· Valgustatud ratsionalist · 1773 ilmus tema kirjutatud ,,Üldine taimede ja juurikate kuivatamise õpetus" Anton Thor Helle · Jüri kirikuõpetaja 1683-1748 · Tõlkis piibli tervikuna ära ja ilmutas aastal 1739 · Kirjutas ka eestikeele õpikuid, kuid piiblis nähtud keelekasutus on ära solgitud korrespondentide poolt · Pietistlik kirjutamisstiil Peeter I · Vene tsaar 1672- 1725 · Aken euroopasse, viibinud Eestis 9 korda · Vene tsaar põhja sõja ajal, õppid kiirelt oma vigadest · Lasi rajada eestisse kadriorgu omale lossi, mille nimetas oma naise järgi · Alustas ülesehitustega peale kurnavat sõda · Nõustus Balti eriolukorraga, mis jäi püsima mitmekümneks aastaks
Adramaarevisjonid (tehti üle-Eestiliselt alates 16.sajandist) ja vakuraamatud Vallavolikogude protokollid Kinnistuasustuste fondid Eesti rahva muuseumis: Topograafiline arhiiv sisaldab ERM-i enda ja üliõpilaste kogumisretkede päevikuid (ca 200 aastat meie maastiku ajalugu) Etnograailine arhiiv muuseumitöötajate kogutud materjalid teemade kaupa Etnograafiliste jooniste kogu (esemejoonised, hoonete joonised näiteks) Korrespondentide vastused läbi aegade ERM on kasutanud Eesti erinevates piirkondades korrespondentide võrgustikustiku, mille kaudu kohalik elanikkond on vastanud küsimustikule Fotokogu Fotod infoallikana Suurimad fotokogud: Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Rahva Muuseum. Fotosid leidub ka arhiivides. Eriti oluline hävinud hoonestuse uurimisel. Vanasti pildistati peamiselt inimesi, piltidele on jäänud ka hooneid, maastikke tunduvalt vähem. Kunstiteosed maatikuajaloo allikana
Hurt kogu eesti rahva poole üleskutsega saata talle vanu rahvalaule, muistendeid, muinasjutte jms. Läbi mitme numbri järgnev üleskutse ei jõudnud veel lõppedagi, kui saabusid esimesed saadetised. Rahvaluulekogumine haaras kiiresti endaga kaasa Eesti kõige erinevamad kihid ja nurgad, muutudes esimeseks tõeliselt üle- eestiliseks ettevõtmiseks. Rahvaluulet korjasid õpilased ja õpetajad, taluperemehed ja sulased, üliõpilased ja teadlased, linna ja maa käsitöölised. Korrespondentide hulk lähened 1500-le, kusjuures suuremal osal puudus seda laadi tööks igasugune ettevalmistus. Tsaristliku venestuspoliitika surve all kujunes "isamaa kohusena" välja kuulutatud rahvaluulekogumine rahva eneseteadvust ning rahvustunnet ülalhoidvaks ürituseks. J. Hurda tegi ta aga rahvusvaheliset tuntud teadlaseks, kelle suursaavutuste vastu tunti huvi nii lähedal kui kaugel. Eriti tihedad olid J. Hurda sidemed soome rahvaluuleteadlastega. J
- Pärimusliku ajaloo vaatepunkt: mineviku pärimusrühmakeskne tülgendus kui üks võimalikke ajaloopilte. Mis avaneb erinevates zanrites o Allikateks peamiselt elulood, teemajutustused - Eesti folkloristikas: 1990. Aastatel interdistsiplinaarne uurimiskontekst 31. oktoober Rahvaluule kogumine, korraldamine ja avaldamine Kogumine: - kogumisüleskutsed ja kogumine - vabatahtlike kirjasaatjate (ehk korrespondentide) abil - teaduslikud ekspeditsioonid - kogumisvõistlused Esimesed rahvaluule kogumise üleskutsed: 1) Johann Heinrich Rosenplänter (1782-1846), Beiträge... (1813-1832); mj kogumise üleskutse ja 2) Fr. R. Kreutzwald, Sipelgas, 1843 Jakob Hurt: - 1860. aastal esimesed rahvaluule kirjapanekud kodus - süsteemne töö EKMS-i presidendina 1872. aastast (korrespondentide võrgu loomine: üleskutsed, juhendid, aruanded)
