järgima. Põhieesmärk on arendada töötajate enesedistsipliini. Kõrge enesedistsipliiniga rühmad on iga organisatsiooni uhkuseks. Juhtkond vastutab selle eest, et organisatsioonis oleks igasuguseid rikkumisi ärahoidev ehk preventiivse distsipliini õhkkond. Selleks peavad töötajad teadma ja mõistma organisatsiooni norme. Töötajad peavad enam kinni normidest, mille koostamisest nad ise osa võtnud või mis on sõnastatud positiivselt. Parandav, korrektiivne distsipliin on reeglite rikkumisele järgnev tegevus, et töötaja käituks tulevikus reeglite järgi. Tüüpiliseks korrektiivseks tegevuseks on distsiplinaarsed karistused, näiteks hoiatus või töölt eemaldamine. Distsiplinaarkaristuse eesmärgid on: parandada normide rikkujat; hoiatada teisi analoogse käitumise eest; soodustada püsivate ja efektiivsete rühmastandardite kujunemist. Need eesmärgid on positiivsed, harivad ja tegevust korrigeerivad
Põhieesmärk on arendada alluvate enesedistsipliini. Juhtkond vastutab selle eest, et organisatsioonis oleks igasuguseid rikkumisi ärahoidev ehk preventiivse distsipliini õhkkond. Selleks peavad alluvad teadma ja mõistma organisatsiooni norme. Alluvad peavad enam kinni standarditest, mille koostamisest on nad ise osa võtnud või mis on sõnastatud positiivselt 2. Korrektiivne distsipliin Parandav, korrektiivne distsipliin (Corrective Discipline) on reeglite rikkumisele järgnev tegevus, et alluv käituks tulevikus standardite järgi. Tüüpiliseks korrektiivseks tegevuseks on distsiplinaarsed karistused, näiteks hoiatus või töölt eemaldamine. Distsiplinaarkaristuse eesmärgid on: 1) parandada normide rikkujat 2) hoiatada teisi analoogse käitumise eest 3) soodustada püsivate ja efektiivsete rühmastandardite kujunemist.
et nad järgiksid kehtivaid norme ega rikuks neid. Põhieesmärk on arendada alluvate enesedistsipliini. Juhtkond vastutab selle eest, et organisatsioonis oleks igasuguseid rikkumisi ärahoidev ehk preventiivse distsipliini õhkkond. Selleks peavad alluvad teadma ja mõistma organisatsiooni norme. Alluvad peavad enam kinni standarditest, mille koostamisest on nad ise osa võtnud või mis on sõnastatud positiivselt 2. Korrektiivne distsipliin Parandav, korrektiivne distsipliin (Corrective Discipline)on reeglite rikkumisele järgnev tegevus, et alluv käituks tulevikus standardite järgi. Tüüpiliseks korrektiivseks tegevuseks on distsiplinaarsed karistused, näiteks hoiatus või töölt eemaldamine. Distsiplinaarkaristuseeesmärgid on: 1. parandada normide rikkujat 2. hoiatada teisi analoogse käitumise eest 3. soodustada püsivate ja efektiivsete rühmastandardite kujunemist.
Distsipliini liigid: Takistav, ärahoidev distsipliin – on alluvate ergutamine, et nad järgiksid kehtivaid norme ega rikuks neid. Eesmärk on arendada alluvate enesedistsipliini. Alluvad peavad teadma ja mõistma organisatsiooni norme. Alluvad peavad enam kinni normidest, mille koostamisest nad on osa võtnud või mis on sõnastatud positiivselt. Selle distsipliini arendamiseks peab juhtkond tegelema süsteemi kõigi osadega. Parandav, korrektiivne distsipliin – reeglite rikkumisele järgnev tegevus, et alluv käituks tulevikus standardite järgi. Tüüpilised on distsiplinaarkaristused – hoitused või töölt eemaldamine, mille eesmärgiks on parandada normide rikkujat, hoiatada teisi analoogse rikkumise eest, soodustada püsivate rühmastandardite kujunemist. Eesmärk on mitte karistada tehtu eest, vaid parandada järgnevat käitumist.
