● Moondega areng ● Hästi arenenud haistmismeel, kuulmine ja küljejoon ● Jaotatakse luukaladeks, kõhr kaladeks ja sõõrsuudeks Kahepaiksed ● Kohastunud niiskete elupaikadega ● Õrn niiske nahk ● Vees saavad hingata naha abil ● Kullesed hingavad lõpustega ● Täiskasvanud hingavad maismaal kopsudega ● Kolmeosaline süda, suur ja väike vereringe, kehas voolab segaveri ● Kõigusoojased ● Kehaväline viljastumine ● Koevad vette, vastsed arenevad vees ● Moondega areng ● Hea nägemine, valikuline kuulmine ● Jaotatakse sabakonnadeks ja päriskonnadeks
Iseseisev töö. Roomajad. Vasta küsimustele. 1. Tuleta meelde, milline on kahepaiksete hingamine! Too välja sarnasused ja erinevused roomajate ja kahepaiksete hingamises! kahepaiksed Roomajad Hingavad kopsudega sarnasused Hingavad kopsudega Hinagvad ka naha abil Kopsud on rohkem erinevused arenenud kui kahepaiksetel 2. Nagu teame saavad kahepaiksed osa vajalikust hapnikust ka naha kaudu. Millised roomajate naha iseärasused ei võimalda neil enam naha kaudu hingata?
Ühte pessa muneb kuni 3 emaslindu,igaüks 5-15 muna.Üks muna kaalub 800 grami. Poegade eest hoolitseb ja haub isaslind. Haudumine kestab 53–60 päeva, mõnedel andmetel aga 66. Vahel muneb emane veel haudumise ajalgi pessa lisaks. Haub ainult isaslind. Ta võib käia pesalt ära toitu otsimas, kuigi sagedamini nälgib lind kogu haudumise aja jooksul. Eluviis Emu on lennuvõimetu, aga ta suudab joosta pikka maad. Lühikest aega suudab ta arendada kiirust kuni 50 km/h. Emu hingab kopsudega. Austraalias võib emu kõikjal kohata, kuigi ta väldib tihedalt asustatud alasid, tihedaid metsi ja kuivi alasid. Emu võib istuda vees ja suudab ka ujuda. Emu elab looduses 10–20 aastat. Toitumine Emu sööb vilju, seemneid ja väikesi loomi. Ta sööb ka taimi ja putukaid: rohutirtse, ritsikaid, lepatriinusid, liblikaröövikuid ja sipelgaid. On teada, et emu võib nädalate viisi toiduta olla. Seal, kus emusid on palju, võivad nad põlde kahjustada
konnale ohtlik . Kahepaiksed koevad oma ümbrusest. munad vette, millest arenevad kullesed. Kullesed on kala moodi, neil on saba ja nad hingavad lõpustega. Hiljem arenevad neil kopsud ja jalad ning nad tulevad veest välja maismaale. Kahepaiksed toituvad putukatest, tigudest ja ussidest. Konnad kasutavad saagi püüdmiseks oma pikka keelt, saak kleepub keele külge ning ta neelab selle alla. Konnad on ka ise toiduks teistele lindudele, imetajatele. Maismaal hingab konn kopsudega ja läbi naha. Sellepärast peab tal nahk olema limane. Vette
vahel veepinnal hingamas käima. · Kõik konnakullused hingavad lõpustega. Keskkonnaameti pilt Mudakonn on üks haruldasemaid kahepaikseid Eestis. Teda leidub veel vaid Ida-Eestis, suurim asurkond asub Piirissaarel. Mudakonnal on eriliselt suured kullesed. 4. Kuidas veeimetajad hingavad? · Kõik imetajad hingavad kopsudega. · Veest kopsudega hapnikku kätte ei saa (seda on seal lihtsalt palju vähem). · Veeimetajad peavad aeg-ajalt veepeal hingamas käima. · Neil talletub hapnik paremini ning seega peavad nad veeall kauem vastu kui meie. Hallhüljes 5. Kuidas kalad vees liiguvad? · Kaladel on mitmesuguseid kohastumusi vees kiirelt liikumiseks: 1.VOOLUJOONELINE KEHA väike veetakistus 2.SUHTELISELT PAINDUV KEHA aitab edasi liikuda 3.UIMED sabauimega lisab kala hoogu, selja-,
Roomajad Nimi ja Klass siia Kes on roomajad? Roomajate hulka kuuluvad krokodillid, maod, sisalikud ja kilpkonnad. Roomajate elupaigad Roomajad on kohastunud soojade ja kuivade elupaikadega. Roomajate nahk Roomajatel on kuiv soomuseline nahk, nende nahk on näärmeteta ja kaetud erineva suurusega sarvplaadikestega. Roomajate hingamine Roomajad hingavad kopsudega, Hingamisliigutused toimuvad roietevaheliste lihaste ja kõhulihaste abil. roomajate süda ja vereringe Roomajatel on kolmeosaline süda, tal on suur ja väike vereringe, tema kehas voolab segaveri. Roomajad on kõigusoojased Roomajad on kõigusoojased ehk nende kehatemperatuur sõltub sellest kui soe väljas on. https://www.youtube.com/watch?v=B3NbPUTD5qA https://www.youtube.com/watch?v=OCWFlP8ZtjE Roomajate viljastumine Roomajatel on kehasisene viljastumine. Roomajate pesapaigad
Jala asetuse ja liikumisviisi järgi nimetatakse neid loomi ka kõhtjalgseteks. Kombitsad: Teo tähtsamateks meelteks on kompimis- ja maitsmismeel. Nad kombivad peamiselt kombitsa ja jala tallaga. Teise kombitsapaari tipul asuvad kiriteo silmad. Ta eristab ainult valgust ja varju. Siseelundid: Enamik tähtsatest siseelunditest elavad (asuvad) kojas ega ole välja sopistavad nagu jalg ja pea. Nad söövad taimelehti ja lüpsenud vilju hõõrlaga. Hingamine: Tigu hingab kas lõpustega või kopsudega. Kiritigu hingab kopsu abil mis asjub koja eesserva lähedal. Läbi hingeava pääseb õhk kopsu. Värvitu või veidi sinaka tooniga vere paneb liikuma selgmises osas paiknev süda. Paljunemine: Kiritigu on liitsuguline. Tema kehas on ainult üks sugunääre, milles valmivad nii seemne- kui ka munarakud.
