olla et suitsetajate õnneks) nüristab nende lõhnataju. • Suits ja nikotiin värvivad hambad kollaseks, suitsetajatel on ka rohkem parodontiiti ja muid igemehaigusi, kaasa arvatud hammaste väljalangemist. • Krooniline köha ja köhatamine, suurenenud rögaeritus ja bronhiit on juba aastakümneid teadaolevad suitsetamise tagajärjed, lisaks on suitsetajad vastuvõtlikumad gripile ja neil on suurem tõenäosus grippi raskemalt läbi põdeda. • Suitsetamine põhjustab täiskasvanutel kopsumahu vähenemist, aga noorel areneval inimesel kopsumahu kasvu pidurdumist. Võhma on võrreldes eakaaslastega vähem ning kergemini hakatakse füüsilist tehes hingeldama. Pole üllatav, et suitsetamine halvendab ka noorte füüsilist vormi nii saavutuste kui ka vastupidamise suhtes – isegi regulaarselt treeningul käijate seas. • Noorte suitsetajate südame löögisagedus on kahe-kolme löögi võrra minutis kiirem kui
AINED VÕIB RÜHMITADA JÄRGMISELT: · Vähki tekitavad ained · Sõltuvust tekitavad ained · Valgeveresust tekitavad ained · Pärilikke muutusi tekitavad ained · Loote väärarenguid põhjustavad ained · Radioaktiivsed ained · Vingugaas · Tõrv SUITSETAMISE MÕJU TERVISELE : · Hingeõhk haisvaks · Hambad kollaseks · Krooniline köha ja köhatamine · Täiskasvanutel kopsumahu vähenemine · Noortel kopsumahu kasvu pidurdamist · Kuulmislangus, nägemishäired, peavalud SÕLTUVUS · Nikotiin mõjutab ajus paiknevaid nikotiiniretseptoreid · Lühike heaolu tunne · Suitsetades nikotiiniretseptorite arv ajus suureneb · Inimene vajab üha uusi nikotiiniannuseid · Kujuneb välja nikotiinisõltuvus Inimene = regulaarne suitsetaja Mittesuitsetamine :
Tõrv hävitab ka hingamisteede limaskesta ripsmetega rakke, mis takistavad bakterite, tolmu jms. sattumist kopsudesse. Seetõttu haigestuvad suitsetajad sagedamini kui mitte suitsetajad õhu kaudu levivatesse haigustese. · Suitsetamine mõjutab isiku maitsmis- ja haistmismeelt. Mõne aja pärast muutub inimesel toidu lõhn ja maitse, ta hakkab tihti köhatama, tekivad hingamisraskused ja vahel ka mitmesugused suunakkused. · Suitsetamine põhjustab täiskasvanutel kopsumahu vähenemist, aga noorel areneval inimesel kopsumahu kasvu pidurdumist. Võhma on võrreldes eakaaslastega vähem ning kergemini hakatakse füüsilist tehes hingeldama. · Tõuseb vere suhkrusisaldus, neerupealised eritavad rohkem adrenaliini ja noradrenaliini hapete ja leeliste tasakaal muutub, mistõttu seeduv toit võib pääseda soolestikust tagasi makku · Kui naine on rase, siis ta lootesse jõuab nikotiini suhteliselt 2 korda enam kui emasse
nende lõhnataju. • Suits ja nikotiin värvivad hambad kollaseks, suitsetajatel on ka rohkem parodontiiti ja muid igemehaigusi, kaasa arvatud hammaste väljalangemist. • Krooniline köha ja köhatamine, suurenenud rögaeritus ja bronhiit on juba aastakümneid teadaolevad suitsetamise tagajärjed, lisaks on suitsetajad vastuvõtlikumad gripile ja neil on suurem tõenäosus grippi raskemalt läbi põdeda. • Suitsetamine põhjustab täiskasvanutel kopsumahu vähenemist, aga noorel areneval inimesel kopsumahu kasvu pidurdumist. Võhma on võrreldes eakaaslastega vähem ning kergemini hakatakse füüsilist tehes hingeldama. Pole üllatav, et suitsetamine halvendab ka noorte füüsilist vormi nii saavutuste kui ka vastupidamise suhtes – isegi regulaarselt treeningul käijate seas. • Teismelistel suitsetajatel on kolm korda rohkem õhupuudust ja neil tekib kaks korda rohkem röga kui mittesuitsetavatel teismelistel.