Iga organisatsioon püüab maksma panna oma norme ja standardeid. Juhtkonna tegevus võib olla seejuures olla kahesugune: takistav ja olukorda parandav. Takistav, ärahoidev distsipliin seisneb alluvate ergutamises, et nad järgiksid kehtivaid norme ega rikuks neid. Põhieesmärk on arendada alluvate enesedistsipliini. Alluvad peavad enam lugu nende oma distsipliinist kui juhtide poolt pealepandust. Kõrge enesedistsipliiniga rühmad on iga organisatsiooni uhkuseks. Parandav, korrektiivne distsipliin on reeglite rikkumisele järgnev tegevus, et alluv käituks tulevikus standardite järgi. Tüüpiliseks korrektiivseks tegevuseks on distsiplinaarsed karistused, näiteks hoiatus või töölt eemaldamine. Rakendamine: Paljud juhid kasutavad progresseeruvat distsipliinipoliitikat, mille põhjal korduvale õiguserikkumisele järgneb karmim karistus. Eesmärk on anda alluvale võimalus parandada oma käitumist ja juhtidele aega tegelda alluvaga, et korrigeerida tema käitumist. 22
preventiivse distsipliini õhkkond. Selleks peavad alluvad teadma ja mõistma organisatsiooni norme. Alluvad peavad enam kinni standarditest, mille koostamisest on nad ise osa võtnud või mis on sõnastatud positiivselt ("Ettevaatust!" või "Ära ole hooletu!"). Nad tahavad teada standardi kehtestamise põhjusi, siis on sellel nende jaoks mõte. Preventiivne distsipliin on suhete süsteem, mille arendamiseks peab juhtkond tegelema süsteemi kõigi osadega. Parandav, korrektiivne distsipliin (Corrective Discipline) on reeglite rikkumisele järgnev tegevus, et alluv käituks tulevikus standardite järgi. Tüüpiliseks korrektiivseks tegevuseks on distsiplinaarsed karistused, näiteks hoiatus või töölt eemaldamine. Distsiplinaarkaristuse eesmärgid on: parandada normide rikkujat hoiatada teisi analoogse käitumise eest soodustada püsivate ja efektiivsete rühmastandardite kujunemist. Need eesmärgid on positiivsed, harivad ja tegevust korrigeerivad
Iga organisatsioon püüab maksma panna oma norme ja standardeid. Juhtkonna tegevus võib olla seejuures kahesugune: takistav ja olukorda parandav. Takistav, ärahoidev distsipliin – alluvate ergutamine, et nad järgiksid kehtivaid norme ega rikuks neid, põhieesmärk arendada alluvate enesedistsipliini. Selleks peavad alluvad teadma ja mõistma organisatsiooni norme, peavad enam kinni standarditest, mille koostamisest on nad ise osa võtnud või mis on sõnastatud positiivselt. Parandav, korrektiivne distsipliin – reeglite rikkumisele järgnev tegevus, et alluv käituks tulevikus standardite järgi, tüüpiliseks näiteks distsiplinaarkaristused nt hoiatus või töölt eemaldamine. Eesmärgid on: normide rikkuja parandamine, teiste hoiatamine analoogse käitumise eest, püsivate ja efektiivsete rühmastandardite kujunemise soodustamine. Eesmärk on mitte karistada tehtu eest vaid parandada järgnevat käitumist.