Kaks vereringet Kehas ringleb segaveri Süda on kolmekambriline Sigimine Lahksugulised Eelistavad sigida väikestes veekogudes Viljastamine kehaväline Isasloomadel häälitsemisvõime MUNA VASTNE e. KULLES - KONN Areng Vastne e. kulles kulleseiga kestab 50 90 päeva Areng lõppeb moondega, mille käigus kaob saba kaob küljejoon arenevad jäsemed lõpused asenduvad kopsudega taimne toit asendub loomse toiduga Mitmekesisus Päriskonnad e. Sabaga konnad sabata konnad harivesilik Maismaakonnad tähnikvesilik rohukonn kärnkonn mudakonn Veekonnad tiigikonn järvekonn
AHVEN Perca fluviatuilis L. Ahvena välis ja siseehitus Ahvenal on üpriski suur pea, küllaltki suured ninaavad ning lai suu. Hingamiselunditeiks on lõpused. Kopsudega, nagu imetajad, ei saaks nad elada, sest veest vajaliku hapniku kättesaamiseks on vaja lõpuseid. Need asuvad kalal silmade taga. Kõige peal on lõpusekaas. Kui see üles tõuseb, ilmuvad nähtavale lõpused. Hingamisel neelab kala vett ja surub selle lõpusekaane avanedes üle lõpuste välja. Vees olev hapnik läheb läbi lõpuste verre. Samal ajal antakse süsihappegaas vette tagasi. Seda kala enam ei vaja. Kaladele on hapnik väga vajalik. Kui seda vees piisavalt ei ole,
Kahepaiksed 1. Kes on kahepaiksed? Selgroogsed loomad, kes elavad nii maismaal kui vees, kuid paljunevad ainult vees. 2. Konna tunnused : kehakate - õhuke, limane nahk skelett - häsemed, kaelalüli, rinnaluu hingamiselundid - kopsud, nahk vereringe - kaks südame ehitus - kolme kojaline seedeelundid - kloaak, neerud, magu 3. MIlline meeleelund on konnal juhtivaks meeleelundiks? Nägemine. 4. Kuidas hingab konn maal ja vees? Maal kopsudega, vees nahaga. 5. Mis võimaldab konnal hingata kehapinna kaudu? Veresooned. 6. MIks võivad konnad vees uppuda? Konnad ei saa naha kaudu piisavalt hapniku ja kopsud töötavad ainult maismaal. 7. Konna sigimiselundid : isastel - seemnesarjad , emastel - munasarjad. Kuidas toimub viljastamine? Vees, kehaväline viljastamine. 8. Täiskasvanud konna ja kullese erinevused. Kulles : välisehitus - saba hingamiselundid - lõpused toit - vetikad Konn : välisehitus - jalad
TEO TOITUMINE TEO SEEDEELUNDKOND ALGAB SUUAVAGA , MILLELE JÄRGNEB NEEL . NEELU ESIMESES OSAS ON HÕÕREL , MILLEGA TEOD SÖÖVAD TAIMSET TOITU . NEELULE JÄRGNEVAD MAGU JA SOOLTORU , MIS LÕPPEVAD PÄRAKUGA . TIGUDE HINGAMINE MAISMAA TEOD HINGAVAD KOPSUDEGA , VEES ELUTSEVAD TEOD KOPSUDE JA LÕPUSTEGA . TIGUDE TÄHTSUS ENAMIK TIGUSID TOITUB TAIMEDEST , NAD ISE ON TOIDUKS PALJUDELE LOOMADELE . OSA TIGUSID ON PARASIITIDE VAHEPEREHEMED . MÕNED TEOD ON KA SÖÖDAVAD INIMESTE JAOKS . TIGUSID NIMETATAKSE KÕHTJALGSETEKS . TIGUDEL ON AVATUD VERERINGE . TEOD ON LIITSUGULISED . V IINAMÄETIGU ON LOODUSKAITSE ALL . KOJATA TEOD ON NÄLKJAD . KARPIDE ARENG KARBID ON LAHKSUGULISED
Nõrgalt arenenud jalad. Madude keha läheb sujuvalt üle kereks, mis lõpeb sabaga. Madudel ei ole jalgu. Elupaik Roomajad on maismaaloomad. Veekeskkond pole oluline. Kõige arvukamad on just soojemates ja kuivemates kohtades kõrbetes ning poolkõrbetes. Liikumine Sisalikud liiguvad nad roomates. Kasutavad jalgade ja saba abi. Kilpkonnadel on tugevad jämedad jalad. Madude liikumine kulgeb keha kõverdavate liigutustega siuglemisena. Hingamine ja vereringe Hingavad kopsudega. Hingamisliigutused toimuvad roietevaheliste lihaste ja kõhulihaste abil. Kolmeosaline süda Kopsu ja kehavereringe. Kõigusoojased loomad. Toitumine Neelavad toidu tervena alla. Hambaid kasutavad toidu kinnihoidmiseks. Mürkmaod kasutavad mürgihambaid. Sisalikud söövad selgrootuid loomi. Maod kasutavad toiduks ka pisiimetajaid. Meeleelundid Hästi arenenud nägemine ja haistmine. Keel on kompimisorganiks. Kuulmine on kesiselt arenenud . Tuntakse maapinna võnkeid. Sigimine
leiud(varasemate organismide kivistised.mida pindmisem seda keerulisem.mida vanem seda lihtsam org.rudimendid(evol.käigus vajalikud,enam ei.Inim:silmahambad,karvkate,ussripik.Kunagi oli õhine eellane)embrüogenees(läbitakseliigi evol.arengu e.fülogeneesi etapid.pogen reegel)konvergents(N:voolujoonelisus delfiinil,hail) Hulkraksus:-rakkude eristumine kudedeks,organiteks.-kujunes org.sisene tööjaotus-püsiv sisekeskkond. Selgrogsete kohastumised:-hingamine kopsudega,kehasse õhuhapnik.-kehasisene viljastumine.-arenenud liikumisorganid. Kohastumiste suhtel.kasu:kasulikud vaid kujunemiskeskkonnas.N:-jänese talvinekarv lumeta ajal.-kõrbelooma liivavärvi karv mustal põllul.Liigi isendite ellujäämist,paljunemist soodustavad omadused. Biol.isolatsioon:erin.liikidesse kuuluvad isendid ei saa ristuda käitum.ja ehituslikel põhjustel.N:Saaremaallähestiku astseva musta ja punase leegri vahel ei teki ristandeid,sest must õitseb tunduvalt varem. Geogr.isol:e
Veetaimede kohastumused eluks vees: vartes on õhuruumid, veetaimed on elastsed, pinnal puudub kattekude. Tüüpilised näited on vesiroos, vesikupp, särjesilm, vesikatk ja vesikuusk. Vee loomadest: kalade keha on voolujooneline ja kaetud limase soomuskattega. Ujumiseks kasutab kala uimi. Hingamiseks on kalal lõpused. Ümbritseva tajumiseks on kaladel küljejoon. Sügavust reguleerib kala ujupõie abil. Kahepaiksed Maismaal liigub konn hüpates ja vees ujudes. Maismaal hingab konn kopsudega ja vee läbi naha. Toiduks püüavad nad liikuvaid putukaid oma kleepuva keelega.