Sõltuvus . Tagajärjed Krooniline köha ja köhatamine suitsetajad vastuvõtlikumad gripile ja neil on suurem tõenäosus grippi raskemalt läbi põdeda. suurenenud rögaeritus ja bronhiit on juba aastakümneid teadaolevad suitsetamise tagajärg. Hambad muutuvad kollasemaks ja nahk vananeb kiiremini, kui mittesuitsetajal. Tagajärjed Suitsetamine põhjustab täiskasvanutel kopsumahu vähenemist, aga noorel areneval inimesel kopsumahu kasvu pidurdumist. Suitsetamine on ka seotud kuulmislangusega, nägemishäiretega ja sagenenud peavaludega. Suitsetaja kops ja mittesuitsetaja kops Mida teha loobumiseks ? Võtta endale mingi hobi Suitsu asemel kasutada pliiatsit, "tõmmata seda ". Üks päev korraga, anda endale preemiaid. Olla palju värskes õhus. Tuleb endale aru anda, kui tervislikult elada tahetakse .
Suitsus sisalduvad mürkained · Sigaretis on enam kui 4000 keemilist ühendit. · Ammooniumi · Ammoniaaki · Atsetooni · Kaadmiumi · Vinüülkloriidi · Formaldehüüdi · Naftaleeni · Vingugaasi · Tõrva · Mentooli · Nikotiini · Tsüaniidi · Formaldehüüdi · Arseeni · Radioaktiivnsed ained Suitsetamise tagajärjed · Suitsetamine põhjustab täiskasvanutel kopsumahu vähenemist, aga noorel areneval inimesel kopsumahu kasvu pidurdumist. · Hingeõhk muutub haisvaks, nõrgeneb lõhnataju. · Suitsetamine on ka seotud kuulmislangusega, nägemishäiretega ja sagenenud peavaludega. · Krooniline köha ja köhatamine. · Hambad muutuvad kollasemaks ja nahk vananeb kiiremini, kui mittesuitsetajal. · Südame ja veresoondkonna haigused. · Kopsuvähk. · Igemete põletik, hammaste väljalangemine. Tubakasõltuvus · Tubakasõltuvus on mürgituse vorm.
et suitsetajate õnneks) nüristab nende lõhnataju. · Suits ja nikotiin värvivad hambad kollaseks, suitsetajatel on ka rohkem parodontiiti ja muid igemehaigusi, kaasa arvatud hammaste väljalangemist. · Krooniline köha ja köhatamine, suurenenud rögaeritus ja bronhiit on juba aastakümneid teadaolevad suitsetamise tagajärjed, lisaks on suitsetajad vastuvõtlikumad gripile ja neil on suurem tõenäosus grippi raskemalt läbi põdeda. · Suitsetamine põhjustab täiskasvanutel kopsumahu vähenemist, aga noorel areneval inimesel kopsumahu kasvu pidurdumist. Võhma on võrreldes eakaaslastega vähem ning kergemini hakatakse füüsilist tehes hingeldama. Pole üllatav, et suitsetamine halvendab ka noorte füüsilist vormi nii saavutuste kui ka vastupidamise suhtes isegi regulaarselt treeningul käijate seas. · Teismelistel suitsetajatel on kolm korda rohkem õhupuudust ja neil tekib kaks korda rohkem röga kui mittesuitsetavatel teismelistel.