arhiivimoodustaja arhiivipüsivaid materjale. Arhiivipüsivate materjalide soovitusliku loetelu koostab Rahvusarhiiv Struktuurne info · materjal (paber papp, liim jne) · konstruktsioon (rull, köide,koodeks jne) · kujundus (gooti, renesanss jne) · vorming(info esitus-, struktureerimis- ja paigutusviis) · kaudne info(Kogunenud dokumenti tema "eluea" vältel) Säilitusmeetodod: · Ennetav säilitamine (kaudne) · Korrektiivne säilitamine (otsene, aktiivne) · Info uuendamine · Ei tee midagi Kahjustavad väliskeskonna teg. · temperatuur · õhuniiskus · valgus · saasteained · biokahjustajad · vibratsioon · elektromagnetväljad Arhivaalide kasutamine: ajalooline perspektiiv (suhted avalikkusega); kasutamise eri - liigid, mis on AIS, mis on Saaga? Minu kui uurija isiklikud kohustused uurimissaalis töötades arhivaalide lugemissaalis kasutusse andmine
kui juhtide poolt pealepandust. Kõrge enesedistsipliiniga rühmad on iga organisatsiooni uhkuseks. Juhtkond vastutab selle eest, et organisatsioonis oleks igasuguseid rikkumisi ärahoidev ehk preventiivse distsipliini õhkkond. Selleks peavad alluvad teadma ja mõistma organisatsiooni norme. Alluvad peavad enam kinni standarditest, mille koostamisest on nad ise osa võtnud või mis on sõnastatud positiivselt ("Ettevaatust!" või "Ära ole hooletu Parandav, korrektiivne distsipliin reeglite rikkumisele järgnev tegevus, et alluv käituks tulevikus standardite järgi. Tüüpiliseks korrektiivseks tegevuseks on distsiplinaarsed karistused, näiteks hoiatus või töölt eemaldamine. Distsiplinaarkaristuse eesmärgid on: parandada normide rikkujat hoiatada teisi analoogse käitumise eest soodustada püsivate ja efektiivsete rühmastandardite kujunemist. Need eesmärgid on positiivsed, harivad ja tegevust korrigeerivad. Eesmärk on mitte karistada tehtu eest,
Arhivaalide ja teavikute säilitamine. //EKSAM - 5 november// Säilitamise põhimõisted: Säilitamine - tegevused, mis aeglustavad säilikute vananemist, takistavad nende lagunemist ja pikendavad seeläbi kogude kasutusaega. Säilitamises eristatakse kahte põhilist tegevussuunda: ennetav säilitamine - eesmärk maksimaalselt aeglustada kogude vananemist, kusjuures säilikuid otseselt ei töödelda korrektiivne säilitamine - säilikute seisundi parandamine Konserveerimine - eesmärgiks on materjalide stabiliseerimine originaalsel kujul nende keemilise ja füüsikalise töötlemisega Restaureerimine (ennistamine) - eesmärgiks on taastada objekti oletatav varasem olek. Püütakse taastada objekti neid omadusi, mis on kaduma läinud, aga mis oletatavasti on olnud selle objekti terviklikkuse seisukohalt olulised. Minimalismiprintsiip - Arhivaalide korral peab igasugune töötlus olema võimalikult
legitiimsus. Privaatsus. 1) organisatsioon on inimeste alla surus 2)vastastikune harmoonia. Legitiimsus e. Mõju õigustatus-kui osapoolte vahel on sekkumise suhtes üksmeel. Privaatsus - inimese õigus elada segamatult ja omaette, see on õigus eraelule. 20 Distsipliin. Liigid. Rakendamine. Distsipliin on juhtkonna tegevus, et maksma panna organisatsiooni standardeid.Takistav e. ärahoidev e. Preventiivne distsipliin: alluvate ergutamine et nad järgiksid norme.Parandav e. Korrektiivne distsipliin: reeglite rikkumisele järgnevtegevusEesmärgid: parandada normide rikkujat; hoiatada teisi analoogse käitumise eest; soodustada püsivate ja efektiivsete rüvmastandardite kujunemist.Progresseruv distsipliinpoliitika: korduvale rikkumisele järgneb karmim( karstus; karistus olenegu rikkumise määrast.Tagajärjed nii positiivsed kui negatiivsed.Karistamise põhimõtted: süütuse psesumptsioon (kuni alluva osa
