sotsiaalne soodustamine- grupi juuresolek sunnib igaüht tööle Zajonc- käitumisstiilise vahel teha süsteemaatilst vahet. Latane-sotsiaalse mõju tabel. Sotsiaalne mõju= tugemus, arvukus, lähedus (45) Kõrvalseisja sekkumine - kardad teiste ees näiteks arana näida, ükskõikseks jäämine - tead, et jagad vastutust Konformsus - Sherif, autokieneetiline efekt- taju illusioon mille korral liikumaty valguspunkt näib pimedas liikuvat Sotsiaalse mugavdumine aluseks on: Nõustumine, jrgid teiste seisukoht, Internaliseerumine- nõustumine Kuulekus - Milgrami katsed elektrilöökidega - Milgrami katsed autonoomse ja agendiseisundi määramiseks Grupi polariseerumine - Vaadete muutumine äärmuslikumaks, riskantsemaks või ohutumaks- riskile kandumise nähtus - Zavalloni väitel grupidiskussion tähendab vaadete muutumist äärmuslikumaks-
sündmusest ei olnud veel mingit märki. Kell 19 oli juba pime. Nagu lõunamaal ikka, läheb siin väga järsku pimedaks. Äkitselt hakkas taevas helendama ja horisondi kohale ilmus punane kera, mis kiirgas heledat valgust. Esialgu ei märganud seda ilmutist keegi peale vahis oleva tüürimehe. Aga kui helepunane kera lähemale liikus, hakkas tema valgus paistma läbi kaptenikajuti illuminaatori. Kera liikus aeglaselt ja diagonaalis laeva poole suundudes. Kell 19.13 oli ta veel paljas valguspunkt, kell 19.39 aga juba apelsini suurune. Kell 19.55. Kera lähenes ja võttis suuna laevavööri poole. Lisaks tüürimehele olid tekile tulnud kapten ja mõned madrused. Punast värvi helendus valgustas inimeste nägusid ja muutis need surnute sarnaseks. Kell 20.03. Kera oli laevast veel umbes 50 meetri kaugusel ning üha lähenes. Kapten andis käsu masinad seisma panna. "Peame ootama," teatas ta, "liigne äkilisus ja kiirustamine tundmatus olukorras pole kunagi kasulik."
1. Elektromagnetlaine ja selle omadused. Elektromagnetlaine keskkonda ei vaja, kuid ta võib liikuda ka keskkonnas. Elektromagnetlainete olemasolu ennustas Maxwell 1865. Aastal. Ta arvutas välja selle laine levimiskiiruse vaakumis ja selgus, et see on võrdne valguse kiirusega. (valem) Võrdluseks, hääle kiirus õhus on keskmiselt 330 m/s. Tulemus viis Maxwelli mõttele, et ka valgus on elektromagnetlaine. Hiljem selgus, et elektromagnetlaineid on veel väga mitmeid. (esimesena mõõtis valguse kiiruse 1675. Aastal Römer.) Veel tõestas Maxwell, et elektromagnetlaine on ristlaine, kus elektri ja magnetväljad võnguvad teineteise suhtes risti. Mudelina: hiljem tõestas seda väidet valguse polarisatsiooninähtus. Elektromagnetlaine levimine ruumis toimub Maxwelli arvates nii: kõigepealt tekitatakse muutuv elektriväli. See tekitab temast veidi kaugemale muutuva magnetvälja, see omakorda muutuva elektrivälja jne. Maxwelli teooria ilmumise järel ...
Zajonc- käitumisstiilise vahel teha süsteemaatilst vahet. Zimbardo- individuaalsuse minetamine Uurimuses naisüliõpilaste peal- pidid üksteisele elektrilööke andma, mida vähem oli näha, kes see inimene oli, seda tugevamad Mõisted DIAAD: 2-inimese suhe DRIAAD: 3 inimese suhe GRUPISUHTED: võrgustik AGREGAAT: isiklik suhe puudub, toetab-kohustab nt ühiselamu Autokieneetiline efekt( Sherif )- taju illusioon mille korral liikumatult valguspunkt näib pimedas liikuvat Allumine- sotsiaalne mõju vorm, mille puhul eeldatakse käsutäitmist BEHEVORISTID- nopivad kokku ja liidavad, järeldus luuakse detailidest, elemendipõhine ja ratsionaalne Diskimineerimine- Eelarvamuste väljanäitamine, jagatud suhtumine, võtame omaks kategoriseerimise viis Empaatia-võime asetada enat teise inimese positsioonile, seotud prosotsiaalsusega. Eelarvamuste vähendamine: osalistel võrdne staatus, isiklikult tuttavad, kokkupuude
1) Kiir, mis langeb paralleelselt optilise peateljega, murdub läbi fookuse. 2) Kiir, mis langeb läätsele läbi fookuse, murdub paralleelselt optilise peateljega. 3) Kiir, mis langeb läätsele läbi optilise keskpunkti, ei murdu. 43. Osata konstrueerida kujutist kumerläätses, kui ese asetseb kaugemal kui 2F; 2F kaugusel; F ja 2F vahel; F ja läätse vahel. 44. Osata konstrueerida kujutist nõgusläätses. 45. Osata konstrueerida punkti kujutist kumerläätses, kui valguspunkt asub kaugemal kui 2F; F ja 2F vahel; F ja läätse vahel. 46. Osata konstrueerida punkti kujutist nõgusläätses. Kahel juhul. 47. Mida nim läätse suurenduseks? Tähis. Valem. Läätse suurenduseks nim füüsikalist suurust, mis näitab, mitu korda erinevad kujutise joonmõõtmed eseme joonmõõtmetest.