tasemest, tõuseb füüsilise töö puhul ja adrenaliini toimel. soojusbilanss Soojust võib saada või kaotada neljal viisil: -soojusjuhtivuse teel -konvektsioon -aurustumine -soojuskiirgus -konduktsioon Vananemine Juuste hõrenemine Lõhna- ja maitsetundlikkuse nõrgenemine Kuulmise nõrgenemine Nägemise halvenemine Ajukoore rakkude arvu vähenemine Kopsumahu vähenemine Südamemahu vähenemine Luude hõrenemine seedehäired Kõrgem närvitalitus Inimese aju kaalub ligikaudu 1,5 kg Koosneb põhiliselt veest ja meenutab sültjat massi Närvisüsteem Võimaldab meil koguda informatsiooni Koordineerida informatsiooni Anda informatsiooni edasi efektoritele Aju informatsioon LÜHIMÄLU: Sensoorne mälu- unustamine (kestus 1sekund)
Ta suudab võtta vastutuse ka teiste inimeste, nende heaolu eest. Ta tunneb ennast, oma tugevaid ja nõrku külgi, suudabpüstitada endale ja arengule eesmärke ja areneda. Ta on võimeline käsitlema oma tundeid, mõtteid ja kogemusi Hilise täiskasvanuea ehk vanaduse tunnused Luude hõrenemine Lõhna ja maitsetundlikkuse vähenemine Ajukoore rakkude arvu vähenemine kuulmise nõrgenemine Nägemise halvenemine Kopsumahu vähenemine Südamemahu vähenemine Neerude uriini tootmis võime vähenemine Seedehäired Lihasjõu vähenemine Termoregulatsiooni häire Surmatunnused Piiripealsed märgid: hingamine ja südametegevus aeglustuvad, muutuvad ebakorrapäraseks lihased .... kudede pinge väheneb refleksid kaovad liikumis- ja aistimistaju kaob naha värvus muutub valgeks, hallikaks, sinakaks valutundlikkus nõrgeneb tajud kaovad hingamine on häälekas, korisev - lisandub lima eristus
koos nakatunud rakuga), humoraalne immuunsus (antikehad seonduvad patogeeniga, neutraliseerivad selle ning märgistavad ta hävitamiseks fagotsüütide poolt) Allergia e ülitundlikkus, allergeen, kõigesuhtes, võibad kashjustada elundeid, Vananemine DNA otstes telomeerid mis poolduvad, kriitilises pikkuses enam mitte, organism hakkab ,,kuluma", keskonnategurid, *juuste hõrenemine *nägemise, kuulmise halvenemine *kopsumahu vähenemine *naha elastsuse vähenemine *luude hõrenemine *seedehäired *lihasjõu vähenemine *võimetus *
• Suits ja nikotiin värvivad hambad kollaseks, suitsetajatel on ka rohkem parodontiiti ja muid igemehaigusi, kaasa arvatud hammaste väljalangemist. • Krooniline köha ja köhatamine, suurenenud rögaeritus ja bronhiit on juba aastakümneid teadaolevad suitsetamise tagajärjed, lisaks on suitsetajad vastuvõtlikumad gripile ja neil on suurem tõenäosus grippi raskemalt läbi põdeda. • Suitsetamine põhjustab täiskasvanutel kopsumahu vähenemist, aga noorel areneval inimesel kopsumahu kasvu pidurdumist. Võhma on võrreldes eakaaslastega vähem ning kergemini hakatakse füüsilist tehes hingeldama. Pole üllatav, et suitsetamine halvendab ka noorte füüsilist vormi nii saavutuste kui ka vastupidamise suhtes – isegi regulaarselt treeningul käijate seas. • Teismelistel suitsetajatel on kolm korda rohkem õhupuudust ja neil tekib kaks korda rohkem röga kui mittesuitsetavatel teismelistel.