1. arusisalik 2. kivisisalik 3. nastik 4. rästik 5. vaskuss ROOMAJATE VÄLISEHITUS: elavad valdavalt maismaal, mõned vees kõigusoojased osal pole jäsemeid sisalikud roomavad maod looklevad ehk siuglevad enamasti arenevad järeltulijad nahkja või lumiainest koorega munas järglased arenevad moondeta hingavad ainult kopsudega sarvestunud kuiv nahk ( sarvestunud soomused) kaitseb: kuivamise eest vaenlaste eest ümbruskonna mõjutuste eest ROOMAJATE SISEEHITUS: sisalik madu Kehakatted soomused vahetavad nahka - kestumine Kehakuju pea, kael, kere, jäsemed pea,( kael), kere
Sisalikud Robin Kendra ja Carl Ülejõe Iseloomulikud tunnused q hingamine kopsudega q kahe aordikaare esinemine q paks sarvkihiga nahk q koorega munad Roomajad on evolutsiooniliselt esimene täielikult maismaal eluga kohastunud selgroogsete rühm. elupaigad Sisalikud elavad kõigil mandritel peale Antarktise, samuti enamikul saarestikel. Neile meeldivad igasugused päikese käes soojenevad pinnad, mille läheduses on olemas sobivad varjumispaigad. Sisalikud mõnulevad päikese käes hommikul ja pärastlõunal, kuid
KIRITIGU Kiritigu on liitsuguline. Tema kehas on ainult üks sugunääre, milles valmivad nii seemne- kui munarakud. Ta hingab kopsudega ja ta erituselundiks on neer. Teo vereringe on avatud, vere paneb liikuma süda. Ning ta juhtivateks meelteks kompimis- ja maitsmismeel. Kiritigu on suure kojaga liik. 5,5-e kiiresti kasvava keermega koja laius varieerub 1418 mm (enamasti 1222 mm) ja kõrgus 1022 mm (enamasti 1825 mm). Koda on tumepruun, kaetud heledate (kollakate) tähnidega ning tavaliselt ühe tumepruuni vöödiga. Suue on ümar, suudmeserv tagasi keerdunud, valge huulega. Naba on suletud
Hingamiselundkon d 9.klass Hapnik organismis Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga Hingates saab organism õhust hapnikku Rakkude elutegevuseks moodustunud süsihappegaas vabaneb Hingame põhiliselt kopsudega Organismid peavad pidevalt hingama Energia saamine Vaja toitu ja hapnikku Toidu seedimisel verre imenduv lõppsaadus glükoos Glükoosis vabaneb talletunud energia Moodustuvad süsihappegaas ja vesi Rakuhingamine • Toidu seedimine • Tekib glükoos • Veri kannab rakkudesse • Glükoos lõhustub rakkudes • Temas vabaneb talletunud energia • Moodustub süsihappegaas ja vesi Õhu liikumine Õhu liikumise teid organismis nimetatakse hingamisteedeks
rõngasussid- koosnevad lülidest limused- teod, karbid, vähe liikuva eluviisiga lülijalgsed- nende keha koosneb lülidest putukad- lennuvõimelised, arenevad kahte viisi a) munevad ja arenevad b) munevad, areneb vastne ja tuleb uus vastne SELGROOGSED: kalad- vees, uimed, hingavad lõpustega, kõigusoojased, vereringe suletud, süda on 2 osaline kahepaiksed- pool veelise eluviisiga, areng toimub vees, kõigusoojased, paljas limanäärmetega nahk, hingavad kopsudega, nahk niiske roomajad- maismaa loomad, hingavad kopsudega, nahk on kuiv sarvsoomuseline, muneb maismaal, 2 ringeline veresüsteem linnud- püsisoojased, süda on 4 osaline, nahk näärmetega, kuiv, suled, hambaid ei ole imetajad- püsisoojased, süda 4 osaline, nahas näärmed, karvad kehal, toidavad poegi piimaga, kesknärvisüsteem 4) looduse ja keskkonnakaitse traditsiooniline looduskaitse maastiku kaitse looduse kasutamine rekreatsiooniks keskkonnahoid (vee ja õhu kaitse)
moodustavad riivitaolise elundi ehk hõõrla. Kiritoed söövad taimelehti ja küpsenud vilju,kraapides neilt hõõrlaga tükikesi. Teo maole järgnev u-kujuline sooltoru on pikk nind lõpeb koja eesserva lähedal pärakuga. Teo Tigule on arenenud ka võrdlemisi suur seedenõret tootev seedenääre hõõrel maks. Erituselundiks on tigudel üks neer, mis paikneb südame kõrval. Kiritigu hingab kopsuga Teod hingavad kas lõpustega või kopsudega. Kiritigu hingab kopsu abil, mis paikneb koja eesserva lähedal. Läbi hingeava pääseb õhk kopsu, mille rohkete veresoonte kaudu satub õhuhapnik verre. Värvitu või veidi sinaka tooniga vere paneb liikuma selgmises osas paiknev süda. Teo koda Koda kaitseb tigude elundeid. Tavaliselt on koda spiraalselt keerdunud oma pikitelje ümber. Koda koosneb tipust, keeritsast ja nabast. Koja ehitus väljastpoolt sissepoole on järgmine: sarvkiht,