Üleloomulik sekkumine inimese ellu, vastus palvetamisele. Eestlased üldjuhul ei palveta, vanemad seto inimesed aga küll. Allikmaterjalid rahvausundite Rahvaluulekogud – kõige suurem hulk. Kogud on süstematiseeritud. H – Jakob Hurda kogu: 1860-1906, kõige vanem, u 115 000 lk. Käivitas üle-Eestilise kogumisaktsiooni, tahtis, et kirjutatakse üles nii, kuidas inimesed räägivad. Loetakse kõige paremaks ja ehedamalt kirja panduks. E – M. J. Eisen: 1880-1944, ei olnud nii nõudlik korrespondentide suhtes, u 90 000 lk. ERA – 1927-1944. Eesti rahvaluule arhiiv, u 265 000 lk. RKM – 1944-1991, Riiklik kirjandusmuuseum, korraldati uurimusretki kihelkondadesse, u 200 000 lk. EFA – Eesti folklooriarhiiv: uuema aja oma. S – Samuel Sommeri kogu: 1923-1936, sisaldab vaid seto materjali, u 125 000 lk Rahvaluulekogude juures on oluline allikakriitika. Tuleb arvestada, kui palju võib tekst olla koguja poolt muudetud. Mida fragmentaalsem on mõni lause või teade, seda
· Kogu ei ole uurijast vaba. · Välitööd- teaduslikud ekspeditsioonid · stipendiaadid. · Kolmandaks on niisugused tekstid, kes on vabatahtlikud aktivistid. Nad koguvad ka lisaks oma juttudele ka teiste käest tekste. · Rahvaluule uurija peab suutma sulanduda massi, kuna sellest sõltub kas ja kui palju talle usaldatakse. Rahvaluule uurijal on tähtis vanus, elukogemus ja paratamatult pisut ka sug Kogumine Kogumisüleskutsed ja kogumised korrespondentide abil Teaduslikud ekspesitsioonid kogumisvõistlused Esimesed rahvaluule kogumise üleskotsed Johann Heinrich Rosenplänter Fr. R Kreutzwald. Jakob Hurt 1860. aastal esimesed rahvaluule kirjapanekud kodus. Süsteemne tää EkmS-i presidendina 1872. a-st ( korrespondentide võrgu loomine: Üleskotsed, juhendid , aruanded) Stipendaatid ( nt Oskar Kallas ja Mihkel Ostrov 1888 ja 1889 aastal.) abli kohalikelt kooliõtetajatelt
Dokumentide järjestamine - Dokumendid järjestatakse järgmiste tunnuste alusel: a) Kronoloogiliselt -- kõige varasem dokument paigutatakse kõige ette ning kõige hilisem dokument kõige lõppu; b) tähestikuliselt-- nimeliste dokumentide kasutamise hõlbustamiseks; c) temaatiliselt -- asjapõhiste toimikute sisu süstematiseeritakse vastava teema/asja piires kronoloogiliselt, vajadusel lisatakse sisunimekiri; d) korrespondentide, autorite järgi-- nii isikutest kui asutustest lähtuvalt, samas kronoloogiliselt iga korrespondendi siseselt; e) geograafilisusest lähtuvalt -- teatud territooriumi või administratiivset üksust puudutavad dokumendid kokku, samas asja sees kronoloogiliselt. Tunnuse valik sõltub otseselt olemasolevatest dokumentidest Lehtede nummerdamine RA võetakse vastu üksnes nummerdatud lehtedega arhivaale, sõltumata lehtede kinnitusviisist