higistamisel. 15Treebingumoju a) sudamele-löögisagedus ja hingamine suurenevad. b) veresoontele- läbimoot suureneb, veri kannab soojuse naha pinnale. c) hingamiselunditele. töö inten d) lihastele-lihased teevad tööd ..paraneb lihaste toonus ja vastupidavus. 16Vananemise tunnused-juuste horenemine/välja langemine, lohna/maitsemeele norgenemine, kuulmise norg, nägemise halvenemine, ajukoorerakkude vähenemine, kopsumahu vähenemine, sudamemahu vähenemine, luude horenemine, seedehäired, lihasjou vähenemine, kortsude teke. 17Mix me vananeme?-kuna meie sees tiksub geneetiline kell, keskkonna tegurid pohjustavad ka vananemist.
peale! · Suits ja nikotiin teevad hambad kollaseks, suitsetajatel on ka rohkem parodontiiti ja muid igemehaigusi, kaasa arvatud hammaste väljalangemist. · Krooniline köha ja köhatamine, suurenenud rögaeritus ja bronhiit on juba palju aega teadaolevad suitsetamise tagajärjed, suitsetajad on vastuvõtlikumad gripile ja on suurem tõenäosus seda raskemalt läbi põdeda. · Suitsetamine põhjustab täiskasvanutel kopsumahu vähenemist, aga areneval noorel kopsumahu kasvu pidurdumist. Pole üllatav, et suitsetamine halvendab ka noorte füüsilist vormi nii vastupidamise kui ka saavutuste suhtes. · Teismelistel suitsetajatel on 3 korda rohkem õhupuudust ja tekib kaks korda rohkem röga kui mittesuitsetavatel teismelistel. · Noorte suitsetajate südame löögisagedus on kahe-kolme löögi võrra minutis
2. Keskkonnategurid · Keskkonnategurite otsene mõju DNA-le (näit. otsene päikesekiirgus) · Vabad radikaalid, mis sattununa organismi (näit. hingamisel O) kahjustavad DNA-d ja valkusid. Vananemise tunnused: · Ajukoorerakkude arvu vähenemine · Kuulmise nõrgenemine · Lõhna- ja maitsetundlikkuse vähenemine · Nägemise nõrgenemine (kaugnägelikkus, hall kae) · Kopsumahu vähenemine · Südame löögimahu vähenemine · Neerude töövõime vähenemine · Seedehäired · Lihasjõu, koordiatsiooni vähenemine · Termoregulatsiooni häired · Viljakuse vähenemine meestel, lakkamine naistel · Luustiku kulumine (liigesed) ja luuhõrenemine · Naha elastsuse vähenemine (,,kortsud") · Juuste hõrenemine Treeningu füsioloogia
Teismelistest suitsetajatest jääb täiskasvanueas kirglikeks suitsetajateks umbes 80%. Suitsetamine Suitsetamine mõjutab tervist juba esimesest sigaretist peale. •Suits ja nikotiin värvivad hambad kollaseks, parodontiit ja igemehaigused, hammaste väljalangemine. •Krooniline köha ja köhatamine, suurenenud rögaeritus ja bronhiit on tagajärjed, lisaks on suitsetajad vastuvõtlikumad gripile ja neil on suurem tõenäosus grippi raskemalt läbi põdeda. •Põhjustab täiskasvanutel kopsumahu vähenemist, aga noorel areneval inimesel kopsumahu kasvu pidurdumist. Võhma on võrreldes eakaaslastega vähem ning kergemini hakatakse füüsilist tööd tehes hingeldama. Suitsetamine halvendab ka noorte füüsilist vormi nii saavutuste kui ka vastupidamise suhtes – isegi regulaarselt treeningul käijate seas. •Teismelistel suitsetajatel on kolm korda rohkem õhupuudust ja neil tekib kaks korda rohkem röga kui mittesuitsetavatel teismelistel.
