Hasti õhustatud. Kevadel soojenemine keskmine. Leetjad mullad Karbonaatsel lahtekivimil kujunenud mullad, keemine sügavamal kui 60 cm. Profiilis eluviaalne horisont. Lähtekivimiks: kollakashall, kollakaspruun ja punakaspruun moreen. Metsad sinilille või sinilille-jänesekapsa kasvukohatüübis. Salu ja laanemetsad, kuusk, vähem mänd, kask ja haab. Rohumaad pärisaru- voi palurohumaad. pH 5,8-6,1, looduslikel 5,1-5,8. Koreserikkad rähkmullad On kujunenud valjkashallil rähkmoreenil. Asuvad nõrgalt lainjatel tasandikel, kus põhjavesi ei ole väga sügaval. Suur kivisus, kaltsifiilne taimkate Neutraalse lähedase (pH KCl 6,0-7,5) reaktsiooniga kergesti läbikuivavad. Nõgudes ka ajutiselt liigniisked. Hästi õhustatud, kiire soojenemine kevadel. Hea veeläbilaskvusega. Lageraie lubatud. Muldade kasutussobivus Leostunud mullad- Sobivad kõikide kultuuride kasvatamiseks. Harimiskindlad. Kergelt haritav muld
C - lähtekivim K tüüpprofiil: A-C; A-C-R; A-BC-C; A-Bw-C A – huumushorisont R – aluskivim BC – ülemineku horisont Bw – metamorfne sisseuhtehorisont C - lähtekivim Muldade omadused 4 Antud põllumassiiv on pikliku suhteliselt korrapärase kujuga. Rähkmullad – K Rähkmullad on karbonaatsel rähk- või veerismoreenil, rannaklibul või koreselistel fluvioglatsiaalsetel setetel kujunenud koreserikkad mullad, mida iseloomustab tugev karbonaatsus (keemine kõrgemal kui 30 cm), suur kivisus ja lühike mullaprofiil. Osa nendest muldadest võib kevadeti ja sügiseti lühiaegselt liigniiskuse all kannatada ning sademetevaesel perioodil põuakartlik olla. (Mullateadus 2012) Leetjas muld – KI Leetjad mullad on karbonaatsel lähtekivimil kujunenud mullad, mille profiilis esineb selgelt väljakujunenud lessiveerunud horisont (El). Keemine esineb nende profiilis enamasti Bt- või
Leostunud mullad on harimiskindlad ja vastupidava struktuuriga. Kogu mullaprofiil on haaratud aktiivse mullaelustikuga. Saagikus sõltub põhiliselt väetamisest, õigest agrotehnikast ja sademetest vegetatsiooniperioodil. Leostunud muldi pole vaja enamasti lupjata. Mulla miinusteks on: peen- ja väikekivisuse kohatine esinemine, võimalik niiskusdefitsiit teatud kuudel, vähene toitainetesisaldus puuduliku väetamise korral, põhjavesi kohati halvasti kaitstud (Pandivere) (Penu. 2006). Koreserikkad rähkmullad on kujunenud valjkashallil rähkmoreenil. Asuvad nõrgalt lainjatel tasandikel, kus põhjavesi ei ole väga sügaval. Suur kivisus, kaltsifiilne taimkate Neutraalse lähedase (pHKCl 6,0-7,5) reaktsiooniga kergesti läbikuivavad. Nõgudes ka ajutiselt liigniisked. Hästi õhustatud, kiire soojenemine kevadel. Hea veeläbilaskvusega. Lageraie lubatud (Maa- amet. 2001). Õhukese paepealse mulla aluspõhja sügavus on alla 30 cm. Haritava maa muldade
Kog 10.8 V_1s45-60/+s - 2-4% 37,8 kokku 28,6 - 100 K- rähkmuld A nõrgalt koreseline (rähk, veeris),alusmuld keskmiselt või tugevasti koreseline. Keemine kõrgemal kui 30cm. Profiil A-B(Bm)-C; Puudub põhja- ja ülavete juurdevool ning gleistumine; mulla veehoiuvõime piisav taimede varustamiseks mulla ja sademetega. Kr- Koreserikas õhuke rähkmuld Koreserikkad (rähk, veeris, klibu) alates pindmisest mullakihist, alusmullaks on kores või väga tugevasti koreseline materjal; Keemine kõrgemal kui 30cm; Profiil vähearenenud A-C; Puudub põhja- ja ülavette juurdevool; Produktiivne vee varu vähese mullapeenesevaru ja suure koresisaldtuse tõttu. See muld on põuakartlik ja seetõttu taimestik kannatab suve keskel veepuuduse käes. Ko- Leostunud muld Profiil savikumulatiivne, leostumise tõttu keemine 30-60cm-st sügavamal. Profiil A-Bm(Bt)-C