Suurus 7. Mis tähtsus on pisivähkidel looduses? Kuidas on nad kasulikud inimesele? 1. 2. 8. Mis on vähikatk ja kuidas saab inimene selle levikut vältida? 9. Koosta neljalüliline toiduahel, mille üheks lüliks on jõevähk. B 1. Nimeta kolm lülijalgsete tähtsamat rühma. 1. 2. 3. 2. Tõmba õigele lauselõpule joon alla. 1. Vähil koosnevadlülidest a) keha ja jäsemed. b) ainult jäsemed. c) keha, jäsemed ja kõik kehajätked. 2. Vähid hingavad a) lõpustega. b) kopsudega. c) kogu keha pinnaga. 3. Vähi peas on a) kaks lihtsilma. b) kaks liitsilma. c) kaks liitsilma ja tundlad. 3. Leia sobivad sõnapaarid ja moodusta nendega bioloogiliselt õiged laused. Sõrad tagakeha ujujalad hingamine lõpused toidu haaramine 1. 2. 3. 4. Tõmba maha mõiste, mis ei sobi loetellu. Põhjenda, miks. Pearindmik, tagakeha, saba, uim._______________________________________________
------------------------------------ Limuste keha katab Mantel. Limused jagunevad:Teod,karbid,peajalgsed. TEOD ------------------------------------ Teod. - k6htjalgsed limused Keha katab lubiainest koda mis moodustub mantli eritistest.Kojas ulatub v2lja lihaseline jalg ja 2paari kombitsatega varustatud pea.Liikumist soodustab lima.Seedeelundkond algab suuavaga, seej2rel neel,enne neelu hrel, sii magu ja u-kujuline sooltoru,ja p2rak.Eritus elundiks 1 neel. Hingab kopsudega ja l6pustega. Vereringe on avatud.Liitsuguline. Viinametigu eesti looduskaitse all. KARBID ------------------------------------ Keha kotab lubi ainest koda mis koosneb kahest poolest mida yhendab lukuside. Avaneb ja sulgub= sulgurlihased,Kojade vahelt ulatub v2lja lihaseline jalg= liigub.Koja peamine kiht sarvainest, sisemine kiht prlmutterkihiga. Kehatagaosas moodustuvad sise-ja vljavooluavad.Toituvad=h6ljuvatest vhikestest ja ainuraksetest. Lahksugulised. PEAJALGSED
Konna ja kapsaliblika ontogenees Konna areng viljastumisest surmani: 1. Päev 1 Kudu e. muna. 2. Päev 3-4 Vastkoorunud kulles. 3. Päev 4-6 Konnakulles välislõpustega, toimub uimekurdude ja välislõpuste sugenemine. 4. Päev 6-9 Konnakullese välislõpuste suurima arengu staadium. 5. Päev 9 Konnakulles siselõpustega. 6. Päev 12 Konnakulles kopsudega, toimub välislõpuste kadumine ja kinnitumiselundi taandarengu staadium. 7. Päev 70 Konnakulles tagajalgadega. 8. Päev 84 Konnakulles esi-ja tagajalgadega, toimub lõpusekaane rebenemine ja eesjäsemete vabanemine, suuaparaadi ümberkujunemine ja eesjäsemete vabanemine. 9. Päev 84+ Veest kuivale siirdumine. 10. Päev 84+ Noor konn. Viljastumisest : Sigimiseks siirduvad ka maismaal elavad liigid veekogusse. Sarnaselt kaladega on
Mida rohkem kasvab pingutus, seda olulisemaks muutub anaeroobse ainevahetuse osa ja seda rohkem koguneb raskesti lagunevaid lõppaineid, mis sunnib pingutust lõpetama, sest organismil on raske neist vabaneda. Hingamine on enamasti hapnikku tarbiv reaktsioon, mille produktid on vesi ja süsihappegaas. Hingamine on gaasivahetus meie ja meid ümbritseva õhu vahel. Rahulikus olekus hingavad täiskasvanud 12 kuni 16, lapsed kuni 25 korda minutis. Inimesed hingavad kopsudega välishingamine. Sissehingatud õhk jõuab lõpuks kopsualveoolidesse, nendest edasi jõuab hapnik veresoontesse. Veresoontes transpordivad hapnikku vere punalibled. Sealt kandub rauaga seotud hapnik edasi koerakkudeni. Inimese igakülgseks arenemiseks ja kehaliselt vormisolemiseks on vaja treenida kogu organismi: nii südame-veresoonkonda kui ka lihaskonda. Selleks, et igakülgselt areneda, kasutatakse mitmekesiseid kehalisi harjutusi. Kehalisel aktiivsel tegevusel on head omadused:
Tehakse seda saagi varitsemiseks. Nt: koolibri. 4. Järjesta linnu sigimis ja arengu etapid. 1. Leiab sobiva paarilise 2. Isaslind viib seemnerakud emaslinnu kloaaki 3. Seemnerakud liiguvad munajuhasse, kus toimub sisemine viljastumine 4. Munajuhas kattub munarakk munavalge ja lubiainest koorega 5. Lind muneb munad 1-2 tükki 6. Lind hakkab mune soojendama ehk hauduma 7. Natuke aega enne koorumist torkab lind noka välja ja hakkab kopsudega hingama 8. Pojad hakkavad kolme nädala vanuselt hingama 9. Saavad suguküpseks esimesel eluaastal, kotkad 5-6 aastaselt 5. Mille poolest erineb linnu ja kahepaiksete munaraku viljastumine? Kahepaiksete munaraku viljastumine toimub vees. 6. Mille poolest erinevad linnu ja roomajate munad? Lindude muna koor on palju tugevam. Linnud peavad mune soojendama ehk hauduma. Lindude pojad ei suuda ise kohe kõndida ja toitu otsida. Lindudel on moondega areng. 7
LIMUSED TEOD KARBID PEAJALGSED · üheosaline koda, pea ja liikumiseks · kahest poolmest koda · jalg moondunud kombitsateks ja jalg · liikumiseks kiilukujuline jalg lehtriks · hingavad lõpuste või kopsudega · pea puudub · pea olemas · hingavad lõpustega · sisetoes seljal naha all · hingavad lõpustega