lupjumine väheneb kopsud kopsumaht suureneb, alveoolide pindala suureneb, lihased tugevnevad lihased rohkem mitokondreid, lihaste töö kordineeritum, müoglobiin aitab O2 siduda 32. Muutused inimese vananemisel: juuste hõrenemine või täielik väljalangemine lõhna- ja maitsetundlikkuse, kuulmise, nägemise nõrgenemine ajukoore rakkude vähenemine kopsumahu ja südamemahu vähenemine neerude uurinitootmisvõime vähenemine luude hõrenemine seedehäired lihasjõu vähenemine naha elastsuse vähenemine termoregulatsiooni häired 33. Haigused vananemisel ja nende leevendus/ravi: Liigesepõletik operatsioon osteoporoos saab ennetada (piimatooted, kehaline aktiivsus) Alzheimeri tõbi ravi puudub
Ent vananemine on midagi enamat, kui aastate lisandumine. Vananemine on lõiv, mida läbielatud aastad inimeselt nõuavad. Me sünnime kõrge aluselise vere PH-tasemega 7.44. Kui me vanemaks saame, langeb vere PH-tase 7.35 või madalamale. Vananemise tunnused: · Luude hõrenemine · Lõhna ja maitsetundlikuse vähenemine · Ajukoore rakkude vähenemine · Kuulmise halvenemine · Nägemise halvenemine · Kopsumahu vähenemine · Südamemahu vähenemine · Neerude uriinitootmise vähenemine · Seedehäired · Lihasjõu vähenemine · Termoregulatsiooni häired Esmaseks märgatavaks vananemise tunnuseks on kortsud. Seda aitab vältida UV kaitsefaktoriga päikesekreemi kasutamine, peakatete kandmine, naha niisutamine kreemiga, õige toitumine. Küünte kasv aeglustub, värvus muutub kollakaks. Küüned paksenevad, lõhenevad. Juuste kasv aeglustub ja muutub halliks
lehkama, ja nüristab nende lõhnataju. Suits ja nikotiin värvivad hambad kollaseks, suitsetajatel on ka igemehaigusi, kaasa arvatud hammaste väljalangemist. Krooniline köha ja köhatamine, suurenenud rögaeritus ja bronhiit, lisaks on suitsetajad vastuvõtlikumad gripile ja neil on suurem tõenäosus grippi raskemalt läbi põdeda. Suitsetamine põhjustab täiskasvanutel kopsumahu vähenemist, aga noorel areneval inimesel kopsumahu kasvu pidurdumist. Võhma on võrreldes eakaaslastega vähem ning kergemini hakatakse füüsilist tehes hingeldama. Noorte suitsetajate südame löögisagedus on kahe-kolme löögi võrra minutis kiirem kui mittesuitsetavatel eakaaslastel. Suitsetamine on ka seotud kuulmislangusega, nägemishäiretega ja sagenenud peavaludega. Tubakas suurendab ka järgmiste haiguste ohtu: südamehaigused (igal aastal sureb 170 000 inimest)
Kromosoomide otstes on DNA lõigud, mida nimetatakse telomeerideks. Raku iga pooldumisega telomeerid lühenevad. Kui need on lühenenud kriitilise pikkuseni, kaotavad rakud pooldumisvõime. Kui rakud enam poolduda ei saa, siis pole ka võimalik kudesid regenereerida ja organism hakkab "kuluma". Vananemise tunnused: Juuste hürenemine või täielik väljalangemine; Lõhna- ja maitsetundlikuse nõrgenemine; Kuulmise nürgenemine, eriti kõrgemate helide osas; Nägenemise halvenemine; Kopsumahu, südamemahu ja neerude uriinitootmisvõime, ajukoore rakkude arvu, lihasjõu, naha elastsuse vähenemine; Luude hõrnemine. Seedehäired. Termoregulatsiooni häired. Veebilanss - Veekoguste summa, mida organism saab, kaotab ja akumuleerib. Vett saame 2/3 joogiga, 1/3 toiduga, ja väike kogus ainevahetuse käigus. Vett kaotame uriiniga, väljahingamisel, higistades(aurustub ka nahast ilma higistamatta)