Tänu kergele lõimisele soojenevad leetunud mullad teistest kiiremini, saades põllul üpriski varakult harimisküpseks. Et nende veevaru on väike võivad leetunud mullad kannataada veepuuduse all ka normaalsete sademetehulgaga suvel. Sobivamad kultuurid on lupiin ja tatar. Nõrgalt leetunud mulla metsakasvukohatüüp on jänesekapsa. Looduslik rohumaatüüp on niiske palurohumaa. Rähkmuld K Rähkmullad on karbonaatsel moreenil, rannaklibul või koreselisel settel kujunenud koreserikkad mullad. Neid muldasid iseloomustab tugev karbonaatsus. Keemine toimub kõrgemal kui 30cm, suur kivisus ja lühike mullaprofiil. Rähkmullad võivad kevadeti ja sügiseti kannatada liigniiskuse all ning sademetevaesel perioodil põuakartlikud. Juhtivaks mullatekkeprotsessiks on kamardumine. 7 Rähkmullad paiknevad tasastel või nõrgalt lainjatel moreentasandikel. Vähem leidub neid oosidel
(Maaeluministeerium 2006:14). Kr on koreserikas rähkmuld, kus kihisemine toimub tavaliselt kõrgemal kui 30 cm. Tüüpprofiil: A- AC-C. Huumushorisondile järgneb üleminekuhorisont ning sellele järgneb lähtekivim. Haritava maa künnikihis on koresesisaldus üle 20 % mulla tahke faasi mahust (r3 v enam) ja järgnevas kihis see ei vähene. Sellistele muldadele on omane suur kivisus ja vähearenenud mullaprofiil. Juhtivaks mullatekkeprotsessiks on kamardumine. Koreserikkad rähkmulled on ühed halvima viljakusega mullad. Viljakust mõjutab suur lämmastiku- ja huumusesisaldus. Rähkmuldi võib pidada aga mulla keemiliste omaduste pärast toitaineterikkaks muldadeks. Rähkmuldasid eristatakse selle järgi, milline kores on – teravaservaline. Levinuimad lõimised rähkmuldadel on liivsavi ja saviliiv. Huumushorisont on huumuserikas ja struktuurne, tavaliselt hallikas musta värvusega.
Nad on tugevasti korbonaatsed(keemine kõrgemal kuni 30cm) , kuid mullaprofiil on õhke ja vähe arenenud.Rähkmulla kui tüüpilise rähkmuldade esindaja kores on karbonaatne teravaservaline materjal (teisaldatud ja sorteeritud,kihiline) ning klibimulla kores ümardunud ja lapik (rannavallid). [6] Põlluna kasutamisel on rähkmuldade haritavus otseselt seotud korese hulga ja kujuga.Kõige rohkem takistab harimist rähk oma teravaservalisuse tõttu.Raskesti on haritavad väga õhukesed koreserikkad rähk-,veeris-,klibumuldade,mis oleks õigem jätta looduslikku olekusse.Rähkmuldade põuakartlikkuse tõttu tulleb mullaharimine ja külv teha esimesel võimalusel,et maaksimaalselt ära kasutada kevadist mullaniiskust. Soobib nii põlluna,rohumaana kui ka metsamaana. [6] 3.2 Gleistmullaga 6 Gleimuld on alaliselt liignisked mullad,mille ülemine horisont on toorhuumuslik ja/või maapinnal lasub alla 10cm tühsedusega turbaharisont