novembril 1921. RT 1921, 103, 195. · Seadus aktsiaseltside ja osaühisuste varanduste hoolekande alt vabastamise kohta. RT 1921,88/89, 164. Kinnitatud Riigikogu poolt 27. oktoobril 1921. RT 1921, 103, 225. · Seadus väljamaa seltside ja ühisuste tegevuse avamise kohta Eestis. RT 1921, 88/89, 87, 165. Kinnitatud Riigikogu poolt 25. oktoobril 1921. RT 1921, 103, 208. · Seadus krediitasutuste agentide, kommisjonääride ja korrespondentide kohta. RT 1921, 88/89, 167. Kinnitatud Riigikogu poolt 25. oktoobril 1921. RT 1921, 103, 209. · Ajutine seadus koosolekute kohta maa-alal, kus sõjaseadus kaotatud. RT 1921, 88/89, 170. Kinnitatud Riigikogu poolt 1. detsembril 1921. RT 1921, 115, 252. · Seadus talumaade korraldamise kohta Petseri maakonnas ja Viru maakonna Naroova taguses osas. RT 1921, 88/89, 172. Kinnitatud Riigikogu poolt 15. novembril 1921. RT 1921, 103, 229. Riigikogu poolt 1
algkuju. 22. Millal ja mis põhjusel asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv? Missugustele andmekandjatele on arhiivis folkloori jäädvustatud? Asutatud 1927.a. kui ERM-i allüksus, et “majutada” J. Hurda rahvaluulekogud; Keskne rahvaluulearhiiv, kuhu koondati kõik senised üksikisikute ja seltside rahvaluulekogud; Loodi ka uus, omanimeline rahvaluulekogu signatuuriga ERA Loodi registrite, kartoteekide ja koopiamappide süsteem (“Kogud korda!”); Loodi korrespondentide võrgustik ja hakati korraldama kogumisvõistlusi; Koondati ka Eesti vähemusrühmade folkloorimaterjale; Andmekandjad: käsikirjad, helisalvestused, fotod, filmid, videosalvestused 23. Nimeta [K. Salve artikli põhjal] olulisemaid teiste rahvaste folkloorikogusid Eesti Rahvaluule Arhiivis (min. 5 rahva kogud) ja kirjelda, missugust ainest ja millistel ajajärkudel jäädvustatud ainest need kogud sisaldavad. Eesti Rahvaluule Arhiivis koguti eesmärgipäraselt kõigi Eesti Vabariigis enne II
23. Millal ja mis põhjusel asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv? Missuguseid folkloori kogumise ja uurimisega seotud uuendused arhiivi loomisega kaasnesid? Eesti Rahvaluule Arhiiv (ERA) • Asutatud 1927.a. kui ERM-i allüksus, et “majutada” J. Hurda rahvaluulekogud • Keskne rahvaluulearhiiv, kuhu koondati kõik senised üksikisikute ja seltside rahvaluulekogud • Loodi registrite, kartoteekide ja koopiamappide süsteem (“Kogud korda!”) • Loodi korrespondentide võrgustik ja hakati korraldama kogumisvõistlusi • Koondati ka Eesti vähemusrühmade folkloorimaterjale 24. Nimeta (nt K. Salve artikli põhjal) viis olulisemat teiste rahvaste folkloorikogu Eesti Rahvaluule Arhiivis ja kirjelda, missugustel ajajärkudel jäädvustatud ainest need kogud sisaldavad. 1) Soome-Ugri 2) Juudi 3) Läti 4) Liivi 5) Vene 6) Saksa 7) Eestirootslaste 25. Kirjelda ühte avatud ja ühte suletud perioodi eesti folkloristikas
J. Eisen. 20. Millal ja mis põhjusel asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv? Missuguseid folkloori kogumise ja uurimisega seotud uuendused arhiivi loomisega kaasnesid? Asutati 1927. aastal kui ERM-i allüksus, et ära majutada J. Hurda rahvaluulekogud. Sai keskseks rahvaluulearhiiviks, kuhu koondati kõik senised üksikisikute ja seltside rahvaluulekogud. Loodi registrite, kartoteekide ja koopiamappide süsteem ("Kogud korda!"). Loodi korrespondentide võrgustik ja hakati korraldama kogumisvõistlusi . Koondati ka Eesti vähemusrühmade folkloorimaterjale. 21. Kirjelda ühte avatud ja ühte suletud perioodi eesti folkloristikas. Too esile avatud ja suletud perioodile omased tunnused. Avatud perioodid (nt 1927-1940): uute meetodite ja uurimisallikate otsingud, mõistete ja teoreetiliste lähtealuste sõnastamine, teadusalade ja uuritavate valdkondade hajusus.