pooldumisvõime ja ei toimu enam rakkude asendumist, koed kaotavad uuenemisvõime 2)Keskkonnategurid Keskkonnategurite otsene mõju DNA-le (näit. otsene päikesekiirgus) Vabad radikaalid, mis sattununa organismi (näit. hingamisel O) kahjustavad DNA-d ja valkusid. Vananemise tunnused: Ajukoorerakkude arvu vähenemine, Kuulmise nõrgenemine, Lõhna- ja maitsetundlikkuse vähenemine, Nägemise nõrgenemine (kaugnägelikkus, hall kae), Kopsumahu vähenemine, Südame löögimahu vähenemine, Neerude töövõime vähenemine, Seedehäired, Lihasjõu, koordiatsiooni vähenemine, Termoregulatsiooni häired, Viljakuse vähenemine meestel, lakkamine naistel, Luustiku kulumine (liigesed) ja luuhõrenemine, Naha elastsuse vähenemine (,,kortsud"), Juuste hõrenemine Organismi talitluse reguleerimine Homöostaas püsiva sisekeskkonna säilitamine Selle tagavad 1. Energiabilanss
Vananemine Miks vananeme-meie sees tiksub geneetiline kell, mis määrab elupikkuse. Kromosoomide otstes on DNA lõigud-telomeerid. Raku iga pooldumisega telomeerid lühenevad, lõpus kaotavad telomeerid pooldumisvõime, ning organism hakkab kuluma. Vananemist kiirendab, ja Dna-d kahjustab päikesekiirgus. Inimese sees aga kahjustab organismi üksikud radikaalid (hapnik) Vananemisnähtused:juuste hõrenemine, väljalangemine, kuulmise nõrgenemine,nägemise halvenemine,kopsumahu vähenemine,luude hõrenemine, seedehäired,lihasjõuvähenemine, termoregulatsiooni häired
asendisse (pea pisut ülespoole), jahutada- õhuga või veega, külm kompress, külm jook. 19. Millised muutused toimuvad organismis pideva treeningu tulemusel? Suureneb mitokondrite arv lihastes, paraneb verevarustus 20. Millised muutused toimuvad inimese organismis seoses vananemisega (DNA, viljakus, meeleelundite töö, mälu, välimus)? Luude hõrenemine, lõhna ja maitsetundlikkuse vähenemine, ajukoore rakkude arvu vähenemine, kuulmise nõrgenemine, nägemise halvenemine, kopsumahu vähenemine, südamemahu vähenemine, neerude uriinitootmisvõime vähenemine, seedehäired, lihasjõu vähenemine, termoregulatsiooni häired, unehäired, tähelepanuvõime halvenemine, meeleorganite töö halvenemine, emotsionaalne mandumine, sisenõrenäärmete talituse muutus, DNA kahjustused- reparatsiooni aktiivsuse vähenemine, häirub ka valkude süntees, mis on vajalik närvisüsteemi talituseks; Kromosoomide telomeeride lühenemine- rakud kaotavad pooldusvõime
kokku, mitte ei anna lisa) Homoöstaasi tagamiseks - Südamelöögisageduse tõus - Hingamise intensiivistumine - Vereringe nahas intensiivistub - Higistamise tõus Taastamise järjekord - ATP varud - Piimhappe eemaldamine - Glükogeenivarude taastamine Treeningu toime Südamelihase suurenemine , südame löögimahu suurenemine - Tavaliselt 90 cm3 - Treenitud 120 cm3 Löögisageduse aeglustumine Veresoonte suurem vastupidavus Hingamislihaste tugevnemine Kopsumahu suurenemine Lihtaste suurenemine Lihaste töö kordinatsiooni paranemine Vananemine - Enamus organisme ei ela nii kaua kui inimene - Kromosoomide jagunemise lõplikus - DNA kahjustumine keskkonna tingimuste mõjul - Vabade radikaalide ühinemine hapnikuga - Väheneb meeste viljakus - Naistel kujuneb menopaus (munarakud saavad otsa umbes 45-55) - Luustiku kulumine - Liigesepõletikud (80% üle 65 aastased) - Osteoporoos = luude hõrenemine