samas punktis. Kui nüüd vaadata peegli suunas nii, et peegeldunud kiired (näiteks 2’ ja 3’) silma langevad, näib vaatajale, et valgus tuleb peegli tagant ühest ja samast punktist. Seda punkti S’ nimetatakse valguspunkti S peegel- pildiks ehk näivaks kujutiseks. Näiv on ta sellepärast, et tegelikult sealt ju valgust ei tule. Meile vaid näib, et tuleb. Paneme tähele, et kui valguspunkt viia peeglist kaugemale, siis eemaldub peeglist ka selle kujutis. Kasutades koolimatemaatikas õpitut, pole keeruline tõestada, et punktide S’ ja S kaugus peeglist on alati võrdne. Proovi seda ise- seisvalt teha! Seega paiknevad valguspunkt ja tema näib kujutis tasapeegli suhtes sümmeetriliselt – üks peegli ees, teine sama kaugel peegli taga. Nägime, et kuigi valgusallikast väljuvad kiired kõigis suundades, piisab val-
tajumine. · Liikumistaju - annab infot objektide liikumise kohta. Inimene ei taju liikumist, mis on väga kiire (nt püssikuuli liikumine, filmikaadrite vahetumine) ja väga aeglane (nt kellaosutite liikumine, taimede kasvamine). Peale reaalse liikumise on olemas ka näiv e stroboskoopiline liikumine (nt kui üksteise kõrval asetsevaid elektripirne kordamööda teatud vaheaegadega sisse lülitada, siis näib, nagu liiguks mööda pirnirida üks valguspunkt sellist näiva liikumise efekti kasutatakse vaateakendel) ja esilekutsutud e indutseeritud liikumine (nt kui vaadelda liikumatut objekti liikuval taustal, siis tundub, et just see objekt liigub ütleme vastavalt oma tajule, et päike läks pilve taha). Apertseptsioon On taju osa, mis mõtestab ja integreerib kogemusi. Me eristame elunähtusi ja hindame neid oma varasemate kogemuste valguses. Kogemus võib olla nii tajumist ja taipamist
objektid. kattumine - lähemal asetsevad objektid katavad/varjavad osaliselt või täielikult kaugemal asetsevaid objekte. Liikumistaju annab infot objektide liikumise kohta. Aluseks on kujutise liikumine silma võrkkestal. Näiv ehk stroboskoopiline liikumine nt kui üksteise kõrval asetsevaid prine kordamööda sisse lülitadam siis näib nagu liiguks mööda pirnirida üks valguspunkt. Esile kutsutud ehk industreeritud liikumine kui vaadelda liikumatut objekti vaadeldaval tasutal , siis tundub, et see objekt liigub. Ajataju - selle kaudu saame teavet aja kulgemise kohta ning võime eristada sündmuste kestvust, kiirust, järgnevust. TÄHELEPANU Filtreerib kogu meelte kaudu tuleva info ja keskendub teadvuse mingile objektile või tegevusele. Tähelepanu
ilmtingimata vaja kahte silma. Liikumistaju annab infot objektide liikumise kohta. Inimene ei taju liikumist, mis on väga kiire (nt püssikuuli liikumine, filmikaadrite vahetumine) ja väga aeglane (nt kellaosutite liikumine, taimede kasvamine). Peale reaalse liikumise on olemas ka näiv e stroboskoopiline liikumine (nt kui üksteise kõrval asetsevaid elektripirne kordamööda teatud vaheaegadega sisse lülitada, siis näib, nagu liiguks mööda pirnirida üks valguspunkt sellist näiva liikumise efekti kasutatakse vaateakendel) ja esilekutsutud e indutseeritud liikumine (nt kui vaadelda liikumatut objekti liikuval taustal, siis tundub, et just see objekt liigub ütleme vastavalt oma tajule, et päike läks pilve taha). Ajataju annab teavet aja kulgemise kohta. Saame eristada sündmuste kestust, kiirust ja järgnevust. Ajataju on isikuti erinev ega pruugi olla kooskõlas tegeliku aja kulgemisega. Nt kulub
ilmtingimata vaja kahte silma. Liikumistaju annab infot objektide liikumise kohta. Inimene ei taju liikumist, mis on väga kiire (nt püssikuuli liikumine, filmikaadrite vahetumine) ja väga aeglane (nt kellaosutite liikumine, taimede kasvamine). Peale reaalse liikumise on olemas ka näiv e stroboskoopiline liikumine (nt kui üksteise kõrval asetsevaid elektripirne kordamööda teatud vaheaegadega sisse lülitada, siis näib, nagu liiguks mööda pirnirida üks valguspunkt sellist näiva liikumise efekti kasutatakse vaateakendel) ja esilekutsutud e indutseeritud liikumine (nt kui vaadelda liikumatut objekti liikuval taustal, siis tundub, et just see objekt liigub ütleme vastavalt oma tajule, et päike läks pilve taha). Ajataju annab teavet aja kulgemise kohta. Saame eristada sündmuste kestust, kiirust ja järgnevust. Ajataju on isikuti erinev ega pruugi olla kooskõlas tegeliku aja kulgemisega. Nt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