Frazer nägi antropoloogiat kui sotsioloogia haru, mis uurib primitiivseid inimesi. 20 saj alguse antropoloogiale iseloomulikud jooned geograafiline difusionistlik lähenemine, sotsioloogiline lähenemine (sotsiaalsete fenomenide võrdlev uurimine). Durkheimi mõjul liikus sotsioloogia funktsionalismi suunas (huvi eri institutsioonide funktsioonide vastu). Malinowski juhatas ka antropoloogia funktsionalismi poole teele. Välitööd tehti vähesel määral, informatsiooni hangiti läbi korrespondentide. Põhiprobleemiks oli andmete kogumise meetod, mis ei võimaldanud tervikpildi moodustamist. Kuni 20ndateni oli põhiprobleemiks see, kuidas koguda andmeid evolutsionist ja difusionism ei suuda sellele vastust anda. Bronislaw Malinowski (1884-1942): Modernse välitöö leiutaja Ei olnud nõus funktsionalisti label'iga, pidas end sotsiaalantropoloogia rajajaks Üks esimesi antropolooge, keda funktsionalismiga seostatakse Malinowksi funktsionalism:
2. ülesmärkimine kogumise hetkel, s 3. alvestamine vaharullidele, magnetofonidele, digisalvestaja abil jne, filmimine, 4. ümberkirjutamine/kopeerimine Pärast välitöid toimub arhiivis: 1. suulise materjali litereerimine 2. salvestatud/litereeritud materjali korraldamine kogud 3. registrid 4. abikartoteegid 5. elektroonilised andmebaasid · Kirjalikud allikad arhiivi talletatud materjal: 1) välitöödelt kogutu 2) korrespondentide vastused 3) allikapublikatsioonid Kirjalikud allikad jagunevad: 1. litereeritud materjalid 2. (arhiivi)allikate tekstipublikatsioonid 3. rahvaluuleaines kroonikates, reisikirjades, kohtuprotokollides jm · uurimismeetodid 1) Modernistlikpostmodernistlik uurimine 19. sajand positivism, loodusteaduste mõju(kõik areneb lihtsamast keerulisemaks rahvaluule algaste; liigisüsteem , objektiivsuse nõue(Eelduseks objekti
Speditööril ei ole volitust tegutseda kliendi nimel. Ilma viimase nõusolekuta ta ei või kaupa liigutada. Kohustuste delegeerimine teistele Sageli tuleb kasutada välismaiste Ekste teenuseid. Näiteks COD täitmata jätmine kauba kättesaamisel. Kes vastutab? E kui selge lubadus tulemuse saavutamiseks. Näiteks FCT väljastamine, kui väliskorrespondent eksib, on see E vastutada. Klient on arvamusel, et E on alati vastutav oma korrespondentide ees. Tavaõiguse kohus leiab, et kui klient on teadlik, et E ei täida kohustust ise, siis E võib anda oma kohustusi allagentidele. Selleks pole nõusolekut vaja. Kohustuste delegeerimisega astub välismaine E lepingusuhetesse kliendiga. Kliendi nõue kohustuse mittetäitmise puhul läheb välismaisele Ele Kommertsreaalsuses võib nõue tulla ikkagi kodumaisele Ele, kes on ju kliendi agent. Multimodaalsed spetsioonifirmad pakuvad
4.2 Etnoloogia kui teadus Eestis 4.2.1 Eesti Vabariik Iseseisva teadusena sai nimeks etnograafia ja eraldus selgelt folkloristikast ja usundi- loost. Soomlane Ilmari Manniken kutsuti 1922 ERMi direktoriks. Ta oli ka lektor TÜs. Manniken’il oli mitmeid teeneid Eesti etnoloogia arengus: • kasvatas üles I professionaalse etnograafide põlvkonna, • pani uurimisele teadusliku aluse • rajas laialdase korrespondentide võrgu • rajas ERMi käsikirjalise arhiivi 1925. a-st hakkas ilmuma I etn. väljaanne ”ERMi aastaraamat”. Ferdinand Linnus (1895–1942) — ERMi direktor aastast 1929. Gustav Ränk — I TÜ etnograafia professor. 20 4.2.2 Nõukogude Eesti Osa ERMi kogusid anti Kirjandus- ja Kunstimuuseumile, kaotati etnoloogia professuur TÜs. Uurima hakati vennasrahvaid, Soome-Ugri ja slaavi rahvaste vahelisi sidemeid.
