamatu. Välismaailm kujundab dünaamilisi omadusi. Ütleb välja, et tema taotluseks on kirjutada hinge lugu. Romantism hakkas väga palju subjektiivset inimest kujutama. ,,Üksildase uitaja mõtistklused" (1772-1778). Võõrandumise moment, kangelane tunneb end maa peal võõrana. Võõrandumine hakkab muutuma kosmiliseks. Väärtustab üksildust. Eemaletõmbumine maailmast on vajalik, iseloomulik on ka misantroopia ehk sallimatus inimeste vastu. Samuti mõtted loodusest. Looduses üksinda olemine muudab inimese ükskõikseks ka vaenuliku maailma vastu. Denis Diderot (1713-1784). Voltaire'i õpilane. Tal oli ka palju järgijaid. Võib nimetada suureks mässajaks, pigem vana lõhkuv kui uut loov. Palju kirjandusteoreetilis vaateid. Peetakse prantsuse valgustuse suurkujuks.
kehtestada uus ühiskonnakord. Siit tekkis üks alus, mille pinnale rajanes romantism, lootuse meeleolud asendusid hiljem aga pettumusega. Kui valgustusautorid olid uut ühiskonda kiitnud ja kirjeldanud mõnevõrra utoopiliselt, romantismi esindajate puhul valitseb pettumus ja ulatuslik pessimismimeeleolu, naljalt ei leia rõõmsat romantilist luulet. See oli sedavõrd võimas see pessimismilaine, et seda on hiljem hakatud nimetama universaalseks pessimismiks, kosmiliseks pessimismiks jne - Weltschmerz. Romantikud vastupidiselt valgustuslikele autoritele nägid sotsiaalseid konflikte igavestena, et need on üldinimlikud. Romantikud leidsid, et maailmas valitseb kaos, see otsene vastandus valgustussajandi unistustele - idee harmoonlisest struktuurist, kui leitakse ühik, mis on kõigile alus, siis on võimalik luua harmoonia. Kui ongi mingisugused seadused, siis need pole inimesele tajutavad - neid tajumatuid seadusi peeti müstiliseks. 18.
enneolematu kiirusega, on lõputus universumis ikkagi neid kohti, kuhu valgus pole jõudnud. Võiks arvata, et kuna valgus on reisinud 13,7 miljardit valgusaastat, siis nii kaugele on võimalik ka näha. Tegelikult see nii ei ole, sest ka kaugemal on objekte, mis kiirgavad valgust. Kui meie poolt reisiv valgus saab kokku sealse valgusega, siis avardab see meie pilti veelgi kaugemale. Sellest tulenevalt on hetkel võimalik näha umbes 41 miljardi valgusaasta kaugusele. Seda piiri nimetatakse kosmiliseks horisondiks. Kohad, mis selle taha jäävad on arenenud iseseisvalt. Kahemõõtmeliselt saab võrrelda universumi suurenemist hiiglasliku lapitekiga, mille kõik lapid on ringikujulised. Iga ringi piir esindab ühte kosmilist horisonti. Mõeldes, et need lapikesed on lõpmatu ruudu igas teises veerus ja igas teises reas, siis saab kindel olla, et nad mitte kunagi üksteisest aimu ei saa, sest vahemaa on ületamiseks liiga pikk.
võrdlemine loomadega ning kuidas mõistus ja keelekasutus meid loomariigist eristab. Küsib näiteks küsimusi, et kui šimpansid suudavad viipekeeles suhelda, siis mis teeb ikkagi ühest elusolendist inimese? Klassikaline filosoofiline antropoloogia – Antiikfilosoofiline määratlus, mille kohaselt on inimene keha ja hinge sümbioos ehk liitsubstants. Hing jaotatakse veel alamhingeks, mis määrab näiteks iseloomuomadused, ja Aristotelese järgi ka kosmiliseks hingeks, mis on seotud intellektuaalse mõtlemisega. Klassikaline filosoofiline antropoloogia määratleb inimest kui mikrokosmost, mis peegeldab suuremat maailma ja on sellega kas kooskõlas või vastuolus. Kristlik antropoloogia – Inimest mõistetakse kui jumala käe järgi loodud ülejäänud loodusest kõrgemat isendit, kes teeb vahet heal ja kurjal. Erinevalt loomadest ja muust loodusest on just
Valem an-nab suuruse poolest võrdsete jõudude f12 ja f21 arvväärtuse. §27. Kosmilised kiirused. Et keha tiirleks ümber maakera ringor-biitimööda, mille raadius erineb vähe Maa omast R M, peab ta liiku-ma teatud kiirusega v1. Selle kiiruse määramiseks võrrutame keha massi ja tsentraalkiirenduse korrutise kehale mõjuva raskusjõuga: m=v12/RM=mg. Siit saame v1=gRM. Järelikult selleks, et mingi ke-ha saaks Maa kaaslaseks, peab talle andma kiiruse v1, mida nimet. esimeseks kosmiliseks kiiruseks. Asendatud g ja RM nende väärtus- tega , saame esimese kosmilise kiiruse jaoks: v1=gRM= 9,8ms-2* *6,4*106m 8*103ms-1=8kms. Liikudes kiirusega v1 ei lange keha Maa peale. Kuid sellest kiirusest ei piisa keha väljaviimiseks Maa külgetõmbe mõjusfäärist, et Maa külgetõmme ei mängiks enam olu-list osa. Selleks on vaja v2 e. teist kosmilist kiirust. Selle leidmiseks on vaja arvutada