Peajalgsed on__________sugulised. Kõik peajalgsed on______________, kuna nad toituvad kaladest ja selgrootutest. Peajalgsetel on papagoi noka taolised__________________, millega nad suudavad purustada isegi kalade_______________. LIMUSED B 1. Kes kuuluvad limuste hulka? 1) 2) 3) 2. Tõmba õigele lauselõpule joon alla. 1. Kiriteo koda moodustub a) teo keha ümbritseva nahakurru e mantli eritistest. b)talla limanäärmete eritistest. 2. Kiritigu hingab a) lõpustega. b) kopsudega. 3. Kiritigu on a) lahksuguline. b) liitsuguline. 3. Leia sobivad sõnapaarid ja moodusta nendega bioloogiliselt õiged laused. Kompimine peata limus silmad jala tald karp valgus ja vari 1. 2. 3. 4. Tõmba maha mõiste, mis ei sobi loetellu. Põhjenda, miks. Kopsud, õhuhapnik, lõpused, maismaatigu._______________________________________ __________________________________________________________________________
loomad. Nad toituvad kurnates mereveest välja tillukesi hõljuvaid organisme. Hammasvaalad jahivad suuremat saaki- enamasti kala ja kalmaare. Kõige suuremad vaalalised on sinivaalad. Nende pikkus ulatub 33 meetrini. See tohutu loom kaalub 120 tonni. 120 tonni kaaluv sinivaal ei suudaks maismaal ühest paigast teise liikuda. Vees võib vaal olla väga liikuv. Vaalalistel on kaladega sarnane kehakuju, võimas saba ja tugevad lihased. Nagu kõik imetajad, hingab vaalgi kopsudega. Kopsude kaudu saab ta hingamiseks õhku. Selleks, et hingata, tõuseb vaal veepinnale. Toitudes või hädaohu eest varjudes võib vaal vee all viibida pool tundi või veel kauemgi. Ükski vaalaline ei lahku aga veest: nad ei suuda elada kuival. On selge, et vaalapoeg peab oskama ujuda oma elu esimesest tunnist peale. Vaala pojad sünnivad väga suurtena. Sinivaala poeg on sündides 7- 8 meetrit pikk. Vastsündinud vaalapoeg püsib paarkümmend minutit vees nagu õngekork, alles
rakud. Soomuselistel on haistmiseks lisaelund - Jacobsoni organ. Lõhna tundmiseks pistab loom aeg-ajalt oma kaheharulise keele otsad koos selle külge jäänud lõhnava aineosakestega suulaes avanevasse Jacobsoni organisse Enamasti eristavad nad hästi vaid liikuvaid objekte Keel on mitmetel roomajatel ka kompimisorganiks Kuulmine on enamikul roomajatel kesiselt arenenud - enamasti tuntakse vaid maapinna võnkeid HINGAMINE Kõik roomajad hingavad kopsudega Hingamisliigutused toimuvad roietevaheliste lihaste ja kõhulihaste abil VERERINGE Sarnaselt kahepaiksetega on ka enamusel roomajatel kolmeosaline süda ning kopsu- ja kehavereringe Arteriaalne- ja venoosne veri on peaaegu eraldunud Suhteliselt aeglasest ainevahetusest tulenevalt on roomajad kõigusoojased loomad TOITUMINE Enamik roomajaid on loomtoidulised, kes neelavad oma toiduobjekti tervena alla Hambaid kasutavad nad enamasti vaid toidu kinnihoidmiseks
geenifond ja levila. (taimerühm, loomarühm) selgroogsed- on isendid, kellel on olemas selgroog. (linnud, imetajad) linnud- on selgroogsete hõimkonnast, kellel on võime lennata ja kelle keha katavad suled. (tihane, varblane) kahepaiksed- selgroogsed loomad, kes võivad elada nii maismaal kui ka vees, nad hingavad kopsude ja lõpustega ning maismaal naha kaudu.(konnad, sisalik) roomajad- selgroogsed loomad, kes elavad peamiselt maismaal, hingavad kopsudega, paks sarvkihiga nahk, koorega munad.(maod, ussid, rästik, nastik, vihmauss) imetajad- selgroogsed loomad, närvisüsteem kõrgelt arenenud, neil on võime omada järglasi.(inimene, lehm) õistaimed- ehk katteseemnetaimed on suurim taimede hõimkond, jagunevad kahte rühma- üheidulised, kaheidulised, iseloomulik on õis ja sellest arenev vili. (ravimtaimed, ilutaimed) katteseemnetaimed- sama mis õistaimed. progress- on millegi areng muutuvas süsteemis.(organismide evolutsiooniline
· Käsn: kaitseb krabi + varjab · Krabi: saab süüa tänu käsnale - osa elab maismaal - kopsud · kookosvaras-puuviljasest (v.a kookos) · maaerakvähk.erakvähk Erakvähid · õrn tagakeha · peidetakse teokarpidesse · elavad maismaal · hingavad kopsudega · kaistevad sõrgadega · sümbioos meritähega-meriroos · kaitseb korkrakkudega · tagab suurema toidulaua Vesikirbud Kakandid üks liik maismaal : niiske+pime Tõruvähid kinnituvad vees olevatele alustele