Kromosoomide otstes on DNA lõigud, mida nimetatakse telomeerideks. Raku iga pooldumisega telomeerid lühenevad. Kui need on lühenenud kriitilise pikkuseni, kaotavad rakud pooldumisvõime. Kui rakud enam poolduda ei saa, siis pole ka võimalik kudesid regenereerida ja organism hakkab "kuluma". Vananemise tunnused: Juuste hürenemine või täielik väljalangemine; Lõhna- ja maitsetundlikuse nõrgenemine; Kuulmise nürgenemine, eriti kõrgemate helide osas; Nägenemise halvenemine; Kopsumahu, südamemahu ja neerude uriinitootmisvõime, ajukoore rakkude arvu, lihasjõu, naha elastsuse vähenemine; Luude hõrnemine. Seedehäired. Termoregulatsiooni häired. Bioloogia kontrolltöö Villu Õppimine ja mälu Tehakse vahet lühimälu ja püsimälu vahel. Lühimälus leiduv info unustatakse kiiresti, kui seda harjutamise teel püsimällu ei kanta
ja see vöhendab liigisisest konkurentsi). (Liblikad, kärbsed, kirbud, mardikad) INIMARENGU SAADIUMID Vananemine- Algab viljastumise hetkest. Geenide poolt määratud ja oluliselt keskkonna poolt mõjutatud. Vananemist kiirendavad: Päevitamine, haigused, toitainete vaesus, kehavõõraste ainete kuhjumine, rakkude jagunemisõime langus. Vananemise tunnused: · Luude hõrenemine · Närvisüsteemi ja meeleelundite halvenemine · Kopsumahu vähenemine · Südamemahu vähenemine · Neerude uriinitootmise vähenemine · Seedehäired · Lihasjõu vähenemine · Lihastoonuse ja organite tööjõu langus. SURM Organismi elutegevus lõpeb. *Agoonia-Teadvusehäired, südame rütmihäired, kopsuturse, krambid. *Kliiniline surm- (5-7 min- selleks ajaks on organismil hapnikuvarusid) Teadvus puudub, südametöö- ja hingamise seiskumine. Võimalik päästa, ehk elustada. *Bioloogiline surm- Ajusurm
Soojendus algab jooksuga mis on tavaliselt 500m või natuke üle selle. Esimene soojendus jooks tuleb teha madala tempoga , sest lihased tuleb trenniks soojaks saada. Jooksmisele järgneb järgnevad jooksuga seonduvad harjutused nagu: põlvetõsted, sääretõsted, lühikesed kiirendused ja muud harjutused mis soojendavad lihased mida peamiselt kasutad jooksmiseks. Jooksud Soojendusele järgnevad juba raskemad jooksu harjutused mis hõlmavad endas kopsumahu suurendamist ning vastupidavust mis tuleb kasuks spordialadel kus on füüsiline pingutus pikem kui 1 minut. Vastupidavuseharjutused on harjutus mida kutsutakse ümbrikuks. algus . kiirendus. sörk. (ümbriku skeem) Skeemil on kujutatud ümbriku jooksu . Jooks näeb välja nii et digonaal osal toimub kiirendus ning ümbriku külgedel toimub sörk
Palavik, isutus, salovatsioon ja longe. Noorloomade müokardiit-surmlõpe. Tiinetel abordid. Viirus: RNA-viirus. Tundlik pH kõikumise suhtes. 8 serotüüpi ja lugematu arv variante. Nakatumise teed: mäletsejad respiratoorne tee; siga respiratoorne ja alimentaarne tee. Kõik liigid läbi limaskestade ja naha. Veis on 7 korda vastuvõtlikum respiratoorsele nakkusele suure kopsumahu tõttu. Viiruse eritumine keskkonda: villide sisu ja epiteel, väljahingatavad gaasid, roe, sperma, piim. Siga eritab viirust hingamisteede kaudu 8x rohkem kui veis. Enne kliiniliste tunnuste ilmnemist võib viirust isoleerida: kõri limaskestalt, piimast, spermast. Viirus tapetud või hukkunud loomades: haiguse akuutuses faasis kõigis kudedes ja organites; pärast surma pH langus lihaskoes tapab viiruse, viirus säilib lümfisõlmedes ja luuüdis.
