põhjal. [1lm] 11. Defineerida 1 luumen. 1 luumen on ühe valgustugevusega punktvalgusallika poolt ühe sr suurusesse ruuminurka kiiratud valgusvoog. 12. Mida nim ruuminurgaks? Tähis, ühik. Ruuminurgaks nim koonuselise pinnaga piiratud pinnaosa. [1sr] 13. Defineerida 1 steradiaan. 1 steradiaan on selline ruuminurk, mis lõikab kera pinnast välja pinna tüki, mille pindala võrdub raadiuse ruuduga. 14. Mida nim valgustugevuseks? Tähis, ühik. Valgustugevuseks nim valgusallika poolt ühikulisse ruuminurka kiiratud valgusvoogu. I [1cd] 15. Mida nim valgustatuseks? Tähis, ühik. Valgustatuseks nim mingile pinnale langeva valgusvoo ja selle pinna pindala suhet. E [1lx] 16. Defineerida 1 luks. 1 luks on valgustatus, mille puhul valgusvoog 1 luumen jaotub ühe ruutmeetri suurusel pinnal ühtlaselt. 17. Mida nim valguse peegeldumiseks? Peegeldumise liigid. Valguse peegeldumiseks nim
10. Valgusvooks nimetatakse ajaühikus mingit pinda läbiva valgusenergia hulka, mida hinnatakse nägemishaistingu põhjal.Tähis on [1 lm(luumen)]. 11. 1 luumen on punktvalgusallika tugevusega 1 candela poolt ühes stradiaani suurusesse ruuminurka kiiratud valgusvoog. 12. Ruuminurgaks nimetatakse koonilise pinnaga piiratud pinnaosa. Tähis on [1 sr(steradiaan)]. 13. 1 steradiaan on selline ruuminukr, mis lõikab keha pinnast välja pinnatüki, mille pindla võrdub raadiuse ruuduga. 14. Valgustugevuseks nimetatakse valgusallika poolt ühikulisse ruuminurka kiiratud valgusvoogu. Tähis I [1 cd(candela)]. 15. Valgustatuseks nimetatakse mingile pinnale langeva valgusvoo ja selle pinna pindala suhet. Tähis E [1 lx(luks)]. 16. 1 luks on valgustatus, mille puhul valgusvoog 1 luumen jaotub 1m2 pinnale ühtlaselt. 17. Valguse peegeldumniseks nimetatakse nähtust, kus valguse langedes kahe keskkonna lahutuspinnale pöördub valgus samasse keskkona tagasi. Esineb kahte
teise kõige lühemat teed mööda. 10. Valgusvooks nim. ajaühikus mingit pinda läbiva valgusenergia hulka, mida hinnatakse nägemisaistingu põhjal. Tähis . Ühik [1lm] 11. 1 luumen on 1 cd valgustugevusega punkt valgusallika poolt 1 sr suurusesse ruuminurka kiiratud valgusenergia. 12. Ruuminurgaks nim. koonilise pinnaga piiratud pinna osa. Tähis . Ühik [1sr] 13. 1 steradiaan on selline ruuminurk, mis lõikab kera pinnast välja pinnatüki, mille pindala võrdub raadiuse ruuduga. 14. Valgustugevuseks nim. valgusallika poolt ühikulisse ruuminurka kiiratud valgusvoogu. Tähis I. Ühik [1cd] 15. Valgustatuseks nim. mingile pinnale langeva valgusvoo ja pinna pindala suhet. Tähis E. Ühik [1lx] 16. 1 luks on valgustatus, mille puhul valgusvoog 1lm jaotub 1m2 suurusel pinnal ühtlaselt. 17. Valguse peegeldumiseks nim. sellist nähtust, kus valgus langeb kahe kk lahutuspinnale ja pöördub osaliselt või täielikult esimesse keskkonda tagasi. Peegeldumise liigid:
Agregaadi tööd dünaamilises olukorras iseloomustab elektriajami põhivõrrand: 29. Valgustustehnilised mõõtühikud. Valgusvoog, mida tähistatakse tähega Φ ja mõõdetakse luumenites (lm) Valgusvoo ja tarbitava võimsuse suhet η = Φ/P nimetatakse valgusviljakuseks ja selle ühik on luumen vati kohta (lm/W). Valgusvoo suundtihedust ehk, täpsemalt öeldes valgusvoogu Φ ruuminurga Ω kohta I = Φ/Ω nimetatakse valgustugevuseks ja selle ühik on kandela (cd). Valgusvoo Φ tihedust valgustataval pinnal A (E = Φ/A) nimetatakse valgustustiheduseks ja selle ühik on luks (lx). 30. Valgustuse arvutuse meetodid. 31. Valguse olemus, spekter, kiirgus ja nähtavus. Valgusallikas on valgust kiirgav keha. Valgust mis tekitab valgusaistingu nimetatakse nähtavaks valguseks. Nähtamatu valguse ühte osa nimetatakse infravalguseks. Infravalguse toimel kehad soojenevad ja seetõttu nimetatakse seda ka soojuskiirguseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