Toitumine Delfiinid toituvad pelaagilistest parvkaladest (nt kilu, heeringas, sardiin, hamsa, makrell, lendkala ), aga ka peajalgsetest limustest, harva vähilaadsetest. Elukoht ja eluviis Enamik liike elab parasvöötmes ja soojades vetes, ainult 7 esineb Antarktikas ja 7 polaarjoone taga Arktikas. Delfiinid elavad karjakaupa, perekonniti. Oletatakse, et sellesse kuuluvad ühe emaslooma järglaste mitu põlvkonda . Delfiin elab kuni 30-aastaseks. Hingamine Delfiinid hingavad kopsudega. Väljahingamine on väga kiire, sellele järgneb kohe sissehingamine. Korraga hingab delfiin väga lühikese aja jooksul sisse 5- 10 liitrit õhku. Delfiin, inimese sõber Inimesi on juba pikka aega paelunud delfiinide graatsia. Kujutage endale ette võluvat vaadet puhtalt lõbu pärast veest välja hüppavast laeva vöörilaines lustivat delfiiniparvest. Inimese sõbraks on peetud ahve, koeri, hobuseid ja ka delfiine. Delfiini ja inimese vahelist sõprust on üles märgitud juba 2500 aastat
kui looma kehapind Kolmas tase Lõpused võivad olla lisaks Neljas tase Viies tase liistakutele ka sulgjad või jätketaolised Sobivad hingamiseks ainult vees Vähid, veeteod, karbid, peajalgsed, mõned rõngussid Hingamine kopsudega Kopsud asuvad sügaval keha sees ja ühendatud välisõhuga vaid kitsaste avauste kaudu Gaasi transpordib kopsude ja kudede vahel veri Lihtsad kopsud mõnedel tigudel
suletud veresoontes ja suletud vereringe, kehaõõnsustes pikissoned, ringsooned Hingamine Puudub Naha kaudu Puudub Masismaateod mantlihõlmad kopsudega, e vahel veeteod paiknevate lõpustega lõpustega Toitumine Toitub Toitub Toitub iniemse Toitub Toitub Seepiad ja peremeeslo taimejäänustes sooles olemvast taimedest/lehted ainurasketest, kalmaarid-
• Ülejäänud happe eritamine toimub fosfaadi ja ammooniumi kaudu Ainevahetuse produktid •• Toitaineteks on valgud, rasvad, süsivesikud • Need lagundatakse erinevateks aineteks mis mõjutavad organismi happe-leelis seisundit. • Süsivesikud→CO2 ja H2O (aeroobsetes tingimustes), laktaat (anaeroobsetes tingimustes) • lahustuna kehavedelikus toob kaasa ioonide tõusu ehk happelisemaks muutumise • Gaas väljutatakse kopsudega • Valgud metaboliseeritakse põhiliselt glutamaadiks , millest töödeldakse neerudes ning maksas ammoniaagiks ja uureaks. Anaeroobne rakuhingamine • Hapniku puuduses katavad lühiajaliselt koe energiavajadusi ATP-sse ja kreatiinfosfaati salvestatud energia ning anaeroobne glükolüüs. • Lühiajaliselt sellepärast, et suuremas koguses moodustunud laktaati ei suudeta kiirelt rakust eemaldada ega maksas, neerudes ja müokardis lammutada.
Välisehitus Lõvidel on võimas keha, suur pea, tugevad küünised ja hambad ning 60-90cm pikkune saba, mis lõppeb tutiga. Lõvid on umbes meetrikõrgused ja 2,5 meetri pikkused, ning nende kaal võib ulatuda kuni 250 kilogrammini. Täiskasvanud isaste kaela, õlgu ja rinda katab pikk karvkattest tumedam lakk. Emased lõvid on isastest väiksemad. Lõvid on kaetud pruunikaskollase karvkattega. [vt Lisa 1] Siseehitus Lõvid hingavad kopsudega, mis koosnevad miljonitest kopsutrombukestest. Lõvidel on suletud vereringe. Nende süda on neljaosaline. Kuna lõvid on loomtoidulised, on neil suhteliselt lühike soolestik, mis koosneb maost ning peen- ja jämesoolest. Elupaik Lõvid asustasid kunagi kogu Aafrikat ning Edela- ja Lõuna-Aasiat, kuid tänapäeval elavad nad looduslikult ainult Kesk- ja Lõuna-Aafrikas. [vt Lisa 2] Nad elavad peamiselt
mürgitada töötajat (kes hetkel keevitab); piisavat töökoda valgustust, et töötaja vähem pingutaks oma silmi; korrastatatud töökoht, et töötaja ei kahjustaks end, sest on komistamis- ja kukkumisoht. Kaitsevahenditeks on kasutatud: töösaapad, tööpõll, keevitusmask, keevitus töökindad. Töötajatel võivad esineda tervisehäired: selja- ja jalgadevalud, kuna nad on ülekoormatud, probleemid silmadega, kopsudega (mürgitamine). Töökohaga seotud õguslikest nõuetest võiksid esineda ohutusmärgid, tulekustuti iga töökoha juures, juhtmed võiksid olla ära peidetud. Tabel 1 Ettevõtte nimi ja aadress RISKIHINDAMISE ANKEET Kuupäev: 14.04.2014 Ilm: selge, kuiv. Tatpar V. O. OÜ Temp: 18*C Laevastiku 3, Tallinn
Kahepaiksed Sissejuhatus Kahepaiksed on selgroogsed loomad, kes on kohastunud eluks nii vees kui ka maismaal. Sigimiseks peavad nad minema vette, seal arenevad nende järglased. Nii nagu kaladki on kahepaiksed kõigusoojased ja arenevad moondega. Hingata saavad nad kopsudega ja läbi naha. Kuival maal liikumiseks on neil kujunenud jäsemed. Kohata võib neid eelkõige niisketes elupaikades. Kahepaikseid on maakeral üle 3000 liigi, neist Eesti elab 10. Kahepaiksete hulka kuuluvad päriskonnad ja sabakonnad. Välimus Sabakonnalised on sisalikulaadse kehakujuga, päriskonnaliste keha on lamendunud. Enamikul neil on täiskasvanutena kaks paari jalgu, mida nad liikumisel erineval määral ka kasutavad. Vees elavatel vastsetel - kullestel - jalad esialgu puuduvad.