Tüüpilised haigustunnused: villid keelel, suu limaskestal, huultel, sõrapiirdel ja –vahel, nahal ja udaral. Palavik, isutus, salovatsioon ja longe. Noorloomade müokardiit-surmlõpe. Tiinetel abordid. Viirus: RNA-viirus. Tundlik pH kõikumise suhtes. 8 serotüüpi ja lugematu arv variante. Nakatumise teed: mäletsejad – respiratoorne tee; siga – respiratoorne ja alimentaarne tee. Kõik liigid – läbi limaskestade ja naha. Veis on 7 korda vastuvõtlikum respiratoorsele nakkusele suure kopsumahu tõttu. Viiruse eritumine keskkonda: villide sisu ja epiteel, väljahingatavad gaasid, roe, sperma, piim. Siga eritab viirust hingamisteede kaudu 8x rohkem kui veis. Enne kliiniliste tunnuste ilmnemist võib viirust isoleerida: kõri limaskestalt, piimast, spermast. Viirus tapetud või hukkunud loomades: haiguse akuutuses faasis – kõigis kudedes ja organites; pärast surma – pH langus lihaskoes tapab viiruse, viirus säilib lümfisõlmedes ja luuüdis.
Kehaline aktiivsus Vabad radikaalid organismis ja selle ümber- võivad kahjustada DNA-d kui ka valkusid. Vananedes langeb sigimisedukus. Inimese luustik hakkab kannatama kulumise all- liigesepõletik ja osteoporoos (luude hõrenemine). Vananemise tunnused: Luude hõrenemine Lõhna ja maitsetundlikkuse vähenemine Ajukoore rakkude arvu vähenemine Kuulmise nõrgenemine Nägemise halvenemine Kopsumahu vähenemine Südamemahu vähenemine 58 Neerude uriinitootmisvõime vähenemine Seedehäired Lihasjõu vähenemine Termoregulatsiooni häired. Esmaseks märgatavaks vananemise tunnuseks on kortsud. Seda aitab vältida UV- kaitsefaktoriga päevituskreemi kasutamine, peakatete kandmine, naha niisutamine kreemiga, õige toitumine. Närvisüsteem.
Raseduse ajal on tihti tõusnud vere settereaktsioon, võib esineda leukotsüütide arvu suurenemist, suurenenud on vere hüübivus. Hingamissüsteem 38 Juba raseduse I trimestril hingamise minutimaht suureneb. Hingamissagedus püsib muutusteta või tõuseb maksimaalselt 10% võrra. Kopsumaht jääb samaks kui enne rasedust, vaatamata südame ja diafragma asendi muutustele. Kopsumahu säilimise tagab rinnakorvi laienemine, mille põhjuseks on roiete nihkumine horisontaalsemasse asendisse. Neerutalitlus Neerutalitlus aktiviseerub raseduse ajal oluliselt, kuna neerude kaudu eritatakse nii ema kui loote ainevahetusproduktid. Neerude verevarustus suureneb ning neerupäsmakeste filtratsioonivõime tõuseb. Raseduse algul, emaka surve tõttu kusepõiele, võib tekkida vajadus sagedamini urineerida. Raseduse lõpul, kui põiele surub loote pea, võib see kaebus uuesti tekkida
annaabi.ee 