Nägemine taastub, kui kassil eemaldada koorekahjustusele kontralateraalne colliculus superior. Koorekahjustusele ipsilateraalne colliculus superior vabaneb sel juhul pidurdusest. ii. Ahvidel on teatud ülesannete sooritamise tase ja ajukoore kahjustuse suurus negatiivses korrelatsioonis. Samasuguseid tulemusi saadud kassidel. iii. „Korrektiivne neurokirurgia“ – nt Parkinsonismi ravi, hemisferektoomia b. Mõni funktsioon võib ajukahjustuse tagajärjel paraneda 21 i. Ajukahjustusega (transitoorne globaalne amneesia) haige õppis paarisassotsiatsioone (kuulus nimi – ebatavaline tegevus) kiiremini kui terved. ii
Distsipliin Distsipliin on kindlaksmääratud kord. Iga organisatsioon püüab maksma panna oma norme ja standardeid. Juhtkonna tegevus võib olla seejuures kahesugune: takistav ja olukorda parandav. Takistav, ärahoidev distsipliin seisneb alluvate ergutamises, et nad järgiksid kehtivaid norme ega rikuks neid. 1 Parandav, korrektiivne distsipliin on reeglite rikkumisele järgnev tegevus, et alluv käituks tulevikus standardite järgi. Distsiplinaarkaristuse eesmärgid on: · Parandada normide rikkujat · Hoiatada teisi analoogse käitumise eest · Soodustada püsivate ja efektiivsete rühmastandardite kujunemist Konfliktid Konflikt on lahkheli, mille tulemusena tekkiv pinge ajendab osapooli üksteise vastu tegutsema. Töökonflikti tekkepõhjuseks võib olla rahulolematus organisatsiooni eesmärkide
Säilitamise põhimõisted Säilitamine - tegevused, mis aeglustavad säilikute vananemist, takistavad nende lagunemist ja pikendavad seeläbi kogude kasutusaega. Säilitamises eristatakse kahte põhilist tegevussuunda: ennetav säilitamine - eesmärk maksimaalselt aeglustada kogude vananemist, kusjuures säilikuid otseselt ei töödelda korrektiivne säilitamine - säilikute seisundi parandamine Konserveerimine - eesmärgiks on materjalide stabiliseerimine originaalsel kujul nende keemilise ja füüsikalise töötlemisega (parandatakse, pestakse, dubleeritakse kaart riidele või mõnele muule alusmaterjalile jms). Konserveerimistöötlusi viiakse läbi järgmistel eesmärkidel: kahjustatud ja lagunenud objektide viimine stabiilsesse ja kasutatavasse seisundisse; muuta nad kahjustusteta kopeeritavateks;
Iga organisatsioon püüab maksma panna oma norme ja standardeid. Juhtkonna tegevus võib olla seejuures olla kahesugune: takistav ja olukorda parandav. Takistav, ärahoidev distsipliin seisneb alluvate ergutamises, et nad järgiks kehtivaid norme ega rikuks neid. Põhieesmärk on arendada alluvate enesedistsipliini. Alluvad peavad enam lugu nende oma distsipliinist kui juhtide poolt pealepandust. Kõrge enesedistsipliiniga rühmad on iga organisatsiooni uhkuseks. Parandav, korrektiivne distsipliin on reeglite rikkumisele järgnev tegevus, et alluv käituks tulevikus standardite järgi. Tüüpiliseks korrektiivseks tegevuseks on distsiplinaarsed karistused, nt hoiatus või töölt eemaldamine. Distsiplinaarkaristuse eesmärgid on: parandada normide rikkujat, hoiatada teisi analoogse käitumise eest, soodustada püsivate ja efektiivsete rühmastandardite kujunemist. Eesmärk on mitte karistada tehtu eest, vaid parandada järgnevat käitumist.