3) seedimine soolestikus (ussid, putukad, teod) 4) kasutatakse parasiitidena peremeesorganismis juba seeditud toitu (paelussid) 8.Selgrootute hingamine: 1) Selgrootud, kes elavad vees või ka mullas ehk ka teistes organismides võivad hingata kogu oma keha pinnaga, kui keha on piisavalt suur (käsnad, rõngussid, meduusid, hüdrad) 2) Veeloomade spetsiaalsed hingamiselundiks on lõpused (järvekarp, jõevähk, peajalgsed) 3) Maismaaloomad hingavad kopsudega (kiritigu) või trahheedega (ämblikud, meemesilane, liblikas, kiil, maipõrnikas) 9.Putukate tähtsus looduses ja inimeste elus: 1) õistaimede tolmeldajad (kimalane, mesilane, liblikad, kärbsed) 2) reguleerivas taimede ja loomade arvukust (kapsaliblikas, õunamähkur) 3) toiduks väga paljudele loomadele (sipelgasiil, sinitihane, arusisalik, kägu) 4) lagundavad väljaheiteid, teised surnud loomi või taimi 5) haiguste levitajad (kirbud, sääsed, kärbsed, täid)
Hambad asuvad neil nii 7. Meeleelundid: Roomajatel on hästi areneneud nägemine ja haistmine. Sisalikud näevad vaid liikuvat saaki. Maitsmisel ja haistmisel kasutavad sisalikud keelt. Neil on kaheharuline keel. Sellega kombivad nad maapinda. Seejärel tõmbavad keele, kuhu on kleepunud aineosakesed,tagasi suhu. Suus on eriline organ, mis tunneb keelele jäänud osakeste lõhna ja maitset. Sisalikud tajuvad hästi ka maapinna võnkumisi. Sisalikud hingavad ainult kopsudega. Et nad suudaksid organimi hapnikuga varustada, on nende kopsud suurema sisepinnaga ja rohkem arenenud. Hingamisel osaleb ka rinnakorv. Sissehingamisel tõusevad roided, mistõttu rinnakorvi maht suureneb ning õhk liigub kopsu. Kui roided seejärel alla langevad, väheneb rinnakorvi maht ja õhk surutakse kopsudest välja. 8.Koht ökosüsteemis: Vaenlasteks on rästik ja nastik. Putuktoidulisena piirab herbivooride liigset levikut. 9.Ohustatus ja kaitse:
vähilaadsed, hüdraloomad, korallid. Kõike seda leidub rannikuvetest, kus nad viibivad peamiselt. http://www.seeturtles.org/1894/what-sea-turtles-eat.html KOHASTUMUSED ELUKS VEES Merikilpkonnad on head ujujad. Paremaks liikumiseks vees on neil lame ja suhteliselt kerge voolujooneline kilp. Esijäsemed on arenenud pikkadeks loibadeks. Maapinnal seevastu on nad aeglased ja kaitsetud. Kilpkonnad on ka head sukeldujad. Siinkohal on oluline mainida et merikilpkonnad hingavad kopsudega nagu kõik ülejäänud roomajad. Paljud kohastumised võimaldavad vee all ilma hingamata olla tunde. Esiteks on nad ektotermsed. See tähendab, et nende kehatemperatuur sõltub väliskeskonnast ja nad ei pea energiat kulutama keha soojuse hoidmseks, seda saab kasutada lihastööks. Roheline merikilpkonn võib vee all olla kuni viis tundi. Südametöö aeglustatakse, vahel isegi 9 minutilise vahega löökide vahel, et energiat kokku hoida.
Rohukonna ohustavad 4- 5 aastaseks. Rohukonn kuulub kudemispaikade vähenemine ja veekogude reostumine inimtegevuse tagajärjel. 2 Materjali koostas Sigrid Mallene, Krootuse Põhikooli õpetaja Täida lüngad, kasutades järgmisi sõnu: pikka limast keelt, kopsudega, kullesed, pruunikas, kirju, naha pinnaga, lõpustega, kopsud, konnakudu, kalade, saba, limaga, ujunahad. Rohukonna nahk on seljalt ____________________ ja kõhu alt _________________ ning kaetud _______________________. Rohukonna on tagajäsemete varvaste vahel _______________ need võimaldavad neil vees kiiresti ujuda. Rohukonn hingab maismaal ________________ ja vees ____________________. Haistmiseks ja toidu haaramiseks kasutavad nad
Bioloogia 9a kokkuvõte lk 48-76 HINGAMINE RAKUHINGAMISEL glükoos lõhustub hapniku toimel, mille tagajärjel vabaneb energia. Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga ja aitab vabaneda süsihappe-gaasist. Inimene hingab kopsudega. Hingamisteed- õhu liikumise teed NINAÕÕS õhu soojendamine ja mikroobine ja muu kinnipüüdmine karvakeste abil NEEL õhu suunamine kõrri KÕRI koosneb kõhredest, alumises osas o häälekurrud, mille vahel asub häälepilu, kus õhu võnkumisel tekib hääl. HINGETORU õhu soojendamine veelgi, mikroobide kinnipüüd karvakeste abil KOPSUTORUD juhivad õhu kopsudesse KOPSUD katab õhuke, libe, sidekoeline kopsukelme, nende vahele java õõs on täidetud
Roomajate pea on liikuvam kui kahepaiksetel, nad saavad seda ka pöörata. Selgroolülidele kinnituvad roided, mis kaitsevad siseelundeid. Sisalikel on roided ainult selgroo eesmistel lülidel (rinnalülidel) ja moodustavad rinnakorvi, maol aga kõigil lülidel. Saaki haaravad sisalikud teravate hammastega, kuid enamasti neelevad selle tervena või suuremate tükkidena. Sisalikud toituvad põhiliselt ussidest, putukatest ja tigudest. Roomajad hingavad ainult kopsudega, sest kuiva naha kaudu ei ole hingamine võimalik. Nende kopsud on niivõrd arenenud, et hapnikust jätkub rohkem elutegevuseks. Seoses sellega, et kogu hapnik saadakse kopsude kaudu, on täiustunud roomajate vereringe, tähtsaks on muutunud kopsuvereringe. Ka süda on täiuslikum kui kahepaiksetel. Enamikul roomajatel on süda kolmeosaline. Kuid erinevalt kahepaiksetest on neil vatsakeses väike vahesein, mis osaliselt eraldab hapnikurikka vere hapnikuvaesest