liikuvatele kehadele mõjuma inertsijõud, mis on suunatud kõveruskeskpuktist eemale- kesktõukejõud e tsentrifugaaljõud. 6. Gravitatsioonijõud. Ülemaailmne gravitatsiooniseadus. Kõik kehad mõjutavad teineteist tõmbejõududega, mis on võrdelised nende kehade massidega ja pöördvõrdelised kehade vahekauguste ruutudega. vaba langemise kiirendus e raskuskiirendus, tähiseks g.Vaba langemise kiirendus ei sõltu langeva keha massist. Esimeseks kosmiliseks kiiruseks nimetatakse sellist kiirust, millega peab liikuma proovikeha mingi taevakeha gravitatsiooniväljas, et jääda tiirlema ringikujulisele orbiidile. Et jääda tiirlema ringikujulisele orbiidile, peab temale mõjuv gravitatsioonijõud olema tasakaalustatud tiirlemisest põhjustatud kesktõukejõu poolt, s.t. nende jõudude moodulid peavad olema võrdsed.Fkt=Fg 7. Hõõrdejõud-tekib kahe keha kokkupuutepinnal, püüab alati takistada nende pindade liikumist üksteise suhtes
efektist). Sellisel moel on määratud paljude tähtede kiirused Päikese suhtes, enamus neist on alla 100 km/s. Ülalmainitud Barnard'i täht on üks kiiremaid (ja ka üks lähemaid!), tema ruumkiirus on 140 km/s. 40 9.4. MUST AUK Iga (taeva)keha jaoks on olemas kiirus, millega liikudes on võimalik rebida end lahti selle keha raskusväljast. Seda kiirust nimetatakse paokiiruseks (ehk III kosmiliseks kiiruseks). Kuul on paokiirus ca 2,4 km/s Maal on paokiirus ca 11,2 km/s Päikesel on paokiirus ca 618 km/s Musta augu korral ületab paokiirus valguse kiirust so 300 000 km/s Kuna miski ei saa liikuda kiiremini kui valgus, siis satuvad nii valgus kui mistahes muu mateeria, sealhulgas ka informatsioon, musta augu poolt seatud „gravitatsioonilõksu“ ning ei jõua sealt kunagi mustast august väljaspool asuva vaatlejani.
Pärast moslemite tulekut see toetus kadus. Budistlik filosoofia muutus elitaarsemaks, ei kõnetanud enam nii palju tavainimest. Järgijad koondusid kitsamatesse ringitesse. Tantrismiga segunedes veel eriti peeti neid õpetusi veic salajasteks, mitte kõigiga jagatavateks. Budistlikud õpetlased hakkasid rändama mujale Hiinasse, Tiibetisse, Kagu-aasiasse (kuskil 2. Saj pKr) TAOSIM JA KONFUTSIANISM Maailm on tekkinud ürginimesest, kelle nimi oli Pangu. Enne teda oli kaos, mis tardus kosmiliseks munaks. Muna sees oli täiuslik jõudude tasakaal yin ja yang. Pangu sündis munast, lõi oma hiidkirvega yini ja yani teineteisest lahku. Nii sündisid taevas ja maa. Pangu seisis maa ja taeva vahel ja lükkas neid laiali, ise aina kasvades. Mõnes loos aitasid teda selleks ka kilpkonn, fööniks ja draakon. Inimesed ja loomad sündisid täidest parasiidid. Muutuste raamat (Yijing) Loodud arvatavasti sõdivate riikide ajastul (475221 e.m.a), kuid selle aluseks vanemad ennustustekstid
Maadeavastused tänu kompassile, trükikunst. 1492 avastati Ameerika, Magalhaesi reis. Saadi teada, et maakera on ümmargune. Võeti kasutusele Gutenbergi trükipress, mida kasutati nii headele kui halbadele tekstidele. 15.saj. lõpul oli juba igas suuremas keskuses oma trükikoda. Kasvas lugemisoskus, teadmiste levik. Piibel jõuab rahva sekka. Tekivad rahvuslike kirjakeeled, teaduskeeleks on ladina keel. 9 Teleskoop. Kopernik põhjendab heliotsentrilise maailmapildi, nimetati kosmiliseks sokiks. Seni oldi veendunud, et inimene ja maa on kogu loodu keskmes. Kunstis avastas Alberti perspektiiviprintsiibi. Püssirohi pani paugu keskaegsele hierarhiale. Petrarca ja Boccaccio panevad aluse humanismile, taotletakse inimese taassündi antiiksest vaimust lähtuvalt. Tugev platonismi taasavastamine. Protesteeritakse Aristotelismi vastu (oli teaduslik ja range), platonism oli rosolje (suhteline vabadus mõtlemises).
proovikeha gravitatsioonijõu mõjul, ja võime lugeda taevakeha paigalolevaks. M r r Fg m Fkt r r v 2 4.1a Esimene kosmiline kiirus. Esimeseks kosmiliseks kiiruseks nimetatakse sellist kiirust, millega peab liikuma proovikeha mingi taevakeha gravitatsiooniväljas, et jääda tiirlema ringikujulisele orbiidile. Et tuletada valemit esimese kosmilise kiiruse arvutamiseks, lähtume ülaltoodud joonisest. r Proovikeha massiga m asub taevakeha masskeskmest kaugusel r. Tema liikumiskiirus on v . Märkus