Lähtekivim, kus struktuursus muutus väga järsult tihedamaks. Selles horisondis oli muld vähem plastilisem ning ka vähem poorsem. Vihmausse ei leidunud. Muld oli märksa raskem ja sellest kihist hakkas peale paigutine kihisemine. Kivisuse aste – nõrgalt koreseline. Lõimiseks oli sidus liiv mille pH oli 6,0. 11 6.3 Põllumaa sügavkaeve Põllumaa muld määrati rähkmullaks (K). Rähkmullad on karbonaatsetel setetel kujunenud koreserikkad mullad, mida iseloomustab tugev karbonaatsus, suur kivisus ja ka mulla lühike profiil. Rähkmullad paiknevad tasastel või nõrgalt lainjatel põhimoreenitasandikel. Vähem leidub neid oosidel ja teistel positiivsetel pinnavormidel. Rähkmuldade lähtekivim on kõige sagedamini mitmesuguse tüsedusega valkjas- või kollakashall rähkmoreen. Põhjarannikul on sageli maapinna lähedal paas(Raimo Kõlli, 2012). Antud sügavkaeve geneetilised horisondid olid A - Bw - R
1 koreserikkad (rähk, veeris, klibu); keemine kõrgemal kui K´, Kg´ - väga õhukesed A<10 cm Gk 1 30 cm; profiil vähearenenud A(AT, T)-C või A-B-C
b) Liustikujärvesetted on jääpaisjärve põhja settinud rööpkihilised liivad, saviliivad või tolmjad liivsavid, viirsavid ja liustikujärvetekkelised mõhnasetted. c) Veeristel ja kruusal on kujunenud valdavalt rähk- ja veerimullad d) Karbonaadivabadel liivadel leetunud ja leedemullad e) Savidel mitmesugused gleimullad. Meresetted: Merepõhjasetted liiv, sügavamal savi. Rannasetted väikese savisisaldusega ja kohati koreserikkad. Neile on kujunenud rannikumullad ja mitmesugused gleimullad. Madal-Eestis savil gleimullad, liivad leetunud ja leedemullad. Tuulesetted: Liivad, nüüdisajal eelluited (peenliiv), varasematel aegadel Läänemere staadiumi rannikuluited. Eeluidetele kujunenud primitiivsed liivmullad, rannikuluidetele leetunud ja leedemullad. Deluviaalsetted e. nõlvasetted: Koresevaesemad kui erosioonist haaratud ala muld või pinnas, sinna on kujunenud enamasti
b) Liustikujärvesetted on jääpaisjärve põhja settinud rööpkihilised liivad, saviliivad või tolmjad liivsavid, viirsavid ja liustikujärvetekkelised mõhnasetted. c) Veeristel ja kruusal on kujunenud valdavalt rähk- ja veerimullad d) Karbonaadivabadel liivadel leetunud ja leedemullad e) Savidel mitmesugused gleimullad. Meresetted: Merepõhjasetted – liiv, sügavamal savi. Rannasetted – väikese savisisaldusega ja kohati koreserikkad. Neile on kujunenud rannikumullad ja mitmesugused gleimullad. Madal-Eestis savil gleimullad, liivad leetunud ja leedemullad. Tuulesetted: Liivad, nüüdisajal eelluited (peenliiv), varasematel aegadel Läänemere staadiumi rannikuluited. Eelui- detele kujunenud primitiivsed liivmullad, rannikuluidetele leetunud ja leedemullad. Deluviaalsetted e. nõlvasetted:
märke, siis on tegemist keskmise sügavusega gleistunud rähkmullaga. 5 2.2 Rähkmuldade iseloomustus Alljärgnev mullaliigi iseloomustus on tehtud Alar Astoveri koostatud raamatu ,,Mullateadus. Õpik kõrgkoolidele" (2012: 317-323) järgi. Rähkmullad on tugevasti kivisel ja karbonaatsel rähk- või veerismoreenil, rannaklibul või koreselistel liustikujõesetetel kujunenud koreserikkad mullad. Rähkmullad paiknevad tasastel või nõrgalt lainjatel põhimoreentasandikel. Gleistunud rähkmullad paiknevad nõrgalt lainjate moreentasandike madalamatel osadel. Rähkmuldasid iseloomustab tugev karbonaatsus, tunnuseks on keemine kõrgemal kui 30 cm, suur kivisus ja lühike mullaprofiil. Osa nendest muldadest kannatab kevadeti ja sügiseti lühiajaliselt liigniiskuse all ning on sademetevaesel perioodil põuakartlikud.