Ei nõustu , et vabadus seisneb takistuste/kitsenduste puudumises. Vabadus on enesevalitsemine, autonoomia. 7. ÕIGLUS 1. Nimetage vähemalt kolme tüüpi „asju“ millele omistatakse õiglust! Poliitilised süsteemid,Indiviidide vahelised suhted, Tegevused (sh hinnangud), Isikud 2. Mis on jaotav õiglus? On sotsiaalne õiglus, mis arutleb milliseid hüvesid, kelle vahel jagada ja milline on õige jaotus. 3. Mis on korraldav õiglus? On võrdsustav, ehk korrektiivne õiglus, kus küsimus on vahetussuhtes e õiglane märgib õigluses õiget proportsiooni:Teenuse eest tasumine (palju tuleks vastu anda, et saada), Kahju ja hüvituse vahekord, Kuriteo ja karistuse vahekord 4. Mis on jaotava õigluse põhiküsimused? sotsiaalne õiglus mille Põhiküsimused: ? 1. Mis hüvesid tuleks jagada(saab jagada) (rikkus võim respekt või mingi nende kombinatsioon)2. Mille, kelle vahel jagada? (inimesed,
enne ja rohkem kui isiklikku vabadust. 11. loeng ÕIGLUS I Sissejuhatus Aristotelesest alates eristatakse kaht õigluse liiki: Jaotav e distributiivne e sotsiaalne e majanduslik õiglus. Põhiküsimused: 1)Mis hüvesid tuleks/saaks jagada? 2)Kelle/mille vahel jagada? 3)Mis on „õige“ jaotus? 4)Mis on õigluse staatus? Korraldav e võrdsustav e rektifikatoorne e kommutatiivne e korrektiivne õiglus. Küsimus vahetus-suhtest. Õiglane tähendab siin õiget proportsiooni. Teenuse/asja eest tasumine, kahju ja hüvituse vahekord, kuriteo ja karistuse vahekord. Jaotava õigluse 3 keskset paradigmat/kontseptsiooni: egalitaar-liberalism, libertarianism, kommunitarism. II Egalitaar-liberalism *Rawls Õigluse eeldused: - Inimesed on omakasupüüdlikud ja ratsionaalsed - Hüvesid on suhteliselt vähe (nappuse ja külluse vahepeal)
teineteisele lähedased, ei torka nende tähenduste kattumine silma ega ole nii märgatav, kui kaugete mõistete puhul“ Aristoteles ÕIGLUSE LIIGID. Aristotlesest saati eristatakse kahte liiki õiglust: 1. Jaotav õiglus: distributiivne, sotsiaalne, majanduslik Mis hüvesid tuleks/saab jagada? Kelle/mille vahel jagada? Mis on õige jaotus? Mis on õigluse staatus? 2. Korraldav õiglus: võrdsustav, rektifikatoorne, kommutatiivne, korrektiivne Teenuse/asja eest tasumine: palju nänni tuleks vastu anda? Kahju hüvitise vahekord: mitu eurot BMW mõlkimise eest? Kuriteo ja karistuse vahekord: palju tapmise eest anda? Erinevad arusaamad õiglusest. Käsitleme jaotava õigluse kolme keskset paradigmat (õigluskontseptsiooni): 1. EGALITAAR-LIBERALISM John Rawls, Ronald Dworkin. Inimesed on omakasupüüdlikud ja ratsionaalsed (Pühakute ühenduses ei teki õigluse probleemi)
,,Tundub, et õiglust ja ebaõiglust võib mõista mitmes tähenduses, aga kuna nad on teineteisele lähedased, ei torka nende tähenduste kattumine silma ega ole nii märgatav, kui kaugete mõistete puhul"Aristoteles (1996: 98) 173. ÕIGLUSE LIIGID Aristotlesest saati eristatakse kahte liiki õiglust (vt Nikomachose eetika rmt). 1. Jaotav õiglus - e. distributiivne - e. sotsiaalne - e. majanduslik 2. Korraldav õiglus - e. võrdsustav - e. rektifikatoorne - e. kommutatiivne - e. Korrektiivne 174. Jaotava õigluse põhiküsimused 1. Mis hüvesid tuleks/saab jagada? - rikkus, võim, hea-olu, "respekt"? 2. Kelle/ mille vahel jagada? - inimesed (elavad, surnud, tulevased põlved), loomad, rahvad, rahvusriigid? 3. Mis on "õige" jaotus? - Mis printsiip? Igaühele vastavalt tema panusele/vajadusele/staatusele vms? 4. Mis on õigluse staatus? - Suhe vabaduse, halastuse, heldusega jm 175. Korraldav õiglus Küsimus vahetus-suhtest. "Õiglane" tähendab siin "õiget proportsiooni"
annaabi.ee 