Need sisaldavad kogumismatka teekonna kirjeldusi, kohalike inimeste suhtumist, teavet esemete, legende ja jooniseid esemetest ning üldisi etnograafilsi tähelepanekuid suhtlemise, rõivastuse, olustiku, looduse ja ehitiste kohta. 2) etnograafiline arhiiv- muuseumitöötajate ja stipendiaatide poolt kogutud ja kirja pandud tööd teemadel: rõivastus, ehitised, elamusisustus, põllumajandus, karjandus, kalastus, mesindus, kaubandus, käsitöö, kombed ja toit jne. 3) korrespondentide vastuste arhiiv- suurim arhiiv, mis sisladab kirjasaatjate võrgu liikmete ja koolide kaastöid- vastuseid muusemi koostatud küsimuslehtedele, võitlustöid ja muid kirjutusi etnograafilistel ja kultuurilolistel teemadel. 4) sanitaar-topograafiline arhiiv- tervishoiu instituudi poolt kogutud üle-Eestilised tervishoidliku inventuuri materjalid. Neis on andmeid nii külade, valdade kui ka suvituskohtade kohta. Valdavalt arstide ja
küsimuseks. Haritlaste ja talurahva kontakt oli tihe; koolide ja seltside õhutusel kujunes maa keskkihtide seas lugev ja arutlev publik. Külaharitlaskond innustas raamatuid lugema, kirjameeste looming oli rahvale arusaadav. Ärkamisaegne kirjasõna toonitas, et eestlane pole enam ori. Vaba indiviidi õigust ja kohustust nähti ka omaalgatuslikus sekkumises avalikku ellu "rahva kasu" ja "isamaa" nimel. Kõik ajalehed organiseerisid endile maal ja linnas korrespondentide võrke, kelleks enamasti olid maakoolmeistrid. Sageli kirjutas sama kirjamees mitmele ajalehele. Kirjutamine muutus massiliseks. Haritud inimesi usuti võitvat ebaõigluse ja ebavõrdsuse ning kujundada ühiskond ümber. Samaaegselt toimus pööre baltisaksa avalikus arvamuses konservatiivsuse e alalhoidlikkuse suunas. Eesti ajakirjandus 19.-20. saj vahetusel Loengu materjalid: Anu Pallas
Väljakutsuja MA5 KUULDEL OVER Kui väljakutsutav korrespondent ei saa aru väljakutsuva korrespondendi kutsungist, tuleb kohe vastata ja paluda kutsungit korrata raadioväljendiga KORDA (SAY AGAIN). 36 MITME KORRESPONDENDI VÄLJAKUTSE Mitme korrespondendi väljakutse puhul luuakse sideühendus kahe või ena- ma korrespondendiga. Mitme korrespondendi väljakutsel tuleb väljakutsuta- vate korrespondentide kutsungid eraldada raadioeetris väikese pausiga. Näide Kirjeldus Eesti keeles Inglise keeles Väljakutsutav 1 – RA3 Romeo Alfa kolm – Romeo Alfa three, – Väljakutsutav 2 – JA1 Juliet Alfa üks – (SIIN)– Juliet Alfa one – (THIS IS) – Väljakutsuja MA5 Mike Alfa viis– KUUL- Mike Alfa five – OVER
Ka tegevus, millega Kirjameeste Selts silma paistis on aktiviseerunud. Selts hakkab välja andma oma aastaraamatut. Alguse saab Kirjameeste Seltsi raamatukogu ja muuseum. Samuti algne plaan tegeleda aktiivselt kirjastustegevusega on saanud hoogu juurde. Peamine, mida kirjastatakse, on õpikud. EKS saab Jakob Hurdale väljundiks, mille kaudu ta hakkab veelgi aktiivsemalt koguma ja uurima vanavara. Seda ei olnud võimalik teha üksinda, aga selleks tekib talle korrespondentide ehk rahvaluule kogujate võrk. Samal ajal hakkab silma, et on tekkinud mitmesugused meestevahelised kriisid ja vastuolud. Üheks selliseks vastuolude allikaks saavad baltisakslased, kes üsna teadlikult võtavad ette katse rahvuslikku liikumist lõhestada. Hakatakse püüdma minna eesti rahvuslikku liikumisse eesmärgiga seltskonda omavahel tülli ajada. Kõige aktiivsemalt püüab Eesti seltsiellu sekkuda, on liberaalne saksa tegelaskond. Üheks
annaabi.ee 