tingimata lubjalembelised taimed. BwG- meramorfne sisseuhtehorisont gleihorisondiga. G-gleihorisont. Alaliselt liigniisketes tingimustes redutseerumisprotsesside tulemusena tekkinud sinakas-või rohekashall horisont, milles esineb sageli oksüdatsioonil tekkinud roostevärvi laike. C- Mulla lähtekivim gleihorisondiga. Iseloomustada põllul esinevate muldade omadusi, viljakust, kontrastsust, põllu kuju jne. K- rähkmuld. Rähksed rendsiinad on koreserikkad, põuakartlikud või parasniisked karbonaatsel (lubjarikkal) rähk- või veerismoreenil, rannaklibul või koreselistel setetel kujunenud mullad. Nad on kogu profiili ulatuses karbonaatsed, seega aluselise reaktsiooniga. Aluspõhja paas on sügavamal kui 30 cm. Mullaprofiil koosneb peamiselt järgmistest horisontidest A-C, A-BC-C või tüsedamate rähkmuldade korral A-Bw-C. Põllumuldi üldiselt ei jaotata, sest maaharimisega on nende
Leivinuim huumuskate selliste muldade puhul on turvastunud mull. Looduslike rähksete gleimuldade huumuskatteks on märg kaltsimull, pindmiseks osaks on õhuke kobe detriitne metsa- või rohumaakõdu, sellele järgneb suure orgaanilise aine sisaldusega (11,0-15,0%), vähe humifitseerunud ja tihekstumata huumusega toorhuumuslik horisont. Uuritava mulla AT horisont on 7-8 cm tüse (Joonis 13), olles sealjuures keskmiselt 1,5 % huumuse sisaldusega. Ka viljakus sõltub sellest, kui õhukesed või koreserikkad mullad on, järelikult on uuritava mulla viljakus üsna madal. [4][11] Huumuseissalduse ja huumuskatte tüseduse võrdlus huumusringi alusel 14 12 10 Huumusesisaldus % Huumuskatte tüsedus cm 8 6 4 2 0
· merepõhjasetted (llivad, sügavamates kihtides savi) soostunud muldadele Madal- Eestis >10º Orund · rannasetted väike savisisaldus, kohati koreserikkad: setted tänapäeva rannavööndis vanad rannasetted Mulla lähtekivim Suuremate või väiksemate aladena kogu Madal-Eesti alal.
Eesti;sinakashall moreen klindi esisel alal; pruun karbonaatne moreen Kagu- Eestis) Liustiku sulamisvee setted [1. Liustiku jõesetted (oosi, sanduri ja mõhna setted) ja 2. Liustiku järvesetted (põhja settinud rööpkihileised liivad, saviliivad või tolmjad liivsavid, viirsavid ja liustikujärve tekkelised mõhnasetted)] Meresetted [ merepõhja setted (liiv ja sügavamates kihtides savi) ja rannasetted ( koreserikkad väikese savisisaldusega setted) Tuulesetted ehk eoolsed setted (peenliiv; Läänemere rannikuluited; primitiivsed liivamullad; vanadel rannikuluidetel-leetunud ja leedemullad) Deluviaalsetted ehk nõlvasetted (korese vaesemad, kui erosioonist haaratud ala, muld või pinnas; deluviaalsetetel on kujunenud deluviuaalmullad) Alluviaalsetted ehk jõesetted (põhiliselt liivsavid ja savid; nende setete
Raiesmikel moodustab kiiresti tiheda kamara, mis takistab noorte puude kasvu. Seega tülikas umbrohi. Levik: peamiselt Ida-, Kesk- ja Edela-Eestis. Tähtsamad taimekooslused: naadikaasik, naadikuusik, naadihaavik, naadilepik, naadisaarik. 5.2. SÕNAJALA KASVUKOHATÜÜP (Sj) Reljeef: läbivooluga lammi- ja moldorud, nõlvade jalamid. Mikroreljeef keskmiselt kuni tugevasti mätlik. Muld: leostunud- ja koreserikkad leostunud (pruun) gleimullad Go, vähemal määral keskmise sügavusega rähksed glei-rendsiinad Gk´´´. O+AT- horisondi tüsedus on 10-30 cm. Mullareaktsioon läheneb neutraalsele (pHKCl 5,0-7,0). 38 Veereziim: iseloomulik on mineraalaineterikka maapinnalähedase liikuva põhjavee esinemine. Vete hea liikuvuse tagab maapinna kallakus ja soodsad filtrat- sioonitingimused
annaabi.ee 