et lind lendaks, peab terve organismi ülesehitus olema kerge ja tugev. Kui panna kõrvuti linnud, kes lendavad ja kes mitte, siis algavad erinevused juba nende luustikust: lendavatel lindudel on paljud luud ühtinud kuigi samas sõrme-, varba- ja sabaluud puuduvad sootuks.Lennuvõimelistel lindudel on kujunenud hammaste ja lõualuude asemel kerge nokk. (Sepp 2012) Lindudel on suuremad luud seesmiselt õõnsad, mis teeb luustiku väga kergeks, kuna õõnsused on kopsudega ühenduses ja on täidetud õhuga. Mõndadel lindudel kaalub sulestik rohkem kui luustik. (Sepp 2012) On ka linde kellel on vaja, et luud oleks rasked – sukelduvad linnud. Näiteks kauridel on rasked luud, sest muidu oleks neil keeruline vee all ujuda. Tänu rasketele luudele on lennuvõime halvem. (Sepp 2012) Põhilisemad lennulihased ja rinnalihased kinnituvad luule(rinnakukiil), mis on tugev ja massiivne. (Sepp 2012)
BIOLOOGIA HINGAMISELUNDKOND Hingates saab organism õhust hapnikku ja vabaneb rakkude elutegevuses moodustunud süsihapegaasist ning väikesest osast veest, mille me hingame välja veeauruna. Inimene hingab põhiliselt kopsudega, sest naha osa hingamises on ligikaudu 1-2%. Hapnikuga varustab organismi hingamiselundkond. Toidu seedimisel on üks verre imenduv lõppsaadus glükoos. Glükoosi kui ka hapniku kannab veri rakkudesse. Kui glükoos rakudes hapniku toimel lõhustub, vabaneb selles talletunud energia ning moodustuvad süsihappegaas. Seda nimetatakse rakuhingamiseks. Glükoos + hapnik = süsihappegaas + vesi+ energia Rakuhingamisel saadakse energiat. HINGAMISTEED: 1) ninaõõs 2) neel 3) kõri 4) hingetoru
Vaala paks nahaalune rasvakiht väldib soojuskadu ja muudab keha voolujooneliseks. Sinivaala selg on tumehall sinaka varjundiga, küljed ja kõht helesinised. Heledad laigud vaala kehal on naha parasiitide kahjustused. Vaala saba lõpeb rõhtsa sabauimega, mida ta ujudes ülesalla liigutab. Isane sinivaal võib olla kuni 25 m, emane kuni 30 m pikkune. Kaal võib olla 80 000130 000 kg. HINGAMINE Et kõik vaalalised hingavad kopsudega, peavad nad aegajalt veepinnale tõusma, et õhku hingata. Vastsündinud vaal peab mõne minuti jooksul pärast sündimist õppima tõusma pinnale hingama, vastasel korral ta upub. Hingamiseks ujub poeg veepinnale emalooma kõrvale. Vaala poeg tõmbab kopsud õhku täis, peab hinge kinni ja sukeldub emalooma all. TOITUMINE See hiiglane toitub tohutust hulgast pisivähilistest. Suvel tarbib ta neid kuni 4 tonni toitu päevas.
d) sisaldab hemoglobiini .-ÕIGE 203. Enamusel hulkharjasussidel on eristatavad pea ja silmad a) õige ÕIGE ; b) vale . 204. Hulkharjasussidel on a) igal kehalülil iminapad ; b) igal kehalülil külgmised jätked, millele kinnituvad harjastekimbud ÕIGE ; c) keha dorsoventraalselt lamenenud ; d) väline segmentatsioon ei vasta sisemisele . 205. Hulkharjasussid elavad a) magevees ; b) meres ÕIGE ; c) maismaal . 206. Hulkharjasussid hingavad a) kopsudega ; b) lõpustega ÕIGE 207. Nimeta inimtoiduks kõlbavaid hulkharjasusse: 1) Eunice viridis, 2)Eunice fucata paloolo ussid 208. Väheharjasussid kuuluvad a) Ph. Annelida -ÕIGE; b) Ph. Nematoda ; c) Cl. Hirudinea . 209. Väheharjasussidel on selgelt eristunud pea ja peas silmad a) õige ; b) vale -ÕIGE. 210. Väheharjasussid elavad a) vees ; b) maismaal . ELAVAD MÕLEMAL 211
d) sisaldab hemoglobiini .-ÕIGE 203. Enamusel hulkharjasussidel on eristatavad pea ja silmad a) õige ÕIGE ; b) vale . 204. Hulkharjasussidel on a) igal kehalülil iminapad ; b) igal kehalülil külgmised jätked, millele kinnituvad harjastekimbud ÕIGE ; c) keha dorsoventraalselt lamenenud ; d) väline segmentatsioon ei vasta sisemisele . 205. Hulkharjasussid elavad a) magevees ; b) meres ÕIGE ; c) maismaal . 206. Hulkharjasussid hingavad a) kopsudega ; b) lõpustega ÕIGE 207. Nimeta inimtoiduks kõlbavaid hulkharjasusse: 1) Eunice viridis, 2)Eunice fucata paloolo ussid 208. Väheharjasussid kuuluvad a) Ph. Annelida -ÕIGE; b) Ph. Nematoda ; c) Cl. Hirudinea . 209. Väheharjasussidel on selgelt eristunud pea ja peas silmad a) õige ; b) vale -ÕIGE. 210. Väheharjasussid elavad a) vees ; b) maismaal . ELAVAD MÕLEMAL 211
Päriskonnad jagunevad veel kärnkonnadeks (kõre) ja konnadeks (rohukonn). Neil on õhuke paljas nahk, mis on jahe ja niiske. Nende nahk laseb vett läbi ja seal on seil ka mürginäärmed Ptk. 10 Kahepaiksed on olulised toiduvõrgus, hävitavad haigust kandvaid putukaid ja muid aiakahjureid, kasutatakse ravimitööstuses, toiduks ja lemmikloomadena. Ptk. 11 Roomajad jagunevad: sisalikud, kilpkonnad, krokodillid ja maod. Nad on kuiva soomuselise nahaga, hingavad kopsudega ja enamikel kooruvad pojad munadest. Nad kestuvad. Ptk. 12 Roomajad on olulised toiduahelas, nad on näriliste arvukuse ohjeldajad, neid kasutatakse ravimitööstuses (ravimid ja vaktsiinid), toidukd, nad on lemmikloomad. Ptk. 13 Lindude keha on püsivalt soe. Neil on: tiivad, suled, kerge luustik, voolujooneline keha, lennulihased. Neil on soendamiseks katttesuled ja udusuled, õhku tõusmiseks hoolsuled. Ptk. 14
annaabi.ee 
